Lihula Vallavolikogu — Lihula valla planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — KO, 44, 674

Lähtudes planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843) paragrahvi 3 lõikest 2 ja paragrahvist 4 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 29, Lihula Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Lihula valla planeerimis- ja ehitusmäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Lihula Linnavolikogu 8. aprilli 1997. a määrus nr 10 (muudetud Lihula Linnavolikogu 14. jaanuari 1999. a määrusega nr 2) «Lihula valla ehitusmäärus». 3. Määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. mail 2000. a. Volikogu esimees Paul GILL Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 25. aprilli 2000. a määrusega nr 5 LIHULA VALLA PLANEERIMIS- JA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Lihula valla ehitusmääruse eesmärk on korraldada planeerimis- ja ehitusseaduse ja selle alusel vastu võetud või sellega seonduvate õigusaktide rakendamist Lihula valla territooriumil ning valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotust. 1.2. Lihula valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist ehituskorraldust kujundab ja suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus. II. VALLAVOLIKOGU PÄDEVUS PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTOIMINGUTES 2.1. Lihula valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine. 2.2. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine. 2.3. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamine, kehtestamine, muutmine või tühistamine. 2.4. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu projekti vastuvõtmine ja üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine. 2.5. Naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine. 2.6. Kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks. 2.7. Kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 2.8. Planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 2.9. Lääne Maavalitsusele ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Lihula valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 2.10. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi valla üldplaneeringu ja detailplaneeringute ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine. 2.11. Avalikku supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määramine, kui puudub sellekohane detailplaneering. 2.12. Munitsipaalehitiste projektide kinnitamine. 2.13. Vastutusrikaste ja unikaalsete munitsipaalehitiste parimate arhitektuursete või insenerilahendustega projekti saamiseks konkursi korraldamise otsustamine. 2.14. Arvamuse andmine looduskaitse- ja maastikukaitsealade moodustamise kohta vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843). 2.15. Valla ehitusalaste üldaktide kehtestamine, muutmine ja tühistamine. III. VALLAVALITSUSE PÄDEVUS MAA-ALADE PLANEERIMISTOIMINGUTES 3.1. Vallavalitsuse pädevusse kuulub üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine. 3.2. Lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. 3.3. Avalikkuse informeerimine kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest ning algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamine maakonna ajalehes ja valla infolehes. 3.4. Detailplaneeringu algatamisest, samuti selle avalikust väljapanekust teatamine kinnisasja omanikule, kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise. 3.5. Planeeringu lähtekohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine. 3.6. Detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamise nõude esitamine, kui planeering on vaja muuta arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele. 3.7. Planeeringu käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilitamine ning kättesaadavuse tagamine huvitatud isikutele. 3.8. Enne planeeringu avalikku väljapanekut selle kooskõlastamine riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara. 3.9. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine, planeeringu avaliku väljapaneku kohast, algusest ja kestvusest teatamine maakonna ajalehe kaudu. 3.10. Maakonna ajalehes teatamine planeeringu avaliku väljapaneku kohast, algusest ja kestvusest. 3.11. Planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine. 3.12. Avalikul väljapanekul planeeringu kohta tehtud kirjalikele ettepanekutele vastamine. 3.13. Planeeringu avaliku väljapaneku tulemustest teatamine maakonna ajalehes ja tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu korraldamine. 3.14. Planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemine ja selle esitamine Lääne maavanemale koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. 3.15. Planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvis 21¹ sätestatud detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamise otsustamine. 3.16. Planeeringu kehtestamisest teatamine maakonna ajalehes. 3.17. Planeeringu kehtestamise otsuse saatmine Lääne maavanemale, riigi maakatastri pidajale ning isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid ei arvestatud planeeringu koostamise järelevalve käigus. 3.18. Kinnisasja omanikule planeeringu kehtestamisega tema senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse kitsendamisest teatamine ja kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine. 3.19. Planeeringu tühistamise kavatsusest teatamine maakonna ajalehes ja valla infolehes ning enne planeeringu tühistamist avalikkusele planeeringu senise elluviimise tulemuste selgitamine ja selle edasisest elluviimisest loobumise põhjendamine. 3.20. Kehtestatud planeeringu tühistamisest teatamine maakonna ajalehes ja valla infolehes. 3.21. Huvitatud isikutele planeeringu koopiate omandamise võimaluse tagamine. 3.22. Pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi planeeringute ülevaatamise korraldamine ja tulemuste esitamine Lääne Maavalitsusele ning ülevaatuse tulemustest avalikkuse informeerimine maakonna ajalehe kaudu. 3.23. Järelevalve korraldamine kehtestatud planeeringute täitmise üle. IV. VALLAVALITSUSE PÄDEVUS EHITUSLIKUL PROJEKTEERIMISEL 4.1. Projekteerimistingimuste andmine hajaasustuses uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks; 4.2. Detailplaneeringu nõudeid täpsustavate projekteerimistingimuste andmine tiheasustuses ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses; 4.3. Ühekordse projekteerimisloa väljaandmise otsustamine erihariduseta isikule tema poolt enda tarbeks ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ning muu lihtsa ja väikesemahulise ehitise projekteerimiseks; 4.4. Taluhoonete projekteerimisel talu õueplaani heakskiitmine; 4.5. Projekteerimistingimuste taotluse vormi, ühekordse projekteerimisloa vormi ja vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 4.6. Ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks loa andmine; 4.7. Mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud vms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 4.8. Tellijafunktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel; 4.9. Ehitusprojekti ekspertiisi vajaduse otsustamine kooskõlas sellekohaste õigusaktidega; 4.10. Riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks; 4.11. Ehitustööde riigihanke projekteerimis-ehitustöövõtu puhul ehituse eelprojekti heakskiitmine; 4.12. Ehitusprojekti heakskiitmine; munitsipaalehitise projekti vallavolikogule kinnitamiseks esitamine. V. VALLAVALITSUSE PÄDEVUS EHITAMISE JA EHITUSJÄRELEVALVE ALAL 5.1. Ehituse alustamiseks ehitusloa andmise otsustamine. 5.2. Kirjaliku nõusoleku andmise otsustamine väikehoone (kuni 12 m² ehitusaluse pinnaga ühekordne keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone) ehitamiseks ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta. 5.3. Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži enda tarbeks ehitamisel ehitustööde tegemiseks ja juhtimiseks nende omanikele kirjaliku nõusoleku andmine. 5.4. Ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste ehitamiseks ja remondiks. 5.5. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude ehituskrundini väljaehitamise tagamine, kui ei lepita kokku ehitusloa taotlejaga tema poolt nende tööde tegemises. 5.6. Ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil. 5.7. Ehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri määramine. 5.8. Ehitise omanikuga enne ehituse alustamist omanikujärelevalve teostaja kooskõlastamine. 5.9. Ehitusloa taotlemisel heakskiidetud projektist kõrvalekaldumisel sellega nõustumise otsustamine. 5.10. Ehitusloa tühistamise otsustamine, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 5.11. Nõusoleku andmine lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 5.12. Ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitise ülevaatamise korraldamine ja kasutusloa andmise otsustamine. 5.13. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele kasutamisloa andmise otsustamine pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatmisel leitud puuduste kõrvaldamist. 5.14. Ehitusloa või kasutusloa tühistamine või peatamine, kui ehitise omanik ei täida järelevalveinseneri ettekirjutusi. 5.15. Avariiohtliku ehitise korral ehitise omanikule või ehitusettevõtjale avariiohu kõrvaldamiseks tähtaja määramine ning tähtajaks avariiohu mittekõrvaldamisel selle kõrvaldamise korraldamine omaniku kulul. 5.16. Ajutise ehitise likvideerimisel ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise nõuete kehtestamine. 5.17. Ajutise ehitise ettenähtud tähtajaks mittelammutamisel selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine omaniku kulul. 5.18. Ehitise omanikule tähtaja kehtestamine omavolilise ehitise likvideerimiseks ning selle mittetäitmisel omaniku kulul omavolilise ehitise likvideerimise korraldamine. 5.19. Ehitise olemasolu jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine. 5.20. Ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise järelevalve korraldamine. 5.21. Kaevetööde tegemiseks kaevamisloa andmise otsustamine. 5.22. Ehitus-, kasutamis-, lammutamis- ja kaevamisloa ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine. 5.23. Tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste ehitamisel. 5.24. Teiste kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu pädevusse. VI. EHITUSINSPEKTORI PÄDEVUS 6.1. Ehitusinspektori pädevusse kuulub üldine ehitusjärelevalve vallas. 6.2. Projekteerimistingimuste taotluste vastuvõtmine, projekteerimistingimuste koostamine ja nende väljaandmise korraldamine. 6.3. Projektide ekspertiiside korraldamine vastavalt vajadusele ja õigusaktidega kehtestatud korrale. 6.4. Osalemine maakonna ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni töös ja komisjoni poolt kooskõlastatud projektide esitamine vallavalitsusele heakskiitmiseks. 6.5. Ehitusloa, kasutusloa, lammutusloa ja kaevamisloa taotluste vastuvõtmine ja vallavalitsusele edastamine ning vallavalitsuse vastava korralduse alusel selle loa vormistamine. 6.6. Ehitise lammutustööde projekti vajaduse otsustamine. 6.7. Maakonna hooneregistritalituse informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest. 6.8. Vallavalitsusele omanikujärelevalve teostaja kooskõlastamiseks esitamine. 6.9. Valminud ehitise ülevaatuskomisjonis osalemine. 6.10. Ehituslubade ja kasutuslubade registri pidamine. 6.11. Väikehoone ehitamise taotluse vastuvõtmine ja vallavalitsusele esitamine nõusoleku saamiseks selle ehitamiseks ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta. 6.12. Järelevalve ehitise kasutusloas toodud otstarbest kinnipidamise üle. 6.13. Avariiohtlike ehitiste väljaselgitamine; ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine. 6.14. Teiste ülesannete täitmine, mis ametijuhendiga on temale pandud. VII. ÜLDPLANEERINGUTE KOOSTAMINE 7.1. Üldplaneeringualase töö korraldamise ja koordineerimise eest vastutab valla arendusnõunik. 7.2. Üldplaneeringu koostamise aluseks on valla arengukava ja kinnitatud lähteülesanne. 7.3. Üldplaneeringu koostamine algatatakse vallavolikogu vastava otsusega. 7.4. Üldplaneeringu lähteülesande väljatöötamist korraldab vallavalitsus. Lähteülesanne kooskõlastatakse naabervaldade, asjasse puutuvate riiklike ametite ja inspektsioonidega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga ning selle kinnitab vallavolikogu. 7.5. Lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri. 7.6. Vallavalitsus avaldab algatatud üldplaneeringu eesmärke tutvustava informatsiooni maakonna ajalehes. 7.7. Vallavalitsus korraldab lähteandmete ja üldplaneeringu eskiislahenduste avaliku arutelu tulemuste alusel üldplaneeringu projekti koostamise. 7.8. Üldplaneeringu projekti kooskõlastab planeeringu koostaja vallavolikogu keskkonnakaitse- ja muinsuskaitsekomisjoni ja maakomisjoniga, samuti naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejaga. 7.9. Vallavalitsuse ettepanekul teeb vallavolikogu otsuse kooskõlastatud üldplaneeringu projekti vastuvõtmise ja selle avaliku väljapaneku väljakuulutamise kohta. 7.10. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste ning planeeringuvaidluste lahendamise alusel korraldab vallavalitsus üldplaneeringu projekti vajalike paranduste ja täienduste tegemise. 7.11. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. 7.12. Parandatud ja täiendatud üldplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks naabervaldadele, vallavolikogu keskkonna- ja muinsuskaitsekomisjonile ja maakomisjonile, riiklikele ametitele, inspektsioonidele ja asutustele, valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejale ja koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. 7.13. Maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu projekti esitab vallavalitsus vallavolikogule kehtestamiseks. VIII. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMINE 8.1. Detailplaneeringualase töö korraldamise ja koordineerimise eest vastutab valla arendusnõunik. 8.2. Detailplaneeringu algatamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse, kinnisasja omaniku või teiste huvitatud isikute vastava avalduse alusel. 8.3. Planeeringu algataja esitab vallavolikogule kirjaliku avalduse, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, ning detailplaneeringu lähteülesande koostamise tellimuse. 8.4. Detailplaneeringu lähteülesande väljatöötamist korraldab vallavalitsus. 8.5. Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallavalitsusepoolsed olulisemad tingimused. 8.6. Detailplaneeringu lähteülesanne kooskõlastatakse planeeringualaga vahetult piirnevate naaberkinnistute omanikega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning kaitsealal tehtava planeeringu osas selle valitsejaga. 8.7. Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavolikogu. 8.8. Vallavalitsus teatab maakonna ajalehes detailplaneeringu algatamisest ja tutvustab detailplaneeringu eesmärke. 8.9. Kui koostatav detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, tehakse üldplaneeringus muudatus kooskõlas üldplaneeringu koostamise nõuetega. 8.10. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu projekti koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisaja omanikule või teistele vastava maa-ala detailplaneeringu projekti koostamisest huvitatud isikutele. 8.11. Detailplaneeringu projekti kooskõlastab planeeringu koostaja käesoleva määruse punktis 7.8 loetletud isikutega. 8.12. Pärast projekti kooskõlastamist teeb vallavolikogu otsuse detailplaneeringu projekti vastuvõtmise kohta. 8.13. Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja selle tulemuste avaliku arutelu. 8.14. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel korraldab vallavalitsus detailplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise. 8.15. Kui vajalikud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu projekti põhilahendusi, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. 8.16. Parandatud detailplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kooskõlastamiseks käesoleva määruse punktis 7.8 loetletud isikutele ja vajaduse korral koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. 8.17. Vajalikult kooskõlastatud detailplaneeringu projekti esitab vallavalitsus kehtestamiseks volikogule. IX. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 9.1. Ehitiste projekteerimine toimub tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele, kusjuures vallavalitsus võib anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks vallavalitsuse poolt antud projekteerimistingimused. 9.2. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul, isikul, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus ja enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse omajal vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 70 lõikele 2 (edaspidi hoonestaja). 9.3. Hoonestaja on kohustatud kirjalikult informeerima vallavalitsust projekteerimise alustamisest, kusjuures informatsioon peab sisaldama järgmisi andmeid: 9.3.1. projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised; 9.3.2. väljavõte kinnistusraamatust või muu maakasutusõigust tõendav dokument; 9.3.3. projekteeritava ehitise asukoha plaan mõõtkavas 1:500, selle puudumisel 1:2000; 9.3.4. tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, sajuvee kanalisatsioon, soojus, elekter, side jne) kohta. 9.4. Vallavalitsus väljastab projekteerimistingimused hiljemalt nelja nädala jooksul arvates informatsiooni esitamise päevast. 9.5. Projekteerimistingimused sisaldavad: 9.5.1. ehitise projekteerimiseks vajalikke tehnilisi tingimusi; 9.5.2. arhitektuurseid nõudeid; 9.5.3. projekti kooskõlastuste loetelu; 9.5.4. projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. 9.6. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsuse ühekordse projekteerimisloa alusel, mille väljaandmine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (RT I 1996, 51, 970 «Ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimused ja kord »). 9.7. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. Vallavalitsuse poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimusena kolme aasta jooksul arvates selle väljastamise päevast. 9.8. Hoonestaja esitab ehitusprojekti valla ehitusinspektorile. 9.9. Ehitusprojekt kooskõlastatakse maakonna ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis ja projekteerimistingimustes loetletud asutustega. X. EHITAMINE 10.1. Õiguse ehitise püstitamiseks annab nõuetekohaselt koostatud, kooskõlastatud ja kinnitatud ehitusprojekti alusel välja antud ehitusluba. Ehitusloa väljastab ehitusinspektor hoonestaja taotlusel vallavalitsuse poolt vastuvõetud vastava korralduse alusel. 10.2. Ehitusluba võib anda ainult kinnisasja omanikule, isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus ja enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse omajale vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 70 lõikele 2. 10.3. Ehitise lammutamine toimub vallavalitsuse vastava korralduse põhjal ehitusinspektori poolt väljastatud lammutusloa alusel. Lammutusloa taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ning vajaduse korral asjassepuutuvate ametkondade kooskõlastused. 10.4. Vallavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. Lammutustööde projekti koostamise vajaduse määrab ehitusinspektor. 10.5. Õiguse kaevetööde tegemiseks annab kaevamisluba. 10.6. Kaevamisloa väljastab kinnitatud ehitusprojekti ja ehitusloa ning vallavalitsuse vastava korralduse alusel ehitusinspektor. 10.7. Kaevamisloa väljastamisel tehnovõrkude rajamiseks tuleb lähtuda asjaõigusseaduse paragrahvi 158 lõikest 1, mille kohaselt peab omanik lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. 10.8. Ehitusloa pikendamiseks peab hoonestaja esitama põhjendatud taotluse. 10.9. Ehitusloa pikendamisest keeldumisest teatab vallavalitsus hoonestajale kirjalikult koos vastavate põhjendustega. 10.10. Väikehoonet võib vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ehitada ilma ehitusprojekti ja ehitusloata ehitusinspektoriga kooskõlastatud asukohta. 10.11. Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ehitustöid võivad enda tarbeks vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. Elektrimontaažitöid võivad nimetatud hoonetes teha vastava eriala spetsialistid. Hoonestaja on kohustatud teatama ehituse alustamisest vallavalitsusele vähemalt kolm päeva enne ehitustööde algust ja esitama andmed töövõtja kohta. 10.12. Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab vallavalitsus igale ehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri. XI. EHITISE KASUTAMINE 11.1. Ehitist võib kasutama hakata pärast vallavalitsuselt kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 11.2. Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist ja käesoleva ehitusmäärusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele. 11.3. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele alljärgnevad dokumendid: 11.3.1. ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel); 11.3.2. ehituse täitedokumentatsioon; 11.3.3. ehitustööde päevikud (v.a punktis 10.11 nimetatud ehitiste puhul); 11.3.4. varjatud tööde aktid (v.a punktis 10.11 nimetatud ehitiste puhul); 11.3.5. teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 11.3.6. tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 11.3.7. tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload. 11.4. Ehitise ülevaatuse aja ja teostajad kooskõlastab hoonestaja ehitusinspektoriga. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt. 11.5. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks pöördub ehitise omanik vallavalitsuse poole kirjaliku avaldusega. Avaldus peab sisaldama põhjendust kasutamise otstarbe muutmise, selle ulatuse ja konkreetse sisu kohta ning taotlust krundi sihtotstarbe muutmiseks. Avaldusele tuleb lisada: 11.5.1. ehitise või kinnistu omandiõigust tõendav dokument; 11.5.2. kirjalik kinnitus selle kohta, et ehitises või selle osas, mille otstarvet soovitakse muuta, ei asu üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume; 11.5.3. krundi asendiplaan; 11.5.4. ehitise inventariseerimisjoonised. 11.6. Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab ehitusinspektor vajalikud kooskõlastused ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. 11.7. Uue kasutusloa väljastamine ja krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Maanõunik korraldab vallavalitsuse korralduse alusel krundi sihtotstarbe muutmise Lääne Maakatastris. 11.8. Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmine tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal hajaasustuses toob kaasa ehitamise planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 39 tähenduses, siis on vajalik koostada detailplaneering, millest vallavalitsus teatab kirjalikult kasutamise otstarbe muutmise taotlejale. 11.9. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike nõusolekul. 11.10. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. XII. LÕPPSÄTTED Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus- või tsiviilvastutuse.