Leisi Vallavolikogu — Valla arengukava aastateks 2003-2012 vastuvõtmine — KO, 203, 2661

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 punkti 7, Leisi valla põhimääruse punkti 24.1.7 ja Leisi Vallavolikogu 18. märtsi 2003. a otsuse nr 13 «Valla arengukava aastateks 2003–2012 koostamise algatamine», Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Leisi valla arengukava aastateks 2003–2012 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. Volikogu aseesimees Sulev MADISSON SISSEJUHATUS Leisi valla arengu eesmärk on iga elaniku, ettevõtja ja töötaja heaolu tagamine ning elukvaliteedi tõstmine. Käesolev dokument on kokkulepe eesmärgi saavutamise teedest ehk valitavatest poliitikatest. Dokumendis on toodud arendusprotsesside ajakavad ja ressursid. Käesolevat dokumenti uuendatakse ja selle elluviimise edukust hinnatakse regulaarselt igal aastal. Arengukava on koostatud perioodiks 2003–2012. Dokument koosneb järgmistest osadest: 1) vaadeldaval perioodil teostatavad poliitikad ja tegevused; 2) vaadeldaval perioodil teostatavad investeeringud; 3) arengukava elluviimise rahalised eeldused. Tegevusvaldkonniti sisalduvad kaks esimest osa (peatükkides 2 ja 3) paralleelselt konkreetses tegevuskavas. Kolmas osa (peatükk 4) näitab ära vallaeelarve võimalused investeeringute teostamiseks ja ühtlasi seab piirangud valitavate objektide summaarsele mahule. Praeguses arengukavas vaadeldakse arenguprotsesse kooskõlas vallaeelarve prognoositavate võimalustega. Kuluobjektid on detailsemalt lahti kirjutatud vaid aastateks 2003–2005. Mitmed projektid sõltuvad kaasfinantseerimisest, mille taotlemisel on oluline projekti sisaldumine arengukavas. Valla huvides on arengukavasse sisse kirjutatud kõik perspektiivsed projektid, millele üritatakse taotleda kaasfinantseerimist. Arengukava koostamise protsessis on osalenud hulk valla elanikke. Arengukava ideede ja eesmärkide püstitamise koosolekud toimusid valla suuremates keskustes – Leisi, Pärsama, Metsküla, Pamma ja Jõiste piirkonnas. Arengukava projekt oli avaldatud ajalehes «Koduvald». Projekti töötasid läbi ja tegid ettepanekuid vallavolikogu liikmed ja komisjonid. 1. ARENGU EELDUSED Arengukeskkonda mõjutavad tegurid: Käesoleva arengukavaga hõlmatud ajajärk on Eesti Vabariigile aktiivne periood, mis algab Eesti Euroopa Liitu astumisest ja kestab esimesed kuus liikmeksoleku aastat. Kuna kõiki riiklikke poliitikaid ja strateegiaid teostatakse omavalitsuse territooriumil, on oluline teadlikkus Euroopa Liidu arengusuundadest ja strateegiatest, millest tuleb lähtuda oma tegevuse ja eesmärkide kujundamisel. Kõige üldisem eesmärk on vähendada elukeskkonna erinevusi EL liikmesriikide ja kohaliku tasandi vahel. 1.1. Rahvusvahelise koostöö jätkuv arendamine * Rahvusvahelise koostöö kaudu Leisi valla tutvustamine teistes riikides avatud ja võimalusterohke piirkonnana. * Teiste riikide omavalitsuste kogemustest õppimine ja oma kogemuste tutvustamine. * Rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu valla ees seisvate ülesannete ja probleemide lahendamine. 1.2. Ümbritseva infrastruktuuri mõjutamine * Riigiga koostöös sadamate (Triigi, Soela) arendamine Hiiumaa–Saaremaa vahelise majandusruumi loomiseks. * Riigiga koostöös Rannamaantee mustkatte alla viimine. * Arvutisidevõimaluste loomine ja parandamine kogu valla territooriumil. 1.3. Valla infrastruktuuri jätkuv arendamine * Luua eeldused vallaelanike elustandardi tõusuks ja avalike teenuste vajalikul tasemel ja sobiva hinnaga tagamiseks. * Planeeringute koostamisel jälgida säästliku arengu ja loodussõbraliku mõtteviisi propageerimist. * Tegeleda aktiivselt valla mainekujundusega, et meelitada valda täiendavaid investeeringuid ja tekitada juurde uusi töökohti. 1.4. Rahvaarv, koosseis Valla arengut mõjutab eelkõige tema elanikkond. Leisi valla elanikkond väheneb aasta aastalt. Elanike arv on viimase seitsme aastaga vähenenud 220 inimese võrra ja viimase kolme aastaga 133 inimese võrra. Noori, kuni 25-aastaseid inimesi elab vallas 30,8% ja üle viiekümneaastaseid inimesi 34,7% kogu elanikkonnast. Piirkonniti on kõige suurem noorte osakaal ning kõige väiksem üle viiekümneaastaste hulk Pärsama piirkonnas, vastavalt 33,9% ja 30, 5%. Vastupidine olukord on Leisi piirkonnas, kus vastavad protsendid on 27,7 ja 37,4. Laste sündivus ei ole aastati oluliselt vähenenud. Rohkem mõjutab demograafilist situatsiooni inimeste vallast mujale elama siirdumine ja ka vanade inimeste surm. Arengu eelduseks vallas on: * noorte ja tööealiste inimeste kohalejäämine või tagasitulek. See sõltub suuresti kogu valla arengust ja poliitikast nii kohapeal kui riigis tervikuna; * jätkuvalt toetada lapse saamist ühekordse sünnitoetuse maksmisega, mille summa aastatega kasvab; * välja töötada tingimused, millega toetada õpilasi, kes pärast kooli lõpetamist pöörduvad koduvalda tagasi. 1.5. Kohaliku planeerimise staatus 1) Koostatud valla üldplaneering – 2000. a. 2) Jäätmehoolduseeskiri – 2002. a. 3) Valla planeerimis-ehitusmäärus – 1997. a. 4) Valla turismi arengukava – 2002. a. 2. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 2.1. Haridus * Materiaal-tehnilise baasi efektiivne ja optimaalne ärakasutamine, olemasolevate varade korrastamine. – Leisi Keskkooli kui valla jätkusuutliku kooli materiaal-tehnilise baasi tänapäevasele tasemele viimine; – koolieelse alghariduse andmine Metsküla Algkooli ja Pärsama Algkool-Lasteaia baasil. Võimaldada eraomanduslike koolieelsete lasteasutuste tekkimist. * Tervisliku ja turvalise õppe- ja töökeskkonna tagamine kõigis valla haridusteenust osutavates asutustes, täites ohutusnõudeid ja päästeteenistuse ettekirjutusi. * Demograafilisest situatsioonist lähtuvalt haridusasutuste klassikomplektide arvu vähendamine. * Kõigi haridusasutuste kujundamine piirkondlikeks haridus-, kultuuri- ja spordikeskusteks, mida on võimalik kasutada kõigil vallaelanikel. Tegevuskava 2003–2012 1. Leisi Keskkooli kapitaalremondi lõpetamine 2007. aastaks; remondi teostamine tiibade kaupa. Kapitaalremondi projekti koostamine 2004. aastal. 2. Pärsama Algkool-Lasteaia ja Metsküla Algkooli hoonete kapitaalremondi läbiviimine lähtuvalt mõlema kooli kujunemisest koolieelset algharidust andvateks asutusteks. 3. Leisi Keskkooli internaadihoone renoveerimine heaks majutusasutuseks, et majutada nii õpilasi kui ka külalisi. 4. Koolide spordibaaside korrastamine: 4.1. Leisi staadioni kapitaalremont ja uue jalgpalliväljaku rajamine; 4.2. Leisi Keskkooli ujula rekonstrueerimine; 4.3. Pallimänguplatside väljaehitamine Pärsama ja Metsküla Algkoolide juurde. 5. Õppevahendite ja õppemateriaalse baasi, s.h infotehnoloogia pidev arendamine ja uuendamine. 6. Rahvusvaheliste projektide koostamine õpilaste ühistegevuseks naabermaadega. 7. Koolides abiõpetaja töölerakendamine tugiõppe korraldamiseks. 8. Laste suviste töö- ja puhkelaagrite tegevuse toetamine. 2.2. Kehakultuur ja sport * Sporditegevuses pöörata enim tähelepanu laste- ja noortespordile, silmas pidades sportimisvõimaluste pakkumist võimalikult suurele osale lastest ja noortest. * Spordi arendustegevuses propageerida kehakultuuri kui tervise tagajat ja vaba aja veetmise vormi. * Spordiehitiste ehitamise ja rekonstrueerimise järjekorra koostamisel lähtuda konkreetsete ehitiste kasutamise efektiivsusest, s.t kui suure osa ajast on ehitis aktiivses kasutuses ja kui suur hulk inimesi seda kasutab. Tegevuskava 2003–2012 1. Uue jõusaali ehitamine ja sisustamine Leisi Keskkoolis. 2. Leisi Keskkooli ujula rekonstrueerimine – pikemas perioodis. 3. Leisi staadioni remont ja uue jalgpalliväljaku rajamine. 4. Pärsama, Karja ja Metsküla pallimänguväljakute väljaehitamine. 5. Väiksemate külade pallimänguplatside ehitamise toetamine. 6. Triigi sadama edasiarendamine noorte piirkondlikuks purjespordikeskuseks. 7. Suuremate spordiürituste läbiviimine Leisi vallas, et teadvustada rohkem valda ja võimaldada sportlastel konkurentsis püsida. 8. Jätkata Soela Väina Mängudel osalemist. 9. Jätkata saarlaste Saarte Mängudel osalemise toetamist. 10. Skautide ja kodutütarde huvitegevuse jaoks võimaldada sobilikud ruumid ning vajadusel need remontida. 11. Koostada ja osaleda rahvusvahelistes projektides spordiürituste korraldamiseks ning läbiviimiseks. 2.3. Tervishoid * Tagada kõigile vallaelanikele tervislik elukeskkond ja arstiabi kättesaadavus kogu valla territooriumil. Tegevuskava 2003–2012 1. Muuta koolide õpikeskkond tervislikumaks. Selleks käivitada sihtprojektid: koolimööbel, koolivalgustid, ventilatsioon, rühihäirete preventsioon. 2. Teostada narkomaania, alkoholi ja AIDSi ennetustööd, eelkõige õpilaste hulgas. 3. Koostöös riigiga võimaldada ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi. 4. Kujundada koostöös perearstiga Leisi Perearstikeskusest tänapäeva tasemel meditsiinilist teenust pakkuv asutus. 5. Toetada hambaravikabineti tegevust, tagamaks teenuse kättesaadavuse valla territooriumil. 2.4. Sotsiaalhoolekanne ja tööhõive * Sotsiaalhooldus peab soodustama iga inimese iseseisva toimetuleku võimet ja osalemist ühiskonnaelus, selleks: – tõhustada ennetustööd valla elanike hulgas ja täiendada regulaarselt abivajajate sotsiaalregistrit; – erilist tähelepanu pöörata laste ja noorte sotsiaalse turvalisuse tagamisele (perekonna materiaalne olukord ei tohi takistada hariduse ja huvihariduse omandamist ning ühiskonnale kasuliku tervikliku isiksuse kasvatamist); – arendada vanuritele ja puuetega inimestele osutatavaid sotsiaalteenuseid; – arendada täiendus- ja ümberõppe võimalusi; – laiendada koduhooldust kõigi abivajajate abistamiseks; – viia tänapäevasele tasemele vanurite hooldekodus osutatava teenuse kvaliteet. Tegevuskava 2003–2012 1. Koostöös riigiga võimaldada tugiõpe kõigile vajajatele. 2. Luua kõigis suuremates asulates avatud noortekeskusi, tagamaks noorte vaba aja kvaliteetse sisustamise. 3. Leisi Keskkooli juurde luua sotsiaaltöötaja ametikoht, tegelemaks kõigi probleemsete lastega. 4. Tagada kõigile lastele põhi- ja huviharidus oma vallas sõltumata perede rahalistest võimalustest. 5. Leisi Huvikooli tegevuse jätkamine. Korraldada õpilaste kohtumisi ja laagreid nii naabermaade (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) kui ka Eesti kooliõpilastega. 6. Kvaliteetse sotsiaalteenuse pakkumiseks vanuritele ja puuetega inimestele soetada valla sotsiaaltöötajatele kaasaegne mahtuniversaaltüüpi sõiduauto. 7. Toetada jätkuvalt vallasisest bussiliiklust ning säilitada firmade poolt käiku pandud liinid. 8. Kaasata eraettevõtlust sotsiaalteenuste osutamisele. 9. Toetada kolmandat sektorit sotsiaalprobleemide paremaks lahendamiseks. 2.5. Eluaseme tagamine Tegevuskava 2003–2012 1. Välja ehitada Pärsama Algkool-Lasteaia hoone ühte tiiba uued vanadekodu ruumid koos päevakeskuse teenuse osutamisega aastaks 2005. 2. Endine Karja koolimaja ümber ehitada raskes sotsiaalses olukorras olevatele inimestele odavat eluaset pakkuvaks keskuseks. 3. Vajadusel korrastada tühjaksjäänud Karja hooldekodu ruumid sotsiaalkorteriks. 4. Karja mõisahoone säilitada munitsipaalomanduses. Võimalusel luua (remontida) sinna büroo- ja esindusruume või munitsipaalkortereid. 2.6. Kultuur * Praktikas teostada idee: Leisi – Põhja-Saaremaa pärl. * Kohalike kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine. * Valla omanduses olevate kultuurirajatiste viimine tänapäeva nõuetele vastavale tasemele. * Valla territooriumil asuvate kirikuhoonete korrastamise toetamine. * Valla erinevates piirkondades tingimuste loomine kõikidele vanusegruppidele osalemaks soovi korral aktiivselt kohalikus kultuurielus. * Suvised kultuuriüritused valla erinevates piirkondades aitavad kaasa turismi arengule, kuid on olulised ka kogu elanikkonna vaba aja sisustamisel. * Süvamuusikakontserdid Karja kirikus või kultuurimajas on nii kultuurilise kui ka hariva väärtusega. Tegevuskava 2003–2012 1. Leisi Keskkooli juurde avatud noortekeskuse loomine. 2. Pensionäride piirkondlikele klubidele ruumide võimaldamine. 3. Pärsama Kultuurimaja renoveerimine. 4. Karja mõisahoone remondi lõpetamine. 5. Metsküla raamatukogu üleviimine Metsküla koolihoonesse. 6. Interneti püsiühenduste loomine suuremates asulates. 7. Triigi sadamasse luua võimalus suviste kultuuriürituste läbiviimiseks. 8. Luua tingimused suviste vabaõhuürituste toimumiseks nii Leisis kui tervikuna vallas. 9. Ajaloo ja kultuuripärandiga seotud paikade ning sündmuste tähtsustamine (vallast pärit kuulsate inimeste tutvustamine ja väärtustamine, ajalooliselt tähtsate paikade väärtustamine). 10. Valla head mainet kujundavate kultuuriürituste toetamine. 11. Kirikuhoonete remondi jätkuv toetamine. 12. Jätkata valla ajalehe tasuta väljaandmist. 2.7. Majandus Majanduse arengu eelduseks on heal tasemel haridus, sotsiaal, kultuuri, spordi ja tervishoiu olukord vallas. Üldplaneeringus ettenähtud puhke- ja ehituspiirkondade arendamine on eelduseks noorema ning tööjõulise elanikkonna juurdevooluks valda. Propageerida valda kui puhta elukeskkonnaga, turvalist ja omanäolist piirkonda. Kujundada vallast parim koht töövõime taastamiseks. Propageerida hariduse omandamist töökohtade loomise eeldusena. Infrastruktuuri areng soodustab ettevõtluse arengut – investeeringud teedevõrgustiku ja sidevarustuse parendamiseks. Valla paindlik koostöö ettevõtjatega. Võimalusel ja vajadusel rajada ühisettevõtteid, koostada ühisprojekte. 2.7.1. Turism * Eesmärk on valla turismiobjektide ja ettevõtjate kohta info levitamine väljapoole valda ja ka riiki. * Soodustada turismi toetavaid tegevusi läbi kultuuri- ja spordiürituste. * Soodustada loodus-, kultuuripärandi- , ajalootemaatilisi ja turismitooteid. * Leida võimalusi toodete arendamiseks, mis aitavad pikendada turismihooaega. * Koostada rahastamisprojekte valla turismiobjektide korrastamiseks ja rajamiseks. * Osaleda turismiettevõtjatega ühistes projektides toodete arendamiseks ja parendamiseks. Tegevuskava 2003–2013 1. Angla tuulikute juurde ehitada vesivarustus ja uus käimla. 2. Angla tuulikuid remontida ning üks nendest viia töökorda kui turismiatraktsioon. Vajadusel ja võimalusel ehitada lisaks uus tuulik. 3. Tähistada Purtsa maalinn, rajada matkarajad ning avada vaateid ümbrusele. Matkarada ühendada Pamma liivaluidetega. Tähelepanu pöörata Jüriöö ületõusu viimase kantsi allutamise 660. aastapäevale (2004. a). 4. Toetada jalgratta- või jalgsimatkade marsruuti, mis algaks Triigi sadamast, suunduks Leisi alevikku, Angla tuulikumäele, Karja vanasse surnuaeda, Karja kirikusse, Õeste külla, Hiievälja külla ning tagasi Triiki. Marsruut lülitada siseriiklikesse turismikettidesse. 5. Kujundada planeeringute ja ehitustegevuse abil Leisi alevikust valla turismi tõmbekeskus (jätkata ideeprojekti Roheline Leisi) – rajada jalgrattateed, korrastada bussipeatus, määrata ehitusstiilid ning soovituslikud materjalid. 6. Kaaluda aleviku keskuses oleva tühja maa-ala (OÜ Macrose kinnistu ärimaana) valla arengu otstarbeks tagasiomandamist. 7. Välja ehitada Jõistes mereäärse «Valla» maaüksusel avalik rand. 8. Toetada turismiettevõtte rajamist, kuhu saaks majutada 20–30 inimest ning mis võimaldaks läbi viia väiksemaid konverentse ja koolitusi – idee võiks olla ka kontekstis Leisi vabaajakeskusega. 9. Toetada ühisprojekte, mis hõlmavad turismimarsruute ühenduses Hiiumaa ja mandriga. 10. Toetada kirikute kui muinsuskaitseliste väärtuste korrastamist – nii Karja, Leisi kui Metsküla kirik. 11. Osaleda valda tutvustavatel olulistel turismimessidel. 12. Täiendada ja uuendada valla interneti kodulehekülge. 2.7.2. Põllumajandus Leisi vallas on registreeritud 205 loomakasvatusfarmi, neist 29 turustab piima. Aastal 2000 tegeles piima tootmisega 121 farmi. Üle 100 lüpsilehma on ainult ühes ettevõttes – osaühingus Karja. Piimatootmistalude arv on vähenenud seoses suurte investeerimisvajadustega ning tootjate vananemisega. Vallas on üks seakasvatusfarm, kus peetakse 4095 siga. Hobusekasvatusega tegeleb üks farm Luulupe külas. * Toetada maamajandusliku hariduse omandamist ja täiendamist valla elanikel, kes omavad põllumajandussaaduste tootmiseks ja turustamiseks vajalikke eeldusi või ressursse – maa, tehnika, talu, organisatsioon jne. * Toetada talunike täienduskoolitust ja võimaldada vajadusel nõustamist. * Soovitada arendada klassikaliste põllumajandustootmiste kõrval alternatiivalasid – ravimtaimede kasvatus, mesindus, marjakasvatus jne. * Keskkonnasäästliku majandamise propageerimiseks leida ning määratleda vallas mahepõllumajandusliku tootmise piirkonnad (näiteks Viira–Õeste külad). 3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 3.1. Maakasutus Valla üldpinnast on 22% haritava maa all ja 64% metsamaa all. Haritava maa kasutamine on aktiivsem põllumajandusühistute keskuste ja suurtalude ümbruses. Vallas on kaks põllumajanduslikku osaühingut, kes kasutavad maad põhiliselt ajutise maakasutusõiguse või rendilepingute alusel. Maakasutajatest väärivad märkimist veel 4–5 suuremat talu. Väärtuslikke põllumajandusmaid kasutamata ei ole. Iseloomulik on suur metsasuse osakaal valla üldpinnast. Koos vabade metsamaade erastamisega on riik hakanud moodustama oma maareservi. Käesolevaks ajaks on otsustatud 682 ha metsamaad (23 maatükki) riigi omandisse jätta. Saare maavanem on andnud loa ca 600 ha metsamaa erastamiseks ja ca 500 ha põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmiseks. Samal ajal ülejäänu vaba olev metsamaa ca 2900 ha ulatuses ja põllumajandusmaa ca 400 ha ulatuses jäetakse ilmselt riigi maareservi. Samuti on riigi maareservi otsustatud jätta ka vabu elamumaid, mis olid valla üldplaneeringu järgi ette nähtud erastamiseks noortele peredele. Kuigi riigi maareserv saab määratletud, ei leia see nii pea aktiivset kasutamist. Maareformi hetkeseis Seisuga 1. oktoober 2003. a on Leisi vallast riigi maakatastris registreeritud 3439 katastriüksust pindalaga 25 598,8 ha, mis moodustab 73,5% valla maafondist. Saare maakonna keskmine on 64,8%. Arhiivi on üle antud 80% vara tagastamise toimikutest. Kõikidest maa tagastamise taotlustest (ca 17 000 ha) on 1. oktoobri 2003. a seisuga lahendatud (on olemas maa tagastamise korraldus) ca 15 500 ha ulatuses, s.o ca 90% taotlustest. Maade ostueesõigusega erastamiseks oli esitatud 490 avaldust, millest on veel lahendamata 50 tk (10%). Kokkuvõttes on vallas olemas ressurss (spetsialistid, kaardimaterjal, arvutiprogramm ja muu vajalik) maareformi lõpetamiseks. Ka maamõõtjate poolest on ressurss selleks olemas. Üldjuhul sõltub palju maa saaja aktiivsusest. Töömahukas on munitsipaalmaade vormistamine. Valla maaomandi vormistamine on reaalne lõpetada kahe aasta jooksul, seda juhul, kui valla eelarves nähakse ette nende tööde rahastamine vähemalt senises ulatuses (25 000 krooni aastas). Riigil on kindlasti probleem, mida teha reformimata üle seitsme tuhande ha jätkuvalt riigi omandisse jääva maaga. Selle maa puhul on tegemist kahtlemata kõige väheväärtuslikuma maaga vallas. Maareformi lõppedes peaks maaomandi struktuur moodustuma järgmiselt: eraomand 60%, riigi omand 39%, munitsipaalomand 1%. Munitsipaalmaa Leisi valla üldplaneeringus nähakse ette järgmiste valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalike maade munitsipaalomandisse andmist: * Metsküla kruusakarjääri maa (kruus on vajalik kohalike teede remondiks). * Köögiviljamaad: Leisi alevikus ca 1 ha, Karja külas ca 10,5 ha, Pärsama külas ca 10 ha, Aru külas ca 1,5 ha. Tegemist on paljukorterilistes elamutes elavatele inimestele reserveeritud maaga, mis on ette nähtud nende maakasutusvajaduste rahuldamiseks. Osa reserveeritavast maast on juba sihtotstarbelises kasutuses. * Parasmetsa külas ca 4,4, ha rannakarjamaad. Maa on reserveeritud Parasmetsa küla loomapidajate ühiskarjamaaks. * Metsamaad kokku ca 53,8 ha erinevatest valla piirkondadest. Küttepuitu vajatakse valla hallata olevate katlamajade kütteks. Samuti on valla ülesanne on varustada üksikuid vanureid küttepuudega. Tarbepuitu vajatakse munitsipaalhoonete remondiks ning valla elanike erakorralisteks vajadusteks (tulekahjud, loodusõnnetused). * Loomade matmispaik Räägi külas suurusega ca 0,4 ha. * Jõiste külas endise Pärna talu nr 201 ca 5 ha suurune maatükk. Valla üldplaneeringuga on maa sihtotstarbeks määratud elamumaa. Maa-ala kuulub Jõiste küla puhkepiirkonna koosseisu. Tegevuskava 2003–2013 1. Viia maareform lõpule maade munitsipaliseerimise osas (ülesande täitmiseks on munitsipaalmaade mõõdistamise jaoks vaja kahel järgneval aastal raha 25–30 tuhat krooni mõlemal aastal): 1.1. valla omandisse kuuluvate hoonete teenindusmaade osas 2004. a lõpuks; 1.2. sotsiaalmaade osas 2004. a lõpuks; 1.3. valla arenguks vajalike maade, sh metsamaade osas 2005. a lõpuks; 1.4. kohalike teede aluste maade osas 2005. a lõpuks. 2. Korrastada halduspiir Mustjala vallaga 2004. a I poolaasta jooksul. 3.2. Teed ja tänavad Leisi vallale on iseloomulik arenenud teedevõrk, samal ajal teeb muret teede halb olukord. Teedevõrk rahuldab praeguseid vajadusi, eesmärk on säilitada olemasolev. Käesolevaks ajaks on vald määratlenud valla omandisse jäävad teed. Käesoleva aasta lõpuks valmib kohalike teede register. Kohalike teid on vallal 110 eri nimetust kogupikkusega ca 165 km, sellest kruuskattega ca 156 km, mustkattega ca 4 km ja pinnasteid ca 5 km. Kohalike teede registri koostamisel inventariseeritakse ka kõik autoga sõidetavad üle 50 m pikkused era- ja metskonna teed. Erateid on vallas ca 127 km ja metskonna teid ca 40 km. Teeregistritööde käigus antakse ka kohalike teede ja tänavate seisukorra hinnang. Hinnang on aluseks valla teehoiukava koostamisel. Tegevuskava 2003–2013 1. Kohalike teede teeregistri pidamine. 2. Kohalike teede registri valmimisel koostada kohalike teede teehoiukava. Teehoiukava koostamisel lähtuda teede inventariseerimise käigus teostatud teede seisundi analüüsist. 3. Koostada Leisi aleviku tänavate ja haljastuse planeering. 4. Et tagada arengut on teehoiutöödeks vaja planeerida iga-aastane rahaliste vahendite juurdekasv 5–10% võrreldes eelmise aastaga. 5. Teede ja tänavate äärte hooldusele kaasata teemaaga piirnevate kinnistute omanikud. 6. Suurema kasutuskoormusega Leisi aleviku tänavad viia mustkatte alla. 7. Enamkasutatavatele eraomandis olevatele teedele ja tänavatele avaliku kasutuse kehtestamine. Probleem on eriti Leisi alevikus ja kallasradadele suubuvatel teedel. 8. Teede väiksema kandevõimega perioodidel jätkata teede hooajalist sulgemist raskevedudele (metsavedu). 9. Täiendada valla teede ja tänavate varustatust teeviitade ja turismialase infoga. 10. Otsida võimalusi olemasolevate kruusavarude purustamiseks. 11. Kõik valla teed, ka väiksema liikluskoormusega, vajavad aastas vähemalt kaks korda hööveldamist. 3.3. Elamumajandus Leisi vallas on valdavalt ühepereelamud ja talutüüpi elamud. Kuues suuremas asunduses või külas on kahekorruselised, kuni 16-korteriga korterelamud, kokku 183 korteriga. Selge suund elamuehituses on ühepereelamute rajamisele. Eesmärgid: Heakorrastatud ja mugavad pere- ja kortermajad. Tegevuskava 2003–2013 • läbi elatustaseme tõusu renoveeritakse ja korrastatakse pereelamud • tühjaksjäänud elamud rekonstrueeritakse suvekodudeks • kortermajades moodustada korteriühistud, kes korraldavad hoonete renoveerimist • vald toetab kampaaniate korras teeäärsete hoonete heakorrastamist • soovitame Saaremaale omase ehitusstiili rakendamist uusehitustes • kaasfinantseerida laste mänguväljakute rajamist asulates 3.4. Soojamajandus Vallas on jäänud osalisele tsentraalküttele kaks asulat – Leisis suurim tarbija keskkoolihoone, mis eeldab keskkütte olemasolu ja Pärsamal kortermajad, millele oleks alternatiiv lokaalküte. Tsentraalkütte säilitamine oleks keskkonnasõbralikum. Eesmärk: Ökonoomsed ja turvalised küttesüsteemid. Tegevuskava 2003–2013 • katlamajade rekonstrueerimine • katelde asendamine kaasaegsete ja ökonoomsetega • soojustrasside väljavahetamine või täiendav isoleerimine • alternatiivina lokaalkütte kasutuselevõtt • koostada Leisi KK hoone ja Pärsama Algkool-Lasteaia hoone kohta energiaaudit energiasäästu tagamiseks 3.5. Ühisveevärk ja kanalisatsioon Leisi vallas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga haaratud neli asundust: Leisi alevik, Karja asula, Pärsama asula, Veske küla. Need on välja ehitatud praktiliselt kõik 70-ndatel aastatel tolleaegse puuduliku ehituskvaliteediga, mille tõttu esinevad pidevad veelekked ja on reaalne oht reovee imbumiseks pinnasesse. Eesmärk: Korraliku veevärgi ja kanalisatsiooniga asulad. Tegevuskava 2003–2013 1. etapina teostada 2003. aastal Pärsama veehaarde ja jaotusvõrgu renoveerimine koos veetöötlusseadmete paigaldamisega. 2. etapina rekonstrueerida Leisi, Karja, Veske vee- ja kanalisatsioonirajatised. Võimalik on see ellu viia ISPA/CF rahastamisprojekti raames ühiselt Saaremaa väikeasulates aastatel 2005–2007. a. Rahastamistaotlus on esitatud. Eelkalkulatsioonid esitatud lisas. 3. Leisi aleviku keskusesse vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine. 4. Tulevikus selgitada vajadus puhkekülade ühisveevärgi arendamiseks. 5. Reovee vastuvõtupurglate väljaehitamine Leisi ja Pärsama puhastite juurde samaaegselt 2. etapi töödega. Lähtuvalt seadusest ja ISPA-projektide elluviimise tingimustest tuleb algatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine veel 2003. aastal. 3.6. Side Leisi vallas on telefon- ja andmeside hetkel lahendatud analoogvõrgu ja raadiosaatja-telefonidega. Arengu eelduseks olev optiline kaabliring läbib valla territooriumi Soelast Ratlani. Eesmärk: Heakvaliteediline ja kättesaadav andmeside kogu valla territooriumil. Tegevuskava 2003–2013 • Ühendada optilise kaabliringiga kõik valla telefonijaamad enne 2010. aastat. • Parandada mobiilside leviala Pammana poolsaare – Metsküla – Asuka piirkonnas. • Interneti püsiühenduse väljaehitamine Pärsama, Karja ja Metsküla piirkonnas. 3.7. Elekter ja tänavavalgustus Leisi vallas toimub peamiselt elektrivõrkude rekonstrueerimine, mille käigus paljasjuhtmed asendatakse maakaabli või isoleeritud õhuliiniga. Võrkude rekonstrueerimisel arvestatakse ümber jaotusliinide pikkused vältimaks pingete kõikumisi. Tootmispiirkonnad on varustatud piisavate võrkude ja võimsustega. Eesmärk: Kogu valla territooriumil elanikele vastuvõetava kvaliteediga elektrivarustuse tagamine. Eluväärsema ja turvalisema keskkonna tagamine külades. Tegevuskava 2003–2013 • Taotleda külades elektrivõrkude rekonstrueerimise jätkamist. • Taotleda tekkivates puhkekülades elektrivarustuse väljaehitamist valla poolt koostatud planeeringute alusel. • Koos elektrivõrkude rekonstrueerimisega külades alustada külapiirkondades tänavavalgustuse väljaehitamist valla vahenditega (3 kuni 5 valgustuspunkti küla kohta). 3.8. Jäätmemajandus Säästva arengu seisukohalt on oluline jäätmete tekke vähendamine ning jäätmete suunamine taaskasutusse. Jätkuvalt arendada sorteeritud jäätmete kogumist. Vallas on käivitatud korraldatud olmejäätmevedu, millega on ühinenud vallaasutused, ettevõtted ja kortermajade piirkonnad. Eesmärk: Puhta elukeskkonna ja loodusega vald. Tegevuskava 2003–2013 • laiendada korraldatud olmejäätmevedu ka hajaasustusküladesse ja tekkivatesse puhkeküladesse • propageerida jäätmete sorteerimist • nõuda jäätmefirmalt sorteeritud jäätmete äraveo parandamist • jätkata suuregabariidiliste jäätmete kogumist piirkonniti valla kulul • sulgeda ja heakorrastada Pärsama prügila 2004. a • sulgeda ja heakorrastada Karja prügila 2006. a • jätkata ohtlike jäätmete vastuvõtmist vallas • toetada koristustalgute korraldamist randades, teeäärtes, parkides • nõuda turismitalude ja majutuskohtade litsentseerimisel ning uute suvilate kasutuselevõtul omanikelt jäätmekäitluslepinguid • leida lahendusi vanade lagunevate tootmishoonete lammutamiseks • jätkata heakorrakonkursside korraldamist • finantseerida küladesse prügikastide soetamist tingimusel, et küla sõlmib prügiveolepingu jäätmekäitlusfirmaga. 4. Tegevuskava Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator Finantseerimise allikas Haridus Leisi Keskkooli kap.remondi projekti koostamine 2004 400 000 Vallavalitsus Leisi Keskkool Valla eelarve Leisi Keskkooli kap.remont tiibade kaupa 2004–2007 6 000 000 Vallavalitsus, Leisi keskkool RIP, valla eelarve 25%, laen Leisi internaadihoone renoveerimine 2005–2007 300 000 Vallavalitsus Leisi Keskkool Strukt. fondid, valla eelarve, laen Pärsama ja Metsküla koolihoonete remont 2005–2008 500 000 Vallavalitsus Valla eelarve, fondid Infotehnoloogia uuendamine aastati 50 000–80 000 Leisi Keskkool Sihtfondid, valla eelarve Abiõpetaja töölerakendamine tugiõppe korraldamiseks 2004–2005 100 000 Leisi Keskkool Valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator Finantseerimise allikas Kehakultuur ja sport Leisi staadioni remont 2008–2010 1 000 000 Vallavalitsus Fondid Leisi jalgpalliväljaku rajamine 2004–2005 100 000 Vallavalitsus Fondid Leisi jõusaali ehitus ja sisustus 2003 220 000 Vallavalitsus, Leisi Keskkool RIP, valla eelarve Leisi ujula kapitaalremont 2008–2010 1 500 000 Vallavalitsus Fondid Mängu- ja palliplatside ehitamine Pärsama, Karja ja Metsküla küladesse 2007–2008 300 000 Vallavalitsus Valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator Finantseerimise allikas Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Noortekeskuste loomine suuremates keskustes 2004–2006 50 000–100 000 Koolid, mittetulundus- sektor Fondid Sotsiaaltöö vajadusteks sõiduauto soetamine 2003 175 000 Vallavalitsus Valla eelarve Sotsiaaltöötaja ametikoha loomine Leisi Keskkooli 2005 100 000 Vallavalitsus Valla eelarve Leisi perearstikeskuse remondi toetamine 2005–2007 100 000 Vallavalitsus Valla eelarve, fondid Uue vanadekodu rajamine Pärsama koolimaja ühte tiiba 2005 500 000 Vallavalitsus Fondid, valla eelarve Endine Karja koolimaja remontida, sotsiaalkorterid 2006–2007 150 000 Vallavalitsus Fondid, valla eelarve Karja hooldekodu tühjaksjäänud ruumid remontida korteriteks 2006 150 000 Vallavalitsus, Kommunaalamet Valla eelarve Karja mõisahoone ruumid remontida 2007–2008 800 000 Kommunaalamet, vallavalitsus Fondid Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator Finantseerimise allikas Kultuur Pärsama kultuurimaja renoveerimine 2005–2006 1 800 000 Vallavalitsus RIP, valla eelarve Leisi laululava remontimine, valgustuse paigaldamine 2004–2005 100 000 Vallavalitsus Valla eelarve, fondid Triigi sadamasse avalike ürituste tarbeks lava rajamine 2005 60 000 Vallavalitsus, AS Saarte Liinid Fondid Metsküla raamatukogu ümberkolimine koolimajja 2005 40 000 Vallavalitsus Valla eelarve, fondid Seltside ja ühingute koosviibimis- kohtade korrashoiu toetamine aastas 25 000 Organisatsioonid, vallavalitsus Valla eelarve Metsküla, Leisi ja Karja kirikuhoonete korrashoiu toetamine aastas 30 000 Kirikud, vallavalitsus Valla eelarve Purtsa Maalinna tähistamine tahvli ja viitadega 2004 10 000 Vallavalitsus Fondid, valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator Finantseerimise allikas Majandus Angla tuulikute remont ja/või uue tuuliku ehitus 2005 150 000 Kommunaalamet, vallavalitsus Fondid Purtsa Maalinna juurdepääsutee parandamine ja matkaradade rajamine 2005 400 000 Vallavalitsus Fondid, valla eelarve Turismialase reklaamitöö ja info levitamise toetamine aastas 30 000 Vallavalitsus Valla eelarve, fondid Läbi valla Sihtkapitali toetada täienduskoolitust aastas 50 000 Vallavalitsus, sihtkapital Valla eelarve Avaliku ranna väljaehitamine Jõistes Valla maaüksusel 2005–2006 900 000 Vallavalitsus Struktuurifondid, valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator Finantseerimise allikas Tehniline infrastruktuur Munitsipaalmaade mõõdistamine aastas 25 000 Valla maa-amet Valla eelarve Leisi alevikus tänavate mustkatte alla viimine 2005 350 000 Kommunaalamet Valla eelarve, fondid Valla teede remont vastavalt teehoiukavale aastas 250 000 Kommunaalamet Valla eelarve Täiendavate kruusavarude kasutusevõtt Metsküla karjäärist 2004–2005 60 000 Kommunaalamet Valla eelarve Koostada Leisi ja Pärsama koolihoone energiaaudit 2004 50 000 Vallavalitsus, Kommunaalamet Valla eelarve Pärsama veevarustuse rekonstrueerimine 2003 800 000 Vallavalitsus KIK, valla eelarve Karja, Leisi ja Veske külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 2005–2007 12 300 000 Vallavalitsus, Kommunaalamet KIK, ISPA, valla eelarve Interneti püsiühenduse väljaehitamine 2003–2004 15 000 Vallavalitsus Valla eelarve Küladesse tänavavalgustuse paigaldamine aastas 50 000 Vallavalitsus Valla eelarve Suuregabariidiliste jäätmete kogumine aastas 20 000 Vallavalitsus Valla eelarve Leisi aleviku tänavavõrgu ja haljastuse planeering 2005 30 000 Vallavalitsus Valla eelarve, fondid Kasutatud materjalid: Vallarahvastik 2000, Statistikaamet, Tallinn, 2001; Leisi valla üldplaneering, Leisi, 2000; Leisi valla jäätmehoolduseeskiri, Leisi, 2002; Valla turismi arengukava, Leisi, 2002; Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused, Tallinn–Tartu, 2002; Leisi valla 2003. a arengukava. Leisi valla arengukava on vastu võetud vallavolikogu 18. novembri 2003. a määrusega nr 17. Volikogu aseesimees Sulev MADISSON