Laekvere Vallavolikogu — Laekvere Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 206, 2681

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2000, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõikest 2 ja § 22 lõikest 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 96, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31 lõikest 3, Laekvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laekvere Põhikooli arengukava (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Margo KLAASMÄGI Kinnitatud Laekvere Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määrusega nr 17 LAEKVERE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 1. Sissejuhatus 1.1. Laekvere Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 1.2. Laekvere Põhikooli arengukava lähtub Laekvere Põhikooli põhimäärusest ja Laekvere valla arengukavast. 2. Üldandmed 2.1. Laekvere Põhikool asub koolimajaks ehitatud majas, mis valmis 1930. aastal. 1960. aastate alguses ehitati juurdeehitusena söökla ja algklasside osa koos keskkütte paigaldusega. Koolil on väike võimla ja raamatukogu, mis asub kitsastes tingimustes. 2.2. Tänapäevase Laekvere Põhikooli missiooniks on luua tingimused riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Õpetajate ja laste heast koostööst annavad tunnistust meie kasvandike head esinemised aineolümpiaadidel ja erinevatel konkurssidel. Lõpetajad jätkavad enamuses gümnaasiumiastmes ja kutsehariduses. Ainetundides peame oluliseks õpilaste arutlemis- ja mõtlemisoskuse arendamist, iseseisva- ja meeskonnatöö võtete tutvustamist. Klassikursuse kordajate ja mitterahuldavatele õppijate arv on liiga suur. Tuleb pöörata tähelepanu õpioskustele ja -vajadustele. Õpiabi vajavad õpilased peavad saama logopeedi- ja parandusõppetunde. Õpilaste igakülgse arendamise huvides töötavad koolis kunsti-, rahvatantsu-, aeroobika-, rütmika-, puidu-, laulu- ja näiteringid. Oluliseks kasvatustöö osaks peame kooli sise- ja välisilmet. Oleme uhked selle üle, et meie kool on puhas, maitsekalt kujundatud ning klassiruumides on palju valgust, õhku ja lilli. Kaasaegse remondi on saanud koolihoone koridorid, enamus klassiruume, kooli söökla söögisaal ja garderoobid. Vahetatud on koolimajal enamus aknaid. 2.3. Pedagoogilise personali ja õpilaskonna üldanalüüs Õpetajate kaader (15) on kogemustega, püsiv ja piisavalt nõudlik. Keskastme õpetajate koormused on suurevõitu, sest napib noori aineõpetajaid. Kaks aineõpetajat viivad oma haridustaseme vastavusse karmistunud kvalifikatsiooninõuetega. Ka meie õpilased leiavad, et see MEIE OMA KOOL on parim. Enamus õpilasi elab Laekvere aleviku ümbruses. 3. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud riikliku järelevalve läbiviimise kord (haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 14, lisa 2). 3.2. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1) koolisisene juhtimine; a) koolisisene juhtimine; b) hoolekogu; c) lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus (õpilasomavalitsus – ÕOV); 2) kooli töö planeerimine; a) kooli arengukava, plaanid; b) kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine; 3) õpetamine ja õppimine; a) ainealase töö planeerimine; b) ainealase töö korraldus; c) õpilaste osalus õppetöös; d) õpilaste hindamine; 4) koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus; 5) kooli töökeskkond; 6) klassi- ja kooliväline töö; 7) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; 3.3. Hetkeseis ja arengueeldused 3.3.1. Koolisisene juhtimine Direktoril on nõutav kvalifikatsioon. Oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. Tunneb seadusandlust, järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Direktori asetäitjal õppe- ja kasvatustöö alal on nõutav kvalifikatsioon. Korraldab koolielu koostöös direktori ja õpetajatega. Tööjaotus ja vastutus direktori ja õppealajuhataja vahel on selge. Klassijuhataja lähtub oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest. Tuleb jõuda selleni, et tal oleks ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest, et klassijuhataja planeeriks, analüüsiks, hindaks ning koordineeriks klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevust. See kõik tähendab klassijuhatajate professionaalsuse edasise tõstmise vajadust. Selleks aitaks kaasa ka klassijuhataja parem varustamine informatsiooniga täitmaks esindusfunktsiooni lapsevanemate ja õpilaste ees. Personal ja õpetajad lähtuvad töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Tuleb teha edasist tööd selle nimel, et kõik kooli töötajad teaksid paremini oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust. Õppenõukogu liikmed peavad olema koolis toimuvaga paremini kursis s.t info levik vajab peremat organiseerimist. Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise ja arengu. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid. On vajalik õppenõukogus käsitletava temaatika laiapõhjalisem planeerimine. Õpilasesinduse töö vajab aktiveerimist. Koolis on olemas sisehindamise süsteem, mille abil õpitakse tundma kooli tugevaid ja nõrku külgi. Sisehindamine aitab juhti otsuste tegemisel, toetab ja suunab nii kollektiivi kui ka pedagoogide arengut, näidates arenguvajadusi. Koolis on sätestatud selged reeglid personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (sisekorra eeskirjad, ametijuhendid). Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, Dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Lähtutakse riigi standarditest ning Arhiiviameti ja Haridusministeeriumi nõuetest, kooli vajadustest. Välja on töötatud asjaajamiskord. Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Vahendite kasutamist on analüüsinud nii kooli juhtkond kui ka hoolekogu, lähtudes tulemist. Riigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt kehtivale töötasustamise korrale. Täienduskoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajaduste ja üleriigiliste prioriteetidega. 3.3.2. Hoolekogu Hoolekogu koosseis ja juhtimine vastavad kehtiva seaduse nõuetele. Esindatud on erinevate huvirühmade ja elualade inimesed, kes aitavad luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja huvikohase hariduse omandamiseks. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia, kasutatakse aktiivselt ja asjatundlikult võimalusi koolielu mõjutada. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Regulaarselt vahetatakse infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta. Lastevanematel on võimalus arutleda koos õpetajatega, kooli juhtkonna esindajatega (võimalusel psühholoogi või logopeediga) oma lapse koolitöö ja edukuse üle. Toimuvad lastevanemate koosolekud, lastevanemad aitavad ülekoolilisi ja klassi üritusi ette valmistada ja korraldada. Eesmärgiks tuleb seada parema ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest, lastevanemate kursis hoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Arenguruumi on õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamises. Samuti tuleb rohkem tegelda aktiivselt tublide õpilaste nõustamisega. 3.4. Kooli töö planeerimine 3.4.1. Kooli arengukava, plaanid Kooli arengukava väljaarendamises osalevad kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja muu personal, hoolekogu. Arengukava mõjutab kooli enesehindamist, õppeaasta üldtööplaani, peegeldab riiklikke, regionaalseid ja kooli prioriteete ning keskendub õpetamisele ja õppimisele, kooli töökeskkonnale, kooli õppekava väljatöötamisele. Kooli arenguplaan sisaldab kõiki koolielu valdkondi. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukavast, õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, õppe-kasvatustöö probleemidest, enesehindamise ja riikliku järelevalve tulemustest. Ollakse teadlik õppeaasta eesmärkidest ja ülesannetest ning neid järgitakse oma töös. 3.4.2. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Kava järgitakse õppekavatöös ja õppeaasta üldtööplaani koostades pidevalt ning vajaduse korral tehakse kavas muudatusi. 3.5. Õpetamine ja õppimine 3.5.1. Ainealase töö planeerimine Kooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekava ja kooli arengukavaga. Seal on kirjas kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Läbivate teemade esituses on osutused ainetele. Kirja on pandud kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtted, kord jm. Ainekavades on püstitatud aine õppe ja kasvatuseesmärgid, sh aine kaudu taotletavad kooliastmete pädevused. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kooli õppekava läbivate teemade käsitlus on aineti ja klassiti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted, kasutatav õppevara. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist, klassi õpilaskonnast. Töökavad on vormistatud õppeveerandite ja/või kursuste kalenderplaanidena. Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade vorm vajab ühtlustamist. 3.5.1. Ainealase töö korraldus Õpikute hankimiseks on kirjastustega sõlmitud lepingud. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning on tellitud vajalik õppekirjandus. Õppematerjalid ja vahendid vajavad kaasajastamist. Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused, osaletakse piirkondlikel ja üleriigilistel täienduskoolitustel. Vajadusel osaletakse ümberõppes. Tuleb saavutada kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine. Metoodiline töö vajab tõhustamist. Toimib õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. Õpilastel on võimalus saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Omavalitsuse poolt peab olema korraldatud logopeediline teenindamine. Õpiraskustega õpilaste abistamine peab tähelepanu all olema ka tulevikus. Üheks eesmärgiks peab olema andekate laste arendamine. 3.5.3. Õpilaste osalus õppetöös Püüdleme selle poole, et hästi valitud tegevused ning õiged töövõtted tunnis köidaksid õpilaste tähelepanu. Klassides on vaja moodustada põhiainetes õpperühmad vastavuses õpilaste töökiirusele ja võimetele, et õpetajal oleks võimalik valida õpilastele maksimaalselt sobilik töökiirus ja metoodika. Tulemusliku õpetaja-õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis peab olema jätkuvalt koolitöö üks tähtsamaid eesmärke. Õppimist ja õpetamist peab ka edaspidi toetama aktiivne osalemine kooli, valla, ümbruskonna, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, konkurssidel, kus on saadud auhinnalisi kohti ja töid on ära märgitud. 3.5.4. Õpilaste hindamine Hinnates lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet õpilase ja klassi arengu hindamise (protsessi hindamise) ning vahetulemuste saavutamise hindamise (arvestusliku hindamise) vahel. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpilaste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Protsessi ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning vajaduse korral kavandatakse meetmed olukorra parandamiseks. Lastevanematele saadetakse vajaduse korral kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta. Enamik õpilasi on saavutanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja aastahinnetega. Õpilaste edasiõppimine järgmises haridusastmes on valdav. 3.5.5. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolil on täielik ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus jt nõutavates dokumentides, täpsustab ja kontrollib 1. klassi tulevate laste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad ja peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta, väljastab teatised õigel ajal, informeerib omavalitsust koolikohustusliku õpilase õpingute katkestamisest, põhikooli lõpetanud õpilastest. Direktor ja õppenõukogu on rakendanud põhjuseta puudujatele karistusi. Vallavalitsus on organiseerinud kaugemal elavatele lastele õpilasliinid. Bussi liikumise graafik arvestab kooli tunniplaani ja õpilaste huvialategevusi. Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine (koolisiseselt ja väliselt) on vormistatud nõuetekohaselt ning vastavuses koolidokumentatsiooniga. Kooli statistiline aruanne on koostatud õigesti ja kajastab tegelikku olukorda. 3.5.6. Kooli töökeskkond Õppeasutuse ruumid on puhtad ning maitsekalt kujundatud. Selge kodukord ja ühtsete nõuete olemasolu tagab kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise. Kabinettides, klassides ja töökodades on tagatud ohutu töökeskkond. Koolimajas on avariiväljapääsud, avariivalgustus, tulekustutid, hoiatussignalisatsioon, ventilatsioon, abipersonalil vastav tööriietus. Sisustuse (pingid, toolid) tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine on väga keeruline prosess, sest õpilased vahetavad klasse. Kooli töötajad ja õpilased on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi jt kooli üritustel. Turvalise töökeskkonna loomine peab jääma eesmärgiks ka edaspidi. Raamatukogu teenuseid kasutatakse aktiivselt kogu õppepäeva jooksul. Raamatukogu ise vaevleb aga ruumikitsikuses. Arvutiklass vajab kaasajastamist. Kõikidel õpilastel on võimalus saada sooja sööki. 3.5.7. Klassi- ja kooliväline töö Kooli juhtkond ja vallavalitsus toetavad aktiivselt huvialategevust, mida koordineerib huvijuht, kes teeb koostööd õpilasomavalitsusega. Töö korraldus võimaldab õpilastel osaleda eri ringides. Üle poolte õpilastest on kaasatud kooli- ja klassivälisesse töösse. Huvialategevuses õpilaste rohke osaluse tagamine peab jääma eesmärgiks. Õpilased löövad aktiivselt kaasa maakonna ja üleriigilistes üritustes. Tähtis on huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. 3.5.8. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Koolil on 10 arvutit. Arvutiklassis asub 7, kaks kantseleis, üks direktoril. Kõik kooli arvutid on ühendatud lokaalsesse arvutivõrku. Operatsioonisüsteemidest on koolis põhiliselt kasutusel Windows NT 4.0. Uuemad arvutid omavad Windows 2000. Vanematel arvutitel (486 tüüpi) on enamasti kasutusel Windows 95. Tarkvara on vaja juurde osta. Koolil on Interneti püsiühendus. Kooli elektronposti aadress on: lkverepk@estpak.ee Koolis töötab arvutiõpetaja. Enamus õpetajaid on läbinud arvuti algkoolituse ja omavad elektronposti aadressi ja ka kasutavad seda. 3.6. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Laekvere Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Lähtuvalt hetkeseisu analüüsist ja arengueeldustest on Laekvere Põhikooli prioriteetsed eesmärgid arengukava valdkondade lõikes järgmised: 3.6.1. Koolisisene juhtimine • Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine. • Klassijuhataja informeeritus lapsevanemate ja õpilaste ees. • Kooli personali tööjaotus. • Pedagoogilise personali informeeritus. • Õppenõukogus käsitletava temaatika planeerimine. • Õpilasesinduse töö aktiveerimine. • Sisehindamine ja selle süsteem. • Personal. • Erinevaid kooli protsesse reguleeriv asjaajamiskord. 3.6.2. Hoolekogu • Hoolekogu koosseisu täiendamine koostöös kooli omanikuga. 3.6.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. • Ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest. • Lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. • Õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamine. 3.7. Kooli töö planeerimine • Kooli arengukava regulaarne uuendamine. • Kooli arengukavast informeerituse tagamine. 3.8. Õpetamine ja õppimine 3.8.1. Ainealase töö planeerimine • Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade vormi ühtlustamine. 3.8.2. Ainealase töö korraldus • Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine. • Kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine. • Andekate laste arendamine. • Metoodilise töö tulemustamine. • Õpiraskustega õpilaste abistamine. 3.8.3. Õpilaste osalus õppetöös • Tulemusliku õpetaja-õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis. • Aktiivne osalemine kooli, valla, maakonna vms. ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel. 3.8.4. Õpilaste hindamine • Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamine. 3.8.5. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus • Puudumiste täpse arvestuse saavutamine. 3.8.6. Kooli töökeskond • Ruumide ja sisustuse tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamine. • Turvalise töökeskkonna loomine. 3.8.7. Klassi- ja kooliväline töö • Huvialategevusest õpilaste rohke osaluse tagamine. • Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. 3.8.8. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) • Kodulehekülje arendamine. • Tarkvara juurde ostmine. • Arvutipargi kaasajastamine. 4. Tegevuskava kolmeks aastaks Eesmärk 1. Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Koolitus teemal «Klassijuhataja roll kodaniku kasvatamisel» Koolitus teemal «Kutsesuunitluse vajalikkus» + 4000 + 2000 4000 2000 eelarve Eesmärk 2. Klassijuhataja informeeritus lapsevanemate ja õpilaste ees Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Klassijuhatajatele tööks vajalike vahendite hankimine + 3000 3000 eelarve Eesmärk 3. Kooli personal Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Ametijuhendite täpsustamine ja läbiarutamine. Tulemus- ja arenguvestluste juurutamine. + + Eesmärk 4. Pedagoogilise personali informeeritus Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Regulaarsete infoaegade sisseviimine pedagoogilisele personalile + Eesmärk 5. Õppenõukogus käsitletava temaatika planeerimine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Küsitluse läbiviimine õppenõukogu liikmete hulgas õppenõukogu koosolekutel huvipakkuva ja kooliarenduse seisukohast vajaliku temaatika väljaselgitamiseks 2003 + 2005 Eesmärk 6. Õpilasesindus Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Õpilasesinduse põhimääruse väljatöötamine ja kinnitamine. Õpilasesinduse liikmete juhendamine ja arendamine vastavate õppuste kaudu + + 3000 + 3000 + 3000 9000 eelarve Eesmärk 7. Sisehindamine ja süsteem Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. Välja töötada eduka õpetaja kriteeriumid Välja töötada õpetajate tunnustamise süsteem Läbi viia kursus «Õpetaja isiksus ja enesehinnang» + + + 25 000 25 000 eelarve Eesmärk 8. Personal Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Välja töötada kooli personalipoliitika + + + Eesmärk 9. Erinevaid kooli protsesse reguleeriv asjaajamiskord Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Välja töötada uutele seadustele vastav asjaajamiskord Tutvustada asjaajamiskorda kooli personalile + + 4.1.1.2. Hoolekogu Eesmärk 1. Hoolekogu koosseisu täiendamine koostöös kooli omanikuga Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Vastavate ettepanekute tegemine vallavalitsusele + + + 4.1.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Eesmärk 1. Ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Regulaarne vanemate ja õpilaste küsitluste sisseviimine Pedagoogide vastuvõtuaegade fikseerimine + 1000 + + 1000 + + 1000 + 3000 eelarve Eesmärk 2. Lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Kooli infolehe väljaandmise kord õppeveerandis + 1000 + 1000 + 1000 3000 eelarve Eesmärk 3. Õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Vastava loengu organiseerimine vanematele vähemalt kord õppeaastas. Kooli(valla)psühholoogi töölerakendamine. + 1000 + 1000 + 1000 + 100 000 103 000 eelarve eelarve 4.1.2. Kooli töö planeerimine Eesmärk 1. Kooli arengukava regulaarne uuendamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Sisse viia arengukava rakendamise analüüs ja arengukava uuendamise süsteem. + Eesmärk 2. Informeerituse tagamine kooli arengukavast Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Viia kooli arengukava kooli koduleheküljele. Informeerida kooli personali, lapsevanemaid ja hoolekogu liikmeid arengukavast. + + + + 4.1.3. Õpetamine ja õppimine 4.1.3.1. Ainealase töö planeerimine Eesmärk 1. Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade vormi ühtlustamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Õpetajate töökavade vastavusse viimine aineõpetaja ametijuhendis esitatud nõudmistega + + + 4.1.3.2. Ainealase töö korraldus Eesmärk 1. Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Koostada andmebaas olemasolevatest õppevahenditest Koostada vajaminevate vahendite pingeread + + + + Eesmärk 2. Kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Õpetajate koolitamine. + 30 000 + 30 000 + 30 000 90 000 90 000 eelarve Eesmärk 3. Andekate laste arendamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Luua aineringid andekatele lastele. + 10 000 10 000 10 000 30 000 eelarve Eesmärk 4. Metoodiline töö Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Põhiainete (algõpe, matemaatika, inglise ja eesti keel) töö edendamine. Kehaline kasvatus, muusika, kunstiõpetus Täienduskoolituse materjalidest ülevaate andmine. + 2000 + 1000 + 3000 + 6000 eelarve Eesmärk 5. Õpiraskustega õpilaste abistamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Aineõpetajate konsultatsiooniaegade sisseseadmine. Logopeediline teenistus + + 40 000 + + + 45 000 + + 50 000 145 000 eelarve 4.1.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Eesmärk 1. Tulemusliku õpetaja-õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Meeskonnatöö organiseerimise oskuste alane koolitus õpetajatele Aktiivõppemeetodite koolitus + 10 000 + 10 000 20 000 eelarve Eesmärk 2. Aktiivne osalemine kooli, valla, kihelkonna, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Konkretiseerida koolisisene õpilaste ja õpetajate motivatsiooni süsteem + 4.1.3.4. Õpilaste hindamine Eesmärk 1. Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Võrrelda ja analüüsida kokkuvõtvate hinnete vastavust eksamitulemuste, tasemetööde ja sisseastumiskatsete tulemustega + + + 4.1.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Eesmärk 1. Puudumiste täpse arvestuse saavutamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Seada sisse igale õppegrupile oma puudumiste vihik Konkretiseerida kooli kodukorras põhjuseta puudumistega kaasnevaid meetmeid + + + + + + 4.1.5. Kooli töökeskond Eesmärk 1. Ruumide ja sisustuse tervisekaitse nõuetele vastavuse tagamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. 5. Informeerida kooli omanikku regulaarselt kitsaskohtadest Söökla köögiploki rekonstrueerimine Katuse rekonstrueerimise projekti koostamine Katuse rekonstrueerimine Fassaadide renoveerimise projekt Klassiruumide remont + + 50 000 + + 400 000 + 50 000 + + 700 000 + 400 000 50 000 700 000 Omanik Omanik Omanik Omanik Eesmärk 2. Turvalise töökeskkonna loomine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Kooli personalile töökaitse alase koolituse läbiviimine + 3000 + 2000 + 1000 6000 Eelarve 4.1.6. Klassi- ja kooliväline töö Eesmärk 1. Huvialategevuses õpilaste rohke osaluse tagamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Viia läbi küsitlus õpilaste hulgas huviringides osalemise kohta + + + Eesmärk 2. Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Tagada ringitöö tulemuste esitlemine vähemalt 2 korda aastas (kontsert, näitus, etendus, või esinemine) + + + 4.1.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) Eesmärk 1. IKT rakendamine õppeprotsessis Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Aineõpetajate koolitus Mõne ainetunni läbiviimine arvutiklassis + 5000 + + 2000 + + 2000 + 9000 eelarve Eesmärk 2. Kodulehekülje arendamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Vastava töögrupi moodustamine Kodulehekülje vastavusse viimine avaliku teabe seadusega + + Eesmärk 3. Tarkvara juurde ostmine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Osta juurde puuduolev tarkvara + 10 000 + 20 000 + 20 000 50 000 eelarve Eesmärk 4. Arvutipargiga seotud probleemide lahendamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Serveri ehitamine. Õpetajate ja õpilaste arvutivõrgu lahutamine + 20 000 + 12 000 20 000 12 000 eelarve eelarve Eesmärk 5. Arvutipargi kaasajastamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Uuendada arvutiparki + 20 000 + 30 000 + 30 000 80 000 eelarve Eesmärk 6. Arvutiklassi renoveerimine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. Remont ruumis Mööbli ostmine Võrgu väljaehitus koos elektritöödega + 40 000 + 30 000 100 000 Tiigrihüpe & omanik 4.2. Ressursside andmik Jrk nr Finantseerimise allikas 2003/2004 plan. kulu (kr) 2004/2005 plan. kulu (kr) 2005/2006 plan. kulu (kr) Kokku kulu (kr) 1. Kooli eelarve 151 000 162 000 284 000 597 000 2. Omaniku eraldised 50 000 450 000 700 000 1 200 000 3. Tiigrihüpe&omanik 40 000 30 000 30 000 KOKKU 100 000 1 897 000 EEK 5. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal kevadel nii, et koolil oleks uue õppeaasta alguseks olemas arangukava kolmeks järgnevaks õppeaastaks. Arengukava kinnitab Laekvere Vallavolikogu.