Antsla Vallavolikogu — Antsla valla põhimääruse uue redaktsiooni ja sellega seonduvate õigusaktide kehtestamine — KO, 43, 649

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 75, 705) paragrahvi 8, paragrahvi 22 lõike 9 ja paragrahvi 23 lõike 2, Antsla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Antsla valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Kinnitada Antsla Vallavolikogu töökord (lisatud). 3. Kinnitada Antsla valla esindamise kord (lisatud). 4. Kinnitada Antsla Vallavalitsuse töökord (lisatud). 5. Käesoleva määrusega vastuvõetud dokumendid saata Riigikantseleile avaldamiseks nädala jooksul pärast määrusele allakirjutamist. 6. Käesoleva määruse jõustumisel tunnistada kehtetuks: 6.1. Antsla Vallavolikogu 22. jaanuari 1997. a määrus nr 1 «Antsla valla põhimääruse kinnitamine»; 6.2. Antsla Linnavolikogu 20. jaanuari 1998. a määrus nr 2 «Antsla linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord» ja Antsla Linnavolikogu 27. aprilli 1999. a määruse nr 23 «Antsla linna ja Antsla valla ühinemisega kaasnevate õigusaktide kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine» punkti 1.2 vastav lõik; 6.3. Antsla Linnavolikogu 10. jaanuari 1995. a otsus nr 1 «Volikogu istungile informatsiooni esitamise kord». 7. Käesolev määrus ning sellega kehtestatud õigusaktid jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Kinnitatud Antsla Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 7 ANTSLA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Antsla valla põhimääruse mõiste Antsla valla põhimäärus on õigusakt, millega sätestatakse Antsla valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning valla teenistujate sotsiaalsed garantiid. 2. Antsla valla kohalik omavalitsus 2.1. Antsla valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Antsla valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 3.1. Antsla vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega. 3.2. Antsla vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Antsla valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 3.3. Antsla valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning vastavalt kehtivatele õigusaktidele Antsla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavolikogu esimees, Antsla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. 4. Antsla valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Antsla vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 4.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 4.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 4.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 4.6. vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 4.7. tegevuse avalikkus; 4.8. vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks. 5. Antsla valla ülesanded 5.1. Antsla valla ülesanded on korraldada oma haldusterritooriumil sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, valla teede ja tänavate korrashoidu, territooriumide planeerimist ja ehitustegevust ning keskkonnakaitset juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5.2. Antsla valla ülesanne on korraldada tema omandis olevate lasteasutuste, gümnaasiumi, põhikooli, algkoolide ja muusikakooli, raamatukogude ja teiste kultuuriasutuste, tervishoiuasutuste ning muude kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. 5.3. Lisaks käesoleva punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Antsla vald neid kohaliku elu küsimusi: 5.3.1. mis on talle pandud seadustega; 5.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Antsla valla ülesanne on oma arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimaluste määratlemine. 5.5. Antsla valla ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. 5.6. Antsla vald täidab talle seadusega pandud või riigiorgani ja vallavolikogu vahel sõlmitud lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab vallavolikogu. 6. Antsla valla eelarve Antsla vallal on Eesti Vabariigi kehtivatest eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 7. Antsla valla omavalitsusorganid 7.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618) alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 7.2. Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. 8. Antsla vald avalik-õigusliku isikuna, suhted riigi- ja teiste omavalitsusorganitega ning valla osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 8.1. Antsla vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad käesoleva põhimääruse punktis 3.3 nimetatud omavalitsusorganid ja ametiisikud. 8.2. Antsla vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pangas ja oma sümboolika. 8.3. Antsla valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on õigusaktid ja vastavad lepingud. 8.4. Antsla valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. 8.5. Riigiorganite ja teiste omavalitsusüksustega sõlmib Antsla valla nimel lepinguid vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik. 8.6. Antsla vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 8.7. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Antsla valda vallavolikogu või vallavolikogu määratud esindus. 9. Antsla valla sümbolid Antsla valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. 10. Asjaajamiskeel Antsla valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Antsla valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 11. Antsla valla piir 11.1. Antsla valla piir koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) alusel. 11.2. Antsla valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 11.3. Antsla valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades. 12. Antsla valla elanik Antsla valla elanik on isik, kes elab püsivalt Antsla valla haldusterritooriumil ja on kantud Antsla valla elanike registrisse ning osaleb vallavolikogu valimistel Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. 13. Antsla valla aukodanik Antsla vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda füüsilisele isikule valla aukodaniku nimetuse. Antsla valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu vastavalt kehtestatud valla aukodaniku statuudile. II. VALLAVOLIKOGU 14. Vallavolikogu õiguslik seisund 14.1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada olulistes küsimustes vallaelanike küsitluse. 14.2. Vallavolikogu töökorra kehtestab vallavolikogu. 14.3. Vallavolikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõikele 1. 15. Vallavolikogu moodustamine 15.1. Vallavolikogu valitakse Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 15.2. Valimised viiakse läbi ühe- või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kehtivale seadusandlusele. 15.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15.4. Antsla valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu liikmed kokku hiljemalt seitsmendal päeval valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates. 16. Vallavolikogu liige 16.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 16.3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. 16.4. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Arupärimise esitamise ja sellele vastamise täpsem kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. 16.5. Vallavolikogu esimehe või vallavolikogu aseesimehe ametikoht on vallavolikogu otsusel palgaline. 16.6. Vallavolikogu liikmele võib hüvitada vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutused ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 16.7. Vallavolikogu liikme kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või nimetamisega vallaametnikuks või muudel seadusega sätestatud juhtudel tema vallavolikogu liikme volitused peatuvad. 16.8. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. 16.9. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vallavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 16.10. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda (KO 2000, 13, 235). 16.11. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25) paragrahvi 25 lõikele 1. 16.12. Käesoleva põhimääruse punktis 16.11 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. 17. Vallavolikogu pädevus 17.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 17.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 17.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 17.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 17.1.4. koormiste määramine; 17.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 17.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 17.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 17.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 17.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 17.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 17.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 17.1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 17.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 17.1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 17.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 17.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17.1.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 17.1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 17.1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 17.1.21. vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 17.1.22. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 17.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 17.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 17.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 17.1.26. kohtukaasistujate valimine; 17.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 17.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 17.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 17.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 17.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 17.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 17.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 17.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 17.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 17.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 17.1.37. muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 17.2. Vallavolikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida vallavolikogu komisjonidele ega vallavalitsusele. 17.3. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 17.4. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 18. Vallaelanike küsitluste läbiviimine 18.1. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 18.2. Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. 19. Vallavolikogu struktuur 19.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 19.2. Vallavolikogu tööd korraldab vallavolikogu eestseisus. Vallavolikogu eestseisuse tööd juhib vallavolikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosseis ja töökorraldus sätestatakse vallavolikogu töökorras. 19.3. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse valla terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 19.4. Vallavolikogu asjaajamist vastavalt vallavolikogu töökorrale ja vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist korraldab vallavalitsuse kantselei. 20. Vallavolikogu esimees ja aseesimees Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused sätestab vallavolikogu Antsla Vallavolikogu töökorras. 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 21.1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. 21.2. Vallavolikogul on üks aseesimees. 21.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 21.3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitavad vallavolikogu liikmed kirjalikke ettepanekuid; 21.3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 21.3.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 21.4. Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 21.5. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 21.6. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 21.7. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 21.8. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 21.9. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 21.10. Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamised. Igas hääletamisvoorus langeb välja vähem hääli saanud kandidaat. Häälte võrdsuse korral otsustatakse väljalangeja liisuga. 21.11. Kui kandideerijaid on kaks ja kumbki kandidaat ei saanud vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas punktis sätestatud korras. 22. Vallavolikogu komisjon 22.1. Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjoni põhimääruse. 22.2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui viis liiget (v.a revisjonikomisjon) ja mitte suurem kui üheksa liiget. 22.3. Komisjoni liikmetest vähemalt üks peab olema vallavolikogu liige. 22.4. Vallavolikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutavad vallavolikogu sekretär ja komisjoni esimees. 22.5. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis arvates kolmandast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. 22.6. Vallavolikogu komisjoni pädevuse ja töökorra sätestab vallavolikogu. 23. Revisjonikomisjoni moodustamise kord 23.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse, selle struktuuriüksuste ning valla ametiasutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel. 23.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 23.2.1. vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 23.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 23.2.3. vallavalitsuse ja valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust; 23.2.4. valla või valla ametiasutuste nimel sõlmitud lepingute täitmist; 23.2.5. vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse, selle struktuuriüksuste ning valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 23.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes esitab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist vallavolikogule kirjaliku arvamuse revisjoniakti kohta. 23.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ning valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet ja dokumente. 23.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 24. Vallavolikogu fraktsioon 24.1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada vallavolikogu fraktsioone. 24.2. Fraktsiooni moodustamise ja tegevuse korra ning õigused ja kohustused sätestab vallavolikogu Antsla Vallavolikogu töökorras. 24.3. Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 25. Vallavolikogu istung Vallavolikogu töövorm on istung, mis kutsutakse kokku ja viiakse läbi Antsla Vallavolikogu töökorras sätestatud alustel. 26. Vallavolikogu õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 26.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 26.1.1. vallavolikogu komisjonil; 26.1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 26.1.3. vallavolikogu liikmel; 26.1.4. vallavalitsusel; 26.1.5. vallavanemal; 26.1.6. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. 26.2. Vallavolikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seaduste alusel ning vallavolikogu kehtestatud Antsla Vallavolikogu töökorras ettenähtud alustel. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse õigusaktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. 26.3. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Vallavolikogu esimees annab oma pädevuse piires käskkirju. 26.4. Vallavolikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 26.5. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 26.6. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallamaja stendil ja valla raamatukogudes. 26.7. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogudes ja valla arhiivis. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 26.8. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist valla põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 26.9. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees või nende asendaja. 26.10. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks ka õiguskantslerile. 26.11. Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele. 26.12. Vallavolikogu istungi protokollide vormistamine sätestatakse Antsla Vallavolikogu töökorras. III. VALLAVALITSUS 27. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 27.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 27.2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse punktis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 27.3. Vallavalitsus moodustab valla ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende tegevust. 27.4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid ülesandeid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a ülesanded, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. 27.5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastases seaduses loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. 28. Vallavalitsuse moodustamine 28.1. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui neli liiget. 28.2. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 28.3. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 28.4. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 28.5. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma otsustuse – poolt või vastu. 28.6. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu vallavolikogu esimehe valimisel. 28.7. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 28.8. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 29. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 29.1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. 29.2. Vallavalitsuse töökorra kehtestab vallavolikogu. 30. Vallavalitsuse õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 30.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi. 30.2. Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning vallavolikogu poolt kehtestatud Antsla Vallavalitsuse töökorraga sätestatud alustel. 30.3. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 30.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud hilisemal tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 30.5. Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse vallamaja stendil ning valla raamatukogudes. Määrused avalikustatakse analoogiliselt vallavolikogu määrustega vastavalt käesoleva põhimääruse punktile 26.6. 30.6. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis või vallavalitsuse arhiivis. 30.7. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. 30.8. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja(d), istungi protokollidele istungit juhatanud vallavanem või asendaja ning protokollija. 30.9. Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 31. Vallavanem 31.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning valla esindamise korrale. 31.2. Vallavanem: 31.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd; 31.2.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 31.2.3. nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud ja kooskõlastatult vallavalitsusega valla asutuste juhid; 31.2.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 31.2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 31.2.6. kirjutab alla vallavalitsuse nimel sõlmitavatele lepingutele või volitab selleks teisi ametiisikuid; 31.2.7. täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 31.3. Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem, viimase äraolekul vallavanema käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema poolt antud volituste piires. 32. Vallavanema valimise kord 32.1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe kuu jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest. 32.2. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 32.3. Vallavanema kandidaatide ülesseadmine: 32.3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 32.3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 32.3.3. nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 32.3.4. vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 32.4. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu vallavolikogu esimehe valimisel. 32.5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 32.6. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamised. Igas hääletamisvoorus langeb välja vähem hääli saanud kandidaat. Häälte võrdsuse korral otsustatakse väljalangeja liisuga. 32.7. Kui kandideerijaid on kaks ja kumbki kandidaat ei saanud vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas punktis sätestatud korras. 33. Vallasekretär 33.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 33.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 33.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 33.4. Vallasekretär: 33.4.1. juhib vallavalitsuse kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallavalitsuse kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 33.4.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 33.4.3. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 33.4.4. korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 33.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 33.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 33.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 33.4.8. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 33.4.9. annab vallavalitsuse kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 33.4.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. 33.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 33.6. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. 33.7. Vallasekretäri asendaja peab vastama kõikidele käesoleva põhimääruse punktis 33.2 sätestatud tingimustele. 34. Valla ametiasutus ja asutus 34.1. Antsla Vallavalitsus on valla ametiasutus, mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. 34.2. Valla asutused on haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 34.3. Valla asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. IV. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 35. Vallateenistus 35.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused, valla põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste sisekorraeeskirjad ning ametijuhendid. 35.2. Vallateenistus on töötamine Antsla Vallavalitsuses. 35.3. Vallavalitsuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. 35.4. Ametnik on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. 35.5. Abiteenistuja on vallavalitsuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 35.6. Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti Vabariigi kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 36. Teenistusse nimetamine 36.1. Vallaametnik nimetatakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. 36.2. Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. 36.3. Vallaametniku ametisse nimetamisel võib vallavanem arvestada ametnikele ettenähtud täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid. 37. Valla teenistujate sotsiaalsed garantiid 37.1. Vallavolikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust vastavalt sellel ametikohal töötamise ajale: 37.1.1. kahe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud 2 kuni 5 aastat; 37.1.2. kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud 5 kuni 8 aastat; 37.1.3. viie kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud 8 kuni 10 aastat; 37.1.4. kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud üle 10 aasta. 37.2. Punktis 37.1 nimetatud isikutele makstakse hüvitist, kui vabastamine toimub: 37.2.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 37.2.2. seoses umbusalduse avaldamisega, v.a punktis 37.3.3 nimetatud juhul. 37.3. Punktis 37.1 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik: 37.3.1. vabastatakse ametist omal algatusel; 37.3.2. valitakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks; 37.3.3. astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167) paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. 37.4. Valla asutuse juhataja või vallaametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikele hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kuue kuu ametipalga ulatuses. 37.5. Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – nelja kuu ametipalga ulatuses. 37.6. Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. 37.7. Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga, makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. 37.8. Punktides 37.6 ja 37.7 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 37.9. Käesolevas punktis sätestatud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. 37.10. Käesolevas punktis sätestatud hüvitiste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise vallavolikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad käesolevas peatükis sätestatud soodustused. V. MAJANDUS JA EELARVE 38. Vallavara mõiste 38.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 38.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 38.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuse raamatupidamises ühtset ja ajalist registrit. 38.4. Vallavara valdajad on vallavolikogu, vallavalitsus ja valla asutus. Valla asutused on vallavara valdajateks oma põhimääruse järgi. 38.5. Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. 39. Valla majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 39.1. Valla majandustegevus on: 39.1.1. osalemine ettevõtluses; 39.1.2. tehingud vallavaraga; 39.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 39.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 39.2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 39.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. 39.4. Valla osalemine juriidilistes isikutes toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 35 sätestatud korras. 40. Valla kohalikud maksud ja koormised 40.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. 40.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla haldusterritooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 40.3. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 41. Valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine 41.1. Valla arengukava on vallavolikogu poolt vastu võetud dokument, milles on sätestatud valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 41.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 41.3. Enne arengukava kinnitamist vallavolikogus tehakse see kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. Kinnitatud arengukava on vallaelanikele kättesaadav vallavolikogu ja vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes. 41.4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks vallavolikogu kantseleisse vallavolikogu kehtestatud ajaks. 41.5. Vallavolikogu vaatab vallaelanike, volikogu komisjonide, volikogu liikmete ning vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekud läbi ning otsustab arengukava muutmise hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. 41.6. Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kehtiva arengukava ning otsustab selle muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest. 41.7. Arengukava on aluseks: 41.7.1. vallaeelarve koostamisele; 41.7.2. investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikatest; 41.7.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 41.8. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 42. Valla eelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 42.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Eelarve koostamise ja vastuvõtmise täpsema korra kehtestab vallavolikogu vastavalt kehtivale seadusandlusele. 42.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summade piirides. 42.3. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 42.4. Eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad valla eelarve koostamiseks oma valdkonna eelarveprojekti, piirsummaga mittenõustumisel täpsustused, ettepanekud ning konkreetsete põhjenduste ja analüüsidega seletuskirja. 42.5. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamaja stendil ja raamatukogudes vähemalt üks nädal enne selle arutamist vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul ja vallavolikogu istungil. Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamaja stendil ja raamatukogudes. 42.6. Eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlakirjade emiteerimiseks. 42.7. Eelarve peab vallavolikogus läbima vähemalt kaks lugemist. 42.8. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 42.9. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 43. Valla üldplaneering ja valla ehitus 43.1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras vallavolikogu määruste ja otsuste nõudeid arvestades. 43.2. Valla ehituse aluseks on valla üldplaneering ja detailplaneering. Valla ehitust reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843), Antsla valla ehitusmäärusega (RTL 1998, 362/363, 1537), muude Eesti Vabariigi ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 44. Valla kultuuriväärtuste ja keskkonna kaitse 44.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 44.2. Riikliku kaitse alla kuuluvate objektide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu määruste ja otsuste ning muude kehtivate õigusaktidega sätestatud korras. 44.3. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, samuti valla haldusterritooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. VI. OSAVALD 45. Osavalla mõiste ja moodustamine 45.1. Osavald on valla haldusterritooriumil ja koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. 45.2. Osavalla moodustamise võivad algatada: 45.2.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 45.2.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 45.2.3. vallavalitsus. 45.3. Osavalla moodustamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 46. Osavalla õigusseisund 46.1. Osavald on valla haldusjaotusel rajanev piiratud omavalitsusega üksus, mille nimetuse, territooriumi, pädevuse ja suhete alused valla omavalitsusorganitega määrab vallavolikogu. 46.2. Osavalla piiride kinnitamise ettepaneku vallavolikogule teeb vallavalitsus lähtudes osavalla infrastruktuuri võimest tagada osavalla pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud territooriumil elavate elanike ettepanekuid ja arvamusi. Osavalla piirid kinnitab vallavolikogu. 46.3. Osavalla põhikirjas sätestatakse: 46.3.1. osavalla piiride kirjeldus; 46.3.2. osavalla valitsuse moodustamise põhimõtted ja pädevus; 46.3.3. osavalla vanema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord, kusjuures osavalla vanema volituste tähtaeg ei või ületada vallavolikogu volituste tähtaega; 46.3.4. osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla eelarvelised vahendid; 46.3.5. osavalla valitsuse ja osavalla vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 47. Osavalla pädevus 47.1. Osavald lahendab oma haldusterritooriumil talle vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 47.2. Osavalla pädevusse kuulub: 47.2.1. osavalla arengu kindlustamine ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagamine lähtudes osavalla kui terviku huvidest ja ülesannetest, elanike vajadustest ning arvestades osavalla eripära; 47.2.2. osavalla elanikele sotsiaal- ja kommunaalteenuste osutamine või vahendamine; 47.2.3. osavalla territooriumil asuva ja vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras osavalla valitsemisele antud vallavara ja eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 47.2.4. osavalla elanike poolt arendatava ettevõtluse toetamine; 47.2.5. koostöö korraldamine teiste osavaldadega; 47.2.6. osavalla juurde võib moodustada elanike, ettevõtete ja muude organisatsioonide vabatahtlikest maksetest ja annetustest fonde ja sihtkapitale. 48. Osavalla omavalitsusorgan 48.1. Osavalla omavalitsusorgan on osavalla valitsus. 48.2. Osavalla valitsuse moodustamise alused ja kord määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ja osavalla põhikirjas. 49. Osavalla valitsus 49.1. Osavalla valitsus on osavalla omavalitsuse esinduskogu, mis tegutseb vastavalt vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 49.2. Osavalla valitsuse liikmete arvu määrab vallavolikogu. Osavalla valitsus peab olema vähemalt kolmeliikmeline. 49.3. Osavalla valitsuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab osavalla kantselei. 50. Osavalla struktuur 50.1. Osavalla valitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste struktuuris ettenähtud osavalla kantselei. 50.2. Osavalla kantselei on osavalla struktuuriüksus, mille põhiülesanne on osavalla valitsuse, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega määratud ülesannete täitmine. 50.3. Osavalla ametnikud nimetab ametisse osavalla vanem. 51. Osavalla vanem 51.1. Osavalla vanema kandidaadi esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavanem, kooskõlastades kandidaadi eelnevalt osavalla valitsusega. 51.2. Osavalla vanem: 51.2.1. esindab osavalda ja täidab osavalla valitsuse, samuti vallavanema ja vallavalitsuse poolt talle pandud ülesandeid; 51.2.2. kinnitatakse ja vabastatakse volikogu poolt; 51.2.3. annab käskkirju osavalla kantselei töö korraldamiseks. 52. Osavalla otsustused 52.1. Osavalla valitsusel ja vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust. 52.2. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Korraldustele ja käskkirjadele kirjutab alla osavalla vanem. 52.3. Osavalla vanema korralduste ja käskkirjade üle teostab kontrolli vallavanem. Kõik korraldused ja käskkirjad tuleb anda vallavanemale tutvumiseks enne nende jõustumist. 52.4. Vallavanemal on õigus oma käskkirjaga peatada osavalla vanema korralduste ja käskkirjade jõustumine kuni järgmise vallavalitsuse istungini, mis kas jõustab, tühistab, muudab osavalla korralduse või käskkirja või lükkab jõustumise edasi. 52.3. Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib üks kord aastas osavalla tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 52.4. Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. 53. Osavalla likvideerimise alused ja kord 53.1. Osavalla tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Otsuse aluseks võivad olla osavalla elanike küsitluse sellesisuline tulemus või põhjendatud majanduslikud kaalutlused. 53.2. Osavalla elanike küsitlus toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 53.3. Osavalla tegevuse saab lõpetada valla eelarveaasta algusest. 53.4. Ettepaneku osavalla tegevuse lõpetamiseks võib teha: 53.4.1. osavalla valitsus; 53.4.2. vallavalitsus; 53.4.3. vallavolikogu komisjon. 54. Aleviku- või külavanem 54.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 54.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 54.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. 54.4. Kui alevikus või külas ei valita aleviku- või külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 54.5. Aleviku- või külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma vallavolikogu või -valitsuse istungitest ja vallavolikogu komisjonide koosolekust. VII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 55. Koostöövormid 55.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 55.1.1. tegutseda ühiselt; 55.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 55.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 55.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 55.2. Punktis 55.1 tähendatud koostöö korral võib vald lepingute alusel ühisasutusi moodustada. 55.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. 55.4. Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. VIII. LÕPPSÄTTED 56. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja tühistamine 56.1. Põhimäärus võetakse vastu, muudetakse ja tühistatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 56.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. 56.3. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Kinnitatud Antsla Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 7 ANTSLA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Antsla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi ja vallavolikogu poolt antud teistest õigusaktidest, Antsla valla põhimäärusest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid, töörühmad ning osavaldade valitsused (nende olemasolul). 1.3. Vallavolikogu, tema komisjonide, fraktsioonide ja töörühmade asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei (edaspidi kantselei). 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab vallavolikogu esimees. 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Antsla valla põhimääruse punktis 21 sätestatud korras. 2.2. Vallavolikogu esimees: 2.2.1. juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama vallavolikogu seadustega, valla põhimäärusega ning Antsla valla esindamise korras sätestatud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.8. esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.9. omab õigust välja kuulutada vallavolikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja Antsla valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Vallavolikogu aseesimees: 2.3.1. täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.3.2. täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt vallavolikogu töökorrale, vallavolikogu, vallavolikogu eestseisuse ja vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele. 2.4. Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul. Ajaks, millal vallavolikogu esimees ja aseesimees ei saa täita oma ülesandeid istungi juhatajana, valib vallavolikogu avalikul hääletamisel istungi juhataja asendaja. 3. Vallavolikogu eestseisus 3.1. Eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning vallavolikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega vallavolikogu esimees ja aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning osavalla olemasolul osavalla vanem. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav Antsla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) liige või vallasekretär. Vallavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule vallavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks nädal enne vallavolikogu istungit. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eestseisuse liikmetele kättesaadavad kantseleis eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. 3.6. Eestseisuse koosolekul arutatakse üldjuhul vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja vallavolikogu istungil arutamisele tulevaid eelnõusid. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni ja eestseisuse liikmete seisukohad eelnõude kohta. 3.7. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja protokollija. 3.8. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele ja kõigile huvitatud isikutele koosolekule järgnevast kolmandast päevast. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis vastavalt seadusele. 4. Vallavolikogu liige 4.1. Vallavolikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.1.2. seada üles kandidaate ja kandideerida vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.1.3. esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.6. esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 4.1.7. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada kantseleist selle korraldamiseks tehnilist abi; 4.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu vallavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast; 4.1.10. kuuluda osavalla olemasolul selle valitsuse koosseisu volikogu määratud tingimustel. 4.2. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. 5. Vallavolikogu fraktsioon 5.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. 5.2. Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe (kui aseesimees on valitud) nimed, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse vallavolikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks vallavolikogu poolt vastava otsuse tegemisest. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitusel aseesimees või fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse vallavolikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja vallavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. 5.7. Fraktsioonil on õigus: 5.7.1. algatada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid; 5.7.2. anda arvamusi vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.7.3. seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 5.7.4. võtta oma liikme kaudu vallavolikogu istungil sõna; 5.7.5. võtta vallavolikogu istungil vaheaeg kuni kümme minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.7.6. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 5.7.7. teha ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. 6. Vallavolikogu komisjon 6.1. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavolikogu. 6.2. Vallavolikogu alatiste komisjonide moodustamise kord on sätestatud Antsla valla põhimääruse punktis 22. Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Antsla valla põhimääruse punktis 23. 6.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 6.4. Vallavolikogu alatine komisjon: 6.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ning teeb vallavolikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.4.2. töötab välja tegevuskavad; 6.4.3. algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.4.4. esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 6.4.5. kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.4.6. teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 6.4.7. lahendab muid temale vallavolikogu ja vallavolikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; 6.4.8. esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 6.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees ja vallavalitsus. 6.6. Komisjoni esimees: 6.6.1. juhib komisjoni tööd; 6.6.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 6.6.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6.6.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.6.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 6.6.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.7. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. 6.8. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud tähtaegadel ja korras. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või komisjoni liikme kirjalikul nõudmisel. 6.9. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 6.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallavolikogu sekretäriga. 6.11. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 6.12. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas vallavolikogu ees aru tehtud tööst. 6.13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse jõustumisest. 7. Vallavolikogu õigusaktide algatamine 7.1. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 7.1.1. vallavolikogu liikmel; 7.1.2. vallavolikogu komisjonil; 7.1.3. vallavolikogu fraktsioonil; 7.1.4. vallavalitsusel; 7.1.5. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 7.1.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 7.2. Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 7.3. Vallavolikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 7.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt «Antsla valla asjaajamise korrale» ja haldusdokumentide vorminõuetele. 7.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallavolikogu esimehele, aseesimehele või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. Kui eelnõu ei vasta kehtivatele nõuetele või on vastuolus kehtivate õigusaktidega, tagastab vallavolikogu esimees või vallasekretär eelnõu kahe tööpäeva jooksul selle esitajale, lisades juurde takistavate asjaolude selgituse. 7.6. Kantselei teatab kahe tööpäeva jooksul vallavolikogu esimehele saabunud eelnõust. 7.7. Vallavolikogu esimees suunab eelnõu vallavolikogu liikmetele, vajadusel vallavolikogu teistele komisjonidele, osavalla valitsusele, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 7.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb kantseleil saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. 7.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. Kirjalikud ettepanekud esitatakse eestseisusele. 7.10. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees vallavolikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. 7.11. Kantselei saadab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti teel. 9. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, kestvus ja vaheajad 9.1. Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi töökeel on eesti keel. 9.2. Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 9.3. Vallavolikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus kuu teisel teisipäeval algusega kell 14.00. Vallavolikogu istungid kestavad kuni kolm tundi. Nimetatud aja möödumisel otsustab vallavolikogu istungi aja pikendamise või selle jätkamise mõnel järgneval päeval või arutamata küsimuse edasilükkamise järgmise korralise istungi päevakorda. 9.4. Vallavolikogu erakorralise istungi kutsub vallavolikogu esimees kokku enese algatusel, eestseisuse, vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmete ettepanekul nende poolt esitatud päevakorra läbiarutamiseks. Päevakord ja ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse vallavolikogu esimehele vahetult või valla kantselei kaudu vähemalt kuus päeva enne vallavolikogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks soovitud aega. 9.5. Vallavolikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega kümme minutit iga ühetunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. 9.6. Kutse vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vallavolikogu liikmetele kirjalikult vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Kutses peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutsele lisatakse istungil arutlusele tulevate küsimuste kohta otsuste või määruste eelnõud. 10. Vallavolikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 10.1. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe samaaegsel äraolekul või kui neist kumbki ei saa täita istungi juhataja ülesandeid, valib vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega vallavolikogu istungi juhataja asendaja, kes juhatab istungit kuni on möödunud asjaolud, mis takistavad vallavolikogu esimehel või aseesimehel istungit juhatada. 10.2. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 10.3. Vallavolikogu istungil osalevad vallavolikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed. Vallavanema või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab vallavolikogu. 10.4. Avalikel istungitel võivad istungi külalised teha foto-, video- ja fonosalvestusi nii, et see ei segaks vallavolikogu istungi läbiviimist või vallavolikogu liikmete tööd. 11. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine 11.1. Vallavolikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate vallavolikogu liikmete arvu. 11.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 11.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. Ettepaneku või protesti esitaja soovil pannakse see hääletamisele. 11.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 11.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära vallavolikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 12. Küsimuse arutamine istungil 12.1. Eelnõud pannakse vallavolikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 12.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 12.2.1. valla eelarvet; 12.2.2. valla põhimääruse vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 12.2.3. valla arengukava; 12.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 12.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 12.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 12.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. 12.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 12.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 12.7. Küsimuse arutamisel vallavolikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 12.7.1. ettekanne 15 minutit; 12.7.2. kaasettekanne kümme minutit; 12.7.3. sõnavõtt viis minutit; 12.7.4. repliik kaks minutit; 12.7.5. lõppsõna kolm minutit; 12.7.6. ettepanek või märkus protseduurilises küsimuses kolm minutit; 12.7.7. faktiline märkus kolm minutit. 12.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõna võtmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 12.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele vallavolikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele vallavolikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 12.10. Sõnavõtusoovidest annavad vallavolikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib vallavolikogu liige sõna võtta üks kord. 12.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 12.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi vallavolikogu liikmetest seda nõuab. 13. Hääletamine vallavolikogu istungil 13.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni või komisjoni esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega nõupidamiseks. 13.2. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Enne hääletamist kontrollitakse vallavolikogu liikmete kohalolekut ja tulemus kantakse protokolli. 13.3. Hääletamine on vallavolikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. Hääled loetakse järjekorras: poolt, vastu, erapooletud ja tulemus teatatakse kuuldavalt. 13.4. Juhul kui vallavolikogu liige taotleb nimelist hääletamist, viiakse läbi nimeline hääletamine. 13.5. Vallavolikogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ning Antsla valla põhimääruse punktides 45.3 ja 53.1 ettenähtud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Nimetatud küsimuste hääletamisele panemise eel teatab istungi juhataja, et antud otsuse vastuvõtmisel on vajalik koosseisu häälteenamus. 13.6. Enne otsuse vastuvõtmist või küsimuse hääletamisele panemist teatab istungi juhataja otsuse täpse sõnastuse või viitab vallavolikogu liikmetele väljasaadetud eelnõule, lisades vajadusel selgitused. Kui otsuse sõnastus erineb vallavolikogu liikmele väljasaadetud eelnõust ja vallavolikogu liige teeb ettepaneku välja jagada otsuse eelnõu muudetud tekst, korraldab istungi juhataja selle väljastamise. Otsuse väljakuulutamise ja küsimuse hääletamisele panemise eel teatab istungi juhataja läbirääkimiste lõpetamisest ja otsustamisele asumisest. Kui sellele ei järgne protesti või märkust protseduurilises küsimuses, kuulutab istungi juhataja otsuse vastuvõetuks või paneb eelnõu hääletamisele ja kuulutab otsuse vastuvõetuks. Vallavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja lausega «otsus on vastu võetud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 13.7. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu esimees. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 14. Istungi lõpetamine 14.1. Vallavolikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja/või kinnitab seda haamrilöögiga. 14.2. Kui vallavolikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 15. Arupärimine 15.1. Vallavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. 15.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 15.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest vallavolikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 15.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. 16. Umbusalduse avaldamine 16.1. Umbusalduse võib algatada käesoleva töökorra punktis 4.2 sätestatud tingimustel. 16.2. Umbusalduse menetluse algatamiseks esitatakse vallavolikogu istungi alguses enne istungi päevakorra kinnitamist istungi juhatajale kirjalik avaldus, milles on märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Istungi juhataja informeerib kohe esitatud avaldusest kõiki istungist osavõtjaid. Isikut (isikuid), kelle vastu umbusaldusmenetlus algatati ja kes ei viibinud sellel vallavolikogu istungil, teavitab istungi juhataja menetluse algatamisest esimesel võimalusel. 16.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise vallavolikogu istungi päevakorda. 16.4. Ettekande umbusaldamise küsimuse arutamisel vallavolikogu istungil kestvusega kuni viis minutit teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka vallavolikogu liikmete küsimustele. Igal vallavolikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 16.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses vallavolikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 16.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 16.7. Umbusalduse avaldamise hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse vallavolikogu istungil välja vaheaeg. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletamise ja esitab volikogule hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 16.8. Hääletamissedeli teksti kantakse isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse. Hääletamissedelil on ruudud märkustega umbusalduse avaldamise poolt ja vastu. 16.9. Hääletaja märgib oma otsuse nime järel olevasse ühte ruutu ristiga. 16.10. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta hääletamiskomisjoni antud vormile või mille mõlemasse ruutu on tehtud rist või mis on jäetud täitmata. 16.11. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 16.12. Umbusalduse avaldamine vormistatakse vallavolikogu otsusega. 16.13. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 16.14. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või osavalla vanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. 16.15. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 17. Vallavolikogu liikme enesetaandamine 17.1. Vallavolikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema (välja arvatud isikuvalimistel ja umbusaldushääletusel, kus vallavolikogu liige on kandidaadina üles seatud või on umbusaldamise objektiks), tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. 17.2. Juhul kui vallavolikogu liige keeldub enesetaandusest, otsustab vallavolikogu taandamise. 17.3. Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist kirjalikult. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 18. Vallavolikogu istungi protokoll 18.1. Vallavolikogu istungid protokollitakse ja salvestatakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta. 18.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 18.3. Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 18.4. Vallavolikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 18.5. Vallavolikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ja valla raamatukogudes alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. Kinnitatud Antsla Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 7 ANTSLA VALLA ESINDAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra eesmärk on sätestada Antsla valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ning pädevus Antsla valla (edaspidi vald) esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki. 1.2. Esindamise õiguslikuks aluseks on kehtivad seadused, Antsla valla põhimäärus, käesolev kord, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 1.3. Oma pädevuse piires esindavad valda: 1.3.1. vallavolikogu või selle esindus; 1.3.2. vallavalitsus või selle esindus; 1.3.3. vallavolikogu esimees; 1.3.4. vallavanem; 1.3.5. vallavalitsuse ametnikud ja valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. 1.4. Kolmandad isikud esindavad valda nendele antud volituste piires. 2. Valla esindusfunktsiooni täitmine 2.1. Vallavolikogu esindab valda: 2.1.1. seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.1.2. suhetes Riigikoguga; 2.1.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2.2. Vallavolikogu esimees esindab valda: 2.2.1. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2.2.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2.2.3. Võrumaa Omavalitsuste Liidus vallavolikogu esindajana erivolitusteta; 2.2.4. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 2.2.5. suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 2.2.6. muudel juhtudel arvestades teise osapoole esindatust. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees või mõni teine vallavolikogu liige talle vallavolikogu esimehe antud volituste piires. 2.3. Vallavalitsus esindab valda: 2.3.1. seadustega ning vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.3.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 2.3.3. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4. Vallavanem esindab valda: 2.4.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2.4.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 2.4.3. suhetes Võru Maavalitsusega; 2.4.4. suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 2.4.5. suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 2.4.6. vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 2.4.7. vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 2.4.8. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4.9. Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel abivallavanem või mõni teine vallavalitsuse liige või ametnik talle vallavanema antud volituste piires. 2.5. Avalikel üritustel esindavad valda vallavolikogu esimees ja vallavanem. 3. Valla esindamine kohtus 3.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus valda vallavolikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus valda vallavalitsus. 3.2. Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 3.2.1. võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 3.2.2. suunab selle lahendamiseks vallavolikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. 3.3. Vallavolikogu esimees esindab kohtus vallavolikogu erivolituseta, teised isikud vallavolikogu esimehe volikirja alusel. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud vallavanema volikirja alusel. 3.4. Vallavolikogu osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallavolikogu sekretär. Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. 4. Valla esindamine ametliku delegatsiooni (esinduse) poolt 4.1. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või väljaspool Eesti Vabariiki võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). 4.2. Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavolikogu oma otsusega. 4.3. Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega. 5. Valla esindamine lepingulistes suhetes Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, Antsla valla põhimääruses, Antsla valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korras, käesolevas korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 6. Valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus valla esindamisel Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras. Kinnitatud Antsla Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 7 ANTSLA VALLAVALITSUSE TÖÖKORD 1. Vallavalitsuse töö kavandamine 1.1. Antsla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kavandab oma tööd, lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Antsla valla põhimäärusest ja teistest Antsla Vallavolikogu õigusaktidest ning käesolevast korrast. 1.2. Vallavalitsus peab oma istungit üldjuhul iga kuu esimesel ja kolmandal kolmapäeval algusega kell 12.00. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, teatades istungi toimumise aja ja koha vallavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. 1.3. Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta. 1.4. Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele vähemalt kolm tundi enne istungi toimumist. 2. Vallavalitsuse istungite päevakorda võtmiseks materjalide esitamine ja nõuded esitatavatele materjalidele 2.1. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 2.1.1. vallavalitsuse liikmel; 2.1.2. vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 2.1.3. vallavanemal; 2.1.4. vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 2.1.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 2.1.6. vallavolikogul; 2.1.7. vallavolikogu esimehel; 2.1.8. vallavolikogu fraktsioonil. 2.2. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 2.2.1. vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2.2.2. vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2.2.3. muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 2.2.4. informatsioon. 2.3. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette vallavalitsuse kantselei. 2.4. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. 2.5. Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane struktuuriüksus või vallavanem. 2.6. Vallavalitsusele esitatavate materjalide õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul vallavalitsuse kantselei. 2.7. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsustust. 2.8. Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 2.8.1. eelnõu koostaja; 2.8.2. struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 2.8.3. struktuuriüksuse juht (juhid), kellele tehakse see ülesandeks või keda see puudutab; 2.8.4. vallasekretär; 2.8.5. jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida eelnõule juriidiline ekspertiis. 2.9. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. 2.10. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. 2.11. Seletuskiri peab sisaldama: 2.11.1. eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2.11.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2.11.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 2.11.4. õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 2.11.5. andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 2.11.6. muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. 2.12. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh. vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 2.13. Vallavalitsuse kantselei ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab, kui need: 2.13.1. ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2.13.2. ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 2.13.3. vajavad kooskõlastamist. 2.14. Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse vallavalitsuse kantseleile üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. 2.15. Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallavalitsuse kantseleile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. 2.16. Kiiret otsustamist vajavate küsimuste materjalid esitab vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks asjaomase struktuuriüksuse juht motiveeritult ja vahetult vallavanemale, kelle ettepanekul võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. 2.17. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallavalitsuse kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 2 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. 3. Vallavalitsusele arutamiseks esitatud materjalide vormistamine, istungi päevakorra koostamine ja kinnitamine 3.1. Nõuetekohaselt ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva päeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab vallavalitsuse kantselei vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallavalitsuse kantselei esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. 3.2. Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 3.3. Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. 3.4. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse korralduste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 3.5. Vastavalt Antsla Vallavolikogu töökorra punktile 7.8 annab vallavalitsus eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse. 4. Vallavalitsuse istungi läbiviimine 4.1. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 4.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul abivallavanem, viimase äraolekul vallavanema määratud vallavalitsuse liige. 4.3. Vallavalitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), vallavolikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna. 4.4. Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. 4.5. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 4.6. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata ning otsuseid vastu ei võeta. 4.7. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud struktuuriüksuse juhi ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. 4.8. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 4.9. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. 4.10. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 4.11. Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase struktuuriüksuse juhi või vallavanema ettepanekul. 4.12. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 4.13. Vallavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsustus vastuvõetuks ühehäälselt. 4.14. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. 5. Vallavalitsuse õigusaktide vormistamine, allakirjutamine, väljastamine ja avalikustamine 5.1. Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul vallavalitsuse kantseleile lõplikuks vormistamiseks. 5.2. Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. 5.3. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel vallavalitsuse kantseleile üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse vallavalitsuse kantseleis vallavalitsuse seletuskiri, millele kirjutab alla vallavanem. 5.4. Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. 5.5. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu uuesti arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 5.6. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. 5.7. Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 5.8. Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. 6. Vallavalitsuse komisjonid 6.1. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 6.2. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 6.3. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 6.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 6.5. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 6.6. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.