Hanila Vallavolikogu — Hanila valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 43, 665

Juhindudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõikest 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 3 punktist 1, Hanila Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Hanila valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Avaldada määrus kohalike omavalitsuste õigusaktide elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist. Volikogu esimees Kalju HALLIK Kinnitatud Hanila Vallavolikogu 25. aprilli 2000. a määrusega nr 13 HANILA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Hanila valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kooskõlas jäätmeseadusega jäätmekäitluse üldise korra Hanila valla haldusterritooriumil. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Hanila vallas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Jäätmehooldust vallas korraldab Hanila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt käesolevale eeskirjale, teistele jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ja Hanila valla põhimäärusele. 5. Jäätmehoolduseeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 5.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.3. jäätmehooldusleping on leping, mis reguleerib jäätmetekitaja, -valdaja ja -käitleja vahelisi suhteid; 5.4. jäätmekäitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, taaskasutamine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 5.5. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.6. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.7. jäätmeluba on dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 5.8. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.9. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine, segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.10. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 5.11. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.12. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 5.13. jäätmevedaja on jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik; 5.14. kompostimine on orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 5.15. krunt on ehitise või ehitiste grupi juurde kuuluv territoorium; 5.16. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 5.17. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.18. taaskasutatavad jäätmed on toodete valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed; 5.19. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäämete hulka; 5.20. territooriumi valdaja on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja. 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab selle valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 7. Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suuremas ulatuses. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi rakendamisel on jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kohustatud viima paberi, papi, vanametalli, klaastaara jm taaskasutatavad jäätmed vallavalitsusega kooskõlastatud kogumispunktidesse või andma üle vastavat teenust osutavale jäätmekäitlejale. 8. Jäätmetekitajad ja territooriumivaldajad on kohustatud: 8.1. rakendama kõiki sobivaid võimalusi, mis aitavad vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning hoolitsema, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale; 8.2. liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmekäitlejaga või vedama nende valduses olevad olmejäätmed jäätmekäitluskohta; 8.3. koguma, sorteerima ja pakendama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed ning andma need käesoleva eeskirjaga ettenähtud korras üle jäätmekäitlejale; 8.4. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlejale. 9. Kui jäätmetekitaja või territooriumi valdaja ei liitu korraldatud jäätmeveoga ning korraldab ise olmejäätmete veo ja üleandmise jäätmekäitluskohta, peab ta vallavalitsuse ametniku nõudel esitama vallavalitsusele dokumendid olmeprügi jäätmekäitluskohta üleandmisest. 10. Hanila valla haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtjad on vallavalitsuse nõudel kohustatud koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 11. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri- või rendilepinguga või jäätmehoolduslepinguga. II. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 12. Jäätmeseaduses sätestatud juhtudel peab jäätmekäitlejal olema jäätmeluba. Kui loa taotleja tegevus- või asukoht on Hanila vald, esitab loa taotleja jäätmeloa taotluse eelnevalt vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab selle maavanemale. 13. Jäätmete koguse vähendamine tehnoloogilises protsessis ja käitlemisel ei tohi kaasa tuua nende keskkonnaohtlikkuse suurenemist. 14. Jäätmevaldaja on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud tootmise või jäätmete töötlemise tehnoloogiaga. 15. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud. 16. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole jäätmete tekkimiskoha krunti, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 17. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud jäätmed, peab nende valdaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 30. märtsi 1999. a määrusele nr 36 «Ohtlike jäätmete märgistamise kord» (RTL 1999, 68, 890). 18. Kui jäätmeid ei taaskasutata, on nende üleandmine nende tekke- või kogumiskohast jäätmekäitluskohta kohustuslik. Selle eest vastutab jäätmetekitaja või territooriumi valdaja või jäätmekäitleja vastava jäätmehoolduslepingu alusel. 19. Jäätmed ladustatakse selleks ettenähtud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. III. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 20. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib jäätmehoolduslepingu alusel kasutada ühismahuteid. 21. Jäätmete liigiti kogumise korral on jäätmevaldaja kohustatud vältima jäätmete segunemist nende tekkekohas ning paigutama kogumispunktis jäätmed liigiti selleks ettenähtud mahutitesse. 22. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust. 23. Kogumisvahendina võib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitudelt võimaldab: 23.1. jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 23.2. jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 23.3. tuleohu vältimist; 23.4. võimaliku lekke vältimist. Täpsemad tehnilised ja muud nõuded mahutitele võidakse sätestada jäätmehoolduslepingus. 24. Jäätmemahutid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletavad. 25. Jäätmemahuti asukoht ei tohi häirida kehtestatud liikluskorraldust. 26. Krundil tekkivad jäätmed peab koguma samas asuvatesse mahutitesse. Mahuti peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale alusele. 27. Mahuti kasutaja vastutab mahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. 28. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb mahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aasta. 29. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema jäätmemahuti. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes peab likvideerima 24 tunni jooksul kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 30. Liiva, jahtunud tuhka (alla 30°) ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja vastuvõtutingimustele. 31. Kuuma tuhka (üle 30°) võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 32. Kergesti riknevad ja halvalõhnalised olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 33. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 33.1. ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 33.2. vedelaid jäätmeid; 33.3. käimlajäätmeid; 33.4. kogumiskaevude setteid; 33.5. taaskasutatavaid jäätmeid, kui nende kogumine on eraldi korraldatud; 33.6. ehitusjäätmeid; 33.7. raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist; 33.8. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 33.9. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 33.10. muid jäätmeid, mille mahutisse panemise keelab jäätmehooldusleping. 34. Kui jäätmeid ei saa nende mõõtmete või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab jäätmevaldaja nende veo jäätmekäitluskohta. 35. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõtjale või toimetada jäätmekäitluskohta. 36. Vajadusel korraldab vallavalitsus valla kulul vanametalli äravedu jäätmekäitluskohta vallavalitsuse poolt eelnevalt väljakuulutatud kuupäeval ja tingimustel. 37. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. 38. Ohtlike jäätmete korraldatud äraveol tuleb need koguda muudest jäätmetest eraldi selleks ettenähtud mahutitesse ja ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta, näidates seejuures juhises ka ära ohtlike jäätmete äraveo korra. 39. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 40. Koduses majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõlid, vanaõlifiltrid, ravimid, elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, vanad värvid, lakid, lahustid), samuti juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda Lihulas Oja 8 asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. 41. Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kogumisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 19. juuli 1999. a määrusest nr 72 «Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kogumise ja märgistamise kord» (RTL 1999, 116, 1538). 42. Vanaõli käitlemisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 21. aprilli 1999. a määrusest nr 45 «Vanaõli käitlemise kord» (RTL 1999, 73, 932). 43. Hanila valla elanikelt ohtlike jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kulud tasutakse valla eelarvest. 44. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitleja poolt. IV. JÄÄTMETE VEDU 45. Jäätmeid võib vedada jäätmeluba omav isik, samuti jäätmetekitaja või territooriumi valdaja jäätmeseaduse nõuetele vastava transpordivahendiga. 46. Jäätmed, mille säilitamine krundil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada kohe. 47. Jäätmete vedu elamute juurest ei tohi häirida öörahu. 48. Hanila Vallavolikogu võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. V. JÄÄTMETE LADUSTAMINE JA KÕRVALDAMINE 49. Jäätmete ladustamine Hanila valla haldusterritooriumil on vastava prügila puudumise tõttu keelatud. Keelatud on jäätmete ladustamine ja matmine krundil. 50. Köögivilja-, aiapidamis- ja toidujäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida järgmistel tingimustel: 50.1. kompostimiskoht ei tohi olla veekaevu sanitaarkaitsealal; 50.2. kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis, mille laius tavalisest veepiirist on Läänemerel 20 m ning järvedel ja jõgedel 10 m; 50.3. kompostimiskoht, mis asub krundi piirile lähemal kui 5 m, tuleb kooskõlastada naaberkrundi valdajaga; 50.4. toidujäätmete kompostimine peab toimuma soojusest ja kahjuritest isoleeritud hoidlates; 50.5. komposti ei või ladustada jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. 51. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega selleks ettenähtud kohtadesse. 52. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma krundil maasse kaevata hilissügisel, seejuures tuleb arvestada, et seda ei tohi teha kaitsmata põhjavee alal ja kaevule lähemal kui 50 m. Kuivkäimla sisu ei või kasutada komposti valmistamiseks ega laiali laotada territooriumile. 53. Sõnniku, läga (vedelsõnniku) ja virtsa kasutamisel tuleb arvestada, et: 53.1. keelatud on nende laotamine lumele või külmunud maale; 53.2. sõnniku-, läga- ja virtsahoidla kaugus puurkaevust peab kaitsmata põhjaveega alal olema vähemalt 50 m ja kaitstud põhjaveega alal vähemalt 30 m; 53.3. sõnnikuhoidla peab olema veetihe ja sademevesi ei tohi valguda sõnnikuhoidlasse ega virts hoidlast välja ning virtsahoidla peab olema kaetud; sõnnikuhoidla peab olema loomakasvatushoonel, kus peetakse loomi üle viie loomühiku, kusjuures ühele loomühikule vastab üks lüpsilehm või üks hobune (500 kg keskmise kehakaaluga), kaks noorlooma või kaks lihaveist, viis vasikat, kaks põrsastega emist või kuus lihasiga, 100 munakana või 400 broilerit; 53.4. kinni pidada tuleb ka teistest keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määrusega nr 23 kinnitatud «Keskkonnakaitsenõuetest lähtuvatest väetamispiirangutest» (RTL 1994, 35, lk 1205; 1999, 156, 2189). 54. Reoveesette kasutamisel tuleb kinni pidada keskkonnaministri 11. novembri 1999. a määrusest nr 93 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri» (RTL 1999, 156, 2189). 55. Jäätmete põletamine võib toimuda ainult kooskõlas Hanila Vallavolikogu 22. septembri 1998. a määrusega nr 30 kinnitatud «Hanila valla heakorraeeskirja» punktiga 27. VI. LÕPPSÄTTED 56. Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus. 57. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvidest 48 ja 49. Volikogu esimees Kalju HALLIK