Viru-Nigula Vallavolikogu — Viru-Nigula valla põhimääruse kinnitamine — KO, 41, 634

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755), Viru-Nigula Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viru-Nigula valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 26. jaanuari 1994. a määrus nr 1 «Viru-Nigula valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Arvo VUTT Kinnitatud Viru-Nigula Vallavolikogu 21. märtsi 2000. a määrusega nr 7 VIRU-NIGULA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Viru-Nigula valla põhimääruse mõiste Viru-Nigula valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Viru-Nigula valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustus ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Viru-Nigula valla omavalitsus 2.1. Viru-Nigula valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengukava. 2.2. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse organid, kes tegutsevad seaduse alusel ja iseseisvalt. 2.3. Viru-Nigula valla kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2.4. Kohalik omavalitsus teostub territooriumi haldusjaotuse järgi demokraatlikult moodustatud vallavolikogu ja -valitsuse kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 2.4.1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle põhiülesandeks on avalik-õiguslike funktsioonide täitmine. 3. Viru-Nigula valla omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine vallas; 3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.4. seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.5. vastutus vallale antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 3.6. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ning vahendamine soodsamatel tingimustel; 3.7. tegevuse avalikkus. 4. Viru-Nigula valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Viru-Nigula vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kehtivatest seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 4.2. Viru-Nigula vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Viru-Nigula vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja Viru-Nigula valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Viru-Nigula valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Viru-Nigula valla õigusaktidega sätestatud korras. 5. Viru-Nigula valla omavalitsusorganid 5.1. Viru-Nigula valla omavalitsusorganid on: 5.1.1. vallavolikogu – omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse alusel; 5.1.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 6. Viru-Nigula valla omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Viru-Nigula valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas: 6.1.1. valla sotsiaalhoolekannet; 6.1.2. elamu ja kommunaalmajandust; 6.1.3. veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.4. heakorda; 6.1.5. territoriaalplaneerimist; 6.1.6. valla teede korrashoidu. Antud ülesandeid täidab vald juhul, kui need ei ole seadusega antud kellelegi teisele täita. 6.2. Viru-Nigula valla ülesanne on korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, spordihoonete, turvakodude jt kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadustega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Viru-Nigula vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Viru-Nigula vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustuste kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Viru-Nigula valla omavalitsusorganite suhted teiste riigiorganitega 7.1. Viru-Nigula valla omavalitsusorganite ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 7.2. Viru-Nigula valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 7.3. Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Lääne-Viru Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. 8. Viru-Nigula valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 8.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega volikogu poolt kehtestatud korras: 8.1.1. tegutseda ühiselt; 8.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 8.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 8.1.4. moodustada omavalitsusüksuste liite. 8.2. Punktis 8.1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 8.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis või välismaal ning arendada muud koostööd valla arengu tagamiseks vajalikes valdkondades. 9. Viru-Nigula valla sümboolika ja selle kasutamise kord 9.1. Valla sümbolid on vapp ja lipp. 9.2. Viru-Nigula valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane vai, milles vaheldumisi kolm musta S-kujulist lahtist varrast ja kolm musta ratasristi. Põhjendus: Vapikujundid ning neis moodustuv ornament tähistavad Viru-Nigula harukordset muististerikkust ja tugevat muinsuskaitseliikumist, samuti viitavad kujundid visuaalselt õ-tähele, mille O. W. Masing Viru-Nigulas töötades tarvitusele võttis. 9.3. Viru-Nigula valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105 × 105 cm. 9.4. Viru-Nigula valla vappi kasutatakse: 9.4.1. vallavolikogu, vallavalitsuse, vallakantselei pitsatitel ja dokumentidel; 9.4.2. Viru-Nigula valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel. 9.5. Juhtudel, mis ei ole toodud punktides 9.4.1 ja 9.4.2, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 9.6. Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. 9.7. Viru-Nigula valla lippu kasutatakse: 9.7.1. alaliselt vallamajal; 9.7.2. valla pidupäevadel ja muudel avalikel üritustel ning suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega. 9.8. Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid valla sümboolika kasutamiseks. 9.9. Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib omistada nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele valla tänukirju. 9.10. Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, maakonna, omavalitsuse või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna teise riigi lipust, Eesti riigilipust või mõnest muust lipust vasakul. II. VIRU-NIGULA VALLA HALDUSJAOTUS 10. Viru-Nigula valla piir 10.1. Viru-Nigula valla piir (sh merepiir) koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt koos piiri kirjeldusega. 10.2. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 10.3. Valla piire või nime võib muuta järgmistel juhtudel: 10.3.1. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras haldusüksuse nimistu muutmisel; 10.3.2. territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel; 10.3.3. haldusüksuse piiride korrigeerimisel vastavalt maakorralduslikele vajadustele. 10.4. Valla piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse valla ja asjaomaste ametkondade poolt vastavalt nende pädevusele ja huvitatud poolte kokkuleppele. 10.5. Viru-Nigula valla piiride muutmist võivad algatada vastavalt seadusele: 10.5.1. Vabariigi Valitsus, tehes ettepaneku Lääne-Viru maavanema kaudu vallavolikogule; 10.5.2. vallavolikogu. 10.6. Valla piiride muutmise algatamisega vallavalitsus korraldab: 10.6.1. koos asjaomaste vallavalitsuste või omavalitsustega elanike arvamuse väljaselgitamise; 10.6.2. vajalikuks peetavate uuringute läbiviimise; 10.6.3. piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning rahaliste ja muude varaliste küsimuste lahendamise. 10.7. Vallavolikogu teeb otsuse piiride muutmise taotlemise kohta pärast kõigi piiride muutmisega seotud küsimuste lahendamist. 10.8. Asjaomane volikogu esitab Lääne-Viru maavanemale: 10.8.1. volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta; 10.8.2. seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus, teise valla koosseisu arvatava territooriumiosa suurus, elanike arv ja maakasutajad ning piiride muutmise seotus valla arengukavaga; 10.8.3. valla kaardi koos kavandatava piiri kirjeldusega. III. VIRU-NIGULA VALLA ELANIK 11. Vallaelaniku mõiste Viru-Nigula valla elanik on isik, kellel on isikuregistri järgi alaline elukoht Viru-Nigula vallas. 12. Vallaelaniku valimisõigus Viru-Nigula valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 13. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikuga võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Viru-Nigula valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. VIRU-NIGULA VALLAVOLIKOGU 14. Omavalitsusüksuse esinduskogu 14.1. Viru-Nigula Vallavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 14.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi rahvahääletusi ja -küsitlusi. 14.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud alusel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 14.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu poolt volitatud isik. 15. Vallavolikogu valimiste kord 15.1. Volikogu valitakse kolmeks aastaks otsese, üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.2. Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 15.3. Valimisringkondade arvu, nende piirid ja muud seadustest tulenevad kohustused kohalike omavalitsuste valimiste läbiviimiseks Viru-Nigula valla haldusterritooriumil määrab kindlaks vallavolikogu hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. 15.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisele järgnevast päevast. 16. Vallavolikogu liige 16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. 16.3. Volikogu liige juhindub seadustest, valla põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 16.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. 16.5. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 16.6. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 16.7. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 16.8. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, samuti istungil osalemise eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 17. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 17.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 17.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 17.1.2. tagasiastumisega; 17.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist antud vallas; 17.1.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 17.1.5. teovõimetuks tunnistamisega; 17.1.6. tema surmaga. 17.2. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise hetkest. 17.3. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 18. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 18.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 18.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 18.1.2. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 18.1.3. nimetamisega vallaametnikuks; 18.1.4. astumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 18.1.5. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 18.1.6. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 18.2. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise hetkest. 19. Vallavolikogu asendusliige 19.1. Vallavolikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 19.2. Vallavolikogu asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise hetkest. 20. Vallavolikogu asendusliikme volituste lõppemine 20.1. Asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatamist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 20.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 21. Vallavolikogu ainupädevus 21.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 21.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 21.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 21.1.4. koormiste määramine; 21.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 21.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 21.1.7. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.1.8. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 21.1.9. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 21.1.10. taotluse esitamine või arvamuse avaldamine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 21.1.11. vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitluse läbiviimine seaduses ettenähtud korras; 21.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 21.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ning valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 21.1.14. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 21.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 21.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 21.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 21.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 21.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 21.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 21.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 21.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 21.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 21.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 21.1.26. Lääne-Viru Maakohtu kaasistujate valimine; 21.1.27. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 21.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 21.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 21.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 21.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 21.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 21.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 21.1.34. valla ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 21.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 21.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. 21.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks punktis 21.1 nimetatule ka muud seadustega sätestatud või vallavolikogu poolt määratud küsimused. 21.3. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 22. Vallavolikogu struktuur 22.1. Volikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. 22.2. Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. 22.3. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. 22.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. 23. Vallavolikogu esimees 23.1. Volikogu esimees: 23.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 23.1.2. esindab vallavolikogu vastavalt seaduse, põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele; 23.1.3. kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 23.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 23.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 23.1.6. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 23.1.7. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 23.1.8. täidab seaduste alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 23.2. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 24. Vallavolikogu esimehe valimine 24.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 24.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 24.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 24.4. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 24.5. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 24.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 24.7. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 24.8. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 25. Vallavolikogu komisjon 25.1. Lähtudes vallaelanike huvidest ja oma töö vajadustest moodustab volikogu alatisi ja ajutisi komisjone ning töögruppe. 25.2. Volikogu alatised komisjonid on: 25.2.1. revisjonikomisjon; 25.2.2. eelarvekomisjon; 25.2.3. sotsiaalkomisjon; 25.2.4. maakomisjon; 25.2.5. arengukomisjon; 25.2.6. kultuuri- ja hariduskomisjon. 25.3. Komisjonide põhiülesanne on volikogu istungitel arutlusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. 25.4. Komisjonid töötavad ühiskondlikul alusel. 25.5. Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhimäärusega. Komisjoni põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 25.6. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel. 25.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. 25.8. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse komisjoni esimehe juures. Komisjoni otsus protokollitakse. Komisjoni otsusel on soovituslik iseloom. 25.9. Eelarvekomisjoni pädevuses on koostöös vallavalitsusega vallaeelarve projektide koostamine, volikogu dokumentide projektide koostamine ja volikogule esitamine, mis on seotud kohalike maksude ja eelarvega. 25.10. Sotsiaalkomisjoni pädevuses on tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeküsimused. 25.11. Maakomisjoni pädevuses on maa kasutamise, erastamise ja munitsipaliseerimise küsimused ning metsakorraldusega seotud probleemid. 25.12. Arengukomisjoni pädevuses on valla arengukavaga seotud küsimused ning volikogu dokumentide projektide koostamine ja volikogule esitamine, mis on seotud ettevõtluse, munitsipaliseerimise, erastamise, ehituse ning elamu- ja kommunaalmajanduse küsimustega. 25.13. Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjonide põhimäärusega. 25.14. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu poolthäälteenamusega. 26. Volikogu revisjonikomisjon 26.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse, vallavolikogu, tema komisjonide ning valla allasutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 26.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse kontrollitavas valdkonnas erialaseid teadmisi omavaid spetsialiste või konsultante, kes ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega vallaasutustes. 26.3. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumine, samuti uute liikmete valimise komisjoni koosseisu otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. 26.4. Revisjonikomisjon kontrollib vastavalt revisjonikomisjoni tööplaanile ja revisjonikomisjoni otsustele: 26.4.1. vallavalitsuse tegevust vastavalt volikogu otsustele ja määrustele; 26.4.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 26.4.3. valla allasutuste eelarvete täitmist ning vallavara kasutamise sihipärasust; 26.4.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 26.4.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende allasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 26.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma töös vajalikke dokumente. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 27. Vallavolikogu istung 27.1. Vallavolikogu täiskogu vorm on istung. 27.2. Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest. 27.3. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku vallavolikogu istungi kas vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 27.4. Vallavolikogu istungi kutse peab volikogu liikmetel käes olema vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 27.5. Vallavolikogu kokkukutsumise üksikasjalik kord sätestatakse vallavolikogu töökorras (lisa 1). 28. Küsimuste arutelu vallavolikogus 28.1. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu esimehe poolt käskkirjaga määratud volikogu liige. 28.2. Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 28.3. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib volikogu istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 28.4. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige. 28.5. Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 28.6. Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. 28.7. Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 15, 16, 17 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 28.8. Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või teda asendav vallavolikogu istungi juhataja. 28.9. Vallavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsuste tegemise ja protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. 29. Arupärimine 29.1. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 29.2. Arupärimisi esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab need adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 29.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallavolikogu esimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale. 29.4. Kui arupärimisele on ette nähtud suuline vastamine, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorda. 30. Vallavolikogu liikme enesetaandamine 30.1. Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. 30.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha vallavolikogu või vallavolikogu liige. 30.3. Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge tehakse vallavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis vallavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 31. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 31.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. 31.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 31.3. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 31.4. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 31.5. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele usalduse kaotamise tõttu. 31.6. Umbusaldusmenetluse täpsem kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. 32. Vallavolikogu õigusaktide algatamine 32.1. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu komisjonil; 2) vallavalitsusel; 3) vallavanemal seaduses sätestatud korras; 4) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 32.2. Vallavolikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 32.3. Vallavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalik kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. 33. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja nende jõustumine 33.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla infolehes ja valla kantseleis. 33.2. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 33.3. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 33.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. 33.5. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 33.6. Volikogu määruste ja otsustega ning istungite protokollidega saab iga isik tutvuda vallakantseleis tööpäevadel. 33.7. Volikogu õigusaktidest ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 34. Õigusaktide täitmise kontroll 34.1. Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollivad volikogu revisjonikomisjon ja vallavalitsus. 34.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada järelepärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. 34.3. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistidega ning esitab selle kinnitamiseks vallavalitsuse istungile. Vastusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 35. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 35.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei võetud vastu eelarveaasta alguseks; 35.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. 35.3. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. VALLAVALITSUS 36. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 36.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu Viru-Nigula vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti koostöös allasutuse juhtidega ja korraldab eelarve täitmist. 36.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 36.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 36.3. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 36.4. Vallavalitsus moodustab vallakantselei ning kinnitab ametnike ametijuhendid. 36.5. Vallakantselei tegevust juhib vallasekretär. 36.6. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingute alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 37. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 37.1. Vallavalitsuse isikkoosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. 37.2. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 37.3. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil ning tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 37.4. Vallavanema tagasiastumisega ei kaasne vallavalitsuse tagasiastumine. 37.5. Kui avaldatakse umbusaldust või tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute liikmete ametisse nimetamiseni. 38. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 38.1. Vallavalitsus: 38.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 38.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid; 38.1.3. korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 38.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 38.1.5. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 38.1.6. esindab avaliku-õigusliku isikuna valda kohtuorganites; 38.1.7. annab volituse valla esindamiseks kohtus; 38.1.8. korraldab kutsealuste ja reservväelaste arvestust ja mobiliseerimist ning õppekogunemisele kutsumist seaduse alusel ja korras; 38.1.9. osutab kaasabi oma territooriumil riigikaitseliste õppuste läbiviimisel; 38.1.10. kinnitab ametisse valla allasutuse juhi vallavanema ettepanekul; 38.1.11. täidab talle seadusega pandud riigikaitselisi ülesandeid. 38.2. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja. 38.3. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 38.4. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 38.5. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab istungi juhataja hääl. 38.6. Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu vallavalitsuse istungil. 38.7. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asetäitja. 38.8. Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta volikogu pole andnud volitust. 38.9. Vallavalitsusel on õigus otsustada kõiki küsimusi, mis on vallavalitsuse pädevuses ega ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse. 38.10. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil. 38.11. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, nende äraolekul vallavanema asetäitja. Vallasekretäri asendamine määratakse vallavanema käskkirjaga. 38.12. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 38.13. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad igal tööpäeval vallasekretäri juures. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. 39. Vallavanem 39.1. Vallavanem valitakse avalikku teenistusse määratud ajaks ning kinnitatakse ametisse volikogu otsusega. 39.2. Vallavanem: 39.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 39.2.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele erivolituseta; 39.2.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 39.2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 39.2.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu isikuliselt; 39.2.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 39.2.7. esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla allasutuse juhi kandidaadi; 39.2.8. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus erivolituseta; 39.2.9. täidab talle seaduste ja volikogu otsuste alusel pandud ülesandeid. 39.3. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asetäitjaks kuni uue vallavalitsuse volituste saamise päevani. 40. Vallavanema valimise kord 40.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes on oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanema ametikoha täitmiseks kuulutatakse üldjuhul välja konkurss. 40.2. Vallavanema valimised viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu esimese istungi päevast arvates. 40.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 40.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada ka vallavolikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 40.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 40.6. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 40.7. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 40.8. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas punktis sätestatud korras. 40.9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 41. Vallavanema asendamise kord 41.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema käskkirjaga määratud isik. 41.2. Vallavanema ja tema asendaja äraolekul määrab vallavanem asendajaks ühe vallavalitsuse liikmetest oma käskkirjaga. 42. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 42.1. Vallavalitsuse liikme volitused lõpetatakse enne tähtaega: 42.1.1. isikliku avalduse alusel; 42.1.2. vallavanema esildisel; 42.1.3. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse nimetamisega; 42.1.4. umbusalduse avaldamise korral; 42.1.5. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega tahtliku kuriteo eest; 42.1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 42.1.7. tema surma korral. 43. Vallavanema sotsiaalsed garantiid 43.1. Vallavanema ametist vabastamisel seoses tema volituste lõpetamisega makstakse talle hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 43.1.1. alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 43.1.2. 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 43.1.3. 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 43.1.4. üle kümne aasta –12 kuu ametipalk. 43.2. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse vallavanemale ühe kuu ametipalk. 44. Vallasekretär 44.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 44.2. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 44.3. Vallasekretär võetakse avalikku teenistusse määramata ajaks. 44.4. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 44.5. Vallasekretär juhib vallakantselei tegevust. 44.6. Vallasekretär: 44.6.1. korraldab vastavalt valla õigusaktidele vallakantselei valitsemisele antud vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 44.6.2. korraldab volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide ja töö avalikustamist; 44.6.3. hoiab valla- ja vapipitsatit; 44.6.4. esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolitusteta ning teostab järelevalvet kohtuvaidluste üle; 44.6.5. informeerib volikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 44.6.6. kinnitab valijate nimekirja; 44.6.7. täidab teisi talle seaduste ja valla põhimääruse alusel pandud ülesandeid. 44.7. Vallasekretär korraldab vastavalt volikogu määrustele ja otsustele ning vallavalitsuse määrustele ja korraldustele vallavalitsuse kantselei tiitlipärases valduses oleva vallavara ning haldusaparaadi ülalpidamiskuludeks eraldatud vahendite kasutamist ja käsutamist. 44.8. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanema käskkirja alusel kooskõlastatult volikogu esimehega. 44.9. Vallasekretäri ametist vabastamisel makstakse talle hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 44.9.1. alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 44.9.2. 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 44.9.3. 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 44.9.4. üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. 44.10. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule ühe kuu ametipalk. 45. Vallakantselei 45.1. Vallakantselei on valla ametiasutus, kelle põhiülesanne on volikogu, tema alaliste ja ajutiste komisjonide, volikogu liikmete ning vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline teenindamine. 45.2. Vallakantselei: 45.2.1. tagab valla õigusaktide avalikustamise; 45.2.2. tagab valla õigusaktide väljavõtete ja koopiate edastamise; 45.2.3. vastutab posti vastuvõtmise, registreerimise, edastamise ja säilimise eest; 45.2.4. vastutab volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse eest; 45.2.5. väljastab õiendeid ja tõendeid; 45.2.6. peab valla elanikeregistrit; 45.2.7. vormistab passitaotluse dokumendid; 45.2.8. vormistab perekonnaseisualased dokumendid; 45.2.9. peab sõjaväearvestust vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingu ulatuses; 45.2.10. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuses; 45.2.11. vastutab personalitöö eest; 45.2.12. täidab volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri seaduslikke korraldusi. 45.3. Vallakantselei töökord määratakse: 45.3.1. kodukorraga; 45.3.2. ametijuhenditega; VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS 46. Valla avalik teenistus 46.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 46.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses, mida tasustatakse valla eelarvest haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasustamiseks ettenähtud vahendite arvelt. 46.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 46.4. Ametnik on ametiasutuses ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud ametiisik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavolikogul, vallavanemal või nende poolt volitatud isikul. Ametnik annab esmakordselt ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 46.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 46.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 46.7. Vähemalt viis aastat valla avalikus teenistuses olnud ametiisiku ametist vabastamisel, v. a juhul, kui seda tehakse seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses; kui ametnikul on staaži 6–10 aastat – kuue kuu ametipalga ja üle kümne aasta – 12 kuu ametipalga ulatuses (avaliku teenistuse seaduse paragrahv 131). Ametniku surma korral makstakse tema pereliikmetele hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 47. Valla teenistujate teenistusse võtmine 47.1. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 47.2. Ametnik võetakse teenistusse määramata ajaks. 47.3. Määratud ajaks võetakse teenistusse: 47.3.1. ajutiselt ära oleva ametniku asendaja; 47.3.2. konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja; 47.3.3. koosseisuväline ametnik; 47.3.4. volikogu poolt vastavale ametikohale nimetatud ametnik. 47.4. Teenistusse võtmist teostav isik võib kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Katseajal kontrollitakse ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametikohale. 47.5. Ametisse nimetamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Vallavanema ja vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine vormistatakse volikogu otsusega. 47.5.1. Vallavanema otsusel võib avaliku konkursi välja kuulutada ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses. 48. Valla allasutused 48.1. Viru-Nigula valla kui kohaliku omavalitsusüksuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud valla asutused. 48.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus ja vallakantselei. 48.3. Valla allasutuste süsteemi kuuluvad haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 48.4. Valla allasutuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. 48.5. Valla allasutusel on oma eelarve, Viru-Nigula valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplanketid. Allasutusel võib olla oma sümboolika. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 49. Valla eelarve 49.1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 49.2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 50. Valla eelarve tulud ja kulud 50.1. Valla eelarve tulud on: 50.1.1. laekumised maksudest; 50.1.2. laekumised majandustegevusest, asutustelt ja varadest; 50.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 50.1.4. laenud ja intressid; 50.1.5. muud laekumised. 50.2. Valla eelarve kulud on: 50.2.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 50.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 50.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 50.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 51. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 51.1. Valla allasutused ja osakonnad koostavad eelarve projekti oma valdkonnas ja esitavad oma taotlused vallavalitsusele. Vallavalitsus ja volikogu eelarvekomisjon koostavad valla eelarve projekti ja esitavad selle vallavolikogule kinnitamiseks. 51.2. Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Valla eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude ja kulude põhjendatud muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 51.3. Valla eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumise teel. 51.4. Valla eelarve projekti, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse. 51.5. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 51.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus teha iga kuu kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendiku osani lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 51.7. Vallavalitsusel või tema allasutusel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 51.8. Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada vallavalitsus, volikogu eelarvekomisjon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 51.9. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjagamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmise vajalikud tuluallikad. 51.10. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. 51.11. Eelarve reservfondi käsutab vallavolikogu vallavalitsuse, eelarve- ja arengukomisjoni ettepanekul. 51.12. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib vallavalitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 51.13. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise korra kohaselt. 51.14. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juuniks volikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. 51.15. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 51.15.1. bilanss aruandeaastale uue eelarveaasta alguseks; 51.15.2. tulude ja kulude aruanne; 51.15.3. muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. 52. Kohalikud maksud ja koormised 52.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. 52.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 52.3. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 52.4. Kui seaduse või valla õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud kohalike maksude kogumist. 52.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 52.6. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 52.7. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 52.8. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 52.9. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. 52.10. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 52.11. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 52.12. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA 53. Vallavara mõiste 53.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 53.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud õigusaktidest ei tulene teisiti. 53.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses registrit. 53.4. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine on sätestatud vallavolikogu kinnitatud 5. veebruari 1997. a määruses nr 3 «Viru-Nigula vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». IX. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 54. Valla arengukava 54.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 54.2. Valla arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. 54.3. Valla arengukava projekti koostab volikogu arengukomisjon koostöös vallavalitsusega vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 54.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 54.5. Vallavolikogu avalikustab arengukava projekti ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Kinnitatud valla arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks volikogu poolt kehtestatud korras. 55. Valla ehitustegevus ja planeerimine 55.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine. 55.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduse ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 55.3. Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude elanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 55.4. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu ehitusmääruse. 56. Kultuurimälestiste kaitse 56.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ning muude mälestiste ja väärtuste säilimine. 56.2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. 57. Keskkonnakaitse 57.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 57.2. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vajadust, kehtestades piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi, mis seatakse valla üld- ja detailplaneeringutes ning valla õigusaktides. X. VALLA ÕIGUSAKTID 58. Vallavolikogu õigusaktid 58.1. Vallavolikogul on õigus üldaktidena anda määrusi. 58.2. Vallavolikogul on oma pädevuse piires õigus anda üksikaktidena otsuseid. 59. Vallavalitsuse õigusaktid 59.1. Vallavalitsusel on õigus üldaktidena anda määrusi. 59.2. Vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üksikaktidena korraldusi. 60. Õigusaktides esitatavad nõuded ja nende jõustumine 60.1. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid kehtivad Viru-Nigula valla territooriumil. 60.2. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded 60.2.1. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid peavad olema avalikustatud Viru-Nigula Vallavalitsuses ja Viru-Nigula valla infolehes ning kättesaadavad kõigile isikutele vallasekretäri juures. 60.2.2. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 60.2.3. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 60.3. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid jõustuvad üldjuhul sätestatud tähtaegadel ning need saadetakse täitjatele ning teistele asjaosalistele. 60.4. Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. 60.5. Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, vallavanema äraolekul vallavanema asetäitja. 60.6. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. 60.7. Valla omavalitsusorganite õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse vastavalt seadusele vallakantseleis ja kuuluvad alalisele säilitamisele. 61. Õigusaktide algatamise õigus 61.1. Vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike nõudel on õigus algatada vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus. 61.2. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule probleemi lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 61.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul vallavolikogus või valitsuses. 61.4. Õigusaktide vastuvõtmine, muutmine või tühistamine võetakse arutusele vallavolikogu või -valitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle saabumist. 62. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides 62.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 62.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XI. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 63. Koostöövormid 63.1. Viru-Nigula vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 63.2. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutusel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 63.3. Viru-Nigula vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks olla omavalitsusüksuste liidu liige. 63.4. Eelmises lõigus tähendatud koostöö korral võib Viru-Nigula Vallavalitsus omavalitsusüksuste seas sõlmida lepinguid ühisasutuste moodustamiseks. 63.5. Valla nimel sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. 63.6. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumisel või nendest lahkumisel, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu. XII. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 64. Põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu pädevusse. 65. Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu poolt sätestatud tähtaegadel. 66. Käesoleva Viru-Nigula valla põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 26. jaanuari 1994. a määrus nr 1 «Viru-Nigula valla põhimääruse vastuvõtmine». Lisa 1 Viru-Nigula Vallavolikogu 21. märtsi 2000. a määrusega nr 7 kinnitatud «Viru-Nigula valla põhimääruse» juurde VIRU-NIGULA VALLAVOLIKOGU REGLEMENT 1. Üldsätted 1.1. Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Viru-Nigula valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu on valla omavalitsuse esinduskogu, mis koosneb 11 volikogu liikmest, kelle valivad vallaelanikud vastavalt valimisseadusele kolmeks aastaks. 1.3. Vallavolikogu reglemendi rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.4. Reglemendis muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu reglement uuesti terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja Viru-Nigula Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Viru-Nigula valla põhimääruses sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama volikogu seadusega ning valla põhimäärusega sätestatud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.8. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja Viru-Nigula valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Vallavolikogu aseesimees: 2.3.1. täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.3.2. täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt vallavolikogu reglemendile, vallavolikogu ja vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele. 2.4. Volikogu esimees määrab enda äraolekul käskkirjaga enda asendajaks aseesimehe. Juhul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 3. Volikogu liige 3.1. Volikogu liikmel on õigus: 3.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 3.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 3.1.4. kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu; 3.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 3.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 3.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 3.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 3.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 3.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. 3.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 4. Komisjon 4.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 4.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud valla põhimääruses. 4.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 4.4. Volikogu alatine komisjon: 4.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 4.4.2. töötab välja tegevuskavad; 4.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 4.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 4.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 4.4.7. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 4.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 4.6. Komisjoni esimees: 4.6.1. juhib komisjoni tööd; 4.6.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 4.6.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4.6.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 4.6.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 4.6.6. juhatab komisjoni koosolekut. 4.7. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 4.8. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 4.9. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 4.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös komisjoni sekretäriga. 4.11. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 4.12. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 4.13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. 5. Juhtivkomisjon 5.1. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. 5.2. Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. 5.3. Pärast eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 5.3.1. eelnõu volikogu esimehele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 5.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 5.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 5.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 5.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või annab ülesande eelnõus täienduste tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 5.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 5.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 6. Volikogu õigusaktide algatamine 6.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 6.1.1. volikogu liikmel; 6.1.2. volikogu komisjonil; 6.1.3. vallavalitsusel; 6.1.4. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6.1.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 6.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 6.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 6.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt «Viru-Nigula valla asjaajamise juhendile» ja haldusdokumentide vorminõuetele. 6.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. 6.6. Kantselei teatab kahe päeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust. 6.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel teisele komisjonile. 6.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. 6.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 6.10. Vallavalitsuse jurist või vallasekretär esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 6.11. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. 6.12. Kantselei saadab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti teel. 7. Volikogu istungi kokkukutsumine 7.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 7.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 7.3. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus algusega kell 14.00, kui volikogu ei otsusta teisiti. 7.4. Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 7.5. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 7.6. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kirjalikult volikogu liikmetele. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 8. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 8.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 8.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 8.3. Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed. Vallavanema või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab volikogu. 8.4. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 9. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ärakuulamine 9.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu. 9.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 9.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 9.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 9.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 10. Küsimuste arutamine istungil 10.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 10.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 10.2.1. valla eelarvet; 10.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 10.2.3. arengukava; 10.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 10.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 10.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja kõige enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 10.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 10.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 10.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 10.7. Küsimuste arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 10.7.1. ettekanne 15 minutit; 10.7.2. kaasettekanne 10 minutit; 10.7.3. sõnavõtt 5 minutit; 10.7.4. repliik 2 minutit; 10.7.5. lõppsõna 3 minutit. 10.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõna võtmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 10.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 10.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 10.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 10.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 11. Hääletamine volikogu istungil 11.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega nõupidamiseks. 11.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 11.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 11.4. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui teda toetab lisaks vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 11.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Viru-Nigula valla põhimääruse punkti 21 alapunktides 1.2, 1.4, 1.6–1.9, 1.14, 1.15, 1.17 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 11.6. Õigus hääletamistulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 12. Istungi lõpetamine 12.1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». 12.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 13. Arupärimine 13.1. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. 13.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 13.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 13.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. 14. Umbusalduse avaldamine 14.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 14.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusaldamise avaldamise põhjus. 14.3. Küsimus umbusaldamise avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 14.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 14.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 14.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 14.7. Umbusalduse avaldamise hääletamise viib läbi hääletamiskomisjon. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. Hääletamiskomisjon kuulutab välja hääletamise ja esitab volikogule hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 14.8. Hääletamissedeli teksti kantakse isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse. Hääletamissedelil on ruudud märkustega umbusaldamise poolt ja vastu. 14.9. Hääletaja märgib oma otsustuse nime järel olevasse ühte ruutu ristiga. 14.10. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta hääletamiskomisjoni antud vormile või mille mõlemasse ruutu on tehtud rist või mis on jäetud täitmata. 14.11. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 14.12. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 14.13. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 14.14. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 14.15. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 15. Volikogu liikme enesetaandamine 15.1. Volikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. 15.2. Juhul kui volikogu liige keeldub enesetaandusest, otsustab volikogu taandamise. 15.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 16. Volikogu istungi protokoll 16.1. Volikogu istungid protokollitakse, vajadusel helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta. 16.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 16.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. 16.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 16.5. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Vallavolikogu esimees annab oma pädevuse piires käskkirju. 16.6. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist Viru-Nigula Vallavalitsuses ning valla infolehes ning on kättesaadavad kõigile isikutele vallasekretäri juures. 16.7. Üldise tähtsusega vallavolikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 16.8. Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist.