Märjamaa Vallavolikogu — Märjamaa Vallavolikogu reglemendi kinnitamine — KO, 43, 653

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 alusel ja kuulanud ära volikogu liikmete ettepanekud ning arvamused, Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Märjamaa Vallavolikogu reglement (reglement lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 1. detsembri 1993. a määrus «Volikogu töökorra kinnitamine». 3. Käesolev määrus jõustub 1. mail 2000. a. Volikogu esimees Sulev MÖLDER Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 6 MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU REGLEMENT I. ÜLDSÄTTED 1. Märjamaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Märjamaa valla elanike poolt valitud esinduskogu. 2. Volikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustele ning tema tegevus lähtub Märjamaa valla ja selle elanike huvidest. 3. Volikogu töövormid on volikogu istung, eestseisuse koosolek ja komisjonide koosolekud. 4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab volikogu sekretär, tema puudumisel vallavalitsuse sekretariaat. 5. Volikogusse saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees. II. VOLIKOGU ISTUNG 6. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus, kolmandal teisipäeval algusega kell 14.00, kui volikogu ei otsusta teisiti. Reglemendis sätestatud juhtudel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid. Juulis korralist istungit ei toimu. 7. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volinikest. 8. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 9. Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt neljandik volinikest ja Märjamaa Vallavalitsus. Erakorraline istung kutsutakse kokku volikogu esimehe või aseesimehe poolt hiljemalt nelja päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist volikogu sekretäri juures. 10. Volikogu järgmise istungi aeg, koht ja päevakorra projekt teatatakse kirjalikult igale volikogu liikmele vähemalt kuus päeva enne istungi toimumist. Volinikke teavitatakse istungi ajast, kohast ja päevakorrast kutsetega. Oma puudumisest istungilt teatab volinik eelnevalt volikogu sekretärile, volikogu esimehele või aseesimehele. 11. Volikogu määruste ja otsuste projektid ning muud vajalikud materjalid on vallavalitsuse sekretariaadis kättesaadavad 6 päeva enne istungi algust. 12. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab tehtud ettepanekute ning laekunud materjalide alusel ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need määruste ja otsuste projektid, mis on vormistatud vastavalt reglemendi punktile 31. Volikogu iga istungi lõpul kuulatakse ära ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta. 13. Volikogu istungid on avalikud. Istungi kinniseks kuulutamiseks on nõutav, et selle poolt hääletaks vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 14. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees. Esimehe äraolekul juhib istungit volikogu aseesimees. Esimehe ja aseesimehe äraolekul valib volikogu voliniku, kes istungit juhatab. 15. Volikogu istungi avamine hõlmab: 15.1. kvoorumi olemasolu fikseerimise; 15.2. kutsutud külaliste tutvustamise; 15.3. teiste koosolekust osavõtjate nimetamise; 15.4. päevakorra projekti arutamise ja päevakorra kinnitamise. 16. Volikogu istungi läbiviimiseks nõutava kvoorumi puudumisel kutsub volikogu esimees või aseesimees volikogu kokku samaks istungiks teisel ajal. 17. Volikogu määruse või otsuse projekti autor peab tagama ettekandja volikogu istungile. Volikogu esimees võib määrata juhtiva komisjoni konkreetse päevakorrapunkti või mõne eelnõu ettevalmistamiseks. Volikogu määruse või otsuse projekti arutelu seisneb ettekande, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja lõppsõna ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekandja ettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. 18. Volikogu istungil on sõnaõigus volinikel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. 19. Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid: 19.1. ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; 19.2. küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 19.3. sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt kolme minuti jooksul; 19.4. repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend aruteldavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada ühte minutit; 19.5. päevakorra igas küsimuses on punktis 18 loetletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ja kahele repliigile; 19.6. ettekandjal on õigus lõppsõnale viie minuti jooksul. 19.7. Volikogu liikme ettepanek katkestada päevakorrapunkti arutelu pannakse hääletusele kohe peale ettepaneku tegemist pärast ettekande ärakuulamist ja küsimustele vastamist. 20. Istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või reglemendi muu sätte rikkumise korral. 21. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale esinemiseks kolm minutit ning sõnavõtjatele ühe minuti lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung poolthäälteenamusega. 22. Sõnavõtu, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. Sõna antakse sooviavalduste laekumise järjekorras. 23. Pärast ettekandja lõppsõna ja enne määruse või otsuse vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle kirjalikult laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest, teeb ettepanekud hääletamise korra kohta ja korrigeerib määruse või otsuse projekti vastavalt parandus- ja muudatusettepanekute läbihääletuse tulemustele. Volikogu võib vastu võtta ka ainult istungi protokolli kantavaid otsuseid. 24. Voliniku arupärimisele on vallavalitsus kohustatud vastama järgneval volikogu istungil, kui arupärija seda nõuab, kusjuures sel juhul peab arupärimine olema esitatud vallavalitsusele kirjalikult vähemalt 6 päeva enne istungit. Volikogu istungil on arupärijal õigus esitada kaks lisaküsimust samal teemal. 25. Kõik volikogu istungid protokollitakse ja lindistatakse. Volikogu protokollid peavad olema valmis ja kättesaadavad volinikele hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi lõppu. Volinikul on õigus istungil nõuda oma eriarvamuse kirjalikku fikseerimist protokollis ja protokolli täiendamist fonogrammi alusel. 26. Istungi fonogrammi säilitatakse kuus kuud. III. HÄÄLETAMINE VOLIKOGU ISTUNGIL 27. Volikogul kehtivad hääletamisel järgmised reeglid: 27.1. volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise eel tuleb kindlaks teha kohalviibivate volinike arv. Hääletamisest võivad osa võtta üksnes istungil viibivad volinikud; 27.2. volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, s.t poolt hääletab istungil osalevatest volinikest enam kui vastu; 27.3. volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seadusandluses ei ole sätestatud teisiti; 27.4. isikule umbusalduse avaldamise küsimuse istungi päevakorda võtmise võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust ja selle küsimuse istungi päevakorda võtmiseks on nõutav poolthäälteenamus; 27.5. hääletamine toimub avalikult; 27.6. vähemalt kolm volikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest; 27.7. seaduses ettenähtud juhtudel otsustatakse isikuvalimised ja umbusaluse avaldamine salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega, s.t poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust; 27.8. isikuvalimistel, kui ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolhäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat (kandidaadid); 27.9. volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimistel on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, lükatakse valimine järgmisele istungile; 27.10. valijamees Vabariigi Presidendi valimiskogusse valitakse salajasel hääletamisel poolhäälteenamusega; 27.11. salajase hääletamise läbiviimise kord: 27.11.1. salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu eelnevalt poolthäälteenamusega (volikogu liikmete hulgast) kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni; 27.11.2. volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaadid järjestatakse vastavalt laekunud ettepanekutele ja pärast viimase ettepaneku laekumist suletakse nimekiri häälteenamusega; enne nimekirja sulgemist on kandidaadil õigus end taandada või kandidaadi esitajal ettepanek tagasi võtta; 27.11.3. pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kannab häältelugemiskomisjon kandidaatide ees- ja perekonnanimed hääletussedelitele samas järjekorras nagu nad asusid nimekirjas ja märgistab hääletussedelid vallavolikogu pitsatiga. Hääletussedelile peavad olema kantud kõik kandidaatide nimed; 27.11.4. häältelugemiskomisjon väljastab igale volikogu liikmele ühe hääletussedeli, fikseerib jagatud hääletussedelite arvu ning demonstreerib volikogule tühja hääletuskasti ja pitseerib selle; 27.11.5. pärast hääletussedelite väljajagamist määrab volikogu hääletamisaja; 27.11.6. volinikul on õigus hääletussedelit täita eraldi ruumis; 27.11.7. volinikul on nii mitu häält, kui palju on valitavaid kohti; 27.11.8. hääletamisel tähistatakse kirjutusvahendiga oma poolthääl ühe X-märgiga sedelile kantud kandidaadi perekonnanime järel, vastuhäält ega erapooletust ei fikseerita; 27.11.9. hääletamise ajal on volinikul õigus häältelugemiskomisjoni poole pöördudes hääletussedelit vahetada. Selleks peab volinik tagastama häältelugemiskomisjonile oma rikutud sedeli ja saab komisjonilt vastu uue nõuetekohase hääletussedeli. Rikkumata sedeleid häältelugemiskomisjon välja ei vaheta. Hääletussedelite vahetamine fikseeritakse protokollis; 27.11.10. hääletusaja lõppedes avab häältelugemiskomisjon hääletuskasti, fikseerib laekunud hääletussedelite koguarvu, kehtivate hääletussedelite arvu, rikutud hääletussedelite arvu ja demonstreerib volikogule tühja hääletuskasti; 27.11.11. kehtivad on hääletussedelid, mis on täidetud vastavalt punktis 28.11.8 sätestatud nõuetele; sedelid, mis ei ole täidetud vastavalt punktis 28.11.8 sätestatud nõuetele, on rikutud; 27.11.12. pärast poolthäälte kokkulugemist, teeb häältelugemiskomisjon hääletamistulemused teatavaks ja protokollija fikseerib need protokollis; 27.12. Määruse või otsuse projekti sisu muutmiseks esitatud parandusettepanekud pannakse hääletusele ettepanekute laekumise järjekorras pärast kõigi ettepanekute tegemist. Enne ettepaneku hääletamisele panemist on ettepaneku tegijal õigus ettepanek tagasi võtta. Ettepanek loetakse vastuvõetuks poolthäälteenamusega. 27.13. Enne hääletamisele asumist on volinikel õigus taotleda ühte kuni kümneminutilist vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimiseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri lõppu tähistatakse haamrilöögiga. IV. VOLIKOGU MÄÄRUSTE JA OTSUSTE PROJEKTIDE ETTEVALMISTAMINE 28. Volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamise initsiatiiv võib lähtuda: 28.1. volikogu istungilt; 28.2. volikogu eestseisuselt; 28.3. volikogu komisjonilt; 28.4. volinikult; 28.5. vallavanemalt; 28.6. vallavalitsuselt; 28.7. Eesti Vabariigi Riigikogult, Riigikohtult ja Vabariigi Valitsuselt; 28.8. vähemalt ühelt protsendilt hääleõiguslikest Märjamaa valla elanikelt. 29. Volikogu määruse ja otsuse projekte valmistavad ette ja esitavad istungile vastuvõtmiseks volikogu komisjonid, vallavanem, vallavalitsus või vähemalt kaks volinikku. 30. Volikogu määruse või otsuse projekt peab olema vähemalt kümme päeva enne istungile esitamist esitatud läbivaatamiseks volikogu vastavale komisjonile, kui istung ei otsusta teisiti. Kui komisjon oma seisukohta ei avalda, on projekti autoril õigus nõuda hääletamist projekti lülitamiseks volikogu istungi päevakorda. 31. Määruse või otsuse projekt peab olema esitatud volikogu sekretärile või volikogu esimehele hiljemalt viis päeva enne istungit. Projekt või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 31.1. esitaja nimi, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 31.2. vallavanema, vallavalitsuse liikme või vallavalitsuse seisukoht projekti suhtes, mis ei ole esitatud vallavanema või vallavalitsuse poolt ja mis puudutab vallavalitsuse tööd; 31.3. kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve, lisaeelarve vastuvõtmise ja muutmise käigus; 31.4. projekt peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 32. Paljundatud projekti kohta võib esitada paljundatult alternatiivprojekti neli päeva enne volikogu istungi algust. Sel juhul otsustab volikogu poolthäälteenamusega, kas jätta küsimus päevakorda või suunata arutamiseks koos põhiprojektiga vastavasse komisjoni. IV. VOLIKOGU KOMISJONID 33. Volikogu võib moodustada alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide ülesanne on valla poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine ja vajadusel volikogu õigusaktide algatamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid valitsuse õigusaktide eelnõude algatamiseks. 34. Volikogu valib salajasel hääletamisel komisjonide esimehed ja kinnitab komisjonide esimeeste ettepanekul avalikul hääletamisel komisjoni liikmed. 35. Volikogu komisjonide esimehed peavad olema volinikud. Komisjoni peab kuuluma kolm kuni seitse liiget, sealhulgas ka komisjoni esimees. 36. Volikogu alalised komisjonid peavad korralisi istungeid vähemalt kuus korda kalendriaasta jooksul. Igal komisjonil on oma tööplaan. 37. Alaliste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega. 38. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle pandud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. 39. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või erandjuhtudel volikogu esimees. Komisjoni kokkukutsumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks päeva enne koosoleku algust volikogu sekretärile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. 40. Komisjon on kohustatud temale suunatud otsuse ja määruse projekti läbi vaatama hiljemalt seitse päeva enne volikogu korralist istungit, muud avaldused ja kirjad – hiljemalt ühe kuu jooksul. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. 41. Teiste isikute kutsumine komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. 42. Kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamisega volikogu poolt määratud tähtajaks või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku komisjon reorganiseerida või likvideerida. 43. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema puudumisel selleks valitud komisjoni liige. Komisjoni juhataja vormistab komisjonide koosolekuist osavõtjate nimekirjad, koosolekute protokollid ja otsused ning edastab need kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosolekut sekretärile säilitamiseks ja komisjoni otsusel asjasthuvitatud isikutele tutvumiseks ja edastamiseks. V. VOLIKOGU EESTSEISUS 44. Volikogu otsusega võidakse moodustada volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alaliste komisjonide esimehed ning vallavanem. Eestseisuse koosolekust võib osa võtta vallasekretär või tema asendaja. 45. Eestseisus teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu töökorralduse kohta. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse otsused volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab olema kättesaadav volikogu liikmetele. Koosoleku protokoll saadetakse valitsusele koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. VI. VOLIKOGU REGLEMENDI MUUTMINE 46. Reglemendi muutmine toimub volikogu määrusega reglemendi IV. peatükis sätestatud korras.