Eesti Panga President — Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded

Muudetud järgmise aktiga: 21.11.2003 nr 11 (RTL 2003, 122, 1961), 1.01.2004 Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131) § 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada alates 1. septembrist 2002. a «Garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruanne» (lisa 1), «Valuutaga seotud tuletistehingute jääkide aruanne» (lisa 2), «Intressimääraga seotud tuletistehingute jääkide aruanne» (lisa 3), «Aktsiatega seotud tuletistehingute jääkide aruanne» (lisa 4), «Kaupade ja muude instrumentidega seotud tuletistehingute jääkide aruanne» (lisa 5) ja «Bilansiväliste tehingute aruannete valdkonda kuuluvate tehingugruppide selgitused» (lisa 7) ning alates 1. oktoobrist 2002. a «Investeerimisteenuste aruanne» (lisa 6). 2. Krediidiasutustel esitada määruse punktis 1 nimetatud aruanded elektrooniliselt Finantsinspektsioonile vastavalt määruse lisades 1–6 toodud tähtaegadele. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis aruannet esitama ka sagedamini. Vastava aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. 3. [käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13 GARANTIIDE, MUUDE TÜHISTAMATUTE JA TÜHISTATAVATE KOHUSTUSTE NING NÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide bilansiväliste kohustuste ja nõuete aruandeperioodi lõpu jäägid, mis kuuluvad bilansiväliste kohustuste ja nõuete gruppidesse «Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded», «Muud tühistamatud kohustused ja nõuded» ja «Tühistatavad kohustused ja nõuded». 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende garantiide, tühistatavate ja tühistamatute kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 241. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp; 2. bilansivälise kirje liik; 3. valuuta kood; 4. riigi kood; 5. klient; 6. lepinguline tähtaeg; 7. järelejäänud tähtaeg; 8. jääk aruandeperioodi lõpus; 9. tehingu risk; 10. teise poole risk; 11. majandussektor; 12. kliendi kuuluvus. 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid: Bilansiväline kohustus 1 Bilansiväline nõue 2 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded: Finantsgarantiid 1 Käskvekslite kinnitamised 2 Teatud majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused 3 Regressiõigusega tehingud 4 Dokumentaalmaksed 5 Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud 6 Muud tühistamatud kohustused ja nõuded: Valmisolekulaenud 8 Krediitkaartide krediidilimiidid 18 Väärtpaberite emissioonide korraldamine 9 Vara ostmine tulevikus 11 Tuleviku hoiustamistehingud 12 Osaliselt makstud väärtpaberid 13 Muud tühistamatud 14 Tühistatavad kohustused ja nõuded: Krediidiliinid 15 Arvelduskrediidid 16 Muud tühistatavad 17 3. Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 4. Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 5. Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12 6. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. 7. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast bilansivälise tehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse bilansivälise tehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 8. Jääk Jääk on identifikaatoritele vastava bilansivälise kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Jääk näidatakse lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9. Tehingu risk (täidetakse ainult teatud bilansiväliste kohustuste puhul) Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste I gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate bilansiväliste kohustuste riski kategooriad vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Krediidiriskiga mitte seotud bilansiväliste kohustuste ja bilansiväliste nõuete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Tehingu risk näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 10. Teise poole risk (täidetakse ainult teatud bilansiväliste kohustuste puhul) Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste I gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate bilansiväliste kohustuste teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Krediidiriskiga mitte seotud bilansiväliste kohustuste ja bilansiväliste nõuete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Teise poole risk näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 11. Majandussektori identifikaator Bilansiväline kohustus ja nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Euroopa Ühenduse majandustegevuse Statistiline Klassifikaator Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK 2000). Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus K Valik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutega seotud bilansiväliste kohustuste ja nõuete klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: 1) ettevõtluslaenuga seotud kohustused ja nõuded kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse/kasutati; 2) eluasemelaenuga seotud kohustused ja nõuded kajastatakse kinnisvara (K) all; 3) tarbimislaenuga seotud kohustuste ja nõuete korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null); 4) õppelaenuga seotud kohustused ja nõuded kajastatakse hariduse (M) all. 12. Kliendi kuuluvus: Ei kuulu konsolideerimisgruppi 0 Kuulub konsolideerimisgruppi 1 Kui bilansivälise kirje tüübiks on «Bilansiväline kohustus», liigiks «Finantsgarantiid» ja kliendiks «Krediidiasutus», «Kindlustusasutus ja pensionifond» või «Muu finantseerimisasutus», mis kuulub aruandva krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi, on kliendi kuuluvuse identifikaatoriks 1. Teiste bilansiväliste kohustuste ja kõikide nõuete puhul on identifikaatoriks 0 (null). Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13 VALUUTAGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide valuutadega (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) seotud tuletistehingute aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 242. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp; 2. bilansivälise kirje liik; 3. bilansivälise tehingu kuuluvus; 4. valuuta kood; 5. vahetusvaluuta kood; 6. riigi kood; 7. klient; 8. lepinguline tähtaeg; 9. järelejäänud tähtaeg; 10. tehingu nimiväärtus; 11. vahetustehingu alghind; 12. tuleviku hind; 13. saadud/makstud preemia; 14. asenduskulu; 15. ümberhindamistegur; 16. riski kaal; 17. delta koefitsient; 18. lepinguline nettimine; 19. lepingulise nettimise alus. 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: Forward 1 Futuur 2 Vahetustehing 3 Kirjutatud Euroopa optsioon 9 Ostetud Euroopa optsioon 10 Kirjutatud Ameerika optsioon 11 Ostetud Ameerika optsioon 12 Muu 8 3. Bilansivälise tehingu kuuluvus: Kauplemisportfell 1 Pangaportfell 2 4. Valuuta kood Siin näidatakse tuletistehingu aluseks olev valuuta, mis vastab kirje tüübile. Müügi puhul näidatakse siin müüdav valuuta ja ostu puhul ostetav valuuta. Optsioonide puhul vastavalt valuuta, mille müügiks või ostuks optsioon välja kirjutati või osteti. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 5. Vahetusvaluuta kood Siin näidatakse tuletistehingu kaasnev vahetusvaluuta. Müügi puhul näidatakse siin ostetav valuuta ja ostu puhul müüdav valuuta. Optsioonide puhul vastavalt valuuta, mille ostuks või müügiks optsioon välja kirjutati või osteti. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 6. Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 7. Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12 8. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. 9. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 10. Tehingu nimiväärtus Siin näidatakse tehingu aluseks oleva valuuta summat ümardatuna täisühikuteni. Väärismetallidega seotud tuletistehingu nimiväärtus näidatakse aruandepäeva Londoni börsi ennelõunase kursi alusel konverteerituna EEK-sse ja ümardatakse täisühikuteni. 11. Vahetustehingu alghind (täidetakse ainult vahetustehingute puhul) Siin näidatakse valuutade vaheline vahetuskurss esmase vahetustehingu puhul lähtudes tuletistehingu aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. Muude tuletistehingute puhul märgitakse alghinnaks 0 (null). 12. Tuleviku hind Siin näidatakse valuutade vaheline vahetuskurss lähtudes tuletistehingu aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. Vahetustehingute puhul näidatakse siin hilisema vahetustehingu vahetuskurss. Nt ostu puhul näidatakse siin ostetava valuuta ostuhind. 13. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muude tuletistehingute puhul märgitakse preemiaks 0 (null). 14. Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivne asenduskulu näidatakse miinusmärgiga. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute, varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 15. Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 16. Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 17. Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletistehingute puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null). 18. Lepinguline nettimise identifikaator Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletistehingute puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null). 19. Lepingulise nettimise aluse identifikaator: Uuendusleping 1 Muu nettimise kokkulepe 2 Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletistehingud krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null). Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13 INTRESSIMÄÄRAGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide intressimääraga seotud tuletistehingute, v.a garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruandes kajastatud tuleviku hoiustamistehingud, aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 243. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp; 2. bilansivälise kirje liik; 3. bilansivälise tehingu kuuluvus; 4. intressimäära tüüp; 5. valuuta kood; 6. riigi kood; 7. klient; 8. tuletistehingu lepinguline tähtaeg; 9. tuletistehingu järelejäänud tähtaeg; 10. tehingu nimiväärtus; 11. tuleviku hind; 12. saadud/makstud preemia; 13. asenduskulu; 14. ümberhindamistegur; 15. riski kaal; 16. alusvara järelejäänud tähtaeg; 17. delta koefitsient; 18. lepinguline nettimine; 19. lepingulise nettimise alus. 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Bilansivälise kirje tüübi identifikaator määratakse vastavalt tuleviku kohustusele või nõudele. Kui aruandval krediidiasutusel on lepingujärgselt tulevikus õigus nõuda (saada) intressimakset, kajastatakse see müügi all ja vastupidi. Vahetustehingute puhul, kus: 1) krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded ja 2) krediidiasutuse poolt makstava ja saadava intressi määr on erinev (nt kahe erineva valuuta ja intressimääraga seotud tuletistehingute puhul) lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: Forward 1 Futuur 2 Vahetustehing 3 Kirjutatud Euroopa optsioon 9 Ostetud Euroopa optsioon 10 Kirjutatud Ameerika optsioon 11 Ostetud Ameerika optsioon 12 Muu 8 3. Bilansivälise tehingu kuuluvus: Kauplemisportfell 1 Pangaportfell 2 4. Intressimäära tüübi identifikaatorid: Ujuv 5 Fikseeritud 6 5. Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 6. Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 7. Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12 8. Tuletistehingu lepingulise tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik, mille kohta fikseeritakse tuleviku hind. Kui vahetuslepingu lepingu tingimusi (intressimäärad) mingi perioodi järel korrigeeritakse, võetakse lepingulise tähtaja määramisel aluseks ajavahemik kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 9. Tuletistehingu järelejäänud tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 10. Tehingu nimiväärtus Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva(te) võlakirja(de), laenu või hoiuse lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11. Tuleviku hind Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletistehing kuulub täitmispäeval täitmisele. Intressimäära forwardtehingu (FRA) puhul on selleks lepingujärgne alusintressimäär, vahetustehingu puhul järgmise intressimäära muutmiseni fikseeritud intressimäär, optsiooni puhul täitmishinnana (strike price) fikseeritud intressimäär. Tuletistehingute puhul, mille alusvaraks on võlainstrument (nt intressimäära futuurid) näidatakse siin diskonteeritud rahavoogusid ja lepingulist hinda arvesse võttes võlainstrumendi efektiivne tulumäär. Intressimäär esitatakse aasta baasil ümardatuna nelja komakohani formaadis intressimäär protsentides jagatud sajaga (i/100). 12. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muude tuletistehingute puhul märgitakse preemiaks 0 (null). 13. Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivne asenduskulu näidatakse miinusmärgiga. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute, varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 14. Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 15. Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 16. Alusvara järelejäänud tähtaja identifikaatorid: Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu aluseks oleva(te) võlakirja(de), laenu või hoiuse lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 17. Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletistehingute puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null). 18. Lepingulise nettimise identifikaator Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletistehingute puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null). 19. Lepingulise nettimise aluse identifikaator: Uuendusleping 1 Muu nettimise kokkulepe 2 Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletistehingud krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null). Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13 AKTSIATEGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide aktsiatega seotud tuletistehingute aruandeperioodi lõpu jäägid, v.a garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruandes kajastatud vara ostmine tulevikus. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, vahetusväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 244. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp; 2. bilansivälise kirje liik; 3. bilansivälise tehingu alusvara tüüp; 4. bilansivälise tehingu kuuluvus; 5. valuuta kood; 6. riigi kood; 7. klient; 8. lepinguline tähtaeg; 9. järelejäänud tähtaeg; 10. vahetustehingu algväärtus; 11. tehingu nimiväärtus; 12. tuleviku hind; 13. alusvara ISIN kood; 14. vahetusvara ISIN kood 15. vahetuskurss; 16. saadud/makstud preemia; 17. asenduskulu; 18. ümberhindamistegur; 19. riski kaal, 20. tehingu turuväärtus; 21. delta koefitsient; 22. lepinguline nettimine; 23. lepingulise nettimise alus. 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: Forward 1 Futuur 2 Vahetustehing 3 Kirjutatud Euroopa optsioon 9 Ostetud Euroopa optsioon 10 Kirjutatud Ameerika optsioon 11 Ostetud Ameerika optsioon 12 Muu 8 3. Bilansivälise tehingu alusvara tüübi identifikaatorid: Aktsia hind 1 Aktsia indeks 2 4. Bilansivälise tehingu kuuluvus: Kauplemisportfell 1 Pangaportfell 2 5. Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 6. Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 7. Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12 8. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. 9. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 10. Vahetustehingu algväärtus (täidetakse ainult vahetustehingute puhul) Siin näidatakse esmase vahetustehingu vahetusvaraks oleva(te) aktsia(te) turuväärtus lepingulises valuutas ümardamata. Muude tuletistehingute puhul märgitakse vahetustehingu algväärtuseks 0 (null). 11. Tehingu nimiväärtus Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva(te) aktsia(te) lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardamata. Vahetustehingute puhul märgitakse tehingu nimiväärtuseks 0 (null). 12. Tuleviku hind (täidetakse ainult juhul, kui alusvaraks on aktsia hind, vahetustehingute puhul jäetakse tühjaks) Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletistehing kuulub täitmispäeval täitmisele. Aktsia hinnaga seotud tuletistehingu puhul on selleks ühe aktsia lepingujärgne hind lepingujärgses valuutas ümardamata. Vahetustehingute ja aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul märgitakse tuleviku hinnaks 0 (null). 13. Alusvara ISIN kood (täidetakse ainult juhul, kui alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud tuletistehingu alusvaraks oleva aktsia ISIN kood. Aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul märgitakse alusvara ISIN koodiks 0 (null). 14. Vahetusvara ISIN kood (täidetakse ainult vahetustehingute puhul, mille alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud vahetustehingu vahetusvaraks oleva aktsia ISIN kood. Aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul märgitakse vahetusvara ISIN koodiks 0 (null). 15. Vahetuskurss (täidetakse ainult vahetustehingute puhul, mille alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse vahetustehingu käigus vahetatavate aktsiate omavaheline vahetuskurss, s.o ostetavate ja müüdavate aktsiate koguste jagatis ümardatuna kolme komakohani. Muude tuletistehingute puhul märgitakse vahetuskursiks 0 (null). 16. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsiooni puhul. Muude tuletistehingute puhul märgitakse preemiaks 0 (null). 17. Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivne asenduskulu näidatakse miinusmärgiga. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute, varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 18. Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 19. Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse risiki kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 20. Tehingu turuväärtus Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva(te) aktsia(te) turuväärtus lepingujärgses valuutas ümardamata 21. Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletistehingute puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null). 22. Lepingulise nettimise identifikaator Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletistehingute puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null). 23. Lepingulise nettimise aluse identifikaator: Uuendusleping 1 Muu nettimise kokkulepe 2 Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletistehingud krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null). Lisa 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13 KAUPADE JA MUUDE INSTRUMENTIDEGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõikide kaupade ja muude instrumentidega (s.h kaubaindeksid, ülejäänud väärismetallid ja kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel mitte kaubeldavates ühikutes) seotud tuletistehingute aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 245. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp; 2. bilansivälise kirje liik; 3. bilansivälise tehingu kuuluvus; 4. valuuta kood; 5. riigi kood; 6. klient; 7. lepinguline tähtaeg; 8. järelejäänud tähtaeg; 9. tehingu nimiväärtus; 10. saadud/makstud preemia; 11. asenduskulu; 12. ümberhindamistegur; 13. riski kaal; 14. delta koefitsient; 15. lepinguline nettimine; 16. lepingulise nettimise alus. 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: Forward 1 Futuur 2 Vahetustehing 3 Kirjutatud Euroopa optsioon 9 Ostetud Euroopa optsioon 10 Kirjutatud Ameerika optsioon 11 Ostetud Ameerika optsioon 12 Muu 8 3. Bilansivälise tehingu kuuluvus: Kauplemisportfell 1 Pangaportfell 2 4. Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 5. Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 6. Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12 7. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. 8. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: Tähtajatu 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 9. Tehingu nimiväärtus Siin näidatakse tuletistehingu aluseks olevate kaupade või muude instrumentide lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. Väärismetallidega seotud tuletistehingu puhul teisendatakse nimiväärtus EEK-sse ja ümardatakse täisühikuteni. 10. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muude tuletistehingute puhul märgitakse preemiaks 0 (null). 11. Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivne asenduskulu näidatakse miinusmärgiga. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute, varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 12. Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 13. Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 14. Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletistehingute puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null). 15. Lepingulise nettimise identifikaator Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletistehingute puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null). 16. Lepingulise nettimise aluse identifikaator: Uuendusleping 1 Muu nettimise kokkulepe 2 Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletistehingud krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null). Lisa 6 [RTL 2003, 122, 1961 ;1.01.2004] INVESTEERIMISTEENUSTE ARUANNE 1. Aruande valdkond 1.1 Aruandes kuuluvad kajastamisele: a) klientide varadeks ja kohustusteks olevate instrumentide aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks (vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 43 punktile 5); b) klientide väärtpaberite aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks ( “Väärtpaberituru seaduse” § 44 punkt 1); c) residentsete klientide poolt omatavate - alapunktides a ja b nimetatud – instrumentide käibed, mis tekivad tehingutest makse vastu ning nendega seotud intressidest ja dividendidest juhul, kui instrumendid paiknevad väljaspool Eestit (nt väljaspool Eestit avatud väärtpaberikontodel paiknevad väärtpaberid) ja/või kui instrumentide emitendiks/vastaspooleks on mitteresident. 1.2 Aruande valdkonda ei kuulu: a) Eesti väärtpaberite keskregistris kliendi nimel avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite jäägid, mis ei ole aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks; b) instrumentide käibed, mis tekivad maksevabadest tehingutest, korporatiivsetest sündmustest ja panditehingutest; c) kõik Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite käibed; d) väärtpaberi hoidmise teenuse objektiks olevad tuletisväärtpaberid; e) kliendi poolt teenuse ostmise tagajärjel aruandva krediidiasutuse ees tekkinud teenustasukuludest jms kuludest koosnevad kohustuste jäägid. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende instrumendi jääkide, deebet- ja kreeditkäivete ja intresside ning dividendide summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 246. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse üks kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 15. (viieteistkümnes) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1. kliendi riigi kood 2. kliendi liik 3. instrumendi tüüp 4. instrumendi liik 5. instrumendi riigi kood 6. instrumendi paiknemine 7. teenuse liik 8. eritingimus 9. instrumendi jääk 10. instrumendi deebetkäive 11. instrumendi kreeditkäive 12. intressid ja dividendid 1. Kliendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui aruandev krediidiasutus osutab teenust kliendile, kelle väärtpaberid paiknevad kolmanda isiku poolt avatud väärtpaberikontol või esindajakontol, määratakse kliendi riigi kood isiku järgi, kelle nimel väärtpaberikonto või esindajakonto on avatud. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 2. Kliendi liigi identifikaator Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 3. Instrumendi tüübi identifikaator Kohustus 1 Vara 2 Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi tüüp. Tüübi määratlemisel lähtutakse põhimõttest, kas aruandereal näidatav instrument on kliendi vara või kohustus. Väärtpaberite hoidmise teenuse puhul märgitakse instrumendi tüübiks 2 “Vara”. 4. Instrumendi liigi identifikaator Aktsia ja osa 1 Lühiajaline võlakiri 9 Pikaajaline võlakiri 10 Tuletisväärtpaber 3 Hoius 5 Rahaline laen 6 Investeerimisfondi osak 7 Muu 8 Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olev instrument, mis on krediidiasutuse halduses või on antud aruandva krediidiasutuse poolt lepingu järgi kellegi hallata, sh väärtpaberid, mis on kliendi poolt repo-tehingutega müüdud või välja laenatud. Kui ühe kliendi investeerimisportfelli kuulub mitu erinevatinstrumenti, tuleb need näidata erinevatel aruanderidadel. Võlakirja tähtaja määratlemisel tuleb lähtuda võlakirja lepingulisest tähtajast. 5. Instrumendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevate instrumentide emitendi/vastaspoole residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui instrumendi emiteerija/vastaspoole riiki pole võimalik residentsuse järgi identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui instrumentide emitendi/vastaspoole residentsust pole võimalik täpselt identifitseerida, võib instrumendi riigi koodi määramisel lähtuda ISIN-koodist ja selle puudumisel väärtpaberite hoidmise koha riigist. Väärtpaberite (v.a tuletisväärtpaber) puhul võetakse residentsuse määratlemisel aluseks selle emitendi residentsus, tuletisväärtpaberite, hoiuste ja laenude puhul tehingu vastaspoole residentsus, kellega aruandev krediidiasutus kliendi nimel tehingu sooritas. 6. Instrumendi paiknemise identifikaator Kliendi arvelduskonto 2 Krediidiasutuse väärtpaberikonto 3 Krediidiasutuse esindajakonto 4 Kliendi väärtpaberikonto 5 Muu 6 Siin näidatakse, kus paikneb krediidiasutuse poolt hallatav väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olev instrument. Krediidiasutuses hoitavate kliendi rahaliste vahendite puhul märgitakse identifikaatoriks 2 “Kliendi arvelduskonto”. Kui väärtpaberid paiknevad krediidiasutuse nimel avatud väärtpaberikontodel või kliendi nimel kolmanda poole juures avatud väärtpaberikontol, märgitakse identifikaatoriks vastavalt 3 “Krediidiasutuse väärtpaberikonto”, 4 “Krediidiasutuse esindajakonto” või 5 “Kliendi väärtpaberikonto”. Kui aruandval krediidiasutusel ei ole tehniliselt võimalik eristada, kas kliendi väärtpaberid paiknevad krediidiasutuse väärtpaberikontol või esindajakontol, määratakse kokkuleppeliselt paiknemise identifikaatoriks 3 “Krediidiasutuse väärtpaberikonto”. Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks olevate tuletisväärtpaberite puhul märgitakse paiknemise identifikaatoriks 6 “Muu”. Instrumendi paiknemise identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on 2 “Vara”. Instrumendi tüübi 1 “Kohustus” puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Samuti märgitakse identifikaatoriks 0 (null), kui aruandereal näidatud instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive. 7. Teenuse liigi identifikaator Väärtpaberiportfelli valitsemise teenus 1 Väärtpaberite hoidmise teenus 3 Siin näidatakse, millist teenust aruandev krediidiasutus kliendile osutab. Väärtpaberite hoidmise teenuse objektidena näidatakse ainult need väärtpaberid, mille osas osutatakse ainult väärtpaberi hoidmise teenust. Väärtpaberite puhul, mis on üheaegselt nii väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse kui ka väärtpaberite hoidmise teenuse objektideks, määratakse identifikaatoriks 1 “ Väärtpaberiportfelli valitsemise teenus”. 8. Eritingimuse identifikaator Repo 1 Laen 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 Eritingimuse 1 “Repo” all näidatakse kliendi väärtpaberid, mis on repo-tehinguga müüdud, 6 “Laen” all need väärtpaberid, mis on välja laenatud, 7 “Tagatis” all need väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevad instrumendid, mis on tagatisena panditud. Eritingimuste identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on 2 “Vara”. Instrumendi tüübi 1 “Kohustused” puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Samuti märgitakse identifikaatoriks 0 (null), kui aruandereal näidatud instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive. Väärtpaberite hoidmise teenuse puhul märgitakse eritingimuseks 4 “Eritingimusteta”. 9. Instrumendi jääk Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi jääk aruandeperioodi lõpu seisuga krediidiasutuse poolt fikseeritud hinnas (nt väärtpaberid) või lepingulises väärtuses (nt hoiused, laenud). Väärtpaberitel (v.a tuletisväärtpaberid), mille hinda krediidiasutusel määrata ei ole võimalik, näidatakse jääk tema nominaali järgi. Jääk näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive, märgitakse jäägiks 0 (null). 10. Instrumendi deebetkäive Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud deebetkäive, s.o vara soetamine/märkimine või kohustuse tasumine tehinguhinnas Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud käive hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Tuletisväärtpaberite puhul näidatakse siin käivet ainult optsioonide puhul, s.o makstud optsiooni preemiat. Kõigi Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse käibeks 0 (null). 11. Instrumendi kreeditkäive Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud kreeditkäive, s.o vara realiseerimine/lunastamine või kohustuse võtmine tehinguhinnas Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud kreeditkäive hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Tuletisväärtpaberite puhul näidatakse siin käivet ainult optsioonide puhul, s.o saadud optsiooni preemiat. Kõigi Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse käibeks 0 (null). 12. Intressid ja dividendid Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevatelt instrumentidelt laekunud/makstud intressid ja dividendid Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas laekunud/makstud intressid ja dividendid hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Kõikide Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse intresside ja dividendide summaks 0 (null). Lisa 7 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13 BILANSIVÄLISTE TEHINGUTE ARUANNETE VALDKONDA KUULUVATE TEHINGUGRUPPIDE SELGITUSED I. GARANTIIDE, MUUDE TÜHISTAMATUTE JA TÜHISTATAVATE KOHUSTUSTE NING NÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE (LISA 1) Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded Siin näidatakse bilansivälised kirjed, mille puhul on tegemist vastutusega kliendi või aruandva krediidiasutuse kohustuse (nt võlakiri) lunastamisel või kohustusega tasuda võlg juhul, kui võlgnik seda ise ei tee. Siia kuuluvad ka garantiide kinnitamine, käsk - (bill of exchange) ja lihtvekslite (promissory note) käendamine. Garantiid ja muud sarnased kirjed tuleb kajastada nende lepingulises väärtuses ning selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis. 1. Finantsgarantiid (Guarantees) Siia kuuluvad antud või saadud finantsgarantiid ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid (standby letters of credit). 2. Käskvekslite kinnitamised(Bill of exchange contingencies) Siia kuulub diskonteeritud käskvekslite kinnitamisest tulenev võimalik kohustus või nõue. Siin kuuluvad kajastamisele ka käendused. 3. Teatud majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused (Certain transaction-related contingent items) Siia kuuluvad bilansivälised kirjed, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, st garanteeritakse kliendi või aruandva krediidiasutuse mitterahalise kohustuse täitmist. Siin näidatakse antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale osapoolele kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on näiteks garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks (bid bonds, customs bonds, tax bonds, performance bonds, warranties). Samuti kuuluvad siin kajastamisele vastavate tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid. 4. Regressiõigusega tehingud (Transaction with recouse) Siia kuuluvad lepingu alusel kolmandale poolele või aruandvale krediidiasutusele müüdud võlakirjad või muu vara, kui lepingu järgi jääb krediidiasutuse/garanteerija kanda laenuvõtja/võlakirjade väljalaskja maksevõimetuks jäämise risk või risk, kui võlakirja või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. 5. Dokumentaalmaksed (Documentary credits) Siia kuuluvad mitmesugused mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmaksed, nt dokumentaalakreditiivid (documentary letters of credit). 6. Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud Siia kuuluvad muud võimalikud antud või saadud garantiid ja nendega sarnased tehingud, mis ei ole kajastatud kirjetel 1–5. Muud tühistamatud kohustused ja nõuded Siin näidatakse muud tühistamatud kohustused ja nõuded nende lepingulises väärtuses ja selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis. 7. Valmisolekulaenud (Standby facilities) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustus või laenusaamise nõue, nt krediidiliinid ja arvelduslaenud (v.a krediitkaartide krediidilimiidid), kui klient või aruandev krediidiasutus seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab. 8. Krediitkaartide krediidilimiidid (limits of the credit cards ) Siia kuuluvad aruandva krediidiasutuse poolt oma klientidele väljastatud krediitkaartide (k.a järelmaksukaardid) krediidilimiidid nende lepingulises väärtuses ning selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. 9. Väärtpaberite emissioonide korraldamine (Underwriting commitments) Siia kuuluvad lepingud, millega enne väärtpaberite märkimise aja algust krediidiasutus võtab kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpaberitest. Lepingu eesmärgiks on tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine. 10. Vara ostmine tulevikus (Forward asset purchases) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma või müüma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa või osta. 11. Tuleviku hoiustamistehingud (Forward/forward deposits ) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus või teine pool kohustub hoiustama finantsvara kindlaksmääratud tähtaja ja tingimustel tulevikus, millele teine pool või aruandev krediidiasutus maksab tulevikus kokkulepitud intressisumma. 12. Osaliselt makstud väärtpaberid (Partly-paid securities) Siia kuulub see osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll väärtpaberi emiteerija poolt märgitud, kuid krediidiasutuse või ostja poolt veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emiteerija vastava nõude esitamise korral. 13. Muud tühistamatud kohustused ja nõuded Siia kuuluvad muud tühistamatud kohustused ja nõuded, mis ei ole kajastatud kirjetel 7–12. Tühistatavad kohustused ja nõuded 14. Krediidiliinid (Credit lines) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustus või laenusaamise nõue (avatud krediidiliinid), mis on aruande koostamise hetkel kasutamata ja mida võib igal ajal sulgeda. 15. Arvelduskrediidid (Overdrafts) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustus või laenusaamise nõue (võimaldatavad arvelduskrediidid), mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata ja mida võib igal ajal tühistada. 16. Muud tühistatavad kohustused ja nõuded Siia kuuluvad muud tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole kajastatud kirjetel 14 ja 15. II. VALUUTAGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE, INTRESSIMÄÄRAGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE, AKTSIATEGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE JA KAUPADE JA MUUDE INSTRUMENTIDEGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE (LISAD 2–5) Siia kuuluvad valuuta, intressimäära, aktsiahinna ja -indeksi, kaubahinna ja -indeksi ja muude instrumentidega seotud tuletistehingud. Tuletistehingute alusvara kategooriad Üksikud tuletistehingud jagatakse nelja alusvara kategooriasse: valuuta (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes), ühe valuuta intressimäär, aktsiad (sh aktsiaindeksid) ning kaubad ja muud instrumendid (sh kaubaindeksid, ülejäänud väärismetallid ja kuld, plaatina, hõbe ning pallaadium maailmaturgudel mittekaubeldavates ühikutes). Tegelikkuses võivad tuletisinstrumendid olla seotud enam kui ühe alusvara kategooriaga. Sellistel juhtudel tuleb tehing kajastada ainult ühes kategoorias, et ära hoida kahekordset arvestust. Järgnevalt on ära toodud mitmesse alusvara kategooriasse kuuluvate tuletistehingute kajastamise skeem: a) valuuta – selles kategoorias kajastatakse kõik enam kui ühe valuuta (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) vahelised tuletistehingud, mis pole seotud aktsiate ja kaupadega; b) intressimäär – siia kategooriasse kuuluvad ainult sellised tuletistehingud, mis on seotud ühe või mitme valuuta intressimääraga ning pole seotud aktsiate ja kaupadega. See kategooria sisaldab kõiki ühe valuuta fikseeritud ja/või ujuva intressimääraga lepinguid (k.a võlakirjadega seotud); c) aktsiad – siia kategooriasse kuuluvad kõik tuletistehingud, mis on seotud aktsiahindade või -indeksitega ning pole ühtlasi seotud kaupadega; d) kaubad ja muud – selles kategoorias kajastatakse kõik tuletistehingud, mis on seotud kaubahindade ja -indeksitega, väärismetallidaga (v.a valuuta all kajastatavad) jm ning võivad ühtlasi olla seotud ka mingi muu tururiski kategooriaga. Kasutatud mõisted 1. Forward – kohustus osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. 2. Futuur – standardiseeritud tingimustega forward, millega on võimalik kaubelda börsil. 3. Vahetustehing (swap) – leping, mille alusel tehingupartnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (nt valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel. 4. Kirjutatud optsioon (written options) – kohustus müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud ajal tulevikus (või enne seda) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. 5. Ostetud optsioon (option purchased) – õigus müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud ajal tulevikus (või enne seda) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. 6. Euroopa optsioon – optsioon, mida saab realiseerida ainult täitmispäeva saabudes. 7. Ameerika optsioon – optsioon, mida saab realiseerida enne täitmispäeva. 8. Täitmishind (strike price) – lepingu sõlmimise hetkel kindlaksmääratav hind, millega optsiooni saab tulevikus realiseerida. 9. ISIN-kood(International Security Identification Number) – ISO(International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse nende emiteerimisel vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavasse registrisse. 10. Delta koefitsient (delta) – koefitsient, mis väljendab delta riski, s.o optsiooni hinna tundlikkust alusvara turuväärtuses toimuvatele muudatustele. III INVESTEERIMISTEENUSTE ARUANDES KASUTATUD MÕISTETE SELGITUSED [RTL 2003, 122, 1961; 1.01.2004] 1. Klientide grupeerimisel kasutatud mõisted Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; 2) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; 3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid). Kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh nende poolt hallatavaid munitsipaalasutusi. Riiklik sotsiaalkindlustusfond. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa. Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse mitmesuguseid keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste poolt asutatud sihtasutusi. Kindlustusandja. Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt “Kindlustustegevuse seaduse” (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) § 8 lõikele 2 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus. Pensionifond. Pensionifondi all mõistetakse investeerimisfondi vastavalt “Kogumispensionide seaduse”(RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) § 4 lõikele 1. Muu finantseerimisasutus. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” (RT I 1999, 23, 349; 2000, 40, 250; 48, 468; 2001, 93, 565; 102, 672; 2002, 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) §-le 5, v.a kindlustusandjad ja pensionifondid. Finantseerimisasutuste all kuuluvad kajastamisele ka hoiu-laenuühistud, investeerimisfondid, liisingteenuseid ja välissularaha vahetusteenust pakkuvad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, Tagatisfond, maaklerid (sh kindlustusmaaklerid), finantskonsultatsioone pakkuvad ettevõtjad jne. Krediidiasutus. Krediidiasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 3 lõikele 1. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühing. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik isik omab valitsevat mõju (kontrolli). Kontroll selliste juriidiliste isikute üle võib olla saavutatud kas otseselt osaluse kaudu (riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub 100% aktsiatest või osadest või enamotsustusõigus) või kaudselt, mis annab riigile või kohalikule omavalitsusele õiguse määrata äriühingu tegevuspoliitikat või nimetada selle juhtivaid töötajaid. Siia kuulub ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Siia ei kuulu keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse valitseva mõju (kontrolli) alla kuuluvad “Väärtpaberituru seaduse” § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Muu äriühing. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale. Mittetulundusühing. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt “Mittetulundusühingute seaduse” (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1 ja “Sihtasutuste seaduse” (RT I 1995, 92, 1604;1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1, v.a sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all. Eraisik. Eraisiku all mõistetakse füüsilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. Keskpank. Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on korraldada raharinglust nii oma koduriigis kui ka välisriikidega. 2. Instrumentide grupeerimisel kasutatud mõisted Aktsia. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktide ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused. Võlakiri. Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele. Lühiajaline võlakiri. Lühiajaline võlakiri on võlakiri, mille lepinguline lunastustähtaeg on kuni 12 kuud. Pikaajaline võlakiri. Pikaajaline võlakiri on võlakiri, mille lepinguline lunastustähtaeg on pikem kui 12 kuud. Tuletisväärtpaber. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” § 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või –kohustusi. Hoius. Hoius on kontopidaja rahaline kohustus investeerimisühingu ees, mis tuleneb kontopidaja ja investeerimisühingu vahel sõlmitud arveldus- või deposiidilepingust. Laen. Laen on laenuandja vara, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab raha laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Investeerimisfondi osak. Investeerimisfondi osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varast.