Mõisaküla Linnavolikogu — Mõisaküla linna põhimääruse muutmine — KO, 44, 668

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Mõisaküla Linnavolikogu määrab: 1. Muuta ja täiendada Mõisaküla linna põhimäärust järgmiselt: 1.1. Jätta välja punktide 1.1, 2.1, 3.1 ja 3.3 sõnastuses sõna «kohalik». 1.2. Muuta punkti 1.2 ja sõnastada järgmiselt: «1.2. Omavalitsus linnas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.» 1.3. Täiendada punkti 6 alapunktiga 6.3 järgmises sõnastuses: «6.3. Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.» 1.4. Muuta punkti 12 ja sõnastada järgmiselt: «12. Linnaelaniku mõiste Mõisaküla linna elanik on isik, kelle alaline elukoht on Mõisaküla linnas ja kes on kantud Mõisaküla linna elanike registrisse.» 1.5. Muuta punkti 15.2 teist lauset ja sõnastada järgmiselt: «Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse.» 1.6. Täiendada punkti 17 alapunktiga 17.7 järgmises sõnastuses: «17.7. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1.» 1.7. Täiendada punkti 18 alapunktiga 18.7 järgmises sõnastuses: «18.7. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks.» 1.8. Muuta punkti 19 ja sõnastada järgmiselt: «19. Linnavolikogu liikme volituste peatumine 19.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 19.1.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks või prokuröriks; 19.1.2. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 19.1.3. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 19.1.4. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 19.1.5. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistavad volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19.2. Punktis 19.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.» 1.9. Muuta punkti 20.2 ja sõnastada järgmiselt: «20.2. Linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele.» 1.10. Tunnistada kehtetuks punkt 20.5. 1.11. Muuta punkti 20.7 ja sõnastada järgmiselt: «20.7. Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest.» 1.12. Muuta punkti 20.8 ja sõnastada järgmiselt: «20.8. Kui volikogu liikmete arv langeb alla seaduses ettenähtud miinimumi, korraldatakse volikogu täiendavad valimised.» 1.13. Muuta punkti 21 ja sõnastada järgmiselt: «21. Linnavolikogu pädevus 21.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 21.1.1. linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 21.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.1.3. linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 21.1.4. koormiste määramine; 21.1.5. toetuste andmine ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 21.1.6. linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 21.1.7. linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 21.1.8. laenude ja varaliste kohustuste võtmine; 21.1.9. linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiri muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 21.1.11. linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 21.1.12. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 21.1.13. linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 21.1.14. linnapea valimine ja ametist vabastamine; 21.1.15. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 21.1.16. linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valituse liikme kohustustest; 21.1.17. umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmetele, linnavolikogu komisjoni esimehele või aseesimehele; 21.1.18. linnapeale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 21.1.19. linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21.1.20. linnavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21.1.21. linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 21.1.22. linna esindamise korra kehtestamine; 21.1.23. linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 21.1.24. linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 21.1.25. kohtu kaasistujate valimine; 21.1.26. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 21.1.27. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 21.1.28. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 21.1.29. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 21.1.30. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avalik väljapanek; 21.1.31. detailplaneeringu tühistamine; 21.1.32. linnavalitsuse kui ametiasutuse ja linnavalitsuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning põhimääruse kinnitamine; 21.1.33. linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 21.1.34. linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimust kinnitamine; 21.1.35. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 21.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu või delegeerib nende küsimuse lahendamise valitsusele. 21.3. Volikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.» 1.14. Täiendada 25.7 järgmiselt: «Kui volikogu esimehe valimisel said kandidaadid võrdselt hääli või kolme ja enama kandidaadi korral ei saanud ükski kandidaat ka teises hääletusvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg läbirääkimisteks ning pärast vaheaega alustatakse samal istungil uuesti kandidaatide esitamist ja korraldatakse uus salajane hääletamine. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.» 1.15. Täiendada punktis 26.3 esimest lauset ja sõnastada järgmiselt: «26.3. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega.» 1.16. Muuta punkti 29.6 esimest lauset ja sõnastada järgmiselt: «29.6. Linnavolikogu teeb otsustused poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10,14,15,18 ja 24 nimetatud küsimused, milles on otsustuseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.» 1.17. Täiendada punkti 30.1.6 ja sõnastada järgmiselt: «30.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikest Mõisaküla linna elanikest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 sätestatud korras.». 1.18. Täiendada punkti 31.1 ja sõnastada järgmiselt: «31.1. Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele ja aseesimehele.» 1.19. Täiendada punkti 31 alapunktiga 31.4 sõnastuses: «Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.» 1.20. Muuta punkti 32 ja sõnastada järgmiselt: «32. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 32.1. Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 32.1.1. pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 32.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 32.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul arvates linnapea vabastamisest kinnitanud valituse liikmeid; 32.1.4. pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 32.2. Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.» 1.21. Muuta punkti 33 ja ja sõnastada järgmiselt: «33. Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 33.1. Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan. 33.2. Linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega või linnavolikogu määruste ja otsustega, sealhulgas käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele. 33.3. Linnavalitsus võib oma kohustuste täitmise delegeerida teistele isikutele või linna asutustele, jäädes ise vastutajaks.» 1.22. Muuta punkti 34.2 ja sõnastada järgmiselt: «34.2. Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.» 1.23. Täiendada punkti 34.9 järgmiselt: «Kui linnapea valimisel said kandidaadid võrdselt hääli või ei saanud ükski kandidaat nõutavat häälteenamust või kolme ja enama kandidaadi korral ei saanud ükski kandidaat ka teises hääletusvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg läbirääkimisteks ning pärast vaheaega alustatakse samal istungil uuesti kandidaatide esitamist ja korraldatakse uus salajane hääletamine. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.» 1.24. Muuta punkti 35.2 ja sõnastada järgmiselt: «35.2. Linnavalitsuse kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu oma volituste ajaks.» 1.25. Muuta punkti 35.3 esimest lauset ja sõnastada järgmiselt: «35.3. Linnavalitsusse kuulub linnapea, abilinnapea ja linnavolikogu poolt määratud arv liikmeid.» 1.26. Tunnistada kehtetuks punkti 36.2 teine lause. 1.27. Tunnistada kehtetuks punkt 38.1.5. 1.28. Täiendada punkti 38.1 alapunktiga 38.1.10 sõnastuses: «38.1.10. teostab teenistuslikku järelevalvet linna ametiasutuse ja selle ametnike ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse üle.». 1.29. Muuta punkti 40.2 ja sõnastada järgmiselt: «40.2. Linnapead asendab tema äraolekul või tagasiastumisel abilinnapea. Linnapea ja abilinnapea äraolekul asendab linnapead linnavalitsuse kõige vanem kohalolev liige.» 1.30. Muuta punkti 41 ja sõnastada järgmiselt: «41. Linnasekretär 41.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 41.2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 41.3. Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 41.4. Linnasekretär: 41.4.1. juhib linnakantselei tööd, kui kantselei kui struktuuriüksus on volikogu otsusel ametiasutuse koosseisu moodustatud; 41.4.2. esitab linnapeale ettepanekuid linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 41.4.3. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel; 41.4.4. protokollib volikogu ja valitsuse istungid; 41.4.5. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 41.4.6. tagab linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktide ning muu dokumentatsiooni vastavuse Eesti Vabariigi õigusaktide nõuetele nii sisu kui ka vormi poolest, viseerib määruste, otsuste ja korralduste eelnõud ning annab linnavolikogule ja -valitsusele õigusaktide eelnõude seaduslikkuse kohta oma arvamuse; 41.4.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 41.4.8. korraldab linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 41.4.9. informeerib linnavolikogu ja -valitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid linnas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 41.4.10. esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 41.4.11. hoiab linna vapipitsatit; 41.4.12. kinnitab valijate nimekirja; 41.4.13. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud pädevuse piires; 41.4.14. saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 41.4.15. saadab üldist tähtsust omavad volikogu määrused Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist; 41.4.16. täidab teisi talle seaduse, linna põhimääruse või ametijuhendiga pandud ülesandeid. 41.5. Linnasekretäri asendamise kord sätestatakse ametiasutuse põhimääruses linnapea ettepanekul. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse punktis 41.2 nimetatud tingimustele.» 1.31. Muuta punkti 43.3 ja sõnastada järgmiselt: «43.3. Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.» 1.32. Muuta punkti 43.4 ja sõnastada järgmiselt: «43.4. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul. Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.» 1.33. Muuta punkti 44.3 ja sõnastada järgmiselt: «44.3. Linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse linna raamatukogus ja linnavalitsuses enne nende jõustumist. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linnavalitsuse siseseks kasutamiseks.» 1.34. Muuta punkti 44.4 ja sõnastada järgmiselt: «44.4. Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.» 1.35. Muuta punkti 44.5 ja sõnastada järgmiselt: «44.5 Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.» 1.36. Muuta punkti 45.6 ja sõnastada järgmiselt: «45.6. Linna asutusel on alaeelarve linna eelarves ning tal võib olla arvelduskonto pangas, oma nimega pitsat ja dokumendiplangid.» 1.37. Muuta punkti 46.12 ja sõnastada järgmiselt: «46.12. Määramata ajaks teenistuses oleva ametniku teenistusest vabastamisel pikaajalise töövõimetuse või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi tõttu makstakse ametnikule hüvitust, kui ametnikul on teenistusstaaži Mõisaküla linna ametiasutuses:» 1.38. Muuta punkti 46.12.1 ja sõnastada järgmiselt: «46.12.1. kolm kuni 5 aastat – kolme kuu ametipalk;» 1.39. Täiendada punkti 46 alapunktiga 46.13 sõnastuses: «46.13. Avaliku teenistuse staaži hulka arvatakse volikogu liikme volituste aeg alates 1. jaanuarist 1996. a.» 1.40. Täiendada punkti 46 alapunktiga 46.14 järgmises sõnastuses: «46.14. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud rohkem kui kaheksa aastat vastaval ametikohal ning vabastamine toimub: 46.14.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 46.14.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 46.14.3. seoses umbusalduse avaldamisega.» 1.41. Täiendada punkti 46 alapunktiga 46.15 sõnastuses: «46.15. Käesoleva põhimääruse punktis 46.14. sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 46.15.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 46.14.2 toodud juhul; 46.15.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.». 1.42. Muuta punkti 50.2 ja sõnastada järgmiselt: «50.2. Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi ja olla osanikuks või aktsionäriks Mõisaküla linna seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.» 1.43. Muuta punkti 55.9 ja sõnastada järgmiselt: «55.9. Kui linnavolikogu pole suutnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu.» 1.44. Muuta punkti 55.6 ja sõnastada järgmiselt: «55.6. Linnavolikogu kinnitab eelarve tulud ja kulud klassifikaatori kahekohaliste osade ja peatükkide ning linnavalitsuse hallatavate asutuste lõikes kulude üldsummas, tuues välja töötasu ja sotsiaalmaksu. Eelarve võetakse vastu linnavolikogu poolthäälteenamusega.» 1.45. Muuta punkti 57.4 ja sõnastada järgmiselt: «57.4. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Alates 2001. aastast peab volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.» 1.46. Muuta punkti 57.5 ja sõnastada järgmiselt: «57.5. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linna raamatukogus ja linnavalitsuses.» 1.47. Muuta punkti 61 ja sõnastada järgmiselt: «61. Linna arengukava 61.1. Linna arengukava on dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kava, edasise arengu suundi ja eelistusi. 61.2. Mõisaküla linna arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Pikemaajaliste varaliste kohustuste korral koostatakse arengukava kohustustele vastavaks perioodiks. 61.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse linna raamatukogus ja linnakantseleis kuu aega enne vastuvõtmist. 61.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ja otsustab vajadusel selle muutmise. 61.5. Arengukava on aluseks: 61.5.1. linna eelarve koostamisele; 61.5.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele; 61.5.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 61.6. Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.» 2. Käesolev määrus jõustub 20. märtsil 2000. a. 3. Mõisaküla Linnavalitsusel korraldada Mõisaküla linna põhimääruse tervikteksti avaldamine kolme nädala jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Volikogu esimees Ilona EESALU Lisa Mõisaküla Linnavolikogu 10. märtsi 2000. a määrusele nr 9 MÕISAKÜLA LINNA PÕHIMÄÄRUS Kinnitatud Mõisaküla Linnavolikogu 30. juuni 1998. a määrusega nr 4. Jõustus 15. juulil 1998. a. Muudetud Mõisaküla Linnavolikogu 10. märtsi 2000. a määrusega nr 9. Muudatused jõustusid 20. märtsil 2000. Terviktekst avaldatakse Mõisaküla Linnavolikogu 10. märtsi 2000. a määruse nr 9 alusel. Muudatusi sisaldava punkti lõpus on sulgudes viide volikogu määrusele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. I. ÜLDSÄTTED 1. Mõisaküla linna omavalitsus 1.1. Mõisaküla linna omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi.(10.03.2000) 1.2. Omavalitsus linnas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. (10.03.2000) 2. Mõisaküla linna omavalitsuse põhimõtted 2.1. Mõisaküla linna omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine; 2.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 2.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.1.4. linnaelanike õigus osaleda omavalitsuse teostamisel; 2.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.1.6. tegevuse avalikkus; 2.1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Mõisaküla linna kui omavalitsusüksuse õiguslikud alused 3.1. Mõisaküla linn omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (10.03.2000) 3.2. Mõisaküla linn omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 3.3. Mõisaküla linn kui omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindab seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. Mõisaküla linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Mõisaküla omavalitsusorganite õigusaktides sätestatud korras. (10.03.2000) 4. Mõisaküla linna omavalitsusorganid Mõisaküla linna omavalitsusorganid on: 4.1. linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. 5. Mõisaküla linna kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Mõisaküla linna kui omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada: 5.1.1. sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet; 5.1.2. elamu- ja kommunaalmajandust; 5.1.3. veevarustust ja kanalisatsiooni; 5.1.4. heakorda; 5.1.5. territoriaalplaneerimist; 5.1.6. tänavate korrashoidu. 5.2. Mõisaküla linna ülesanne on Mõisaküla linna omandis oleva lasteaia, keskkooli, raamatukogu, kultuurimaja, muuseumi, sotsiaalhoolekandekeskuse ja teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Mõisaküla linn neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Mõisaküla linn täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linna omavalitsusorgani vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Mõisaküla linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 6.1. Mõisaküla linna omavalitsusorganite ja riigi valitsemisasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. 6.2. Mõisaküla linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 6.3. Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (10.03.2000) 7. Mõisaküla linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Mõisaküla linnal on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. 8. Mõisaküla linna sümbolid 8.1. Mõisaküla linna sümbolid on vapp ja lipp. 8.2. Mõisaküla linna vapp on kilbikujuline, kus mustal taustal hõbedane alasi ja vasarat hoidva töömehekäe kujutis. Vapi kujutis on toodud põhimääruse lisas 1. 8.3. Mõisaküla linna lipp on valget värvi ristkülikukujuline riidelaid, mida läbivad kaks tumepunast vööti piki lippu. Tumepunased vöödid moodustavad mõlemad 1/7 lipukanga laiusest. Lipukanga ülemine ja alumine valge osa moodustavad mõlemad 2/7 lipukanga laiusest. Keskmine valge osa moodustab 1/7 lipukanga laiusest. Lipukanga laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 × 165 sentimeetrit. Linnalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. 9. Mõisaküla linna sümbolite kasutamise kord 9.1. Mõisaküla linna vappi kasutatakse: 9.1.1. linnavolikogu, linnavalitsuse, linnaasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Mõisaküla linn, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 9.1.2. Mõisaküla linna tänukirjal, vimplil, meenetel ja ametlikel trükistel; 9.1.3. linnavolikogu ja -valitsuse hoonel ja linna piiritähistel; 9.1.4. peale eespooln imetatud juhtude võib linna vapi kujutist kasutada vaid linnavalitsuse loal. 9.2. Mõisaküla linna lipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. 9.3. Linnalipp heisatakse Mõisaküla linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. 9.4. Linnalipu heiskamise võib teha linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega kohustuslikuks üksnes linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused ja korraldused üksnes soovitava iseloomuga. 9.5. Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 9.6. Mõisaküla linna lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Mõisaküla linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 10. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Mõisaküla omavalitsusorganites ja linna asutustes on eesti keel. II. MÕISAKÜLA LINNA PIIR 11. Mõisaküla linna piir määratakse seaduses sätestatud korras 11.1. Mõisaküla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. 11.2. Mõisaküla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 11.3. Mõisaküla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. III. MÕISAKÜLA LINNA ELANIK 12. Linnaelaniku mõiste Mõisaküla linna elanik on isik, kelle alaline elukoht on Mõisaküla linnas ja kes on kantud Mõisaküla linna elanike registrisse. (10.03.2000) 13. Linnaelaniku valimisõigus Mõisaküla linna elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadustele. 14. Muude isikute õiguslik seisund linnas Muudel isikutel on Mõisaküla linnas viibides Mõisaküla linna elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. V. LINNAVOLIKOGU 15. Omavalitsusüksuse esinduskogu 15.1. Linnavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel linnaelanike poolt valitud esinduskogu. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse.(10.03.2000) 15.3. Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra. 15.4. Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees. 16. Linnavolikogu moodustamine 16.1. Linnavolikogu valivad hääleõiguslikud linnaelanikud salajasel hääletamisel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. 16.2. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab linnavolikogu vastavalt valimisseadusele. 16.3. Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 17. Linnavolikogu liige 17.1. Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub kehtivatest õigusktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. 17.4. Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu poolt valitud, määratud kinnitatud või nimetatud ametiisikutele, saada Mõisaküla linna õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 17.5. Linnavolikogu liikmel on õigus saada hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 17.6. Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras. 17.7. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1.(10.03.2000) 18. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 18.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 18.2. tagasiastumisega; 18.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist linnas; 18.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 18.5. teovõimetuks tunnistamisega; 18.6. tema surmaga; 18.7. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks.(10.03.2000) 19. Linnavolikogu liikme volituste peatamine 19.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 19.1.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks või prokuröriks; (10.03.2000) 19.1.2. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetamisega valla- või linnaametnikuks; (10.03.2000) 19.1.3. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 19.1.4. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 19.1.5. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistavad volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.(10.03.2000) 19.2. Punktis 19.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (10.03.2000) 20. Linnavolikogu asendusliige 20.1. Volikogu ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 20.2. Linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele.(10.03.2000) 20.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks astuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. 20.4. Kui volikogu asendatav liige kandideeris üksikkandidaadina või kui samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. 20.5. kehtetu (10.03.2000) 20.6. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad vastavalt kas linna valimiskomisjoni või volikogu otsuse jõustumise hetkest. 20.7. Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. (10.03.2000) 20.8. Kui volikogu liikmete arv langeb alla seaduses ettenähtud miinimumi, korraldatakse volikogu täiendavad valimised.(10.03.2000) 21. Linnavolikogu pädevus (10.03.2000) 21.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 21.1.1. linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 21.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.1.3. linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 21.1.4. koormiste määramine; 21.1.5. toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 21.1.6. linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 21.1.7. linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 21.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 21.1.9. linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiri muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 21.1.11. linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 21.1.12. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 21.1.13. linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 21.1.14. linnapea valimine ja ametist vabastamine; 21.1.15. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 21.1.16. linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest; 21.1.17. umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmetele, linnavolikogu komisjoni esimehele või aseesimehele; 21.1.18. linnapeale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 21.1.19. linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21.1.20. linnavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21.1.21. linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 21.1.22. linna esindamise korra kehtestamine; 21.1.23. linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 21.1.24. linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 21.1.25. kohtu kaasistujate valimine; 21.1.26. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 21.1.27. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 21.1.28. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 21.1.29. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 21.1.30. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 21.1.31. detailplaneeringu tühistamine; 21.1.32. linnavalitsuse kui ametiasutuse ja linnavalitsuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning põhimääruse kinnitamine; 21.1.33. linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 21.1.34. linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 21.1.35. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 21.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu või delegeerib nende küsimuse lahendamise valitsusele. 21.3. Volikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 22. Mõisaküla linna elanike küsitluse läbiviimine 22.1. Linnavolikogul on õigus linna territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 22.2. Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. 22.3. Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale. 23. Linnavolikogu struktuur 23.1. Linnavolikogu töötab täiskoguna ning alatiste komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 23.2. Linnavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alatised komisjonid moodustatakse linnaelu probleemvaldkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. 23.4. Linnavolikogu asjaajamist korraldab linnavalitsus ametiasutusena. 24. Linnavolikogu esimees 24.1. Linnavolikogu esimees: 24.1.1. korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 24.1.2. esindab Mõisaküla linna ja linnavolikogu vastavalt seadustega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires 24.1.3. kirjutab alla linnavolikogu õigusaktidele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 24.1.4. korraldab ja kontrollib linnavolikogu õigusaktide täitmist; 24.1.5. täitab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 24.2. Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees. 25. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 25.1. Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale hakatakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimiste protseduuri lõppemist. 25.2. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 25.2.1. kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige; 25.2.2. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 25.2.3. kandidaadid nummerdatakse üleseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta; 25.2.4. nimekirjade sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 25.3. Linnavolikogu esimehe ning aseesimehe valimistel on linnavolikogu igal liikmel üks hääl. 25.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kuni kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 25.5. Hääletamiskomisjon: 25.5.1. valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise; 25.5.2. koostab protokolli hääletamistulemuste kohta, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 25.6. Linnavolikogu esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 25.7. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Kui volikogu esimehe valimisel said kandidaadid võrdselt hääli või kolme ja enama kandidaadi korral ei saanud ükski kandidaat ka teises hääletusvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg läbirääkimisteks ning pärast vaheaega alustatakse samal istungil uuesti kandidaatide esitamist ja korraldatakse uus salajane hääletamine. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.(10.03.2000) 25.8. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. 26. Linnavolikogu komisjon 26.1. Linnavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevuse valdkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. 26.2. Linnavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. 26.3. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolt komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälteenamusega. Komisjoni sekretäri valib komisjon oma liikmete hulgast. Komisjoni (välja arvatud revisjonikomisjoni) peab kuuluma linnavalitsuse esindaja.(10.03.2000) 26.4. Linnavolikogu teeb muudatusi komisjoni koosseisus komisjoni esimehe ettepanekul. 26.5. Linnavolikogu komisjoni esimehe tagasiastumisel lõpevad komisjoni liikmete volitused. 26.6. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse jõustumisel. 26.7. Linnavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda linnavalitsuses. 26.8. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. 26.9. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 26.10. Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks linnavolikogu reglemendis ja komisjoni põhimääruses. 26.11. Linnavolikogu komisjon annab vähemalt üks kord aastas linnavolikogu ees aru tehtud tööst. 26.12. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töögruppe. 27. Revisjonikomisjon 27.1. Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 27.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 27.3. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla linnavalitsuse juhtivametnik, linna asutuse või linna osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. 27.4. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas käesolevas põhimääruses sätestatud korras komisjoni tööplaani või linnavolikogu otsuse alusel: 27.4.1. linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 27.4.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 27.4.3. linnavalitsuse ja teiste linna asutuste raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust; 27.4.4. linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 27.4.5. linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 27.5. Plaanivälised kontrollimised kooskõlastatakse linnavolikogu esimehega. 27.6. Revisjonikomisjon teatab vähemalt seitse tööpäeva enne kontrollimist kontrollitava asutuse juhile kontrollkäigu läbiviimise aja, eesmärgi ja ulatuse. 27.7. Kontrollimise viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed ja vajadusel kaasatud eksperdid (edaspidi kontrollijad). 27.8. Kontrollijal on õigus oma ülesannete täitmiseks: 27.8.1. saada kontrollitavas asutuses kontrollkäigu eesmärgiga seonduvat teavet, tutvuda vajalike dokumentidega, saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 27.8.2. pääseda koos kontrollitava asutuse juhi määratud teenistuja või töötajaga asutuse ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse. 27.9. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale vajalikud töötingimused. Materiaalselt vastutavad isikud on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. 27.10. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. 27.11. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. 27.12. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. 27.13. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis peab olema märgitud kontrollitava asutuse nimi, kontrollimise eesmärk, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: – riigi ja Mõisaküla linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; – linnavara kasutamise õigsust; – linna eelarvetulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; – tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; – raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust. Akt peab sisaldama: – viidet õigusaktile, mis reguleerib kontrollitavat valdkonda; – faktilise olukorra kirjeldust; – järeldust, millist õigusakti ja mis osas on rikutud; – järeldust, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. Majandusliku kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju arvutamise meetodid ning kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad. 27.14. Kontrollija vastutab kontrolli objektiivse ja õige kajastamise eest aktis. 27.15. Algakti koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta viie tööpäeva jooksul linnakantseleile. 27.16. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. 27.17. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 27.18. Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 28. Linnavolikogu fraktsioon 28.1. Vähemalt kolm samasse erakonda või valimisliitu kuuluvat linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 28.2. Otsus fraktsiooni moodustamise kohta, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus ja esimees ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. 28.3. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. 28.4. Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. 29. Linnavolikogu istung 29.1. Linnavolikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt linnavolikogu kinnitatud reglemendile. Linnavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool linnavolikogu koosseisust. 29.2. Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Linnavolikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valimiste linnakomisjoni esimees. 29.3. Linnavolikogu istungi päevakorra koostab linnavolikogu esimees või aseesimees ning see kinnitatakse linnavolikogu istungil poolthäälteenamusega. 29.4. Linnavolikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja volikogu reglemendis sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta linnavolikogu poolthäälteenamusega. 29.5. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Linnavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 29.6. Linnavolikogu teeb otsustused poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimused, milles on otsustuseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Hääletamine on avalik. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.(10.03.2000) 29.7. Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Linna ametiasutus tagab istungi protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse linnavolikogu reglemendis ettenähtud korras. 29.8. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. 30. Mõisaküla Linnavolikogu õigusaktide algatamine 30.1. Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud reglemendile ning nende algatamise õigus on: 30.1.1. linnavolikogul, 30.1.2. linnavolikogu komisjonil; 30.1.3. linnavolikogu liikmel; 30.1.4. linnapeal; 30.1.5. linnavalitsusel; 30.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikest Mõisaküla linna elanikest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 sätestatud korras.(10.03.2000) 30.2. Linnavolikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 31. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus 31.1. Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele.(10.03.2000) 31.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 31.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe, linnapea, linnavalitsuse liikme, linnavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe ametist vabastamise. 31.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.(10.03.2000) 32. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (kõik alapunktid 10.03.2000) 32.1. Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 32.1.1. pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 32.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 32.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvestades valinud uut volikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul arvates linnapea vabastamisest kinnitanud valitsuse liikmeid; 32.1.4. pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 32.2. Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. V. LINNAVALITSUS 33. Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (kõik alapunktid 10.03.2000) 33.1. Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan. 33.2. Linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega või linnavolikogu määruste ja otsustega, sealhulgas käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele. 33.3. Linnavalitsus võib oma kohustuste täitmise delegeerida teistele isikutele või linna asutustele, jäädes ise vastutajaks. 34. Linnapea valimise kord 34.1. Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. 34.2. Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 34.3. Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 34.4. Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 34.5. Igal linnapeakandidaadil on õigus esineda ettekandega oma valimisplatvormist ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras. 34.6. Linnapeakandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni. 34.7. Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 34.8. Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 34.9. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Kui linnapea valimisel said kandidaadid võrdselt hääli või ei saanud ükski kandidaat nõutavat häälteenamust või kolme ja enama kandidaadi korral ei saanud ükski kandidaat ka teises hääletusvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg läbirääkimisteks ning pärast vaheaega alustatakse samal istungil uuesti kandidaatide esitamist ja korraldatakse uus salajane hääletamine. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (10.03.2000) 34.10. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. 35. Mõisaküla Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine 35.1. Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. 35.2. Linnavalitsuse kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu oma volituste ajaks.(10.03.2000) 35.3. Linnavalitsusse kuulub linnapea, abilinnapea ja linnavolikogu poolt määratud arv liikmeid. Linnavalitsus peab olema vähemalt kolmeliikmeline.(10.03.2000) 35.4. Linnavalitsuse liikmed kinnitab linnavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 35.5. Linnavalitsuse liikmest vabastamise kinnitab linnavolikogu linnapea ettepanekul. Linnavolikogu kinnitab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsuse uue liikme. 36. Linnavalitsuse volituste tähtaeg 36.1. Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 36.2. Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (10.03.2000) 36.3. Linnavalitsuse volitused lõpevad, kui linnavolikogu avaldab linnapeale umbusaldust või linnapea astub tagasi. 36.4. Pärast linnavalitsuse lahkumispalve esitamist või umbusalduse avaldamist linnapeale täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 37. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 37.1. Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 37.1.1. isikliku avalduse alusel; 37.1.2. linnapea esildisel; 37.1.3. umbusalduse avaldamise korral; 37.1.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 37.1.5. seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 37.1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 37.1.7. tema surma korral. 37.2. Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. 38. Linnavalitsuse pädevus 38.1. Linnavalitsus: 38.1.1. valmistab ette linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 38.1.2. koostab Mõisaküla linna eelarve eelnõu, korraldab eelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande; 38.1.3. esindab avalik-õigusliku isikuna Mõisaküla linna kohtus; 38.1.4. kinnitab ametisse ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu Mõisaküla linna asutuse juhiga; 38.1.5. kehtetu (10.03.2000) 38.1.6. nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Mõisaküla linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille osanikuks või aktsionäriks on Mõisaküla linn, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed; 38.1.7. valdab, kasutab ja käsutab linna vara seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 38.1.8. lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste, linnavolikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 38.1.9. lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 38.1.10. teostab teenistuslikku järelevalvet linna ametiasutuse ja selle ametnike ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse üle.(10.03.2000) 38.2. Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 39. Linnavalitsuse töökord 39.1. Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. 39.2. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. 39.3. Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 39.4. Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ja otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendanud isikud. 39.5. Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse linnavalitsuse õigusaktiga. 39.6. Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linnavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. 40. Linnapea 40.1. Linnapea: 40.1.1. juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 40.1.2. esindab Mõisaküla linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 40.1.3. kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 40.1.4. esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse struktuuri, koosseisu ning palgamäärad ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 40.1.5. nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega; 40.1.6. esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, sõlmib ja lõpetab töölepingud asutuste juhtidega; 40.1.7. annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kinnitab linnavalitsuse sisekorraeeskirja ja linnavalitsuse ametnike ametijuhendid; 40.1.8. kehtestab kooskõlastatult konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga talle alluvatele ametnikele atesteerimisel esitatavad nõuded; 40.1.9. otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne ametniku vaba ametikoha täitmiseks linnavalitsuses; 40.1.10. edutab enda poolt ametisse nimetatud ametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 40.1.11. korraldab linnavara kasutamist seaduses ettenähtud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 40.1.12. täidab muid talle seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid. 40.2. Linnapead asendab tema äraolekul või tagasiastumisel abilinnapea. Linnapea ja abilinnapea äraolekul asendab linnapead linnavalitsuse kõige vanem kohalolev liige. (10.03.2000) 40.3. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni linnavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 40.4. Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni linnavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 41. Linnasekretär (kõik alapunktid 10.03.2000) 41.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 41.2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 41.3. Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 41.4. Linnasekretär: 41.4.1. juhib linnakantselei tööd, kui kantselei kui struktuuriüksus on volikogu otsusel ametiasutuse koosseisus moodustatud; 41.4.2. esitab linnapeale ettepanekuid linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 41.4.3. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel; 41.4.4. protokollib volikogu ja valitsuse istungid; 41.4.5. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 41.4.6. tagab linnavolikogu- ja valitsuse õigusaktide ning muu dokumentatsiooni vastavuse Eesti Vabariigi õigusaktide nõuetele nii sisu kui ka vormi poolest, viseerib määruste, otsuste ja korralduste eelnõud ning annab linnavolikogule ja -valitsusele õigusaktide eelnõude seaduslikkuse kohta oma arvamuse; 41.4.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 41.4.8. korraldab linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 41.4.9. informeerib linnavolikogu ja -valitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid linnas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 41.4.10. esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 41.4.11. hoiab linna vapipitsatit; 41.4.12. kinnitab valijate nimekirja; 41.4.13. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud pädevuse piires; 41.4.14. saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 41.4.15. saadab üldist tähtsust omavad volikogu määrused Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist; 41.4.16. täidab teisi talle seaduse, linna põhimääruse või ametijuhendiga pandud ülesandeid. 41.5. Linnasekretäri asendamise kord sätestatakse ametiasutuse põhimääruses linnapea ettepanekul. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse punktis 41.2 nimetatud tingimustele. VI. LINNA ÕIGUSAKTID 42. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide liigid 42.1. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 42.2. Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel – anda korraldusi. 42.3. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Mõisaküla linna haldusterritooriumil seaduse ja Mõisaküla linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Mõisaküla linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool linna haldusterritooriumi. 43. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 43.1. Linnavolikogu määrustele ja otsustele ning sinna juurde kuuluvatele lisadele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. 43.2. Linnavolikogu õigusaktid vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 43.3. Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.(10.03.2000) 43.4. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (10.03.2000) 43.5. Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 43.6. Linnavolikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linna raamatukogus ja linnavalitsuses. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linnavalitsuse siseseks kasutamiseks. 44. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 44.1. Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. Õigusaktide lisadele kirjutab alla linnasekretär. 44.2. Linnavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 44.3. Linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse linna raamatukogus ja linnavalitsuses enne nende jõustumist.(10.03.2000) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linnavalitsuse siseseks kasutamiseks. 44.4. Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.(10.03.2000) 44.5. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.(10.03.2000) VII. LINNA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS 45. Linna asutused 45.1. Linna asutused on: 45.1.1. linna ametiasutused, mida finantseeritakse linna eelarvest ja kes teostavad avalikku võimu; 45.1.2. linna ametiasutuse hallatavad haridus-, spordi-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, kes ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linna eelarvest. 45.2. Mõisaküla linna ametiasutuseks on linnavalitsus asutusena. 45.3. Linna asutus ei ole juriidiline isik. 45.4. Linna asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab linnavalitsus linnapea ettepanekul. 45.5. Linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. 45.6. Linna asutusel on alaeelarve linna eelarves ning tal võib olla arvelduskonto pangas, oma nimega pitsat ja dokumendiplangid.(10.03.2000) 46. Linna avalik teenistus 46.1. Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. 46.2. Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. 46.3. Linna avalikud teenistujad jagunevad: 46.3.1. ametnikud; 46.3.2. abiteenistujad; 46.3.3. koosseisuvälised teenistujad. 46.4. Ametnik on linna ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale valitud või nimetatud isik. 46.5. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 46.6. Ametisse nimetamise õigus on asutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. 46.7. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 46.8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 46.9. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. 46.10. Linna avalik teenistus toimub seaduses ja linna õigusaktidega sätestatud korras. 46.11. Ametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 46.11.1. alates 3-aastasest teenistusstaažist 5% palgamäärast; 46.11.2. kuue kuni 11-aastase teenistusstaaži korral 10% palgamäärast; 46.11.3. alates 12-aastasest teenistusstaažist 15% palgamäärast. Lisatasu ei maksta või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. 46.12. Määramata ajaks teenistuses oleva ametniku teenistusest vabastamisel pikaajalise töövõimetuse või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on teenistusstaaži Mõisaküla linna ametiasutustes: (10.03.2000) 46.12.1. kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk; (10.03.2000) 46.12.2. kuus kuni kümme aastat – nelja kuu ametipalk; 46.12.3. üle kümne aasta – kuue kuu ametipalk. 46.13. Avaliku teenistuse staaži hulka arvatakse volikogu liikme volituste aeg alates 1. jaanuarist 1996. a. (10.03.2000) 46.14. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud rohkem kui kaheksa aastat vastaval ametikohal ning vabastamise toimub: (koos alapunktidega 10.03.2000) 46.14.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 46.14.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 46.14.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 46.15. Käesoleva põhimääruse punktis 46.14 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: (koos alapunktidega 10.03.2000) 46.15.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 46.14.2 toodud juhul; 46.15.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. VIII. LINNAVARA 47. Mõisaküla linna vara 47.1. Mõisaküla linna vara (edaspidi linnavara) on Mõisaküla linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 47.2. Linnavara kohta peab arvestust seaduse ja Mõisaküla linna õigusaktidega sätestatud korras linnavalitsus. 47.3. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. 48. Linnavara valitsemine 48.1. Linnavara valitsejal ja volitatud asutusel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale valitseda või vallata antud linnavara. Linnavara valitseja on Mõisaküla linna ametiasutus. Linnavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutus) on Mõisaküla linna asutused, kelle valdusse linnavara valitseja on oma valitsemisel oleva vara andnud. 48.2. Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus seaduse, käesoleva põhimääruse ja linnavolikogu kehtestatud korra alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 49. Linnavara kasutamine 49.1. Linnavara kasutatakse: 49.1.1. avalikuks otstarbeks; 49.1.2. linna valitsemiseks; 49.1.3. tulu saamiseks. 49.2. Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu sätestatud korras. 50. Linnavara kasutamine majandustegevuses 50.1. Mõisaküla linna majandustegevus on: 50.1.1. teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 50.1.2. osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 50.1.3. tehingud linnavaraga; 50.1.4. vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 50.1.5. muu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 50.2. Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi ja olla osanikuks või aktsionäriks Mõisaküla linna seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (10.03.2000) 50.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Mõisaküla linn, ning osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks omanikuks või aktsionäriks on Mõisaküla linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab ja muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 50.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse nimetatud isik. 51. Linnavara omandamine ja võõrandamine 51.1. Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 51.2. Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teiste isikute omandisse. Linnavara võõrandatakse linnavolikogu kehtestatud korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 51.3. Linnavara võib võõrandada, kui: 51.3.1. linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valitsemiseks; 51.3.2. linnavara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valitsemise ja tulu saamise otstarbel; 51.3.3. võõrandamine toimub kohtuotsuse alusel; 51.3.4. muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 52. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha ning vajadusel hävitatakse seaduse ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. IX. LINNA EELARVE, KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 53. Linna eelarve sisu 53.1. Mõisaküla linnale on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 53.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 54. Linna eelarve tulud ja kulud 54.1. Linna eelarve tulud on: 54.1.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 54.1.2. laekumised linna asutustest, linna osalusega äriühingutest ja linnavarast; 54.1.3. laekumised trahvidest; 54.1.4. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 54.1.5. laenud ja intressid; 54.1.6. muud laekumised. 54.2. Linna eelarve kulud on assigneeringud: 54.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 54.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 54.2.3. linna reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest; 54.2.4. muude vajaduste finantseerimine. 55. Linna eelarve projekti koostamine, eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 55.1. Linna eelarve projekti koostamiseks esitavad linnavolikogu komisjonid ja linna asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks linnavalitsusele oma ettepanekud. 55.2. Eelarve projekti koostab linna arengukava, esitatud taotlusi ja linnavolikogu otsustusi arvestades linnavalitsus ning esitab selle linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Mõjuvatel põhjustel võib linnavolikogu seda tähtaega pikendada. 55.3. Eelarve projekt vaadatakse läbi volikogu komisjonides. 55.4. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib kavandatud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. 55.5. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele linnakantseleis vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu istungil. 55.6. Linnavolikogu kinnitab eelarve tulud ja kulud klassifikaatori kahekohaliste osade ja peatükkide ning linnavalitsuse hallatavate asutuste lõikes kulude üldsummas, tuues välja töötasu ja sotsiaalmaksu. Eelarve võetakse vastu linnavolikogu poolthäälteenamusega. (10.03.2000) 55.7. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 55.8. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad linnavalitsus ja linna asutused teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osa ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 55.9. Kui linnavolikogu pole suutnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmises arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks vastu võtta eelarvet, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. (10.03.2000) 56. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 56.1. Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võib algatada linnavalitsus, linnavolikogu komisjon või vähemalt 1/4 linnavolikogu liikmetest. 56.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestuses, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. 56.3. Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu. 56.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratuid assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. 56.5. Lisaeelarve projektile lisatakse: 56.5.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 56.5.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 57. Eelarve täitmine 57.1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. 57.2. Eelarve reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks linnavolikogu kehtestatud korras. 57.3. Linnavalitsusel ja teistel linna asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult eelarves neile selleks ettenähtud kulude piires. 57.4. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Alates 2001. aastast peab volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (10.03.2000) 57.5. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linna raamatukogus ja linnavalitsuses.(10.03.2000) 58. Laenu võtmine 58.1. Mõisaküla linn võib vajadusel võtta laenu. Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. 58.2. Laenu võib võtta tingimusel, et võetud laenu ja laenuintressi tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% viimase vastuvõetud eelarve tuludest, välja arvatud laen. 58.3. Laenu tagatiseks ei või olla linna omandis olevad kinnisasjad. 58.4. Jooksvate kulude katteks võib Mõisaküla linn võtta ainult lühiajalist laenu. 59. Kohalikud maksud 59.1. Linnavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada kohalikke makse. 59.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 59.3. Kohalike maksude maksuhalduriks, kes korraldab kohalike maksude kogumist, on linnavalitsus, kui seaduses või linnavolikogu poolt ei ole sätestatud teisiti. 59.4. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 60. Koormised 60.1. Linnavolikogul on õigus kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele seaduse alusel koormisi: kohustusi linna heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. Koormis kehtestatakse linnavolikogu määrusega, milles määratakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 60.2. Koormise võib kehtestada isikule tema omandis või valduses oleva kinnisasja või muu tema kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava maa-ala heakorrastamiseks. 60.3. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teistel isikutel. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 60.4. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisega ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. X. LINNA ARENGU KAVANDAMINE 61. Linna arengukava (koos alapunktidega 10.03.2000) 61.1. Linna arengukava on dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kava, edasise arengu suundi ja eelistusi. 61.2. Mõisaküla linna arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Pikemaajaliste varaliste kohustuste korral koostatakse arengukava kohustustele vastavaks perioodiks. 61.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse linna raamatukogus ja linnakantseleis kuu aega enne vastuvõtmist. 61.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ja otsustab vajadusel selle muutmise. 61.5. Arengukava on aluseks: 61.5.1. linna eelarve koostamisele; 61.5.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele; 61.5.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 61.6. Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 62. Linna planeerimine 62.1. Linna planeerimine on kompleks üld- ja detailplaneeringust, mis tagab Mõisaküla linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestades tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 62.2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Mõisaküla linna ehitusmääruse. 62.3. Mõisaküla linna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linna asutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. 63. Mõisaküla linna üldplaneering 63.1. Mõisaküla linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. 63.2. Mõisaküla linna üldplaneeringu kehtestab, muudab või tühistab linnavolikogu. 64. Detailplaneering 64.1. Detailplaneering on seadusele ja Mõisaküla linna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Mõisaküla linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 64.2. Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab linnavolikogu. 65. Linna ehitustegevus 65.1. Mõisaküla linna kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. 65.2. Linna ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja linna õigusaktidega sätestatud korras. 66. Kultuurimälestiste kaitse 66.1. Mõisaküla omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ja väärtuste säilimine. 66.2. Kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset korraldab linnavalitsus linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 67. Keskkonnakaitse 67.1. Linna omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 67.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja linna õigusaktides sätestatud korras. 67.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. XI. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL 68. Õigusaktide algatamise õigus 68.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 68.2. Algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse algatuse esitajate allkirjastatud nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 68.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. 69. Muudatuste taotlemine Mõisaküla linna õigusaktides 69.1. Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktide muutmist või tühistamist, kui õigusaktiga on seadusevastaselt kitsendatud taotleja õigusi. 69.2. Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. XII. VÄLISSUHTED 70. Mõisaküla linna välissuhete korraldamise alused 70.1. Mõisaküla linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 70.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. 70.3. Mõisaküla linna omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide linnade ja omavalitsusüksustega väljaspool Eestit. 70.4. Mõisaküla linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. XIII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE VÕI TÜHISTAMINE 72. Mõisaküla linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine 72.1. Linna põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi või tühistab linnavolikogu. 72.2. Põhimääruse või temas tehtud muudatus kinnitatakse või põhimäärus tühistatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 72.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval.