Viimsi Vallavolikogu — Viimsi valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra muutmine — KO, 41, 633

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktide 6 ja 8 ning paragrahvi 34 lõike 2 alusel Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Täiendada Viimsi Vallavolikogu poolt 9. novembril 1994. a kinnitatud Viimsi valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korda punktidega 6.11 ja 9.5.6 alljärgnevas sõnastuses: 1.1. « 6.11. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi rohkem kui 100 000 krooni väärtuses, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510) paragrahvi 20 lõikes 1 sätestatud ostueesõigust kasutatakse valla ülesannete täitmiseks vajaliku kinnisasja või alla kohaliku keskmise turuhinna võõrandatava kinnisasja omandamiseks.»; 1.2. «9.5.6. vara tasuta või alla harilikku väärtust võõrandamine füüsilistele isikutele eriliste teenete eest vallavolikogu otsuse alusel.». 2. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist ajalehes Viimsi Teataja. Volikogu esimees Madis SARETOK Lisa Viimsi Vallavolikogu 14. detsembri 1999. a määrusele nr 55 VIIMSI VALLA MUNITSIPAALOMANDI VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD Vastu võetud Viimsi Vallavolikogu istungil 9. novembril 1994. a Muudetud Viimsi Vallavolikogu 14. detsembri 1999. a määrusega nr 55 I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev valla omandis oleva vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 34 lõike 2 ja valla põhimääruse punkti 6 lõike 3 alusel. 1.2. Käesolevat korda ei kohaldata valla omandis olevate eluruumide erastamisel. 1.3. Käesolev kord ei laiene munitsipaalomandile, mis on kantud erastamisele kuuluvate objektide nimekirja (edaspidi erastamisnimekiri). Nimetatud vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub erastamist reguleerivate õigusaktide alusel. 1.4. Vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadustest, teistest õigusaktidest, valla põhimäärusest ja käesolevast korrast. II. MUNITSIPAALOMANDI MÕISTE 2.1. Munitsipaalomand on esemed (edaspidi asjad), samuti varalised õigused rahas, aktsiates, osatähtedes ja muudes väärtpaberites. 2.2. Kinnisasjadeks on maa koos selle oluliste osadega ja hoonestusõigus. Maa olulised osad on püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, rajatised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud asjaõigused. 2.3. Ülejäänud asjad loetakse vallasvaraks. 2.4. Toodang, mis on saadud munitsipaalomandi kasutamise ja käsutamise tulemusena, kuulub munitsipaalomandisse, tulu aga reguleeritakse munitsipaalettevõtte põhikirja alusel vallavalitsuse ja munitsipaalettevõtte vahelise lepinguga. 2.5. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja suhtes kehtivaid sätteid. 2.6. Üldise, avaliku ja eraasja mõiste 2.6.1. Üldiseks asjaks loetakse asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav kõigi poolt nagu õhk ja avameri. 2.6.2. Avalik asi on asi, mis kuulub riigi- või munitsipaalomandisse ja oma ühiskondliku olemuse tõttu on kasutatav igaühe poolt nagu territoriaal- ja sisemeri, laevatatavad veekogud, avalikud tänavad, väljakud ja pargid. 2.6.3. Eraasi on asi, mis ei ole üldine ja avalik ja võib kuuluda igale omanikule. Seaduses sätestatud juhtudel võib aga eraasi olla määratud avalikuks kasutuseks lähtudes valla vajadustest (asjaõigusseaduse paragrahvi 9 lõige 3). III. MUNITSIPAALOMANDI LIIGID 3.1. Munitsipaalomand koosneb kinnisasjadest, liikuvast ehk vallasvarast ja informatsioonist (tarkvara, oskusteave). 3.2. Kinnisvaraks on valla omandusse riigi poolt üleantud maa koos selle oluliste osadega ja hoonestusõigus. 3.3. Vallasvaraks on materiaalsed esemed (asjad), mida saab ühest asukohast teise paigutada ilma nende või vastava kinnisvara kasulikku eesmärki muutmata. Vallasvaraks loetakse samuti raha, aktsiad, osatähed ja muud väärtpaberid. 3.4. Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides, aruannetes ning muus vormis väljenduv informatsioon, mille materiaalne infokandja kuulub munitsipaalomandisse, on munitsipaalomand. IV. MUNITSIPAALOMANDI TIITLIPÄRASED VALDAJAD 4.1. Munitsipaalomandi tiitlipärased valdajad on vallavalitsuse kantselei, vallavalitsuse juriidilise isikuna registreeritud vallavalitsuse struktuuriüksused. Vallale kuuluvad munitsipaalettevõtted, asutused ja muud organisatsioonid on munitsipaalomandi tiitlipärasteks valdajateks oma põhikirja järgi. 4.2. Valla asutatud või tema osalusega ettevõtete, asutuste või muude organisatsioonide vallale kuuluvad osatähed ja aktsiad, samuti omanikutulu on munitsipaalomand ja nende kasutamist korraldab vallavalitsus. V. JÄRELEVALVE Üldjärelevalvet munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab vallavolikogu. VI. MUNITSIPAALOMANDI HALDAMINE 6.1. Vallavalitsusel on õigus teostada valla nimel valla kui omaniku õigusi munitsipaalomandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. Munitsipaalomandi valitsejaks on vallavanem, kellele volikogu on andnud õiguse teostada kõiki tehinguid munitsipaalomandiga kuni 100 000 krooni väärtuses. Tehingud üle 100 000 krooni kooskõlastatakse vallavolikoguga. 6.11. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi rohkem kui 100 000 krooni väärtuses, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510) paragrahvi 20 lõikes 1 sätestatud ostueesõigust kasutatakse valla ülesannete täitmiseks vajaliku kinnisasja või alla kohaliku keskmise turuhinna võõrandatava kinnisasja omandamiseks. [14.12.1999] 6.2. Vallavanem on kohustatud tagama munitsipaalomandi säilimise ja korrashoiu, selle kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekohasuse. 6.3. Munitsipaalomandil lasuvad ja varast tingitud kohustused ja koormatised kannab vallavanem, kes teeb seda vallale kuuluva omandi arvelt. 6.4. Vallavanem esitab avaldused valla munitsipaalomandis olevate kinnisasjade kohta käivate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. 6.5. Munitsipaalomand ja selle kohta käivad dokumendid antakse vallavanemale üle allkirja vastu. Kui üleandmisel on vajalik määrata vara koosseis või seisukord, koostab vastuvõtja akti. Akti koostamine on kohustuslik kinnisvara, ehitiste, rajatiste, seadmete ja masinate vastuvõtmisel, samuti juhul, kui seda nõuab vara üleandja. 6.6. Vallavanem võib oma õigusi ja kohustusi munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise osas anda üle tema poolt volitatud isikule kirjaliku otsuse alusel. VII. MUNITSIPAALOMANDI KASUTAMINE 7.1. Munitsipaalomandit kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 7.1.1. üldisteks vajadusteks; 7.1.2. valdamise otstarbeks; 7.1.3. tulu saamiseks. 7.2. Üldisteks vajadusteks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, kuid lähtudes valla huvidest võib üldisteks vajadusteks kasutada ka valla omandis olevat eraasja. Kui munitsipaalomandit ei vajata enam üldisteks vajadusteks, võib vallavanem kooskõlastatult vallavolikoguga muuta selle kasutamise eesmärki ja hakata kasutama seda valitsemise otstarbeks või tulu saamiseks. 7.3. Tulu saamiseks võib kasutada seda munitsipaalomandit, mida ei vajata üldistes huvides ega valitsemise otstarbeks. 7.4. Munitsipaalomandi kasutamine munitsipaalettevõtetes 7.4.1. Munitsipaalomandis olevad ettevõtted võivad ettevõtluse vormilt olla: 7.4.1.1. isemajandavad munitsipaalettevõtted; 7.4.1.2. munitsipaalasutused ja -fondid. 7.4.2. Munitsipaalomandis olevate ettevõtete kogu vara ja tulu on munitsipaalomand ja selle valdamise korra määrab kindlaks vallavalitsus iga ettevõtte põhikirjas. 7.4.3. Munitsipaalomandis olevate ettevõtete juhtimine 7.4.3.1. Munitsipaalettevõtet juhib direktor, kelle kinnitab ametisse Viimsi Vallavalitsus. 7.4.3.2. Ettevõtte direktori ülesanne on ettevõtte finantsmajandusliku tegevuse operatiivne juhtimine vallavalitsuse määratud pädevuse piires. 7.4.3.3. Ettevõtte direktor on aruandekohustuslik vallavalitsuse ees ja vastutab ettevõtte põhikirjalise tegevuse eest. 7.4.3.4. Ettevõtte direktor tegutseb ettevõtte nimel ilma volituseta, esindab ettevõtet kõigis riigi- ja omavalitsusorganites, teistes ettevõtetes ja organisatsioonides, kasutab ettevõtte vara põhikirjas ettenähtud korras. VIII. MUNITSIPAALOMANDI KASUTUSSE ANDMINE 8.1. Munitsipaalomand antakse üldjuhul kasutada rendilepingu alusel tulu saamiseks ja tingimusel, et lepingu lõppemisel või lõpetamisel on vara kasutaja kohustatud tagastama munitsipaalomandi loomulikku kulumist arvestades samas seisukorras, milles ta selle sai. Rendileandjaks on üldjuhul vallavalitsus. Munitsipaalmaa annab rendile vallavanem, kaasa arvatud edasirentimise õigusega, vallavolikogu otsuse alusel, kusjuures rendilepingule kirjutab alla vallavanem. Ehitustegevus munitsipaalmaal kuulub kooskõlastamisele vallavolikoguga. 8.2. Munitsipaalomandit võib rendile anda enampakkumise teel. Enampakkumise tingimused ja korra kinnitab vallavolikogu eraldi õigusaktiga. 8.3. Rendilepingu sõlmimisel tuleb lähtuda rendiseadusest ja käesolevast korrast. Vallavalitsusel on õigus nõuda rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist seadusandluse või vallavalitsuse määruse alusel, lähtudes valla põhjendatud üldistest huvidest. Munitsipaalomandi rendilepingusse tuleb märkida: 8.3.1. rentniku ja rendileandja nimi, asukoht ja juriidiline aadress; 8.3.2. lepingu sõlmimise aeg ja koht, lepingu tähtaeg; 8.3.3. rendileantava vara väärtus, suurus (arv, mõõtmed), koosseis ja piirid; 8.3.4. renditasu suurus, maksmise kord ja tähtajad, samuti renditasu korrigeerimine arvestades inflatsiooni; 8.3.5. vara üleandmise aeg ja kord, samuti selle tagasiandmise kord lepingu lõppemisel või lõpetamisel; 8.3.6. rendileantava vara, sealhulgas hoonete, ehitiste või ruumide remontimise ja korrashoidmise kord ja tähtajad; 8.3.7. vara kindlustamise kord; 8.3.8. põhjused, mis lubavad pooltel lepingu lõpetada enne tähtaega; 8.3.9. rendileantud vara uuendamise kohustused ja tingimused, arvestades vara võimalikku kulumist; 8.3.10. allrendile andmise tingimused; 8.3.11. muud tingimused, mida vallavalitsus või vallavolikogu peab vajalikuks või mis on kehtestatud seaduste või teiste õigusaktidega. 8.4. Munitsipaalomandi allrentimine võib toimuda üksnes kooskõlastatult rendileandja ja vallavolikoguga ning käesoleva korraga kehtestatud tingimustel. Kui rentnik pöördub rendileandja poole taotlusega vara allrentimiseks, peab rendileandja andma vastava kooskõlastuse või põhjendama äraütlemist vähemalt ühe kuu jooksul arvates taotluse kättesaamisest. Allrentimine ilma rendileandja ja vallavolikogu nõusolekuta võib olla rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude aluseks. 8.5. Renditasu suuruse kehtestab vallavalitsus oma otsusega, arvestades munitsipaalomandi efektiivset kasutamist, vara kasutamise otstarvet ja renditasu keskmist turuväärtust valla haldusterritooriumil. Renditasu suurus kuulub korrigeerimisele perioodiliselt üks kord aastas arvestades inflatsiooni (aluseks võetakse Eesti Statistikaameti andmed). 8.6. Munitsipaalomandi võib anda tasuta kasutusse üldisteks vajadusteks, heategevuslikele asutustele, organisatsioonidele, ühingutele ja mittetulundusühingutele heategevuse otstarbeks ja muudel seaduses sätestatud juhtudel. Tasuta kasutada andmise otsustab vallavalitsus kooskõlastatult vallavolikoguga. 8.7. Munitsipaalomandi rendile ja tasuta kasutusse andmise tähtaeg ei või ületada: 8.7.1. vallasvara osas kolm aastat; 8.7.2. mitteeluruumide osas mitte üle kümne aasta; 8.7.3. kinnisvara (maa, ehitised, rajatised, hooned) vastavalt vabariigi õigusaktidele. Vallavolikoguga kooskõlastatult võib vallavalitsus määrata ülalnimetatud tähtajast pikema aja, arvestades konkreetse vara kasutusotstarvet, rakenduslikku eesmärki ja muid asjaolusid. 8.8. Rent laekub vallavalitsuse arvele. 8.9. Maa rendileandmise korra iseärasused Munitsipaalmaad valdab, kasutab ja käsutab kohalik omavalitsus vastavalt maareformi seadusele ja teistele õigusaktidele. 8.10. Hoonestamata munitsipaalmaa kasutamisse andmine, sealhulgas rendileandmine toimub ainult enampakkumise korras kooskõlas kehtivate õigusaktidega, lähtudes maa kasutamise otstarbekusest ja valla arengukavast. 8.11. Servituutide, sealhulgas ka kasutusvalduse seadmine kuulub vallavolikogu pädevusse. 8.12. Hoonestusõiguse seadmise on vallavolikogu andnud vallavalitsuse pädevusse. IX. MUNITSIPAALOMANDI KÄSUTAMINE 9.1. Munitsipaalomandi käsutamise all mõistetakse käesolevas korras valla omandis oleva varaga, nii vallas- kui ka kinnisvaraga sooritatavaid tehinguid (võõrandamine, põhivarade mahakandmine, investeeringud ja laenud), välja arvatud vara kasutada andmine, mis on reguleeritud VIII osas. 9.2. Munitsipaalomandit võib võõrandada, kui: 9.2.1. vara ei kasutata enam üldisteks vajadusteks ega valitsemise otstarbeks; 9.2.2. vara on muutunud kõlbmatuks või tarbetuks; 9.2.3. vara on vajalik asutustele, organisatsioonidele või ühingutele, sealhulgas mittetulundusühingutele nende ülesannete täitmiseks; 9.2.4. võõrandamine on ette nähtud õigusaktidega. 9.3. Munitsipaalomandit võib tasu eest võõrandada füüsilistele isikutele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele, tasuta võib võõrandada punktis 9.2.3 näidatud isikutele. 9.4. Vallasvara võõrandamise õigus tasu eest on vallavalitsusel, kinnisvara võõrandamise otsustab vallavolikogu. Munitsipaalomandi tasuta võõrandamise otsustab vallavolikogu. 9.5. Munitsipaalomandi võõrandamise viisid: 9.5.1. vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 9.5.2. vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 9.5.3. aktsiate müük väärtpaberiturul; 9.5.4. müük muul viisil, kui varale ei leitud ostjat punktides 9.5.1–9.5.3 sätestatud viisil; 9.5.5. vara tasuta üleandmine punktis 9.2.3 näidatud isikutele. Munitsipaalomandi võõrandamise viisi otsustab vallavolikogu. Erandina võidakse vallasvara müüa teisel viisil vallavolikogu otsuse alusel. Eelläbirääkimistega pakkumise, avaliku ja piiratud enampakkumise kord kehtestatakse eraldi õigusaktidega seaduses ettenähtud korras; 9.5.6. vara tasuta või alla harilikku väärtust võõrandamine füüsilistele isikutele eriliste teenete eest vallavolikogu otsuse alusel. [14.12.1999] 9.6. Müügitehingute kohta koostab vallavalitsus järgmised dokumendid: – vara hindamisakt; – enampakkumise avalikustamisega seotud dokumendid (ajalehekuulutused jms); – enampakkumise läbiviimise protokoll; – ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab alla vallavanem (või tema volitusel vara valdav juriidiline isik). 9.7. Sõlmitud ostu-müügilepingu saab kehtetuks tunnistada vaid kohus, kui seadustest ei tulene teisiti. 9.8. Sooritatud tehingutest informeerib vallavanem või tema poolt volitatud isik vallavolikogu pärast tehingu sooritamist toimuval volikogu istungil. 9.9. Müügist laekunud summad, millest on maha arvatud müügiga dokumentaalselt tõestatud kulutused, kantakse valla tuludesse ja kasutatakse valla põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajaliku vara soetamiseks, olemasoleva vara parandamiseks või heakorrastamiseks. 9.10. Võõrandatud asja üleandmise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla üleandja (vara valdav juriidiline isik) ning vastuvõtja (isik, kellele vara võõrandati). 9.11. Amortiseerunud varade müümisel tuleb lähtuda käesoleva korra punktidest 6.1 ning 9.1–9.10. 9.12. Valla rahaliste vahendite või varade paigutamine ettevõtetesse toimub vallavolikogu otsuse alusel. Munitsipaalettevõttesse rahaliste vahendite või raha paigutamine toimub vallavalitsuse poolt kooskõlastatult vallavolikoguga. 9.13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvile 23 ei või kohalikud omavalitsused pantida neile kuuluvaid kinnisasju – munitsipaalmaad. 9.14. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 38 lõige 2 – vallal on igasugune laenu andmine või tagamine keelatud. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. X. MUNITSIPAALOMANDI KÄSUTAMINE VARA RIKNEMISE VÕI KAOTSIMINEKU KORRAL 10.1. Munitsipaalomandi tiitlipärased valdajad on kohustatud rakendama kõiki abinõusid vara riknemise või kaotsimineku ärahoidmiseks. Sellise fakti ilmsikstulekul peavad nad rakendama kohe abinõusid süüdlaste väljaselgitamiseks ja püüdma viia tekkida võiva kahju miinimumini. 10.2. Munitsipaalomandi mahakandmine toimub pärast vara riknemise või kaotsimineku fakti kindlakstegemist Eesti Vabariigi õigusaktiga ettenähtud korras, kusjuures tervikvara kasutamiseks kõlblikud osad võetakse uuesti arvele. 10.3. Munitsipaalomandi kannab maha vallavalitsus kooskõlastatult vallavolikoguga. Munitsipaalomandi tiitlipärane valdaja informeerib mahakandmise vajadusest vallavalitsust. Munitsipaalomandi mahakandmise aktid kinnitab vallavolikogu. XI. MUNITSIPAALOMANDI VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORRA RAKENDAMINE 11.1. Munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord jõustub käesoleva otsuse vastuvõtmise hetkel ning on võrdselt kohustuslik nii munitsipaalomanduses oleva kui ka valla valitsemisalas olevate ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ning munitsipaalteenistuses olevate isikute suhtes. 11.2. Käesolev kord on volikogu poolt vastu võetud 9. novembril 1994. a ja kehtestatakse alates 15. detsembrist 1994. a.