Võhma Linnavolikogu — Võhma linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 42, 647

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võhma linna põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 19. augusti 1997. a määrus nr 13 «Võhma linna põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 224/225, 905). 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises väljaandes. 4. Määrus jõustub 1. mail 2000. a. Volikogu esimees Ants PÄRNA Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 7 VÕHMA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Võhma linna omavalitsuse mõiste 1.1. Võhma linna omavalitsus (edaspidi Võhma omavalitsus) on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. 1.2. Võhma omavalitsust teostavad linnaelanikud ja linna omavalitsusorganid. 2. Võhma omavalitsuse põhimõtted 2.1. Võhma omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 2.1.3. linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 2.1.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.1.6. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 2.1.7. tegevuse avalikkus. 3. Võhma omavalitsusorganid Võhma omavalitsusorganid on Võhma Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Võhma Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 4. Asjaajamiskeel Võhma omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Võhma omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 5. Võhma linnaelaniku mõiste Võhma linna elanik (edaspidi linnaelanik) on isik, kelle elukoht on Võhma linn. 6. Linnaelaniku valimisõigus Linnaelanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 7. Muude isikute õiguslik seisund Võhma linnas Muudel isikutel on Võhma linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadustega ja seaduste alusel kehtestatud piirangud. 8. Linna piir 8.1. Võhma linna piir (edaspidi linna piir) koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. 8.2. Linna piir tähistatakse linna suubuvatel teedel. 9. Võhma omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 9.1. Võhma omavalitsusorganite ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ning lepingutel. 9.2. Võhma omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 9.3. Võhma Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 10. Võhma omavalitsusorganite suhted teiste kohalike omavalitsustega 10.1. Võhma linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 10.2. Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. 11. Võhma omavalitsusorganite rahvusvaheline suhtlemine 11.1. Võhma linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. 11.2. Võhma linna esindamine rahvusvahelistes suhetes toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. II. VÕHMA LINNA SÜMBOLID 12. Võhma linna vapp ja lipp 12.1. Võhma linna vapil on kujutatud punasel vapikilbil kuldset (kollast) kroonitud veisepead, mille kohal kaks ristatud laiateralist kirvest. Vapi kilp on alt ümar, laiuse ja pikkuse suhe 4/5. 12.2. Võhma linna lipu kollasel kangal on must kaldvööt ja keskel linna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe 7/11, normaalmõõtmetega 105/165 cm. 12.3. Võhma linna vapi ja lipu kasutamise korra kehtestab linnavolikogu eraldi määrusega. III. LINNAVOLIKOGU 13. Linnavolikogu mõiste 13.1. Linnavolikogu on Võhma linna kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 13.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi rahvaküsitlusi või -hääletusi. 13.3. Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 14. Linnavolikogu valimise kord 14.1. Linnavolikogu valitakse kolmeks aastaks otsestel, üldistel ja ühetaolistel valimistel, kusjuures hääletamine on salajane. 14.2. Linnavolikogu valimisteks määrab valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ning vastav linnavolikogu otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks samas seaduses sätestatud tähtaegadel. 15. Linnavolikogu ainupädevus 15.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub: 15.1.1. linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 15.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 15.1.3. linnaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 15.1.4. koormiste määramine; 15.1.5. toetuste andmise ja linnaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 15.1.6. linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 15.1.7. linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 15.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 15.1.9. linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 15.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ja sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks, muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 15.1.11. linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 15.1.12. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine ning jaoskonnakomisjoni(de) moodustamine ja komisjoni(de) asendusliikmete määramine; 15.1.13. linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15.1.14. linnapea valimine ja ametist vabastamine; 15.1.15. linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 15.1.16. linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 15.1.17. umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 15.1.18. linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 15.1.19. linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 15.1.20. linnavolikogu esimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 15.1.21. linnavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 15.1.22. linna esindamise korra kehtestamine; 15.1.23. linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 15.1.24. linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 15.1.25. kohtu kaasistujate valimine; 15.1.26. Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 15.1.27. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 15.1.28. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 15.1.29. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 15.1.30. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 15.1.31. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 15.1.32. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 15.1.33. linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 15.1.34. linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 15.1.35. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 15.2. Linnavolikogu ainupädevusse mittekuuluvates küsimustes tehtavad linnavalitsuse määrused ja korraldused võivad tulla linnavolikogus läbivaatamisele kas linnavolikogu komisjoni (vastavalt pädevusele) või linnavolikogu liikme ettepaneku alusel. Linnavolikogul on õigus teha linnavalitsusele ettepanek linnavalitsuse määruse või korralduse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 16. Linnavolikogu esimees 16.1. Linnavolikogu esimees: 16.1.1. korraldab ja juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 16.1.2. kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 16.1.3. esindab Võhma linna linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. Linna esindamisel peab linnavolikogu esimees tuginema linnavolikogu otsustele. Küsimuste kooskõlastamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid linnavolikogule seisukoha võtmiseks; 16.1.4. korraldab ja kontrollib linnavolikogu otsuste täitmist; 16.1.5. informeerib igal istungil linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest. 17. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 17.1. Linnavolikogu esimehe valimiseks tuleb linnavolikogu kokku kutsuda hiljemalt seitsmendal päeval arvates valitud linnavolikogu liikmete avalikustamisest. Esimese linnavolikogu uue koosseisu istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees. 17.2. Linnavolikogu esimees valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 17.3. Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnavolikogu esimehe valimised uuesti algusest peale. 17.4. Linnavolikogu esimehe kordusvalimise võib läbi viia ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. Linnavolikogu esimehe kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isikut. 17.5. Linnavolikogu aseesimehe valimine viiakse läbi rakendades punktis 17 linnavolikogu esimehe valimise kohta käivaid sätteid. 18. Linnavolikogu esimehe asendamine Linnavolikogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid linnavolikogu aseesimees, tema puudumisel volikogu poolt määratud asendaja. 19. Linnavolikogu liige 19.1. Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 19.2. Linnavolikogu liikme volitused algavad valimistulemuste otsuse avaldamisele järgneval päeval. Samast päevast lõpevad linnavolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. 19.3. Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu ega kanna õiguslikku vastutust, v.a. seaduses ettenähtud juhtudel, hääletamise ja poliitiliste avalduste eest linnavolikogus või selle organites. 19.4. Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Linnavolikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. 19.5. Linnavolikogu liikme kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. 19.6. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks astub tema asemele linnavolikogu asendusliige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. 19.7. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 19.8. Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest linnavolikogu poolt määratud ulatuses ja korras. 19.9. Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. 19.10. Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu poolt valitud, ametisse nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 20. Linnavolikogu struktuur 20.1. Linnavolikogu tööorganid on komisjonid ja fraktsioonid. 20.2. Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi või ajutisi komisjone linnaelu valdkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks. 21. Linnavolikogu komisjonid 21.1. Linnaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamise eesmärgil ning linnavolikogu menetluses olevate eelnõudega töötamiseks moodustab linnavolikogu alatised komisjonid. Alatise komisjoni ülesanded, õigused ja täpsem töökord määratakse linnavolikogu reglemendis ja komisjoni põhimääruses. Igasse alatisse komisjoni kuulub vähemalt kaks volikogu liiget. 21.2. Alatise komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse linnavolikogu otsusega komisjoni esimehe ettepanekul. Linnavolikogu liikmetel on õigus osaleda omal soovil kõigil linnavolikogu komisjonide koosolekutel sõnaõigusega, informeerides sellest komisjoni esimeest. 21.3. Alatiste komisjonide liikmete kohad jaotab linnavolikogu viimases esindatud nimekirjade (erakondade ja valimisliitude) vahel proportsionaalselt nimekirjade esindatusele linnavolikogus. Liikmete väljalangemisel komisjonist esitab komisjoni esimehele uue liikmekandidaadi sama erakond või valimisliit, kuhu kuulus endine komisjoni liige. 21.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 21.5. Komisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. 21.6. Komisjon töötab välja linnavolikogu otsuse eelnõusid, annab soovitusi ja arvamusi linnavolikogule ja linnavalitsusele vastavalt oma tegutsemisvaldkonnale. 21.7. Avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks või üksikküsimuse läbitöötamiseks moodustatakse linnavolikogu ajutine komisjon. Ajutise komisjoni koosseisu, ülesanded ja ettepanekute esitamise korra määrab linnavolikogu komisjoni moodustamisel. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb ülesande täitmisega. 21.8. Komisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 22. Revisjonikomisjon 22.1. Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. 22.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 23.2.1. linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 22.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 22.2.3. linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ning äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 22.2.4. linna nimel sõlmitud lepingute täitmist; 22.2.5. linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse (asutusena) ja linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 22.3. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja teeb nende kõrvaldamise ettepanekud kirjalikult linnavalitsusele. Linnavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul linnavolikogule. 22.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 22.5. Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma tööst ja töö tulemustest linnavolikogule ning esitama märkused ja ettepanekud. 23. Linnavolikogu fraktsioon 23.1. Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud linnavolikogusse sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on valimistel nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi koos sõnaga «fraktsioon». 23.2. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 23.3. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik linnavolikogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioonidel on linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus. 23.4. Fraktsiooni moodustamise kohta esitab fraktsiooni esimees/esindaja kirjaliku avalduse linnavolikogu esimehele, kes fraktsiooni registreerib. Muudatustest fraktsiooni koosseisus informeerib fraktsiooni esimees/esindaja viivitamatult linnavolikogu esimeest. Fraktsiooni koosseisu muudatusest informeerib linnavolikogu esimees linnavolikogu korralisel linnavolikogu istungil. 24. Linnavolikogu istung 24.1. Linnavolikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku linnavolikogu esimees või aseesimees kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu töökorras kehtestatud korras. 24.2. Korralised linnavolikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. 24.3. Linnavalitsuse, ühe komisjoni, fraktsiooni või vähemalt ühe neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul kutsub linnavolikogu esimees või tema asendaja kokku erakorralise linnavolikogu istungi ettepaneku tegija poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 24.4. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 24.5. Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. 24.6. Linnavolikogu istungi päevakorraprojekti koostab linnavolikogu esimees või tema asendaja vastavalt volikogu reglemendile. Päevakorraprojekt avaldatakse vähemalt neli ööpäeva enne linnavolikogu istungi toimumist. 24.7. Linnavolikogu istungil arutatakse linnavolikogu esimehe või tema asendaja poolt vastavalt volikogu reglemendile päevakorraprojekti lülitatud ja ettevalmistatud küsimusi. 24.8. Linnavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 24.9. Linnavolikogu istung protokollitakse. Protokolli kantakse: 24.9.1. istungi kuupäev, alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 24.9.2. istungist osavõtvate linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 24.9.3. istungi juhataja ja protokollija nimed; 24.9.4. istungi päevakord; 24.9.5. arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 24.9.6. sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. 24.10. Protokollile lisatakse linnavolikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid. 25. Hääletamine linnavolikogus 25.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Hääletamine on avalik. 25.2. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 25.3. Salajase hääletamise läbiviimine ja valimistulemuste kindlakstegemine reguleeritakse täpsemalt linnavolikogu reglemendi hääletamise korras. 25.4. Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 15.1 alapunktide 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 26. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus Umbusalduse avaldamist linnavolikogu esimehe, linnapea, mõne linnavalitsuse liikme või linnavolikogu komisjoni esimehe vastu menetletakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. 27. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus 27.1. Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 27.1.1. pole vastu võtnud linnaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 27.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 27.1.3. pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 27.1.4. pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. 27.2. Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja juhatab seda kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. 27.3. Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa asendusliikmeid, otsustab valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise linnavalitsus. IV. LINNAVALITSUS 28. Linnavalitsuse mõiste 28.1. Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Võhma linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 28.2. Linnavalitsus täidab punktis 30.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 29. Linnavalitsuse pädevus 29.1. Linnavalitsus: 29.1.1. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega, linna põhimäärusega või teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ja mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 29.1.2. valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 29.1.3. esindab linna linnavolikogu poolt kehtestatud korras; 29.1.4. otsustab linnavalitsuse komisjonide moodustamise ning kinnitab komisjonide põhimäärused; 29.1.5. kinnitab ametisse linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juhid; 29.1.6. võtab seisukoha kõigi volikogus arutusele tulevate küsimuste osas. 29.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse, lahendab linnavalitsus. 29.3. Aasta jooksul muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires otsustab linnavalitsus. 29.4. Linnavalitsus korraldab linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste tegevust ja teostab nende üle teenistuslikku järelevalvet. 29.5. Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. Lepingute sõlmimise õigus on linnapeal, tema äraolekul asendaval abilinnapeal. 30. Linnavalitsuse moodustamise põhimõtted 30.1. Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea ja linnavalitsuse liikmed. 30.2. Linnavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu. 30.3. Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 31. Linnapea 31.1. Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 31.1.1. juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd, linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja linnavalitsuse teenistust; 31.1.2. esindab linnavalitsust kui Võhma linna omavalitsusüksust vastavalt seadusega ja käesoleva põhimäärusega antud pädevusele ning linnavolikogu poolt kehtestatud linna esindamise korrale; 31.1.3. esitab linnavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks linnavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 31.1.4. nimetab ametisse linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 31.1.5. esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juhtide kandidaadid; 31.1.6. annab linnavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 31.1.7. kirjutab alla linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 31.1.8. täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 32. Linnapea valimise kord 32.1. Linnapea valimiseks tuleb linnavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 32.2. Linnapea valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 32.3. Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnapea valimised uuesti algusest peale. 32.4. Linnapea kordusvalimise võib läbi viia ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. Linnapea kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isikut. 33. Linnapea asendamise kord 33.1. Linnapead asendab tema äraolekul abilinnapea. 33.2. Linnapea asendamine vormistatakse linnapea käskkirjaga, kus märgitakse asendava abilinnapea nimi ja asendamise aeg. 33.3. Linnapead asendaval abilinnapeal on samad õigused ja kohustused mis linnapeal, välja arvatud punktis 35.4 sätestatud juhtudel. 33.4. Linnapead asendav abilinnapea ei või esineda linnavolikogu ees linnavalitsuse tagasiastumisavaldusega, välja arvatud linnapea surma korral. 34. Linnavalitsuse liige 34.1. Linnavalitsuse liige on isik, kes on linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või on nimetatud ametisse palgaliseks linnavalitsuse liikmeks. 34.2. Linnavalitsuse liige ei tohi osa võtta linnavalitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Linnavalitsuse liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud küsimuse arutamisel. 35. Linnavalitsuse koosseisu kinnitamise ja muutmise kord 35.1. Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul pärast linnapea ametisse valimist linnavolikogu poolt. 35.2. Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on linnavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. 35.3. Linnavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega linnapea poolt esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. 35.4. Kui linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälteenamust, on linnapeal aega kaks nädalat uue linnavalitsuse liikmete koosseisu linnavolikogule kinnitamiseks esitamiseks. Linnapea võib uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitada linnavolikogule kinnitamiseks ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. 35.5. Kui linnavolikogu ei ole kinnitanud linnavalitsuse koosseisu kahe kuu jooksul alates linnapeale linnavalitsuse moodustamiseks volituste andmist, peab linnavolikogu avaldama linnapeale umbusaldust ning valima uue linnapea. 35.6. Linnavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks linnavalitsuse uue liikme kandidaadi, kes kinnitatakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 36. Linnavalitsuse volituste tähtaeg 36.1. Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 36.2. Linnavalitsus astub tagasi: 36.2.1. linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil; 36.2.2. linnapea tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 36.2.3. kui linnavolikogu avaldab linnavalitsusele umbusaldust. 36.3. Pärast tagasiastumise avalduse esitamist jätkab linnavalitsus oma tegevust kuni uue linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamiseni. 36.4. Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud linnavalitsus põhimõtteliste või linnaeelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. 36.5. Linnapeale linnavolikogu poolt umbusalduse avaldamisel tuleb linnavolikogul valida uus linnapea kahe nädala jooksul arvates linnapeale umbusalduse avaldamise päevast. 36.6. Linnavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, linnapea ettepanekul või linnavolikogu umbusaldusavalduse põhjal. Linnavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle linnavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul alates lahkumispalve saamisest. Linnavolikogu peab linnavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul alates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. 36.7. Kui tagasi astub üks või mitu linnavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikule linnavalitsuse liikmele, väheneb linnavalitsuse koosseis kuni täiendava linnavalitsuse liikme kinnitamiseni. Kui linnavalitsuse liikmete koosseis väheneb üle poole linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisu struktuurist, ei ole linnavalitsus kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. 37. Linnavalitsuse istung 37.1. Linnavalitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab linnavalitsus istungi reglemendiga. 37.2. Linnavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised. Linnavalitsus võib kuulutada istungi mõnedes istungi päevakorrapunktides avalikuks. 37.3. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või teda asendav abilinnapea. 37.4. Linnavalitsuse istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid, samuti linnavalitsuse poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 37.5. Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse: 37.5.1. istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 37.5.2. istungist osavõtvate linnavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 37.5.3. istungi juhataja ja protokollija nimed; 37.5.4. istungi päevakord; 37.5.5. arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 37.5.6. sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. 37.6. Protokollile lisatakse linnavalitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid. 38. Linnavalitsuse komisjonid 39.1. Linnavalitsus võib oma korraldusega moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. 38.2. Seadustest, käesolevast põhimäärusest, linnavolikogu määrustest ja otsustest tulenevate linnavalitsuse pädevuses olevate küsimuste koordineerimiseks ja linnavalitsusele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks moodustatakse valdkonniti alatised komisjonid. Alatise komisjoni ülesanded ja õigused määratakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. 38.3. Linnavalitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks moodustatakse ajutised komisjonid. Ajutise komisjoni koosseisu, ülesanded ja ettepanekute esitamise korra määrab linnavalitsus komisjoni moodustamisel. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb ülesande täitmisega. 38.4. Komisjonide esimehed nimetatakse linnavalitsuse ametnike hulgast. Vajadusel võib nimetada komisjonide liikmeteks väljapool linna teenistust olevaid isikuid. Väljapool linna teenistust olevaid isikuid saab komisjoni liikmeks nimetada ainult nende nõusolekul. V. LINNA ÕIGUSAKTID 39. Linna omavalitsusorganite õigusaktid 39.1. Linnavolikogu annab määrusi ja võtab vastu otsuseid ning linnavalitsus annab määrusi ja võtab vastu korraldusi, mis kehtivad Võhma linna haldusterritooriumil. 40. Linna omavalitsusorganite õigusaktide algatamise õigus 40.1. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 40.1.1. linnaelanikel; 40.1.2. linnavolikogu liikmel; 40.1.3. linnavolikogu komisjonil; 40.1.4. linnavolikogu fraktsioonil; 40.1.5. linnavalitsusel. 40.2. Linnavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 40.2.1. linnaelanikel; 40.2.2. linnavalitsuse liikmel. 41. Linnaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus 41.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 41.2. Punktis 41.1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 41.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. 41.4. Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui õigusaktidega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 42. Linna omavalitsusorganite õigusaktidele esitatavad nõuded 42.1. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vorminõuded sätestab linnavalitsus asjaajamise korras. 42.2. Üldaktidena annavad linnavolikogu ja linnavalitsus määrusi, üksikaktidena võtab linnavolikogu vastu otsuseid, linnavalitsus annab korraldusi. 42.3. Linnavolikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. 42.4. Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja. Kaasallkirja annab linnasekretär. 42.5. Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 42.6. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles 43. Linna omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine 43.1. Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 43.2. Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 43.3. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 44. Linna omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine 44.1. Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid ning linnavalitsuse määrused avalikustatakse Võhma Linnaraamatukogus. 44.2. Linnavolikogu määruste, otsuste ja protokolliga ning Linnavalitsuse määruste ja korraldustega saab tutvuda linnavalitsuses neljandal päeval pärast nende vastuvõtmist. 44.3. Linnaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse Võhma Linnaraamatukogus. 44.4. Linna arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist linnavalitsuses (asutuses) ja Võhma Linnaraamatukogus. 44.5. Ei avalikustata linna omavalitsusorganite neid õigusakte või õigusaktides toodud andmeid, mille avaldamine on keelatud seadusega või mõeldud üksnes linnavalitsuse (asutusena) hallatava ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 44.6. Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. VI. LINNA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD 45. Linna arengukava mõiste 45.1. Arengukava on linna põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonnaseisundi analüüsist tulenevate muutuste ja tegevuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks. 45.2. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Kui linn on kavandanud või kavandab kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab ka arengukava olema koostatud selleks perioodiks. 45.3. Linna arengukava kinnitab linnavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadustest lähtuvalt igal aastal. 45.4. Arengukava on aluseks: 45.4.1. linnaeelarve koostamisele; 45.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 45.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 46. Linna planeeringud 46.1. Linna üldplaneering on linna terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab, kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu Vabariigi Valitsuse õigusaktides ning linnavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 46.2. Linna üldplaneering ei tohi olla vastuolus arengukavaga. 46.3. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. 46.4. Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab linnavalitsus, kehtestab ja tühistab linnavolikogu. VII. MAJANDUS JA EELARVE 47. Linnavara mõiste 47.1. Linnavara on linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv vara koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. 47.2. Riigi poolt linnale tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks linna ülesannete täitmiseks. Võõrandamise korra kehtestab linnavolikogu. 47.3. Linna haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena, ostueesõiguse kasutamise otsustab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. 47.4. Linnavara kohta peetakse linnavararegistrit. 48. Linna majandustegevus 48.1. Linna majandustegevus on: 48.1.1. osalemine ettevõtluses; 48.1.2. tehingud linnavaraga; 48.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 48.1.4. muu tegevus, mis on suunatud linnal lasuvate kohustuste täitmiseks vajaminevate vahendite saamisele. 48.2. Linnal on õigus asutada teenuste osutamiseks linnavalitsuse (asutusena) hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 48.3. Hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja muudab linnavolikogu. 48.4. Linna osalemise mittetulundusühingutes ja sihtasutustes ning äriühinguis otsustab linnavolikogu seaduses sätestatud korras. 48.5. Linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. Oma ülesannete täitmiseks võivad hallatavad asutused sõlmida lepinguid teenuste või kaupade ostmiseks kolmandate isikutega kooskõlas riigihangete seadusega ja linnavolikogu poolt kehtestatud korraga. 49. Linnaeelarve tulud ja kulud 49.1. Linnaeelarve tulud on: 49.1.1. laekumised maksudest; 49.1.2. laekumised trahvidest; 49.1.3. laekumised linna varadest; 49.1.4. laekumised linnavalitsuse (asutusena) hallatavatest asutusest; 49.1.5. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 49.1.6. laenud ja intressid; 49.1.7. muud laekumised. 49.2. Linnaeelarve kulud on assigneeringud: 49.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 49.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 49.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks. 49.3. Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 49.4. Linnaeelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks. 50. Linnaeelarve koostamine ja tasakaalustamine 50.1. Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. Eelarve koostamise korra kehtestab linnavolikogu. 50.2. Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 50.3. Linna eelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus. 50.4. Linna eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha linnavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks või linna võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. Laenu tagatiseks ei tohi olla linnale kuuluv kinnisasi ega ehitis (ka rajatis) kui vallasasi. 50.5. Linnavalitsus on kohustatud edastama linnavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast otsuse jõustumist ning sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. 50.6. Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks ettenähtud summa piires. 50.7. Linnavalitsus käsutab reservfondi ettenägemata kulude katmiseks. Reservfondi käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. 51. Kohalikud maksud ja koormised 51.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 51.2. Seaduses sätestatud korras võib linnavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus struktuuriüksuste kaudu vastavalt pädevusele. 51.3. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, samuti ei või koormisena kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. VIII. LINNA AVALIK TEENISTUS 52. Linna avaliku teenistuse mõiste 52.1. Linna avalik teenistus on palgaline teenistus- või töösuhe linna eelarvest finantseeritavas ametiasutuses, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. 52.2. Linna ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. 52.3. Linnavalitsuse (asutusena) struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu. 52.4. Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 52.5. Linnavalitsuse teenistusse võtmine ametniku või muu teenistuja kohale toimub linnapea käskkirja alusel. 53. Linnasekretär 53.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. 53.2. Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. 53.3. Linnasekretär: 53.3.1. kontrollib linna õigusaktide eelnõude vastavust seadustele; 53.3.2. koostab linnavalitsuse istungi päevakorra kava ja valmistab linnavalitsuse liikmetele ette istungil arutusele tulevates küsimustes linnavalitsuse õigusaktide eelnõud koos vajalike dokumentidega; 53.3.3. annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 53.3.4. korraldab linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 53.3.5. saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 53.3.6. esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 53.3.7. hoiab linna vapipitsatit; 53.3.8. osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 53.3.9. teeb linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel; 53.3.10. täidab teisi talle seaduste või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 53.4. Linnasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui linnavalitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse linnavalitsuse istungi protokollile. Kui linnavalitsus jääb endise otsuse juurde, annab linnasekretär oma kaasallkirja. 53.5. Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea. IX. SOTSIAALSED GARANTIID 54. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 54.1. Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 54.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 54.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 54.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 54.2. Hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 54.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a punktis 54.2.2 toodud juhul); 54.2.2. valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 55. Linnavalitsuse ametnike sotsiaalsed garantiid 55.1. Linnavalitsuse teenistuses olevate ametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab linnavolikogu eraldi määrusega. X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 56. Teenistuslik järelevalve 56.1. Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt oma struktuuriüksuste ja nende ametnike ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 56.2. Teenistusliku järelevalve korras on linnavalitsusel õigus kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud tingimustel: 56.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 56.2.2. peatada akti täitmise ja toimingu sooritamise kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks; 56.2.3. tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Võhma linna õigusaktidega. 56.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 56.4. Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XI. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE 57. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine 57.1. Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu. 57.2. Põhimäärus või temas tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli ööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 57.3. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub käesoleva põhimääruse punktides 43 ja 44 sätestatud tähtajal ja korras.