Jõgeva Vallavolikogu — Lastekeskus «Metsatareke» turvakodu reorganiseerimine Siimusti lastekoduks «Metsatareke» — KO, 44, 671

Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 1997, 77, 1309; 2000, 33, 198) paragrahvi 5 lõike 1, paragrahvi 8 punkti 2, paragrahvi 17 lõigete 1 ja 4, paragrahvi 18 lõike 1 punkti 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 1, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2 alusel Jõgeva Vallavolikogu määrab: 1. Reorganiseerida lastekeskus «Metsatareke», eraldades varjupaiga (turvakodu) ning moodustades selle baasil Siimusti lastekodu «Metsatareke». 2. Kinnitada lastekodu «Metsatareke» põhimäärus vastavalt lisale. 3. Määrus jõustub 10. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Aivar KOKK Lisa Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 30. märtsi 2000. a määrusega nr 2 SIIMUSTI LASTEKODU «METSATAREKE» PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Lastekodu «Metsatareke», (edaspidi lastekodu), on hoolekandeasutus, mis on loodud asenduskoduks orbudele ja vanemliku hoolitsuseta 3–18-aastastele lastele. 2. Lastekodu asukoht ja aadress: 48402, Siimusti alevik, Jõgeva vald, Jõgevamaa. 3. Lastekodu on Jõgeva valla (edaspidi omanik) munitsipaalomandis olev asutus, kellel on oma põhimäärus, pitsat, sümboolika ja eelarve. 4. Lastekodu tagab lastekodus viibivate laste psüühilise ja sotsiaalse turvalisuse, nende eale ja seisundile vastava hooldamise, rehabilitatsiooni, meditsiinilise abi korraldamise, kasvatamise ja arendamise ning võimetekohased võimalused õppimiseks. 5. Lastekodu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning Jõgeva Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidest. 6. Vabade kohtade olemasolul ja Jõgeva Vallavalitsuse nõusolekul võib lastekodu osutada teenuseid lastele ja lastega perekondadele (turvakoduteenus). 7. Lastekodu asutab ja tema tegevuse lõpetab omanik. II. SUUNAMINE LASTEKODUSSE JA LAHKUMINE LASTEKODUST 8. Lapse lastekodusse paigutamisel lähtutakse sotsiaalministri (23. detsembri 1999. a) määrusest nr 93 «Nõuded lastekodusse ja koolkodusse riiklikule hoolekandele võtmiseks ja hoolekande lõpetamiseks». 9. Lapse lastekodusse paigutamist taotleb lapse elukohajärgne omavalitsus, kes sõlmib eelneva kokkuleppe ja vastava kolmepoolse lepingu Jõgeva Maavalitsuse ja Jõgeva Vallavalitsusega. Lastekodusse ei saa suunata last vastu tema tahet. 10. Lapse paigutamisel lastekodusse annab Maavalitsuse lastekaitsespetsialist koos lapsega üle selle omavalitsuse taotluse, kust laps pärit on, samuti toimiku lapse dokumentidega. 11. Lapse paigutamisel lastekodusse eeldatakse, et lapse lastekodus viibimine on võimalikult lühiajaline. 12. Lastekodu toetab lapse elukohajärgset omavalitsust lapse tagasipöördumisel oma perekonda, lapse lapsendamisel või lapse andmisel eestkostele või kasuperekonda. 13. Lapse lastekodusse paigutanud omavalitsus koos lastekoduga on kohustatud leidma ja säilitama kontakti lastekodus viibiva lapse vanemate, sugulaste või lapsele oluliste isikutega, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. 14. Lapsed võivad olla lastekodus täisealiseks saamiseni. Kui üle 18-aastased kasvandikud jätkavad õpinguid ja neil puuduvad vanemad või muud isikud, kelle juurde elama asuda, jäävad nad lastekodusse kooli lõpetamiseni. Otsuse lastekodust lahkumise kohta teeb lapse elukohajärgne omavalitsus. 15. Kodust ja perekonnast eraldatud lapsel on õigus saada teavet oma päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste (kui see ei ole vastuolus lapse huvidega) ja tulevikku puudutavate küsimuste kohta, samuti osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel, kui ta on selleks võimeline. 16. Lastekodu koos lapse elukohajärgse omavalitsusega korraldavad lapse iseseisva elu alustamise. Aasta enne kasvandiku täisealiseks saamist võimaldab lastekodu tal harjutada iseseisvat elamist. 17. Laste asumisel iseseisvasse ellu tagatakse sotsiaalabisüsteemi kaudu vastavad toetused. 18. Turvakodu teenus: 18.1. Turvakodusse võetakse 3–16-aastasi lapsi (erandkorras 1,5-aastasi lapsi), kes kriisiolukorras vajavad ajutist kodu ja kaitset. 18.2. Turvakodusse võivad lapsed jääda kuni nende elu edasise korraldamiseni, maksimaalselt kaheks kuuks. 18.3. Turvakodusse sattunud lastest antakse 24 tunni jooksul teada lastekaitsetöötajale ning lapse elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötajale, kes korraldavad laste edasise käekäigu ja turvakodu teenuse eest tasumise. III. TEGEVUS 19. Lastekodu töö eesmärk on kasvatada eluga toimetulev ja ühiskonnale vajalik kodanik. 20. Lapsi õpetatakse ja kasvatatakse vastavalt nende eale, tervislikule seisundile, võimetele ja iseloomule, valmistades neid ette iseseisvaks eluks, arendades laste võimeid ja häid iseloomuomadusi, õpetades neile sallivust, andestamist, kaastunnet, armastust ning neutraliseerides halbu kalduvusi. 21. Töö lastekodus põhineb kasvandike ja kasvatajate ühistegevusel. 22. Kasvatajad ja kasvandikud austavad üksteise inimväärikust ja suhtuvad üksteisesse lugupidamisega. 23. Lastekodusse saabunud laps paigutatakse talle sobivasse peresse ja talle kinnitatakse usalduskasvataja. 24. Lastekodusse vastuvõetud lapsega ja lapse dokumentidega tutvuvad ühe nädala jooksul perearst ja direktor, vajadusel psühholoog. Tulemuste põhjal kirjutatakse lapse seisundit hindav arvamus ja tegevuskava lapse hooldamiseks, rehabilitatsiooniks, arendamiseks ja kasvatamiseks, mida kord nädalas analüüsitakse ja vastavalt vajadusele korrigeeritakse. Tegevuskava koostamise juures on ka lapse seaduslik esindaja. Otsustav osa selle tegevuskava koostamisel ja elluviimisel on usalduskasvatajal. 25. Kõik teised kasvatajad ja töötajad on kohustatud usalduskasvataja tegevusjuhist toetama. Erimeelsused lahendab lastekodu direktor koos lapse seadusliku esindajaga. 26. Lastekodus elavad lapsed peredena, edaspidi pere. Ühes peres on kuni 10 eri vanuses ning eri soost last, arvestades laste tervislikku seisundit, omavahelist sobivust jm. Õed-vennad elavad üldjuhul ühes peres, kui see on laste huvides. 27. Pere tööd juhib usalduskasvataja. Pere planeerib oma tegevust ise. Pere tegevusplaane arutatakse koos peres elavate lastega. 28. Lastekodu direktor nõustab ja kontrollib pere tegevust. 29. Lastekodus elavad pere lapsed eraldi 1–3-kohalistes magamistubades, lastel on kasutada ühine peretuba koos kööginurgaga, samuti mängutuba, mida saab kasutada õppimiseks. On riietusruum, pesuruumid, tualetid. Keldrikorrusel asub saun, arvutiruum, tuba poistele puutöö õpetamiseks, ladu. 30. Peres on perepäevik, millesse tehakse iga päev märkmeid. 31. Pere igapäevased toimingud tehakse võimalikult ühiselt (koristatakse tube, töötatakse õues, käiakse marjul jne). 32. Peres toimuvad regulaarselt (üks kord nädalas) nõupidamised, kus ühiselt arutatakse pereelu probleeme. 33. Igal kasvandikul on oma isiklikud asjad, mis kuuluvad ainult temale (hügieenitarbed, huvitarbed, osa mänguasju ja riided ning jalatsid). 34. Loa lapse ajutiseks lahkumiseks lastekodu territooriumilt hooldaja või sõprade külastamiseks, kinno, treeningule jne annab usalduskasvataja või direktor. 35. Laste õigused ja kohustused ning suhted teiste laste ja personaliga määratakse kindlaks lastekodu sisekorra eeskirjadega. IV. LASTEKODU JUHTIMINE 36. Lastekodu kõrgeim organ on omaniku poolt moodustatud hoolekogu. 37. Hoolekogusse määratakse omavalitsuse esindaja, lastekodu direktor või sotsiaaltöötaja ning üldsuse esindajad. 38. Hoolekogu esimehe määrab omavalitsus. Esimees kutsub kokku hoolekogu koosolekud (mitte harvem kui üks kord kvartalis). Vajadusel on õigus kutsuda osalema asjatundjaid väljaspoolt lastekodu. 39. Hoolekogu ülesanded: – abistab lastekodu põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmise;l – vaatab läbi eelarve projekti ja teeb omapoolseid ettepanekuid; – teeb ettepanekuid lastele soodsama arengukeskkonna tagamiseks; – toetab ja abistab lastekodust elluastuvaid noori iseseisva elu alustamisel ja töökoha leidmisel; – kuulab lastekodu direktori informatsiooni lastekodu tööd puudutavates küsimustes; – abistab lastekodu majandusküsimuste lahendamisel; – abistab sponsorite leidmisel; – osaleb oma esindaja kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursikomisjoni töös. 40. Lastekodu tööd juhib direktor, kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu vallavanem. 41. Lastekodu direktorile esitatavad nõuded: - kõrgharidus või vähemalt 5-aastane vastava valdkonna juhtimiskogemus; – vähemalt 5-aastane lastega töötamise kogemus; – ei tohi olla kriminaalkorras karistatud. 42. Lastekodu direktor vastutab kogu lastekodu tegevuse eest. 43. Lastekodu direktori ülesanded: – juhib lastekodu pedagoogilist ja finantsmajanduslikku tegevust; – võtab tööle lastekodu personali, sõlmib ja lõpetab nendega töölepingud; – töötab välja töötajate ametijuhendid ja nõustab töötajaid; – tagab lastele turvalise ja arengut soodustava keskkonna; – koostab lastekodu eelarve projekti ja aruandluse ning esitab selle õigusaktidega ettenähtud korras kinnitamiseks omanikule; – juhib ja suunab lastekodusisest elu, analüüsib töö tulemusi ja kavandab lastekodu arengusuunad; – sõlmib lepinguid oma pädevuse piires, esindab lastekodu ametiasutustes; – võimaldab oma töötajatele täiendõpet; – kutsub üks kord kuus kokku juhtkonna ja töötajate ühisnõupidamise; – kinnitab lastekodu sisekorraeeskirjad, struktuuri, koosseisunimestiku, töötasustamissüsteemi, määrab ametipalgad vastavalt õigusaktidega ettenähtud korras; – peab lastekodu kasvandike andmestikku; – teeb ettepaneku lapse lastekodusse paigutanud omavalitsusele lapse suunamiseks talle sobivasse hoolekandeasutusse, kui laps ohustab oma tervist või arengut või seab ohtu teiste laste või personali turvalisuse; – vastutab lastekodu töö tulemuslikkuse ning käesoleva põhimääruse täitmise eest; – on aruandekohustuslik hoolekogu ees. 44. Lastekodu kasvatajad on erialase pedagoogilise ettevalmistusega. V. FINANTSEERIMINE, VARA, VAHENDID JA MAJANDUSTEGEVUS 45. Lastekodu on riigi- ja vallaeelarvest finantseeritav asutus, kellel on õigus saada täiendavaid rahalisi vahendeid ettevõtete, asutuste, organisatsioonide, fondide ning üksikisikute toetustest ja annetustest. 46. Lastekodul on oma eelarve, mille esitab direktor hoolekogu poolt heakskiidetuna vallavalitsusele. 47. Lastekodu võib oma rahalisi vahendeid ja vara kasutada käesolevas põhimääruses märgitud tegevuseks vastavuses kehtiva seadusandlusega. 48. Lastekodul on õigus: – omandada oma põhiülesannete täitmiseks vajalikke materjale, põhi- ja käibevahendeid kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt; – osutada tasu eest teenuseid ja kasutada teenuseid; – korraldada suhteid lastekodu ja perekondade vahel lahendades kriisiolukordi; – parandada kasvandike elu- ja puhketingimusi, sõlmida koostöölepinguid; – pakkuda lähtuvalt võimalustest kriisi-, turva- või muid sotsiaalteenuseid. VI. ARUANDLUS JA KONTROLL 49. Lastekodu dokumentatsiooni, finants-majandustegevuse arvestust ja aruandlust peetakse vastavuses kehtiva seadusandlusega Sotsiaalministeeriumi ja omaniku poolt kehtestatud korras. Volikogu esimees Aivar KOKK