Kadrina Vallavolikogu — Kadrina valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 46, 700

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend, lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 ja veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843) paragrahvi 23 lõike 1 ja paragrahvi 24 lõike 2, Kadrina Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kadrina valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kadrina Vallavolikogu 29. jaanuari 1997. a määrusega nr 2 (RTL 1997, 53, 277) kinnitatud «Kadrina valla jäätmekäitluse eeskiri». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, Kadrina valla ajalehes Kodukant ja Interneti kodulehel. 4. Määrus jõustub 8. mail 2000. a. Volikogu esimees Jaan STERN Kinnitatud Kadrina Vallavolikogu 26. aprilli 2000. a määrusega nr 17 KADRINA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Kadrina valla territooriumil olmejäätmete ja nende sarnaste tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja ladustamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna parandamine ja säilitamine Kadrina vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Kadrina valla haldusterritooriumil. 4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed mis nõuavad käitlemisel erimenetlust; 3) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) suuregabariidilised (kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad) jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 5) jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 6) jäätmeluba – jäätmete tekitamiseks, kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks teenustööna ettevõetavate tegevuste jaoks vajaminev dokument; 7) jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 8) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 9) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 10) kompostimine – orgaaniliste jäätmete käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil; 11) territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 12) krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium; 13) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 14) olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma omadustelt ja koostiselt samalaadsed jäätmed; 15) riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, samuti jäätmed mis ei ole ohtlikud, aga nõuavad erikäitlust; 16) taaskasutatavad jäätmed – jäätmed mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 17) jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. 5. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 6. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase kirjaliku lepingu veoettevõtjaga. Leping tuleb sõlmida kuu aja jooksul arvates tegevuse alustamisest või elama asumisest Kadrina valda. 7. Kõigil jäätmete valdajatel peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 8. Jäätmete valdaja korraldab olme-, taaskasutatavate-, ohtlike- ja muude erikäitlust nõudvate jäätmete sorteerimise ja kogumise oma kulul. 9. Juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud: 1) taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele; 2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 3) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 4) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 5) andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru Kadrina Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni ; 6) koostama vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 10. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud hooldama (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitluskohta. II. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 11. Jäätmed pakitakse nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 12. Kogumisvahendina võib kasutada: 1) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega või käsitsi; 2) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 3) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud vastavalt kooskõlastatud projektile; 4) eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 13. Jäätmete valdaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 14. Jäätmete valdaja vastutab, et kogumisvahendisse (vt punkti 12 alapunkte 1–4) ei pandaks: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 3) ehitusprahti ja kive; 4) suuregabariidilisi jäätmeid; 5) üle 40 °C kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid; 6) riskijäätmeid (vaata 4.15). 15. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 16. Territooriumi valdajal peab olema piisavalt kogumisvahendeid, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. 17. Taaskasutatavad jäätmed (paber, papp, klaastaara, plastmasstaara, kile, metall) on jäätmevaldaja kohustatud viima jäätmekäitlusettevõtte paigaldatud kogumisvahenditesse. Informatsiooni nende asukoha kohta on võimalik saada vallavalitsusest. 18. Suuregabariidilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise jäätmeloaga määratud jäätmeladustuskohta või asetab need veoettevõtjaga kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 19. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 20. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. Jäätmetekitaja on kohustatud tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 21. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. III. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 22. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui jäätmete valdaja korraldab ise olmejäätmete veo ja üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele, peab ta esitama vallavalitsuse ametniku nõudmisel tšeki olmeprügi üleandmise kohta. 23. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 2) eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust; 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumisvahendeid; 5) paigutama tühjendatud kogumisvahendi tagasi selle esialgsesse kohta; 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid; 7) korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud kogumisvahendite tühjendamine ja vedu elamukvartalites on keelatud ajavahemikus 21.00–7.00. 24. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti vältimaks territooriumi reostumist. 25. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine vastuvõtukohtadesse toimub hoonevaldajate tellimuse alusel vastavalt vajadusele. IV. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 26. Jäätmete ladustamine toimub Tapa ja Rakvere prügilatesse. Kõik jäätmete üleandjad on kohustatud täitma prügila kasutamise eeskirja nõudeid. 27. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla. Lahtise sõnniku hoidmine territooriumil on keelatud. 28. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 29. Prügimäel ladustatud jäätmed on prügimäe valdaja omand ja neid ei tohi ilma valdaja loata sealt välja viia, v.a ekslikult sinna sattunud ohtlikud jäätmed mis tagastatakse tekitajale. 30. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida juhul, kui: 1) kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 2) kompostimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal kui 15 meetrit; 3) kompostimiskoht on krundi piirist vähemalt viie meetri kaugusel; 4) kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 31. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. V. KOGUMISVAHENDITE PAIGUTAMINE 32. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga. 33. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 34. Konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. 35. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid võivad asuda ruumis, kus on hea ventilatsioon, valgustus ja lukustamata sissepääs. 36. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 37. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. VI. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 38. Lahtises tules on lubatud põletada riisutud kulu, oksi, lehti jms vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides, olles eelnevalt tule tegemisest informeerinud kohalikku päästeteenistust. 39. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 40. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Kadrina Vallavalitsuse ja Lääne-Virumaa Päästeteenistusega. VII. KONTROLL JA VASTUTUS 41. Territooriumi valdaja vastutab käesoleva eeskirja täitmise eest. 42. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus), säilitades need vähemalt kaks kalendriaastat; 43. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Kadrina Vallavolikogu määratud ametiisikud. 44. Eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 45. Transportija kannab vastutust jäätmekoorma transportimise või laadimise käigus toimunud keskkonnareostuse eest. 46. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjustused likvideerib: 1) reostuse tekitaja oma kulul; 2) reostuse tekitaja selgusetuks jäämisel reostatud kinnisasja omanik oma kulul.