Laekvere Vallavolikogu — Laekvere Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määruse nr 17 «Laekvere valla põhimäärus» muutmine — KO, 206, 2680

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 9, Laekvere Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Laekvere Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määrust nr 17 «Laekvere valla põhimäärus» alljärgnevalt: 1.1. paragrahvi 6 lisatakse lõiked 3–23 järgmises sõnastuses: «(3) Valla esindamise all mõistetakse omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada valla suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (4) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad. (5) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel. (6) Vallavolikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (7) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning vallavolikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel. (8) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel. (9) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui organit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, valitsuse liige või muu isik valitsuse korralduse alusel. Vallavanem esindab valitsust ilma erivolitusteta, valitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust valitsuse korralduse alusel. (10) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (11) Valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik. (12) Avaliku halduse ülesannete volitamisel füüsilistele ja juriidilistele isikutele halduslepingu alusel esindab valda pärast volitamise otsustamist halduslepingu sõlmimisel vallavanem või tema volitatud isik. (13) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. Volikirja alusel valda esindavate isikute üle peab arvestust vallasekretär. (14) Valla asutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana. (15) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. Volikirja alusel kohtus valla esindamise üle peab arvestust vallasekretär. (16) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv ametnik või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik. Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus. Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel. (17) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse. (18) Vallavolikogu esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (19) Vallavolikogu esimees või volikogu nimetatud isik esindab valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (20) Vallavalitsus esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (21) Vallavanem esindab valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (22) Valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega; 2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 3) volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esindajate osas volikogu oma otsusega ja valitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega. (23) Avalikel üritustel esindavad valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed.»; 1.2. paragrahvi 16 lõikesse 1 lisatakse alapunkt 251 järgmises sõnastuses: «251) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;»; 1.3. paragrahvis 21 tehakse järgmised muudatused: 1.3.1. lisatakse lõige 11 järgmises sõnastuses: «(1 1) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel kutsutakse volikogu kokku sagedamini. Juulis volikogu istungeid ei toimu, kui volikogu ei otsusta teisiti.»; 1.3.2. lisatakse lõiked 4 ja 5 järgmises sõnastuses: «(4) Istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud saavad volikogu liikmed kätte vallavalitsuse kantseleist üldjuhul kaks päeva enne istungi toimumist. Selleks soovi avaldanud volikogu liikmetele saadetakse eelnõud nende poolt nimetatud aadressile elektrooniliselt. (5) Volikogu liige, kes ei saa osa võtta volikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama volikogu esimehele, aseesimehele või vallasekretärile.»; 1.4. paragrahvis 24 tehakse järgmised muudatused: 1.4.1. lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Iga volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga registreerimislehel. Pärast registreerimislehe täitmist kinnitatakse istungi päevakord vastavalt volikogu liikmetele eelnevalt jagatud päevakorra eelnõule. Päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta vaid juhul, kui istungil viibivad kõik volikogu liikmed ning nad kõik hääletavad päevakorra täiendamise poolt. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) vallavolikogu liikmed; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) vallaelanikud, vallavalitsuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.»; 1.4.2. lisatakse lõiked 8–17 järgmises sõnastuses: «(8) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekandes ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande kestus on maksimaalselt 10 minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused selle kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust. (9) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega kuni 5 minutit. (10) Pärast sõnavõtte on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni 2 minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni 2 minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. (11) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (12) Istungi juhatajal on õigus anda esinejale lisaaega kuni 3 minutit. Lisaaja teistkordse pikendamise lubab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (13) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. (14) Istungi juhataja juhib ilmse teemast möödarääkimise korral sellele esineja tähelepanu. Möödarääkimise jätkumisel või ajalimiidi täitumisel katkestab esinemise. (15) Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõudel. (16) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. (17) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam selles küsimuses sõna ei anta.»; 1.5. paragrahvis 25 tehakse järgmised muudatused: 1.5.1. lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.»; 1.5.2. lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset järgmiselt: «Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu kuni 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Volikogu liikmed täidavad hääletussedeli salajast hääletamist võimaldavas ruumis või hääletamiskabiinis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.»; 1.5.3. lõikesse 4 lisatakse järgmine lause: «Õigusakt loetakse vastuvõetuks pärast istungi juhataja haamrilööki ning pärast seda nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu.»; 1.5.4. lõikes 5 lisatakse pärast arvu «24» sõnad «ja 251»; 1.5.5. lisatakse lõiked 6–8 järgmises sõnastuses: «(6) Kui samasisulise õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu alternatiivset eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (7) Kui hääletamise tulemusena jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast seda kordushääletus. (8) Isikuvalimistel, kus ei ole nõutav volikogu koosseisu häälteenamus, loetakse valituks enam poolthääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaate oli ainult üks ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, toimub uus kandidaatide esitamine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.»; 1.6. paragrahvis 29 tehakse järgmised muudatused: 1.6.1. lõikele 1 lisatakse alapunktid 7–9 järgmises sõnastuses: «7) vallasekretäril; 8) vallaametnikul talle ametijuhendiga pandud ülesannete täitmiseks; 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.»; 1.6.2. lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «(2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. Õigusakti eelnõu esitatakse enne volikogule esitamist kooskõlastamiseks vallasekretärile, vajadusel komisjoni esimehele või ametiisikule või -asutusele, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab.»; 1.7. paragrahvis 32 lisatakse lõikele 2 järgmised laused: «Kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist on volikogu liikmel õigus tutvuda istungi materjalidega ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Paranduste tegemise otsustab istungi juhataja.»; 1.8. paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.»; 1.9. lisatakse § 331 järgmises sõnastuses: «§ 331. Volikogu ja volikogu komisjonide liikmetele hüvitise määramine ja maksmine (1) Volikogu liikmele võib maksta volikogu istungist osavõtu eest hüvitist. Hüvitise suuruse määrab volikogu oma otsusega. Hüvitist makstakse volikogu liikmele üldjuhul korra kvartalis volikogu esimehe esildise alusel vastavalt volikogu liikme osalemisele volikogu istungil. (2) Volikogu esimehele, aseesimehele ja alatise komisjoni esimehele võib maksta hüvitist volikogu ja alatise komisjoni juhtimisega seotud ülesannete täitmise ja selleks tehtud kulutuste kompenseerimiseks. Hüvitise suuruse määrab volikogu oma otsusega. (3) Volikogu alatise ja ajutise komisjoni liige võib saada hüvitist komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks volikogu poolt ettenähtud summade arvelt. (4) Volikogu alatiste komisjonide tööks ettenähtud summade suuruse kinnitab volikogu igaks eelarveaastaks oma otsusega. Eelarves volikogu komisjoni tööks ettenähtud summat võib komisjoni esimees kasutada kas komisjoni töö korraldamise kuludeks või komisjoni liikmetele hüvitise maksmiseks. (5) Volikogu ajutise komisjoni liikmetele võib volikogu määrata hüvitise komisjoni ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest oma igakordse otsusega.»; 1.10. paragrahvi 36 tehakse järgmised muudatused: 1.10.1. lõike 5 lõppu lisatakse järgmine lause: «Komisjoni koosoleku toimumisest informeeritakse vallakantseleid hiljemalt kaks päeva enne koosolekut.» 1.8.2. lõike 7 lõppu lisatakse järgmised laused: «Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Volikogu alatiste komisjonide protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist vallakantseleis. Protokollide asjaajamise korrale vastava ja nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees.» 1.11. paragrahvi 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 37. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanem valitakse volikogu poolt salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. Konkursi korraldamise otsuses näidatakse avalduse, elulookirjelduse, haridust tõendavate ja vajadusel muude dokumentide esitamise tähtaeg, vallavanema valimise toimumise aeg ning kandidaatide kohustus osaleda isiklikult valimise protseduuri juures. Otsuses näidatakse ka ajalehe nimi, milles konkursi kuulutus avaldatakse. (4) Avaliku konkursi korraldamisel moodustab volikogu oma liikmetest vähemalt 3-liikmelise komisjoni, kes hindab kandidaatide esitatud dokumentide olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele. Kandidaaditele, kelle esitatud dokumendi on nõuetekohased, saadab komisjon kutse osalemiseks volikogu istungil, kus toimub vallavanema valimine. Kandidaadid, kelle esitatud dokumendid ei vasta kehtestatud nõuetele, ei saa konkursil osaleda ning selle kohta saadab komisjon neile vastava teate. (5) Vallavanema valimine konkursil esitatud kandidaatide hulgast toimub järgmiselt: 1) konkursil ülesseatud ja nõuetele vastavatele kandidaaditele antakse numbrid tähestikulises järjekorras ja nende nimed kantakse kandidaatide nimekirja; 2) kandidaadid esitavad nimekirjas toodud järjestuses kuni 20-minutilise ettekande, milles nad tutvustavad end ja esitavad soovi korral oma valimisprogrammi; 3) igal volikogu liikmel on õigus igale kandidaadile esitada kuni kolm küsimust; 4) volikogu moodustab kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni § 26 lõikes 3 sätestatud korras; 5) istungi juhataja kuulutab välja vaheaja, mille jooksul hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kuhu kantakse kandidaatide nimed punktis 1 nimetatud järjekorras; 6) istungi juhataja kuulutab välja istungi jätkumise salajase hääletamise protseduuriga; 7) hääletamine viiakse läbi § 18 ja 26 lõikes 3 sätestatud korras käesolevas lõikes toodud erisustega; 8) volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab; 9) valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat; 10) kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel; 11) kui ka teises hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse konkurss nurjunuks. (6) Kui volikogu ei otsusta vallavanema valimiseks korraldada avalikku konkurssi, siis võib vallavanema valimiseks kandidaadi üles seada iga volikogu liige ja fraktsioon. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu vaheaja, mille järel jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (7) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (8) Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. (9) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. (10) Volikogu moodustab kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni käesoleva põhimääruse § 26 lõikes 3 sätestatud korras. Seejärel kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kuhu kantakse kandidaatide nimed ülesseadmise järjekorras. Istungi juhataja kuulutab välja istungi jätkumise salajase hääletamise protseduuriga. (12) Hääletamiskomisjon viib hääletamise protseduuri läbi käesoleva põhimääruse §-s 18 sätestatud korras nagu volikogu esimehe valimisel. (13) Valituks osutunud kandidaat nimetatakse ametisse volikogu otsusega.»; 1.12. paragrahvi 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 41. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed, samuti esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 2) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist ja kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruse §-s 44 sätestatud tingimustele ja korrale; 3) juhib vallavalitsuse istungeid; 4) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ja ja vastutab nende seaduslikkuse eest. (2) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes: 1) juhib ja korraladab ametiasutuse teenistust; 2) esitab volikogule kinnitamiseks ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja nende palgamäärad; 3) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega; 4) annab käskkirju ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete tätimiseks; 5) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise neist; 6) esindab ametiasutust kõigi õigustega juriidiliste ja füüsiliste isikute ees. (3) Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, sõlmib, muudab ja lõpetab ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud, samuti esitab volikogule kinnitamiseks hallatavate asutuste põhimäärused. (4) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja vallavalitsust avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ning volitab selleks teisi isikuid. (5) Vallavanem juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof vms) korral moodustatud erikomisjoni tööd. (6) Vallavanem esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (7) Vallavanem täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (8) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.»; 1.13. paragrahvi 44 lõikes 3 lisatakse alpunktid 9–11 järgmises sõnastuses: «9) vallasekretäril; 10) vallaametnikul talle ametijuhendiga antud ülesande täitmiseks; 11) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.»; 1.14. paragrahvi 47 lõiget 3 täiendatakse järgmiste lausetega: «Komisjoni protokollid ja otsused peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist vallakantseleis. Protokollide asjaajamise korrale vastava ja nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees.»; 1.15. paragrahvi 50 lõiked 3–7 tunnistatakse kehtetuks; 1.16. paragrahvi 52 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: «§ 52. Valla ametiasutus (1) Valla ametiasutus on valla asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine ja mida finantseeritakse vallaeelarvest. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning volikogu ja valitsuse antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel volikogu ja valitsust. (3) Ametiasutuse ametlik nimi on LAEKVERE VALLAVALITSUS ja postiaadress Salutaguse tee 2, 46501 Laekvere alevik, Laekvere vald, Lääne-Viru maakond. (4) Ametiasutusel on oma nimega pitsat, mis on 50 mm läbimõõduga sõõrikujuline, mille keskel on valla vapi kujutis, ülemist äärt mööda on sõnad «Eesti Vabariik» ja alumist äärt mööda sõnad «Laekvere Vallavalitsus». (5) Ametiasutus kantakse Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse. (6) Ametiasutust juhib ja ametiasutuse teenistust korraldab vallavanem. Ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab volikogu. Ametiasutuse teenistujad nimetab ametisse või võtab teenistusse vallavanem.»; 1.17. lisatakse paragrahv 521 järgmises sõnastuses: «§ 52 1. Valla ametiasutuse hallatav asutus (1) Valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuse osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse vallaeelarvest ja /või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (2) Hallatav asutus täidab talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Hallatav asutus tegutseb volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel. (3) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise ja ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepanek peab sisaldama seletuskirja hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkusest, hallatava asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu, töötajate arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu sõlmib, muudab ja lõpetab hallatava asutuse juhiga õigusaktides sätestatud korras vallavanem. (5) Hallatava asutuse töötajad võtab tööle ja vabastab töölt asutuse juht. Töötamine hallatavas asutuses toimub töölepingu seaduse alusel. (6) Hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. Hallatav asutus registreeritakse Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Hallataval asutusel võib olla oma arveldusarve, pitsat ja sümboolika.»; 1.18. paragrahvi 53 lõikes 3 lisatakse pärast sõna «valitsuse» sõnad «ja volikogu»; 1.19. paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Vallavara valdajad peavad arvestust nende valduses ja kasutuses oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. Valla kogu vara üle peab arvestust valla ametiasutus.»; 1.20. paragrahvi 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 62. Vallaeelarve koostamine (1) Vallaeelarve (edaspidi eelarve) koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ning eelarve koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. (3) Eelarve eelnõu koostatakse eelarve koostamise töögraafiku alusel. Eelarve koostamise töögraafiku esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt juunikuu istungiks. (4) Eelarve koostamisel peab valitsus tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse, ürituse ja muude tegevusalade kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (5) Eelarvest finantseeritavate asutuste palgafondi aluseks on asutuste töötajate koosseisud. Koosseisud kinnitab vallavalitsus. Ametiasutuse teenistujate koosseisu kinnitab vallavolikogu. (6) Eelarve kulude aruteluks valmistab ametiasutuse raamatupidamisosakond eelarvest laekuvate vahendite osas volikogu komisjonidele ette järgmised materjalid: 1) eelneva kahe aasta eelarvete kulude proportsioonid; 2) eelmise aasta tegeliku kulude aruanne ja jooksva aasta eelarve koos muudatustega; 3) investeeringute taotlused; 4) laenude tagasimaksed. (7) Alaeelarvete käsutajad koostavad eelmise eelarveaasta analüüsi ja alaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga. Ametiasutuse vastava eluvaldkonna kureeriv ametnik koondab tema eluvaldkonda kuuluvate eelarvete analüüsid ja eelnõud, kujundab oma seisukoha ning esitab need aruteluks ja seisukohavõtuks volikogu vastava eluvaldkonna alatisele komisjonile. (8) Alaeelarvete eelnõude koostamisel peavad koostajad: 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisva aasta alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve eelnõu ametiasutuse vastavat eluvaldkonda kureerivale ametnikule vastavalt volikogu kinnitatud eelarve koostamise töögraafikule. (9) Hallatavate asutuste juhid töötavad välja asutuse omatulude plaani prognoosi ja esitavad selle ametiasutuse raamatupidamisosakonnale. (10) Alaeelarvete eelnõude ja alaeelarvete eelnõude koondite läbivaatamisel kontrollib ametiasutuse raamataupidamisosakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. (11) Volikogu alatised komisjonid arutavad koostatud analüüse, eelnevate eelarvete proportsioone, eelarvete täitmist, investeeringute nimekirjasid, töötavad välja oma seisukohad uue eelarve koostamiseks ja esitavad need volikogu eelarvekomisjonile. Proportsioonide arutelus lähtutakse valla tasakaalustatud arengu huvidest ja reaalsetest võimalustest. (12) Volikogu eelarvekomisjon vaatab läbi komisjonide analüüsid ja ettepanekud ning töötab välja oma seisukohad uue eelarve koostamiseks. (13) Esitatud ettepanekute alusel koostab ametiasutuse raamatupidamisosakond investeeringute ja ühekordsete soetuste esialgse kava. (14) Ametiasutuse raamatupidamisosakond koostab eelarve kulude eelnõu, arvestades eelneva eelarveaasta üleminevat jääki, ühekordseid soetusi, omatulude prognoose ja seadustest tulenevaid kohustusi. (15) Ametiasutuse raamatupidamisosakond esitab eelarve eelnõu vallavalitsusele ning volikogu alatistele komisjonidele läbivaatamiseks vastavalt volikogu kinnitatud eelarve koostamise töögraafikule. (16) Vallavalitsuse ja volikogu alatiste komisjonide heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab vallavalitsus volikogu eelarvekomisjonile. (17) Volikogu eelarvekomisjon vaatab esitatud materjalid läbi ja esitab eelarve eelnõu volikogule. (18) Volikogu korraldab eelarve esimese lugemise. (19) Pärast esimest lugemist avalikustatakse eelarve eelnõu valla raamatukogudes, ametiasutuse kantseleis ja Internetis Laekvere valla koduleheküljel. (20) Pärast eelarve esimest lugemist võivad volikogu komisjonid esitada eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. (21) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks. Muutmise ettepanek koos lisadega esitatakse ametiasutuse raamatupidamisosakonnale või volikogu eelarvekomisjonile. (22) Volikogu eelarvekomisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi ja esitab eelarve eelnõu volikogule. (23) Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve teisel lugemisel. Eelarvekomisjonis tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. (24) Ametiasutuse raamatupidamisosakond valmistab ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni, tehes selles teisel lugemisel vastuvõetud parandused. (25) Eelarve eelnõu avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne eelarve kinnitamiseks planeeritud volikogu istungit vallaelanikele. Eelarve eelnõu avalikustatakse tutvumiseks koos seletuskirjaga valla raamatukogudes ja ametiasutuse kantseleis ning Internetis Laekvere valla koduleheküljel. Eelarve eelnõu avalikust väljapanekust teavitatakse vallaelanikke ajalehe Laekvere Valla Sõnumid või Virumaa Teataja kaudu.»; 1.21. paragrahvi 63 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 1.22. paragrahvi 64 mudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 64. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (4) Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (5) Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katmiseks volikogu kehtestatud korras. (6) Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. (7) Eelarve täitmise kontrolli korraldab vallavalitsus. (8) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (9) Kulude finantseerimine toimub vastavalt ametiasutuse vastava valdkonna eest vastutava ametniku või hallatava asutuse juhi kirjalikule taotlusele. (10) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasine kasutamine määratakse eelarve seletuskirjaga. (11) Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu eelarvekomisjoni koosolekul kord kvartalis, vajadusel volikogu istungil. Eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitatakse välja võimalused (reservid) valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. (12) Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. (13) Hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru eelarve rahade kulutamise ja omatulude plaani täitmise kohta. (14) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele. (15) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu. Kuu aega enne eelarve täitmise aruande kinnitamist esitab vallavalitsus selle volikogu revisjoni- ning eelarvekomisjonile seisukoha võtmiseks. (16) Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks ajalehes Laekvere Valla Sõnumid ja valla raamatukogudes ning Internetis Laekvere valla koduleheküljel. Eelarve täitmise aruanne on kättesaadav ka ametiasutuse kantseleis ja raamatupidamisosakonnas.»; 1.23. paragrahvis 65 tehakse järgmised muudatused: 1.23.1. lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 1.23.2. lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Ametiasutuse raamatupidamisosakond esitab lisaeelarve või eelarve muutmise eelnõu koos seletuskirja ja vajalike lisamaterjalidega vallavalitsusele. Vallavalitsuses heakskiidetud eelarve eelnõu esitab vallavalitsus volikogu eelarvekomisjonile. Volikogu eelarvekomisjon vaatab esitatud materjalid läbi ja esitab eelarve eelnõu volikogule. Volikogu korraldab eelarve lugemise volikogu istungil. Eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõud ei ole kohustuslik menetleda kahel lugemisel.»; 1.24. paragrahv 66 tunnistatakse kehtetuks. 2. Tunnistada kehtetuks Laekvere Vallavolikogu 13. mai 1997. a määrus nr 15 «Eelarve täitmise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Margo KLAASMÄGI