Märjamaa Vallavolikogu — Märjamaa valla põhimääruse kinnitamine — KO, 43, 652

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Märjamaa valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 14. detsembri 1993. a määrus «Valla põhimääruse kinnitamine». 3. Käesolev määrus jõustub 1. mail 2000. a. Volikogu esimees Sulev MÖLDER Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 5 MÄRJAMAA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Märjamaa valla põhimäärus Märjamaa valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused, töökord ja suhted teiste omavalitsusüksuste ja riigiorganitega. 2. Valla kohalik omavalitsus 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja täitevorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 5) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 6) avalike teenuste osutamine valla elanikele soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Vald kohaliku omavalitsusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Märjamaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu), vallavolikogu esimees, Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. 4.3. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 5. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist; 7) vallasisest ühistransporti; 8) teede ja tänavate korrashoidu; 9) noorsootööd. 6.2. Valla ülesanne on samuti korraldada valla koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumi, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist juhul, kui need on valla omanduses. 6.3. Lisaks punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 6.5. Seadusega vallale pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 7.1. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadusel ja lepingul. 7.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 8. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 8.1. Valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõtetel. 8.2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, samuti moodustada omavalitsuste liite ja ühisasutusi. 9. Valla sümbolid 9.1. Vallal on oma lipp ja vapp. 9.2. Valla vapil on kujutatud rohelisel kilbil hõbedane sild nelja kaarega, neist otsmised on poolikud. Silla kohal on kuldne kaheksa kodaraga ratas. 9.3. Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 × 105 cm. 9.4. Valla lipu ja vapi kavandid on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogu poolt 21. oktoobril 1996. a. 9.5. Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ning kirja- ja üldblankettidel; 2) teistel vallavalitsuse poolt lubatud juhtudel. 9.6. Valla lipu võib heisata: 1) vallavalitsuse hoonel, ametiruumides ja lipumasti; 2) riiklikel ja valla tähtpäevadel, vallas toimuvatel pidulikel ja muudel avalikel üritustel; 3) teistel vallavalitsuse poolt lubatud juhtudel ja kohtades. 9.7. Valla lippu ja vappi kasutatakse valla esindamisel väljaspool valla piire. 9.8. Valla sümboolika kujundeid võib kasutada meenetel, mille kavandid ning kasutamise korra ja tingimused kinnitab volikogu. 9.9. Valla sümboolika kasutamise täpsema korra kehtestab volikogu. 10. Valla tänukiri 10.1. Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib füüsilisele isikule anda valla tänukirja. 10.2. Tänukirja andmise aluseks on vallavalitsuse korraldus. 11. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS 12. Valla piir 12.1. Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. 12.2. Valla piiri kirjeldus ja skeem on toodud käesoleva põhimääruse lisas. 12.3. Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või volikogu seaduses sätestatud korras. 12.4. Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 12.5. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras. 12.6. Valla piir looduses tähistatakse kõigil valda suubuvatel üldkasutatavatel teedel. 13. Valla administratiivkeskus Valla administratiivkeskus asub Märjamaa alevis. Administratiivkeskuse asukoha muutmiseks viiakse vallaelanike seas läbi rahvaküsitlus ja asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Keskuse asukoha muutmise taotleja peab vallavolikogule esitama asukoha muutmisega seotud kaalutlused ja eelarve. III. VALLAELANIK 14. Vallaelaniku mõiste 14.1. Märjamaa valla elanik on isik, kellel on rahvastiku registri järgi alaline ja peamine elukoht Märjamaa valla territooriumil. Vald peab vallaelanike arvestust seadusega sätestatud korras. 14.2. Märjamaa valla elanik on maksukohustuslane Märjamaa vallas ning tal on õigus saada valla poolt elanikele osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi. 15. Vallaelaniku valimisõigus Märjamaa valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. IV. KÜLAVANEM 16. Külavanem on külaelanike esindaja kohalikus volikogus ja vallavalitsuses. 17. Külavanem valitakse küla elanike poolt kokkutulnute lihthäälteenamusega. Teade külavanema valimise kohta peab olema küla käidavamatesse kohtadesse välja pandud kaks nädalat enne külaelanike koosolekut. 18. Külavanema valimisel koostatakse küla koosolekut juhtima valitud isiku poolt protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja. Koosoleku protokoll esitatakse vallavalitsusele. 19. Külavanema ametisse valimise kinnitab volikogu. Külavanema volituste kestvus ei ole piiratud volikogu volituste kestvusega. Külavanema vabastab ametist küla koosolek. Külavanemale antakse vallavanema poolt tunnistus, mille vormi on volikogu eelnevalt kinnitanud. 20. Külavanem täidab oma küla territooriumil vallavalitsuse poolt antud ülesandeid. 21. Külavanema tööd võib kompenseerida volikogu poolt ja küla poolt kehtestatud korras. 22. Külavanema õigused ja kohustused on ära toodud Märjamaa valla külavanema statuudis. V. VOLIKOGU 23. Omavalitsusüksuse esinduskogu 23.1. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 23.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike õigustatud vajaduste ja huvide nimel. 23.3. Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 23.4. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. 23.5. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab valla volikogu istungil volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige, väljaspool istungeid teostatavates toimingutes aga volikogu poolt määratud volikogu liige. 24. Volikogu valimise kord 24.1. Volikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 24.2. Volikogu otsus valimisringkonna moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks valla ajalehes. 24.3. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis, lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 24.4. Volikogu uue koosseisu liikmete volitused algavad ja volikogu eelmise koosseisu liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 25. Volikogu liige 25.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. 25.2. Volikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samal päeval lõpevad volikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. 25.3. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, Märjamaa valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest. 25.4. Volikogu liikme volitused peatuvad seaduses sätestatud juhtudel. 25.5. Volikogu liikme volituste peatumise ajaks, samuti volituste ennetähtaegsel lõppemisel asendab teda seaduse alusel valitud volikogu asendusliige. 25.6. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 25.7. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 25.8. Volikogu liige ei tohi võtta osa nende küsimuste arutelust ja otsustamisest volikogus või volikogu komisjonides, mis puudutavad teda otseselt (v.a isikuvalimised ja ametisse nimetamised), tema sugulasi (vanemad ja vanavanemad, lapsed ja lapselapsed, vennad, õed, poolõed ja - vennad), hõimlast ( abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, poolõed ja -vennad), seadusjärgse pärimise kaudu seotud füüsilist isikut või äriühingut või sihtasutust, milles tema ise või tema sugulased või hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonna liikmed. 25.9. Punktis 25.8 nimetatud juhtudel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on antud volikogu liikme võrra väiksem. 25.10. Volikogu liige peab enne küsimuse arutelu algust volikogus või volikogu komisjonis volikogu töökorras sätestatud korras avalikustama, et käsitletav küsimus puudutab tema tööandja erahuve. 25.11. Punktides 25.8–25.10 toodud asjaolude ilmnemisel esitab kohtule vastavad materjalid maavanem või volikogu liige. 25.12. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 25.13. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 25.14. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 26. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Märjamaa vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) jõustunud kohtuotsusega, millega on tuvastatud tema poolt käesoleva põhimääruse punktides 25.8 ja 25.10 nimetatud nõuete tahtlik rikkumine; 8) teovõimetuks tunnistamisega; 9) tema surmaga. 27. Volikogu liikme volituste peatumine Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla ametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 28. Volikogu asendusliige 28.1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 28.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. 28.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 28.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 28.5. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vallavolikogu või valla valimiskomisjoni vastava otsuse jõustumise hetkest. 28.6. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 28.7. Märjamaa valla valimiskomisjoni otsuse saadab valimiskomisjon Märjamaa vallasekretärile ja volikogu esimehele. 28.8. Kui Märjamaa Vallavolikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikes 3 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 29. Volikogu pädevus 29.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine, audiitori määramine, 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine või likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkonna piiride ja valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 18) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 31) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu tühistamine; 33) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse poolt hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) valla ametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 36) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22 nimetamata, kuid volikogu pädevusse antud küsimuste otsustamine vastavalt seadusele; 37) seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab volikogu, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti; 29.2. teiste seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib volikogu delegeerida vallavalitsusele. 30. Volikogu struktuur 30.1. Volikogu töövorm on istung. 30.2. Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni ning majandus- ja eelarvekomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse valla elu probleemvaldkonniti volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. 30.3. Volikogu võib istungi päevakorra projekti ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, komisjonide esimehed ja vallavanem. 30.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagavad vallavalitsuse kantselei ja volikogu sekretär. 31. Volikogu esimees 31.1. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist; 2) esindab Märjamaa valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) annab käskkirju volikogu töö sisemiseks korraldamiseks; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 31.2. Volikogu esimehe asendamine toimub käesoleva põhimääruse punktides 23.4 ja 23.5 sätestatud korras. 32. Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord 32.1. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 32.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 32.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 32.4. Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 32.5. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine hiljemalt kahe nädala jooksul toimuval volikogu istungil. 32.6. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 32.7. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. 33. Volikogu komisjon 33.1. Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ajutisi komisjone. 33.2. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast, teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 33.3. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe asetäitja ja vajadusel sekretäri. 33.4. Volikogu komisjoni ülesanne on volikogu istungil otsustamisele tulevate küsimuste eelnev läbiarutamine ja oma soovituste esitamine. 33.5. Komisjoni töövorm on koosolek. 33.6. Komisjoni tegevuse alused ja täpsem töökorraldus on sätestatud Märjamaa Vallavolikogu reglemendis. 34. Volikogu revisjonikomisjon 34.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 34.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 34.3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustes ja otsustes sätestatule; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla asutuste raamatupidamise õigsust ja valla enamusosalusega äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja tulemuslikkust. 34.4. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. 34.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 34.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 34.7. Revisjonikomisjoni nõudel peab vallavalitsus või valla asutus läbi viima majandustegevuse kontrollimiseks ja analüüsimiseks audiiteerimise. 35. Volikogu istung ja õigusaktide vastuvõtmine 35.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees. 35.2. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 35.3. Volikogu otsusega võib moodustatakse eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alaliste komisjonide esimehed ning vallavanem. Volikogu istungi päevakorra projekt arutatakse läbi eestseisuses. Eestseisuse otsused on volikogule soovitusliku iseloomuga. Eestseisuse töökorraldust reguleeritakse Märjamaa Vallavolikogu reglemendiga. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungil arutusele tulevad küsimused ning kutse peab volikogu liikmetele olema teatavaks tehtud hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. 35.4. Volikogu arutab istungi päevakorras märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 35.5. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, külavanemad ja teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 35.6. Volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 35.7. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 29 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17 ja 23 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 35.8. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu sekretär tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 35.9. Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse Märjamaa Vallavolikogu reglemendis. 36. Volikogu tegutsemisvõimetus. 36.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarve ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamise päevast arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul arvates vallavanema vabastamisest kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või -valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 36.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 36.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse vallavolikogu korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 3 nimetatud küsimused vallavalitsus. VI. VALLAVALITSUS 37. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 37.1. Vallavalitsus on vallaomavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Märjamaa vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 37.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 29.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, täitevkorraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 37.3. Vallavalitsus juhib valla asutuste tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 37.4. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 38. Vallavanema valimise kord 38.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu enamuse usaldus. 38.2. Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 38.3. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Vallavanema kandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest. 38.4. Vallavanema kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 38.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul tutvustada oma valimisprogrammi. 38.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 38.7. Pärast nimekirja sulgemist valib volikogu avalikul hääletamisel hääletamiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. 38.8. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 38.9. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. 38.10. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 39. Vallavanem 39.1. Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Märjamaa valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks või nimetamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või nimetamiseks või mõne liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks kohaliku asutuse juhi kandidaadi või teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks; 9) täidab muid talle seadusega või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 10) vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest. 39.2. Vallavanema äraolekul võib vallavanemat asendada vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamise korra määrab vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. 40. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamise põhimõtted 40.1. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. 40.2. Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. 40.3. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed Enne kinnitamist või nimetamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 40.4. Vallavalitsuse isikkoosseisu kinnitab või nimetab vallavanema esildisel volikogu oma volituste ajaks. Vallavalitsus kinnitatakse või nimetatakse ametisse korraga täies koosseisus. Vajadusel muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks või nimetamiseks uue koosseisu. 40.5. Volikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise või nimetamise poolthäälteenamusega. 41. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 41.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise või nimetamise päevast. 41.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Käesolev punkt ei laiene vallasekretärile. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 41.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 42. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 42.1. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surma korral; 9) muudel avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudel. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue valitsuse kinnitamiseni või nimetamiseni. Sel juhul tuleb valitsuse määruste ja korralduste eelnõud eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul. Samuti tuleb kooskõlastada ametnike teenistusse võtmine, teenistusest vabastamine ning valla nimel sõlmitavad lepingud. 42.2. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. 43. Vallavalitsuse pädevus 43.1. Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve lähtuvalt volikogu seisukohtadest, määrustest, otsustest ja eelnõudest, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 5) esindab avalik-õigusliku isikuna Märjamaa valda kohtus. 6) Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, valla asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab vallavalitsus. 44. Vallavalitsuse töökord 44.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär või tema asendaja. Vallavalitsuse istungeid juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema poolt määratud valitsuse liige. 44.2. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool selle koosseisust. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 44.3. Vallavalitsuse määrusi ja korraldusi võib vastu võtta istungite vahelisel perioodil vallavalitsuse liikmete kirjaliku hääletuse teel. Hääletuse teel vastuvõetud määrusele ja korraldusele kantakse number kronoloogilises järjekorras ja see lisatakse vallavalitsuse järgmise istungi protokollile. 44.4. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. 44.5. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis kinnitatakse ja tegevus reglementeeritakse vallavalitsuse korraldusega. 44.6. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 45. Volikogu ja -valitsuse pädevuse piiritlus 45.1.Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse ning on antud volikogu poolt valitsuse pädevusse. 45.2. Volikogul on õigus järelevalve korras: 1) teha vallavalitsusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi; 2) nõuda akti andmist või toimingu teostamist 3) nõuda akti kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamist 4) nõuda toimingu peatamist või lõpetamist. Volikogul on õigus ettekirjutise tähtaegselt täitmata jätmise korral vallavalitsuse asemel teha või anda ettekirjutuses nõutud toiming ja akt. 45.3. Volikogu poolt järelevalve teostamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui vallavalitsuse tegevus akti andmisel või toimingu teostamisel oli seaduslik 45.4. Kui vallavalitsuse tegevus akti andmisel või toimingu teostamisel oli ebaseaduslik, vastutavad selle eest valitsuse liikmed. 45.5. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 46. Valla kantselei 46.1. Vallavalitsuse töö tagab vallakantselei. 46.2. Kantselei palgafondi kinnitab volikogu ning kantselei teenistujate koosseisu komplekteerib vallavanem koos vallasekretäriga. 46.3. Kantselei töökorralduse kinnitab vallavalitsus. 47. Vallasekretär 47.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 47.2. Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tööd ning korraldab vallavalitsuse kogu asjaajamist kooskõlas seaduste, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega; 3) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4) tagab vallavalitsuse õigusaktide ja muu dokumentatsiooni vastavuse seadustele nii sisu kui vormi poolest ja saadab vallavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad õiguskantslerile 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja tegevuse avalikustamist; 6) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ja istungite protokollimist; 7) esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolitusteta või volitab selleks teisi isikuid; 8) hoiab valla vapipitsatit; 9) annab valla kantselei sisemiseks töökorralduseks käskkirju; 10) täidab muid kohustusi, mis tulenevad seadusest või käesolevast põhimäärusest. 47.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 55 lõikes 2 sätestatud tingimustele. VII. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS 48. Valla asutused 48.1. Valla asutused on: 1) valla ametiasutused (mida finantseeritakse vallaeelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine), mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 48.2. Valla kohaliku asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla kohaliku asutuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. 48.3. Valla kohaliku asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 48.4. Täiendav tulu, mida vallaasutused saavad peale eelarvest finantseerimist, jääb samale vallaasutusele. Täiendava tulu kasutamise kohta esitab vallaasutus aruande vallavalitsusele, mis kajastub hiljem ka eelarve täitmise aruandes. 49. Valla avalik teenistus 49.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 49.2. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 49.3. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Märjamaa valla õigusaktidega sätestatud korras. 50. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid 50.1. Vallaametnikele ja volikogu poolt ametisse valitavatele (volikogu esimees, vallavanem) ja nimetatavatele isikutele (vallavalitsuse liikmetele) makstakse ametist vabastamisel hüvitist vastavalt Märjamaa Vallavalitsuse palgakorralduse alustele, kui nad on töötanud vastaval ametikohal vähemalt ühe aasta ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) isiku algatusel seoses tema tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 50.2. Punktis 50.1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse nimetatud või valitud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel (välja arvatud punkti 50.1 alapunktis 2 toodud juhul); 2) valitakse või nimetatakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks. 50.3. Vallavalitsuse liikmele, kes on ühtlasi avalikus teenistuses valla ametiasutuses ja jätkab teenistust ka pärast tema vabastamist vallavalitsuse liikme kohalt, punktis 50.1 ettenähtud hüvitist ei maksta. VIII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 51. Valla eelarve 51.1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 51.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 52. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks käesoleva põhimääruse punktis 74.1 sätestatud korras. 53. Eelarve tulud ja kulud 53.1. Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ja vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) seaduste alusel laekuvad trahvid; 6) muud laekumised seaduste alusel. 53.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 53.3. Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 54. Eelarve projekti koostamine 54.1. Valla eelarve projekti koostab Märjamaa valla arengukava arvestades vallavalitsus ja esitab selle koos lisadega volikogule hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust. 54.2. Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega; 5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 55. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 55.1. Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 55.2. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab projekt läbima vähemalt kaks lugemist. 55.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 56. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 56.1. Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab vallavalitsus volikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. 56.2. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. 56.3. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 56.4. Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 56.5. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse punktides 54 ja 55 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas punktis toodud erisusi. 57. Laenude võtmine ja andmine ning tagamine. 57.1. Vald võib võtta laenu vastavalt vallaeelarve seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel. 57.2. Laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 57.3. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 58. Eelarve täitmine 58.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. 58.1.1. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 58.1.2. Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. 58.1.3. Vallavalitsusel ning valla asutusel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude ja neile antud õiguste piires. 58.1.4. Valla reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt sätestatud korras 58.1.5. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 58.1.6. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kuni volikogu teistsuguse otsuse vastuvõtmiseni kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni. Nimetatud assigneeringute kasutamine kajastatakse eelarves. 58.1.7. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 58.1.8. Eeelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. 58.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks volikogule. 58.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 58.4. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 58.5. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 58.6. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks. 58.7. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. 59. Kohalikud maksud 59.1. Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 59.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse käesoleva põhimääruse punktis 74.1 ja 74.3 sätestatud korras. 59.3. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 60. Koormised 60.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 60.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 60.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 60.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutajaks. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 60.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Märjamaa valla õigusaktidega sätestatud korras. 60.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 60.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. IX. VALLAVARA 61. Vallavara mõiste 61.1. Vallavara on Märjamaa valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 61.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, samuti vara kohta arvestusregistri pidamise korra kehtestab volikogu. 61.3. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla omanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 61.4. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 61.5. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke ja aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- ja liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. 61.6. Volikogu ja vallavalitsus ei tohi piirata oma õigusaktide ning valla asutused oma tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud seadusega. 62. Valla majandustegevus 62.1. Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla kohalike asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 6) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 62.2. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 62.3. Märjamaa valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem, tema äraolekul selleks volitatud isik. X. VALLA ARENGUKAVA 63. Märjamaa valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine 63.1. Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad ja prioriteedid, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 63.2. Arengukava koostatakse vähemalt viie eelseisva aasta kohta. Kui vallal on viiest aastas pikaajalisemaid varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 63.3. Volikogu teeb arengukava ja arengukava muudatuste projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast ettepanekute läbivaatamist vallavolikogu poolt määratud ajaks. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallavalitsuse kantseleis ning valla raamatukogudes. 63.4. Igal aastal hiljemalt 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi arengukava täitmise ja vajaduse korral võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel vallavalitsus algatab volikogus arengukava muutmise menetluse. 63.5. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) valla üldplaneeringule; valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus; 3) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikatest; 4) laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 64. Valla planeerimine 64.1. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 64.2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu valla ehitusmääruse. 65. Valla üldplaneerimine 65.1. Valla üldplaneering on valla terviklik territoriaalse arengu kava, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu seaduses ning volikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 65.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. 65.5. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab volikogu. 66. Detailplaneering 66.1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 66.2. Detailplaneeringute kinnitamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab volikogu. 67. Valla ehitustegevus 67.1. Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve vallas kuulub valla kui omavalitsusüksuse pädevusse. 67.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 68. Kultuurimälestiste kaitse 68.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate kultuurimälestiste säilitamine. 68.2. Valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset korraldab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 69. Keskkonnakaitse 69.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. 69.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras. 69.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras valla omavalitsusorganitel õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. XI. VALLA KOOSTÖÖ TEISTE OMAVALITSUSTEGA NING VÄLISSUHTED 70. Koostöövormid 70.1. Omavalitsus võib volikogu otsusel oma huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusele; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite ja osaleda nende töös. 70.2. Käesoleva punkti alapunktis 1 tähendatud koostöö korral võivad omavalitsused näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 71. Omavalitsusüksuste liidud 71.1. Omavalitsusliitude liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise otsustab volikogu. 71.2. Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping ja ta tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel. 72. Välissuhete korraldamise alused 72.1. Märjamaa vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd, samuti arendada kasulikke koostöösidemeid välisriikide omavalitsusüksuste ja nende ühendustega. 72.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise otsustab volikogu. 72.3. Valda esindavad rahvusvahelistes suhetes vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. XII. VALLA ÕIGUSAKTID 73. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid 73.1. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda oma pädevuse piires üldaktidena määrusi. 73.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 73.3. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Märjamaa valla haldusterritooriumil, samuti Märjamaa vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Märjamaa valla haldusterritooriumi. 74. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 74.1. Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks nende kättesaadavaks tegemisega vallamajas. Volikogu määrused ja otsused pannakse tutvumiseks välja valla raamatukogudes. 74.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Volikogu määrused võidakse avaldada ka kohalikus ajalehes, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 74.3. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Kui volikogu määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub see määruses sätestatud tähtajast. 74.4. Volikogu määruste ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul arvates nende väljakuulutamisest õiguskantslerile. 74.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele 74.6. Volikogu otsused avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast nende vastuvõtmist. 74.7. Volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 74.8. Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 74.9. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 74.10. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab volikogu sekretär. 74.11. Volikogu määrused ja otsused on vallavalitsuse ruumides asuvatel stendidel väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. 74.12. Määrused ja otsused ning volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad kohapeal tutvumiseks volikogu esimehe kabinetis. 75. Vallavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine. 75.1. Vallavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nende kättesaadavaks tegemisega vallavalitsuse kantseleis. 75.2. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 75.3. Vallavalitsuse määruste ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul arvates nende väljakuulutamisest õiguskantslerile. 75.4. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad järgmisel päeval pärast vastuvõtmist või neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 75.5. Vallavalitsuse õigusaktid peavad olema kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. 75.6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 75.7. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad, istungi protokollidele – istungit juhataja (s.o vallavanem või tema asendaja) ja protokollija. 75.8. Vallavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 75.9. Vallavalitsuse protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. 75.10. Vallavalitsuse õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ning saatmise täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. 76. Õigusaktide täitmise kontroll 76.1. Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras volikogu ja vallavalitsus ning teised selleks seadusega volitatud isikud. 76.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 76.3. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. 76.4. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 76.5. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb vastus esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. XIII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA TÜHISTAMINE 78. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine 78.1. Põhimääruse kinnitamise, muutmise või tühistamise otsustab volikogu koosseisu häälteenamusega. 78.2. Põhimääruse kinnitamiseks või selles muudatuse tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.