Tabivere Vallavolikogu — Tabivere valla põhimääruse kinnitamine — KO, 45, 695

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Tabivere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tabivere valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Lugeda kehtetuks Tabivere Vallavolikogu 26. märtsi 1997. a määrusega nr 8 kinnitatud Tabivere valla põhimäärus uue põhimääruse jõustumisel. 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. mail 2000. a. Volikogu esimees Kalev RAUDSEPP Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 18 TABIVERE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse eesmärk Tabivere valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Tabivere valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik vallaomavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kõigi kohalike küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste tagamine, osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Tabivere vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Tabivere vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Tabivere valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618) alusel; 5.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve. 6.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, heakorda, planeeringuid ja ehitustegevust, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade ja muuseumide, hoolekande-, noorsootöö- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu (volikogu esimees), vallavalitsus ning vallavanem. 9.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 10. Tabivere valla omavalitsusorganite suhted riigi-, teiste omavalitsus- ja kohtuorganitega 10.1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 10.2. Valla omavalitsusorganitel on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 10.3. Vald osaleb Jõgevamaa Omavalitsusliidus. 10.4. Volikogu valib kohtukaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras. 10.5. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 10.6. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 10.7. Rahvusvahelise koostöö lepingud kinnitab volikogu. 11. Valla vapp ja lipp 11.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele 8. märtsil 1996. a Eesti Vabariigi Riigikantseleis. 11.2. Valla vapp on rohelise, hõbedase, lainelise tüvimikuga kilp, millel ristatud hanesulg mõõgaga, teravik paremale. 11.3. Valla lipp on ruudukujuline vapi lipp, rohelise väljaga, mille keskel paikneb valla vapi keskne motiiv – hanesulg ristatud mõõgaga. 1/5 lipu allosast on valge, lainelõikeline, horisontaalne pind. Lipu normaalsuurus on 105×105 cm. Pikkuse ja laiuse suhe on 1:1. 11.4. Valla vappi võib kasutada: 1) volikogu, vallavalitsuse, valla asutuste ning äriühingute, mille ainuomanikuks on vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla autasudel, suveniiridel, ametlikel trükistel ja tõenditel. 11.5. Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. Vallavalitsus võib anda tasuta loa, kui seda taotleval asutusel või isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. 11.6. Valla vapi kasutamisel ärilistel eesmärkidel tuleb vallavalitsuselt taotleda eriluba ja eraldada kokkuleppeline summa valla tuludesse. 11.7. Valla lippu kasutatakse Tabivere valla ajaloolistel ja kultuurilistel pidupäevadel ning muudel tähtsündmustel kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis kehtivad riigilipu kohta. Päevad, mil valla lipp heisatakse, määrab kindlaks vallavalitsus. 12. Valla õiguste kaitse 12.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 12.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 12.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 13. Tabivere valla elanik 13.1. Tabivere valla elanik on isik, kelle alaline elukoht elanikeregistri järgi on Tabivere vallas. 13.2. Tabivere valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 14. Valla piir 14.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 14.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 14.3. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja maakonna maa-ametiga. 14.4. Valla piiri tähistab kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsus volikogu määrusega kehtestatud korras. 14.5. Vald piirneb lõunast ja idast Tartu maakonna Tartu valla ja Laeva vallaga, läänest Puurmani vallaga ja põhjast Palamuse valla ja Saare vallaga. 15. Valla administratiivkeskus 15.1. Valla administratiivkeskus asub Tabivere alevikus. 15.2. Valla administratiivkeskuse asukohta muudetakse volikogu otsusel (koosseisu häälteenamusega). 15.3. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada sellega seotud kulutuste eelarve. II. VOLIKOGU 16. Volikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 16.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 16.3. Volikogus peab olema vähemalt kolmteist liiget. 16.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 17. Volikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 17.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest (sh transpordikulud) volikogu kehtestatud määras ja korras. 17.4. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 17.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 17.6. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 17.7. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 17.8. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 17.9. Volikogu liikmel on õigus siseneda munitsipaalettevõttesse ja -asutusse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega asutuse tööd. 17.10. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada munitsipaalettevõtete ja -asutuste avalikke tasulisi üritusi volikogu poolt kehtestatud korras. 17.11. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu pikemaajalisest (rohkem kui üks kuu) vallast eemalviibimisest. 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine 18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 18.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 18.1.2. tagasiastumisega; 18.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Tabivere vallas; 18.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 18.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 18.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 18.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 18.1.8. surmaga. 18.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 18.1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 18.3. Punktis 18.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 18.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 18.1.3, 18.1.4. ja 18.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 18.5. Punktides 18.1.5–18.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 19. Volikogu liikme volituste peatumine 19.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 19.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 19.2.2. nimetamisega prokuröriks; 19.2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 19.2.4. nimetamisega vallaametnikuks; 19.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 19.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 19.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19.3. Punktis 19.2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 19.4. Punktides 19.2.1 ja 19.2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 19.5. Punktis 19.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 19.6. Punktides 19.2.5 ja 19.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 19.7. Punktis 19.2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 20. Volikogu asendusliige 20.1. Punktides 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 20.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõigetes 6 ja 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 20.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 20.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 20.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 20.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21. Asendusliikme volituste lõppemine 21.1. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 21.2. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 21.3. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 22. Volikogu pädevus 22.1. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ja valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 22.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 22.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 22.4. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 22.5. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23. Volikogu ainupädevus Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 23.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 23.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 23.4. koormiste määramine; 23.5. toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 23.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 23.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 23.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 23.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 23.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 23.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 23.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 23.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 23.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 23.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 23.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 23.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 23.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 23.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 23.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 23.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23.23. valla esindamise korra kehtestamine; 23.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 23.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 23.26. kohtukaasistujate valimine; 23.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 23.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 23.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 23.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 23.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 23.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 23.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 23.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 23.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 23.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 23.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused; 23.38. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 23.39. kohtukaasistuja eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusemõistmisel; 23.40. nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks (kohtuniku staatuse seaduse paragrahvi 18 lõige 3); 23.41. kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine (kohtuniku staatuse seaduse paragrahv 28); 23.42. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 23.43. valla administratiivkeskuse asukoha määramine. 24. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 24.1. Volikogu määrus avalikustatakse pärast tema väljapanekut vallavalitsuse ruumides. 24.2. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 24.3. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 24.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 24.5. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 24.6. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema vallakantseleis kättesaadavad kõigile isikutele. 24.7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamine otsustatakse õigusakti vastuvõtmisel. 24.8. Volikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 24.9. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 24.10. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu, kohustusega neid mitte avaldada. Kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks vallaelanikele, töötajad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. 25. Informatsiooni kättesaadavus 25.1. Määrused ja otsused on avalikustatud vallavalitsuse ruumides vähemalt järgmise korralise volikogu istungini. Määrused on kõigile kättesaadavad raamatukogudes (määrused enne nende jõustumist) kogu nende kehtivuse ajal. 25.2. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures volikogu poolt kehtestatud korras. 25.3. Elanikeregistris olevad andmed on kättesaadavad ainult vallavanema või vallasekretäri loal, kirjaliku avalduse alusel. 25.4. Riigiasutustele on elanikeregistris olevad andmed kättesaadavad kirja alusel. 25.5. Ettevõtetele, seltsidele, erakondadele, kodanike ühendustele ja muudele juriidilistele isikutele on elanikeregistri andmed kättesaadavad vastavalt volikogu kehtestatud korrale. 25.6. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 26. Õigusaktide täitmise kontroll 26.1. Seaduste, volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallavanema poolt määratud isik. 26.2. Igal volikogu liikmel on õigus vastutavatele ametiisikutele esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule või volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb vastus esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 26.3. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. 27. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 27.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjoni koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 27.2. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikest tööpäevadest tööandjale kaks tööpäeva varem ette teatama. 28. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vastava korra kehtestab volikogu. III. VALITSUS 29. Valitsuse mõiste 29.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib oma praktilise tegevusega ellu õigusaktides Tabivere vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 29.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 29.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise täitev-korraldava tegevuse ja kontrolli kaudu. 29.3. Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 29.4. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel delegeerida teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 30. Vallavanema valimine 30.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 30.2. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu reglemendile kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 30.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Vallavanemakandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest. 30.4. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 30.5. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 30.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 30.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimistel. 31. Vallavanema ennetähtaegne vabastamine Volikogu vabastab vallavanema ennetähtaegselt: 31.1. tema enda soovil; 31.2. kui tema volitused tühistatakse vastavate seaduste alusel; 31.3. surma korral. 32. Vallavalitsuse moodustamine 32.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 32.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, liikmeid peab olema vähemalt kolm. 32.3. Valitsusse peab kuuluma vallavanem ja vallavanema asetäitja. 32.4. Valitsuse kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul täies koosseisus. 32.5. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 32.6. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 32.7. Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 32.8. Vajadusel muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue koosseisu või täiendavad valitsuse liikmed. 32.9. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul või salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. 32.10. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui ametisse on nimetatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, sh vallavanem. 32.11. Valitsuse liikmed esitavad majanduslike huvide deklaratsiooni volikogu poolt määratud deklaratsiooni hoidjale. 33. Valitsuse volituste tähtaeg 33.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogult valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 33.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 33.4. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad vallavalitsuse liikmete volitused päevast, mil vallavalitsuse uus koosseis on ametisse nimetatud. Käesolev lõige ei laiene vallasekretärile. 33.5. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 34. Vallavalitsuse pädevus 34.1. Vallavalitsus: 34.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 34.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid ja korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 34.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 34.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 34.1.5. esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus; 34.1.6. annab volituse valla esindamiseks kohtus. 34.2. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimustes, mille volikogu on võtnud oma ainupädevusse ning mille kohta volikogu ei ole andnud volitust. 34.3. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega korralduste alusel haldusaparaadi, vallaasutuste ja ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teistele omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab valitsus volikogu ees. 34.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi kodukorra. 35. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 35.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse, ja mis on antud volikogu poolt valitsuse pädevusse. 35.2. Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ning tühistada. 35.3. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise ja tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 35.4. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. 35.5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 35.6. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 36. Valitsuse liikmete vastutus 36.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse vallavalitsuse iga liikmega vastav leping. 36.2. Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 36.3. Eriarvamus fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis ning selle teeb valitsus teatavaks volikogu järgmisel istungil. 36.4. Vallavanem ei ole kohustatud täitma vallavalitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Vallavalitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole. 36.5. Vallavanem ei ole kohustatud täitma vallavalitsuse määrust või korraldust, mida ei ole enne valitsuse istungit tutvustatud vallavanemale või tema äraolekul tema asetäitjale, kui vallavanem või tema äraoleku ajal tema poolt määratud asendaja ei osalenud istungil. Oma seisukohast teatab vallavanem viivitamatult sellise määruse või korralduse vastuvõtmisest teadasaamise järel volikogu esimehele. Kui vallavalitsus ei tühista määrust või korraldust ega muuda seda vastavalt vallavanema ettepanekule ühe nädala jooksul arvates vallavanema seisukoha esitamisest, kutsub volikogu esimees viie päeva jooksul kokku volikogu istungi. 37. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 37.1. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määruste ja otsustega. 37.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 37.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 37.4. Valitsuse määrused ja korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 37.5. Määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid istungil asendanud isik. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 38. Õigusaktide algatamise õigus 38.1. Vähemalt ühel protsendil, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 38.2. Punktis 38.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 38.2.1. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 38.3. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks. 38.4. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või valitsuse istungil. 39. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 39.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või aktide tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 39.2. Taotluse võib esitada kümne päeva jooksul pärast õigusakti ärakirja kättesaamist, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul arvates õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest. 39.3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. 39.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 39.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millal taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 39.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 40. Vallavara 40.1. Vallavara on vallale kuuluv vara koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. 40.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 40.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja ajalist registrit. 41. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 41.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 41.2. Vallaasutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja selle muudab volikogu määrusega. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 41.3. Vallaasutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 41.4. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 41.5. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 41.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 41.7. Valla osalemine majandustegevuses ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 42. Arengukava 42.1. Valla arengukava on valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade ja prioriteetide kindlaksmääramine valla tervikliku arengu tagamiseks tasakaalustatud võimalustega. 42.2. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 42.3. Volikogu kinnitab valla arengukava pärast kava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse. Arengukavaga saab tutvuda vallavalitsuses ja valla raamatukogudes. 42.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 42.5. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamiseks ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata finantseerimise allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 42.6. Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 43. Kultuuriväärtuste ja keskkonnakaitse 43.1. Volikogu ja valitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kultuuri- ja muude mälestiste või väärtuste säilitamine. 43.2. Kohaliku omavalitsuse organite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 44. Maksud ja koormised 44.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos eelarve või lisaeelarve muutmisega. 44.2. Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid tegema töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks või nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutava territooriumi heakorra tagamiseks. 44.3. Vallavolikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 44.4. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. 44.5. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. 45. Valla eelarve 45.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 45.2. Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ning vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 45.3. Eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks. 45.4. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 45.5. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastavalt avalikustamise üldisele korrale (punkt 24). 45.6. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 46. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 46.1. Valla eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses, käesolevas põhimääruses ja teistes seadustes sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 46.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 46.3. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumisel. 46.4. Eelarves ettenägematute ja muude lisaassigneeringute tegemiseks koostatakse lisaeelarved, mis koostatakse ja kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. 46.5. Vallavalitsus koostab eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks koos volikogu poolt määratud audiitori arvamusega aruande kohta. Volikogu kinnitab eelarve täitmise aruande hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 46.6. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 46.7. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. VI. TÖÖKORRALDUS 47. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 48. Asjaajamiskeel Vallavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse ja tema ametiisikute pole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 49. Volikogu töökorraldus 49.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 49.2. Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 50. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord 50.1. Volikogu esimehe valimine. 50.2. Volikogu aseesimehe valimine. 50.3. Senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. 50.4. Uue vallavanema valimine. 50.5. Revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine. 50.6. Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine (vähemalt kolmeliikmeline). 50.7. Uute komisjonide esimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. 51. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 51.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 51.2. esindab vallavolikogu; 51.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele; 51.4. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 51.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 51.6. valmistab ette koos vallavalitsusega volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 51.7. esitab istungi päevakorra eelnõu; 51.8. korraldab fraktsioonide koostööd; 51.9. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 51.10. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel. 52. Volikogu esimehe valimine 52.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpeb, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. Kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku. 52.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist (esitamise järjekorras, tähestikulises järjekorras, loosiga). 52.3. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustust. 52.4. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 52.5. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 52.6. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestiku järjekorras. 52.7. Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed kokkulepitud korras ära kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad. 52.8. Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat. 52.9. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 52.10. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei saanud valituks esimeses või teises hääletusvoorus, s.t kumbki kandidaat ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Kui seda otsust poolthäälteenamusega vastu ei võeta, alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. 53. Volikogu esimehe asendamine 53.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. 53.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev liige. 53.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras. 54. Volikogu kokkukutsumine 54.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. 54.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. 54.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Koos kutsega saadetakse volikogu liikmetele arutusele tulevate küsimuste otsuste ja teiste dokumentide eelnõud. 54.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu koosoleku kokku vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu, ühe komisjoni või fraktsiooni ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 55. Küsimuste arutelu volikogus 55.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asetäitja. 55.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 55.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 55.4. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 55.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 55.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 55.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste või otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus. 55.8. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 56. Hääletamine volikogus 56.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige. 56.2. Hääletamine volikogus on avalik. 56.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 56.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 56.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. 57. Umbusaldusmenetlus volikogus 57.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 57.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 57.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 57.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 58. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 59. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 59.1. Volikogult volitused saanud isiku (esindaja Omavalitsuste Liidus jt) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 59.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. 59.3. Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende kehtivuse ajal ei muuda. 59.4. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 60. Volikogu komisjonid 60.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja üks aseesimees tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel ja nad ei pea olema volikogu liikmed. 60.2. Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuse eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 60.3. Komisjon moodustatakse ning selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 60.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu esimehe ettepanekul volikogu istungil poolthäälteenamusega. 61. Komisjoni töökord 61.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks päevakord ja otsuse eelnõud. 61.2. Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsus võetakse vastu poolthäälteenamusega. 61.3. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. 61.4. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 61.5. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 61.6. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 61.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 62. Komisjoni esimees 62.1. Komisjoni esimees: 62.1.1. juhib komisjoni tööd; 62.1.2. koostab komisjoni põhikirja, töökavandi ja koosolekute päevakorra eelnõud; 62.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 62.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. 62.2. Komisjoni esimeest asendab tema äraolekul komisjoni aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 62.3. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 62.4. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 63. Revisjonikomisjon 63.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 63.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 63.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 63.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 63.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 63.3.3. valla ametiasutuste ning munitsipaalasutuste ja -ettevõtete raamatupidamise õigsust ning munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 63.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 63.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja vallaasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 63.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 63.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 63.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 63.7. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis-vastuvõtmisakti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 64. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 64.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 64.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 64.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. 64.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 64.5. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 64.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 65. Valitsuse töö korraldamine 65.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. 65.2. Vallavalitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 65.3. Vallavalitsuse täpse töökorra, komisjonide moodustamise ja tegevuse alused otsustab vallavalitsus ja informeerib sellest volikogu. 65.4. Vallavalitsuse liikmete tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 66. Valitsuse istungi töökord 66.1. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või valitsuse liige. 66.2. Vallavalitsus on pädev küsimusi otsustama, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 66.3. Valitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 66.4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 66.5. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 66.6. Vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 67. Valitsuse otsustusvõimetus Kui vallavalitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu, võib volikogu võtta vastu määruse või otsuse ilma selle eelneva aruteluta valitsuses, põhimääruses ja reglemendis ettenähtud korras. Volikogu istungist ja selle päevakorras olevast määruse või otsuse projektist informeeritakse eelnevalt kõiki kohalolevaid valitsuse liikmeid. 68. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 68.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 68.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavuses seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 68.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 68.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 68.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 68.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 68.7. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks vallale kuuluva äriühingu põhikirja ja juhatuse liikmete nimekirja või vallaasutuse põhimääruse ja selle juhi kandidaadi; 68.8. kinnitab vallavalitsuse kodukorra; 68.9. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma eri volikirjata; 68.10. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri ja teised vallavalitsuse ametnikud; 68.11. täidab muid talle seaduste alusel ning volikogu ja vallavalitsuse pandud ülesandeid. 69. Vallavanema asendamine 69.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel, käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 69.2. Kui vallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 70. Istungi ja koosoleku protokoll 70.1. Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 70.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 70.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 70.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 70.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 70.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele kümnendast päevast pärast istungit vallasekretäri juures. 70.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallasekretäri juures kümnendast päevast arvates. 70.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 70.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 71. Volikogu tegusemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 71.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 71.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 71.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 71.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 72. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed 72.1. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 21 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 72.2. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, määrab valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu vallavalitsus. Samuti moodustab vallavalitsus valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni ning otsustab seadusega valla pädevusse antud küsimustes. VII. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 73. Vallateenistus 73.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused ja valla põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste kodukorrad ning ametijuhendid. 73.2. Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 74. Valla haldusaparaat 74.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. 74.2. Valla haldusaparaati kuuluvad vallavalitsuse teenistujad (ametnikud ja abiteenistujad). 75. Teenistusse võtmine 75.1. Vallaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. 75.2. Vallaametniku nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. 75.3. Vallaametniku ametisse nimetamisel võib vallavanem eelnevalt küsida volikogu arvamust ning kehtestada täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid. 76. Vallasekretär 76.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 76.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 76.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 76.4. Vallasekretär: 76.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 76.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 76.4.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 76.4.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 76.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 76.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 76.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 76.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 76.4.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 76.4.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 76.5. Vallasekretäri äraoleku ajaks määrab tema asendaja vallavanem oma käskkirjaga. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama alates 1. jaanuarist 2000. a vallasekretärile esitatud nõuetele. 77. Valla kantselei 77.1. Valla kantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 77.2. Valla kantselei juht on vallasekretär. 78. Valla kantselei ülesanded Valla kantselei ülesanded on: 78.1. koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vajadusel juristile või nõunikule või vastavale peaspetsialistile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 78.2. tagada vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollimine; 78.3. vormistada vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega, esitada need allakirjutamiseks; 78.4. tagada protokollide ja õigusaktide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 78.5. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt kehtestatud korrale; 78.6. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise tagamine; 78.7. vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse pidamine; 78.8. valla registrite pidamine; 78.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 78.10. passitöö, kaitseväearvestus; 78.11. perekonnaseisualane töö; 78.12. valla kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 78.13. notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 78.14. kaadritöö; 78.15. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. VIII. OSAVALLA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS 79. Osavald Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus. 80. Osavalla moodustamine Osavalla moodustamise võivad algatada: 80.1. 1/4 volikogu liikmetest; 80.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku vallaelanikku; 80.3. vallavalitsus. 81. Osavalla põhimäärus Osavalla põhimääruses sätestatakse: 81.1. osavalla piiride kirjeldus; 81.2. osavalla valitsuse moodustamise kord; 81.3. osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud valla volikogu volituste tähtaega; 81.4. osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud eelarvelised vahendid; 81.5. osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 82. Osavalla moodustamine Taotluse alusel otsustab vallavolikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. 83. Osavalla õiguslik seisund 83.1. Osavalla valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. 83.2. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 83.3. Korraldustele kirjutab alla osavalla vanem. 83.4. Osavalla vanema korraldusi kontrollib vallavanem. Kõik korraldused ja käskkirjad tuleb anda vallavanemale enne nende jõustumist. 84. Osavalla tagatised Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. 85. Aleviku- või külavanem 85.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 85.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- ja külavanemate poolt sätestatakse lepinguga. 85.3. Aleviku- ja külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 85.4. Kui alevikus või külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 85.5. Aleviku- või külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu või valitsuse istungitest ja volikogu komisjoni koosolekutest. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 86. Koostöövormid 86.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 86.1.1. tegutseda ühiselt; 86.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 86.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 86.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 86.2. Punktis 86.1 täheldatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 86.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki ning arendada muud koostööd eri valdkondades. X. LÕPPSÄTTED 87. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 87.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 87.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 87.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse Tabivere valla põhimäärus, mis võeti vastu 26. märtsil 2000. a (vallavolikogu määrus nr 8). 87.4. Seaduste muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. Põhimääruses seadusest erinevate, kuid seadusega kooskõlas olevate sätete kehtestamiseks või edasi kehtima jätmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.