Viimsi Vallavolikogu — Viimsi valla põhimäärus — KO, 41, 632

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Viimsi valla põhimäärus» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 16. märtsi 1998. a määruse nr 31 punkt 2 (RTL 1998, 129/139, 509; 1999, 16, 193) ja Viimsi Vallavolikogu 12. jaanuari 1999. a määruse nr 36 punkt 1 (RTL 1999, 16, 193). 3. Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist ajalehes Viimsi Teataja. 4. Käesolev määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Madis SARETOK Kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 14. märtsi 2000. a määrusega nr 5 VIIMSI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Viimsi valla põhimääruse eesmärk Viimsi valla põhimääruses sätestatakse Viimsi valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord. § 2. Viimsi valla kohalik omavalitsus (1) Viimsi valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes valla elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub Viimsi valla esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Viimsi vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma tööülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) avalike teenuste võimalikult soodsatel tingimustel osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Viimsi vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest täidesaatva riigivõimu asutuste, teiste kohalike omavalitsuste või nende liitudega. (2) Viimsi vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Viimsi valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. (3) Viimsi valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste, käesoleva põhimääruse ning Viimsi vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Viimsi vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) üldaktide alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ning vallasekretär. § 5. Viimsi valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Viimsi valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest ühistransporti, valla teede ja tänavate korrashoidu ning territoriaalplaneerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Viimsi valla ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmine riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Viimsi valla ülesanne on valla arengukava väljatöötamine ning valla elu juhtimine vastavuses Viimsi arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega ning säästva arengu põhimõtetega. (4) Viimsi valla ülesanne on tema valduses, kasutuses ja käsutuses oleva vara heaperemehelik valitsemine viisil, mis on võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. (5) Lisaks käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Viimsi vald kui omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (6) Viimsi vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahel sõlmitud lepingust. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole täielikult riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 6. Viimsi valla eelarve Viimsi vallal on käesolevast põhimäärusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. § 7. Viimsi valla omavalitsusorganid (1) Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Viimsi valla hääleõiguslike elanike poolt valitav esinduskogu. (2) Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 8. Viimsi valla omavalitsusorganite suhted riigi valitsusasutuste, kohtute ja omavalitsusüksustega (1) Viimsi valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. (2) Volikogu valib Harju Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras. (3) Viimsi vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste ja kohalikke omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda kohalikesse omavalitsusliitudesse. § 9. Viimsi valla vapp ja lipp (1) Viimsi valla sümbolid on tema vapp ja lipp, mille kirjelduse kehtestab volikogu. (2) Viimsi valla vappi võib kasutada volikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. (3) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtude võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. Vallavalitsuse poolt Viimsi valla vapi kasutamiseks loa andmise korra kehtestab vallavolikogu. (4) Viimsi valla lipu kasutamise täpse korra kehtestab vallavolikogu. § 10. Asjaajamiskeel Viimsi valla omavalitsusorganites (1) Asjaajamiskeel Viimsi valla omavalitsusorganites on eesti keel. § 11. Viimsi valla piir ja valla asustusüksused (1) Viimsi valla piir kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Viimsi valla haldusterritooriumi koosseisus on järgmised saared: Prangli, Naissaar, Kumbli, Aksi, Kräsuli, Keri, Pandju ning muud väikesaared. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (3) Viimsi valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alustel ja korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. (4) Valla asustusüksused on asulad, mis jagunevad vastavalt kehtivatele õigusaktidele aleviteks, alevikeks ja küladeks. Asulate nimed, liigid ja lahkmejooned määratakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (5) Viimsi valla haldusterritooriumil on järgmised asulad: 1) alevikud – Haabneeme, Viimsi; 2) külad – Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Naissaare, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme, Äigrumäe. II. VIIMSI VALLA ELANIK § 12. Viimsi valla elaniku mõiste Viimsi valla elanik on isik, kellel on alaline või peamine elukoht Viimsi vallas. § 13. Viimsi valla elaniku valimisõigus Täisealisel Viimsi valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. § 14. Viimsi valla elaniku valimisõiguse realiseerimine (1) Volikogu valimisel on hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt Viimsi vallas ja on Viimsi vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse. (2) Hääleõiguslik on samuti Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat püsivalt elanud Viimsi vallas ning on Viimsi vallas kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse. Püsivalt Viimsi vallas elav välismaalane on isik, kes viibib Eestis alalise elamisloa alusel ja elab Viimsi vallas vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimine Viimsi vallast ei tohi ületada 90 päeva järjest. (3) Volikogu liikmeks võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik, kes hiljemalt valimiste aasta 1. juunil elab püsivalt Viimsi vallas, on Viimsi vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse, on andnud seaduses sätestatud korras süümevande ja valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud tasemele. (4) Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes kannab karistust tahtliku kuriteo eest. (5) Hääleõiguslik ei ole isik, kelle kohus on tunnistanud teovõimetuks. III. VIIMSI VALLA AUKODANIK § 15. Viimsi valla aukodanik (1) Viimsi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Viimsi valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab volikogu vastavalt volikogu poolt kinnitatud Viimsi valla aukodaniku statuudile. IV. VIIMSI VALLAVOLIKOGU § 16. Viimsi valla omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla elanike poolt valitud esinduskogu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia vallaelanike küsitluse. (3) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja võtab oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks vastu töökorra. § 17. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Valimised viiakse läbi mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Valimiskomisjon kuulutab valimistulemused välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste päeva. (4) Viimsi valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 18. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogus. (4) Volikogu liikmele hüvitatakse tema ülesannete täitmisel tehtud kulutused volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Volikogu liikme arupärimisele on vallavanem või vallavalitsuse liige kohustatud vastama hiljemalt järgmisel volikogu istungil, kui arupärija seda nõuab; arupärimine esitatakse volikogu istungi alguses kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Vallavanem või vallavalitsuse liige vastab esitatud arupärimistele istungi lõpus või vajadusel järgmisel korralisel istungil vastava päevakorrapunkti raames. Kui volikogu liige nõuab arupärimisele kirjalikku vastust, tuleb see saata kümne tööpäeva jooksul. Dokumendid ja muu teave esitatakse volikogu liikmele hiljemalt kolme nädala jooksul pärast taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (6) Volikogu liikme valimisel vallavanemaks, kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, nimetamisel vallaametnikuks või muudel seadusega sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. (7) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Valla valimiskomisjon teeb otsuse asendusliikme määramise kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud juhul. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. § 19. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla vara valitsemise, valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiri või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehe või aseesimehe töötasu või hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtu kaasistujate valimine; 27) Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) rahvahääletuste ja elanike küsitluste läbiviimine; 38) muud seaduse alusel volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele enda pädevusse teiste kohaliku elu küsimuste reguleerimise, mis pole seadusega või volikogu poolt kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada või korraldada. § 20. Viimsi valla elanike küsitluse läbiviimine (1) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Küsitluse läbiviimise otsustab volikogu oma liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. § 21. Viimsi vallavolikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Volikogu kehtestab oma töökorra. (2) Volikogu moodustab kohustuslikult volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alalised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Volikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab volikogu ning kus korraldatakse volikogu asjaajamist vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist. Volikogu kantselei töötab volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel. § 22. Volikogu esimees Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Viimsi valda ja volikogu vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ning volikogu õigusaktidega antud pädevusele ja annab volituse valla esindamiseks kohtus; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) juhatab eestseisuse koosolekuid; 5) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 23. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu valib volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. Volikogu esimees või aseesimees, kelle ametikoht on palgaline, ei tohi töötada samal ajal veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik või pedagoogiline töö. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta. Nimekirjade sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. (3) Volikogu esimehe ning esimehe asetäitja valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. Komisjoni suuruse otsustab volikogu. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoniliikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. (8) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (10) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletusel nõutavat häälteenamust, otsustab volikogu, kas jätkata hääletamist volikogu järgmisel korralisel või erakorralisel istungil, kus toimub kordusvalimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. Kui kandidaadid said kordushääletusel võrdselt hääli, viiakse samal istungil läbi veel üks kordushääletus. (11) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil läbi viia ühe kordushääletuse. § 24. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevuse valdkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu komisjonide ülesanne on Viimsi valla poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevus-kavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide eelnõude algatamine ja koostamine, arvamuse andmine volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kohta ning volikogu õigusaktide täitmise kontrollimine. (3) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthääleenamusega komisjoni esimehe esildusel. (4) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Komisjoni otsused on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel nõuandva iseloomuga. (6) Volikogu liikmete, va. vallavalitsuse ametnike osalemine komisjoni koosolekul, hüvitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (7) Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile seal osalemine volikogu poolt kehtestatud korras. (8) Volikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu töökorras ja komisjoni põhimääruses. (9) Kõik volikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. § 25. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete seast lähtuvalt demokraatlikest põhimõtetest. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas valla majandustegevuse otstarbekohasust ja kooskõla vallavolikogu määrustes ja otsustustes sätestatuga, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. (4) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus paneb revisjonikomisjoni akti koos omapoolsete seisukohtadega ning abinõude plaaniga volikogus arutamisele. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 26. Volikogu fraktsioon (1) Volikogu liikmed võivad moodustada volikogu fraktsioone. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsustab volikogu. Fraktsioon loetakse moodustatuks tema registreerimise momendist arvates. Fraktsiooni moodustamise aluseks on vähemalt nelja volikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus. (3) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. (4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste projekte. § 27. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu poolt kinnitatud töökorrale. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees. Juhul kui esimees või esimehe kohustusi täitev aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, siis määrab ta asendaja suuliselt. Kui nii volikogu esimees kui ka aseesimees on ära, juhatab volikogu istungit sellel viibiv kõige vanem volikogu liige. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu istungi päevakord koostatakse volikogu esimehe või aseesimehe poolt, arutatakse läbi volikogu eestseisuses ning kinnitatakse volikogu istungil poolthäälteenamusega. Päevakorra kinnitamisel saab seda muuta ainult mõne päevakorrapunkti väljajätmisega. (4) Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja volikogu töökorras sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist ei tohi seda enam muuta. (5) Volikogu teeb otsused poolthääleenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsuse tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu kantselei tagab istungi vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse volikogu töökorras ettenähtud korras. (7) Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras. § 28. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine (1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt volikogu töökorrale ning nende algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) volikogu eestseisusel; 5) vallavalitsusel; 6) vallavanemal; 7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest Viimsi elanikest. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusaktide eelnõusid. V. VIIMSI VALLAVALITSUS § 29. Viimsi Vallavalitsus kui omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on Viimsi valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab õigusaktides Viimsi valla omavalitsusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus moodustab volikogu poolt kinnitatud valla ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ning samuti valla asutuste ja äriühingute, millel Viimsi vald on ainus osanik või aktsionär, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. § 30. Viimsi Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja abivallavanem(ad) ning sinna võivad kuuluda vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu. (2) Vallavalitsuse kinnitab ametisse vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks. (3) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (4) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 31. Viimsi vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Viimsi valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seaduse, valla põhimääruse ning vallavolikogu poolt antud pädevusele ning juhib vallavalitsuse ja selle aparaadi tööd. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd; 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb volikogule ettepanekuid valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 3) nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 4) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 6) esindab valda kohtus ilma erivolituseta; 7) täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha, mida ta kannab vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. (4) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. Vallavanema täpsem asendamise kord kehtestatakse vallavalitsuse poolt. § 32. Viimsi vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks tuleb volikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogu tööle rakendamisest. (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmisel esitatakse iga kandidaadi ülesseadmise kohta kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enimhääli saanud kandidaati. (10) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletusel nõutavat häälteenamust, otsustab volikogu, kas jätkata hääletamist volikogu järgmisel korralisel või erakorralisel istungil, kus toimub kordusvalimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. Kui kandidaadid said kordushääletusel võrdselt hääli, viiakse samal istungil läbi veel üks kordushääletus. (11) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil läbi viia ühe kordushääletuse. § 33. Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. (2) Volikogu kinnitab vallavalitsuse ametisse poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel salajasel hääletamisel. (3) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletaja märgib hääletussedelile vallavalitsuse kogu koosseisu kohta «poolt» või «vastu». (4) Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega avalikul hääletusel. (8) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse liikme ametisse poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise aluseks on talle volikogus salajasel hääletusel poolthäälteenamusega umbusalduse avaldamine. § 34. Viimsi Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 2) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi; 6) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 7) annab volituse valla esindamiseks kohtus; 8) moodustab oma ülesannete täitmiseks vallavalitsuse kantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 9) korraldab valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse ja tema kantselei töökorra; 10) teostab teenistuslikku järelevalvet valla ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, tunnistab osaliselt või täielikult kehtetuks nimetatud asutuste juhtide haldusakte ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid; (2) Vallavalitsusel on õigus valla ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul muudatusi teha volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 35. Viimsi vallavalitsuse töökorra põhimõtted (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul abivallavanem. Abivallavanema äraolekul juhatab istungit vallavanema käskkirjaga asendajaks nimetatud vallavalitsuse liige. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse otsustused võetakse vastu istungil osalejate poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotuse korral otsustab istungi juhataja hääl. (4) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi inimesi. (5) Vallavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär kaheksa päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokolli õigsuse eest. (7) Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse valitsuse korraldusega, informeerides sellest volikogu. (8) Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse poolt kinnitatud vallavalitsuse töökorra alusel. § 36. Viimsi vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tegevust; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 3) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus erivolituseta või volitab teisi isikuid valda esindama; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 11) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta ja taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 12) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses, vallavalitsuse töökorras ja ametijuhendis talle pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 36 lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 37. Viimsi Vallavalitsuse haldusaparaadi struktuur (1) Vallavalitsus moodustab volikogu poolt kinnitatud valla ametiasutuste struktuuris ette nähtud haldusaparaadi, mille koosseisu kuuluvad vallavalitsuse kantselei ja vallavalitsuse teised struktuuriüksused. (2) Vallavalitsuse kantselei ja teiste vallavalitsuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. (3) Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja volikogus. VI. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 38. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Töötamine Viimsi valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses on kohaliku omavalitsuse teenistus. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja volikogu kantseleis. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. § 39. Viimsi kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse juhile makstakse volikogu otsuse alusel ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, va. tema algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt tema teenistuskohustisi täita; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitust ei maksta vallavalitsuse liikmele, kes astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ette nähtud sotsiaalsed tagatised. VII. VIIMSI VALLA ÕIGUSAKTID § 40. Viimsi valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogu võtab vastu üksikaktidena otsuseid, vallavalitsus annab korraldusi. Vallavanem annab oma volituste piires käskkirju. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse volikogu ja vallavalitsuse töökorras. (4) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning volikogu ja vallavalitsuse töökorras ettenähtud korras. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse õigusaktide muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 41. Õigusaktide algatamine Viimsi valla elanike poolt (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus algatada volikogu määruste või otsuste, vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmine, muutmine või tühistamine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse nimede, isikukoodide, aadresside ja allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. § 42. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (2) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või teda vastavalt käesolevale põhimäärusele ning volikogu töökorrale asendanud volikogu liige. (3) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vastavalt käesolevale põhimäärusele ning vallavalitsuse ja vallavanema poolt kehtestatud korrale asendavad isikud. Istungi protokollidele kirjutab alla istungit juhatanud vallavanem või teda asendav isik ning vallasekretär. § 43. Viimsi Vallavolikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast nende vastuvõtmist väljapanekuga volikogu kantseleis. Volikogu määrused avalikustatakse avaldamisega Viimsi Teatajas enne nende jõustumist. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (2) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. (4) Volikogu määrused ja otsused saadab volikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. Vallavalitsuse kantselei saadab vallavolikogu poolt vastuvõetud määrused ja otsused vallavalitsuse struktuuriüksustele. (5) Volikogu kantselei korraldab volikogu õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. § 44. Viimsi Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustab vallavalitsuse kantselei. (2) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse nende väljapanekuga vallavalitsuse kantseleis või avaldamisega Viimsi Teatajas enne nende jõustumist. (3) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallakantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. (4) Vallavalitsuse määrused saadetakse 10 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallavalitsuse kantselei seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (5) Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. § 45. Informatsiooni kättesaadavus (1) Volikogu määrused ja otsused ning volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad volikogu kantseleis. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. (2) Vallavalitsuse määrused ja korraldused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. (3) Vallavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. VIII. VIIMSI VALLA VARA § 46. Valla vara mõiste (1) Valla vara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallaeelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse valla varaks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. § 47. Valla vara valitsemine (1) Valla vara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus seaduse ja volikogu poolt kehtestatud korra alusel valla nimel korraldada Viimsi valla omandis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Valla vara valitsejad on volikogu, vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus, valla ametiasutus või valla ametiasutuse hallatav asutus vastavalt käesolevale põhimäärusele ja oma põhimäärusele ning valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. (3) Valla vara võib seaduses ja volikogu poolt kehtestatud korras anda kolmanda isiku valdusse. (4) Valla vara valitsejad ja valdajad peavad tagama valla vara korrashoiu ning otstarbekohase kasutamise ja on vastutavad vara säilimise eest. § 48. Viimsi valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised vallaasutustest ja varadest ning ettevõtlusest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 49. Viimsi valla eelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine (1) Valla eelarve koostatakse seadusega sätestatud korras arvestades valla arengukava. (2) Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (4) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, valla vara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (5) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarvemuudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse Viimsi Teatajas üldiseks teadmiseks valla elanikele. (6) Pärast 1. jaanuari 2000. a volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. § 50. Viimsi valla majandustegevus (1) Viimsi vald võib teenuste osutamiseks: 1) asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud; 2) olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus; 3) asutada sihtasutusi; 4) olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu, hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja seda muudab vallavalitsus. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavolikogu esimees või vallavanem vastavalt neile seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele, samuti nende poolt selleks volitatud isikud. (6) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 47 lõikes 2 sätestatud valla vara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seadusega ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 51. Viimsi valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. IX. VIIMSI VALLA ARENGUKAVA § 52. Viimsi valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Viimsi valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks ning see peab olema kooskõlas valla üldplaneeringu põhimõtetega. (3) Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast vallavalitsuses ja volikogu komisjonides läbiarutamist. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks vallaelanikele volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Valla elanikud esitavad arengukava puudutavad ettepanekud volikogu kantseleisse volikogu poolt kehtestatud ajaks. (5) Pärast esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides kinnitab volikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. (6) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. § 53. Viimsi valla üldplaneering (1) Valla üldplaneeringu kehtestab volikogu vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatut arvestades. (2) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla omavahel vastuolus. § 54. Planeerimine ja ehitamine Viimsi vallas (1) Viimsi vald korraldab planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast tegevust valla elanike huvidele vastava keskkonna kujundamiseks ja arendamiseks. Valla omavalitsusorganid tagavad maakasutuse ja ehitamise aluseks olevad planeeringud, projekteerimistingimused ning nende järgimise, samuti korraldavad ehitusjärelevalvet. (2) Üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, valla omavalitsusasutuste ülesannete jaotamiseks ning planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks kehtestab volikogu valla ehitusmääruse. § 55. Viimsi valla kultuuriväärtuste kaitse (1) Viimsi valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ja kaitse alla võtmine ning nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub seadusega sätestatud alustel ja korras. § 56. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Viimsi vald peab oma arengueelistuseks säästvat arengut. X. VIIMSI VALLA VÄLISSUHTED § 57. Viimsi valla välissuhete korraldamise alused (1) Viimsi vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Viimsi valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide välisriikide omavalitsusüksustega. § 58. Viimsi valla suhted sõprusomavalitsustega ja regionaalne koostöö (1) Viimsi vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõprusomavalitsustega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Viimsi valla arengu ja elanike huvides. (2) Viimsi valla omavalitsusorganid oma struktuuriüksustega osalevad Viimsi valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. (3) Viimsi valla omavalitsusorganitega või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. XI. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 59. Viimsi valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (2) Põhimäärus ja selle muutmise määruse eelnõu peavad vallavolikogu istungitel läbima kaks lugemist. Põhimäärus ja selle muutmise määrus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus ja selle muutmise määrus jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale.