Põlva Vallavolikogu — Põlva valla arengukava vastuvõtmine — KO, 206, 2682

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 7 ning § 37 lõigetest 1 ja 2, Põlva Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Põlva valla arengukava aastateks 2004–2010 (lisatud). 2. Määrus jõustub 5. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Peeter ALEP Põlva Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määruse nr 34 lisa SISSEJUHATUS Põlva valla arengukava aastani 2010 on dokument, mis kirjeldab ja analüüsib Põlva valla majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonna seisundit aastatel 2002–2003. Arengukava kajastab omavalitsuse soovitud arengut ja tõstab esile probleemsed küsimused ning kinnitab Põlva valla arenguvisiooni aastani 2010 koos strateegiliste eesmärkide ja ülesannetega. Samuti sätestab arengukava valla arendamisel konkreetsema tegevuskava aastatel 2004–2006 koos investeeringukavaga. Põlva valla arengukava arvestab valla varasemaid arengusuundi ja tugineb vallaasutuste ja sektorarengukavadele ning üldplaneeringule. Arengukava loomiseks on külades ja vallaasutustes viidud läbi koosolekuid, kus arutati nõrkusi ja tugevusi ning võimalusi külade arenguks. Arengukava koostamisel läbitakse kolm peamist etappi: I – arutelud külades ja vallaasutustes ning algandmete kogumine; II – algandmete analüüs ning prioriteetide ja tegevuste määratlemine komisjonides; III – avalik arutelu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) on sätestatud, et iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta (vajadusel). Arengukava on aluseks: • valla eelarve koostamisele; • investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; • laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. I. PÕLVA VALLA HETKEOLUKORD Põlva vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas ning ümbritseb Põlva linna. Valla kogupindala on 22 863 ha, millest haritav maa (põld, heinamaa) moodustab ca 53% ning metsamaa 37%. Põlva valla elanike arv seisuga 1.08.2003. a oli 4451 inimest. Põlva vald on elanike arvult maakonnas suuruselt kolmas omavalitsus. 1. Territoriaalne asend, valitsemine ja maaomand AJALUGU (vaata lisa www.polvavald.ee Põlva valla kroonika 1939–2000) Põlva kihelkond oli tõenäoliselt olemas juba 13. saj. Esmakordselt on Põlva kihelkonda ajalooallikais mainitud 1452. aastal. 1939. a moodustavad Kioma, Koiola ja Peri valla põhjaosadest ning Põlgaste ja Puskaru külast Põlva valla. 10. oktoobril 1991. aastal kinnitati omavalitsuslik staatus ning Põlva vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Põlva vald on kujunemas ühtseks Põlvamaa piirkonnaks koos Põlva linnaga. Põlva vald ümbritseb nn rõngasvallana Põlva linna. Valla ja linna territooriumit eraldavaks piiriks on ringteed. Põlva vallaga puutuvad omakorda kokku Räpina, Veriora, Laheda, Vastse-Kuuste, Mooste, Laheda, Ahja, Kõlleste ja Kanepi valla piirid. Põlva valla eduka arengu kujunemise üheks põhjuseks on hea liiklusgeograafiline asend. Põlva valda läbivad järgmised tugimaanteed: Võru–Põlva; Põlva–Saverna–Otepää; Põlva–Karisilla–Koidula piiripunkt; Põlva–Reola–Tartu; Kanepi–Põlva–Leevaku–Räpina. Põlva vallas on kaks reisirongipeatust ja läbiv raudtee on suunaga Tartu–Põlva–Petseri. Samuti on oluline, et Põlva linn on maakonna administratiivkeskuseks. Põlva valla haldusterritooriumi pindala on korrigeeritud kahel korral. 1999. aasta mais andis volikogu nõusoleku Põlva järve ja 2002. aasta aprillis Adiste prügila üleminekuks Põlva linnale. Valla geograafiline asend mängib jätkuvalt olulist rolli valla elu elavdamises. Keskne koht maakonnas ja maakonnakeskuse lähedus ning suhteliselt head ja mitmekesised transpordivõimalused on aluseks valla arengule. Valitsemine Põlva valla valitsemisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesannetest, õigustest ja vastutusest. Vallavolikogu koosneb 15 liikmest. Volikogu täidesaatvaks organiks on vallavalitsus. Põlva Vallavalitsus korraldab omavalitsuse territooriumi arendustegevust, territoriaalplaneerimist, heakorda, sotsiaalabi ja -teenuseid, haridus- ja noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, tänavate korrashoidu, koondab rahvastiku andmeid, korraldab määruste, otsuste ja korralduste täitmise järelevalvet jms. Põlva Vallavalitsuses töötab täistööajaga 14 inimest. Vallavalitsuse personal on püsinud pikka aega stabiilsena ja on suhteliselt staažikas, samas on katmata valdkondi, millest tulenevad ülesanded on laiali jagatud spetsialistide vahel. Sellest tulenevalt on eri valdkondade areng olnud ebaühtlane. Valla funktsioonide täitmisega tegeleb 9 vallaasutust: 5 raamatukogu, 3 kooli ja Põlva Valla Hooldekodu. Põlva vald osaleb Põlvamaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Linnade Liidus. Valla tegevusi, õigusakte jms on kajastatud pressiteadete, meedia ja interneti kodulehekülje ja valla ajalehe Valla Teataja kaudu. Valla tasakaalustatud arengut on pidurdanud suur territoorium ja hajaasustus. Põlva linna ja valla koostöö eelduseks on konstruktiivsed kokkulepped ühiskontseptsioonide loomiseks. EELARVE ANALÜÜS Kirje liik TULUD 2003 eelarve 2002 täitmine 2001 täitmine Reklaamimaks 6 000 8 400 7 900 Füüsilise isiku tulumaks 9 300 000 9 060 933 7 714 428 Maamaks 1 300 000 1 265 384 1 353 957 Kaupade ja teenuste müük 1 428 500 644 127 1418 740 Tulud varadelt 80 000 1 442 474 600 484 Toetused 13 106 000 13 515 763 11 484 716 KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI Üldised valitsussektori teenused 3 100 882 2 880 026 2 738 191 Avalik kord ja julgeolek 10 000 8 811 9 955 Majandus 1 683 540 2 408 966 1 238 189 Keskkonnakaitse 117 200 – – Elamu - ja kommunaalmajandus 742 555 – – Tervishoid 105 000 12 656 31 169 Vaba aeg, kultuur ja sport 2 480 415 1 577 447 1 537 486 Haridus 1 407 792 13 068 159 10 857 770 Sotsiaalne kaitse 3 666 166 3 317 642 3 009 238 Tuluallikad – suurim tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks. Üksikisiku tulumaksu laekumine 1998 7 226 450 krooni 1999 7 575 724 krooni 2000 6 975 121 krooni 2001 7 714 428 krooni 2002 9 060 933 krooni Maamaksu laekumine 1998 776 933 krooni 1999 939 892 krooni 2000 1 071 677 krooni 2001 1 353 957 krooni 2002 1 265 384 krooni Laenukohustus seisuga 31.08.2003 3 244 714 krooni Sh kapitalirent 120 087 krooni pangalaen 3 124 627 krooni Maaomand Põlva valla üldpindala on kokku 22 862,6 ha Kogu valla maadel on 1220 endist kinnistut, millele kokku on kinnitatud 2300 subjekti, nendest on esitanud avalduse: maa tagastamiseks 1078 subjekti asendamiseks 245 subjekti kompenseerimiseks 482 subjekti osaliseks tagastamiseks ja kompenseerimiseks 495 subjekti. Seisuga 28.08.2003 on omandisse antud 20 236 ha, mis moodustab 3175 katastriüksust keskmise suurusega 6,3 ha. Haritavat maad on 8804 ha, looduslikku rohumaad 1089 ha, metsamaad 8383 ha. Omandis on seega 88,5% maast ja lahendamata veel 2626 ha maad. Tagastamine on alustamata: 19 avaldust, pooleli: 54 avaldust. Ostueesõigusega erastamise avaldusi on lahendamata 121. Korteriomand on moodustatud 26 elamule. Korteriomand on moodustamata Peril neljale elamule. Avalduste lahendamatuse põhjuseks on peamiselt hoonete ja rajatiste omandiküsimuste probleemid ja raha puudus katastrimõõdistuse tegemiseks, samuti pärandi vastu võtmise viibimine ning kohtuvaidlused. Põlva valla omandina on kantud kinnistusraamatusse 12 maaüksust pindalaga 69 ha, vormistamisel 5 (Kiuma raamatukogu, Kiuma rahvamaja, Mikelauri, Rosma vana koolimaja, Mammaste Tervisespordikeskuse juurdeeraldus) ja alustamata 8 (Himmaste ja Peri külakeskused, Mammaste LA, Vanaküla raamatukogu, Vanaküla koolimaja ja Vanaküla endine piimapunkt). Valla planeerimine ja ehituskorraldus Valla ehitustegevuse aluseks on Põlva valla üldplaneering aastani 2015, mis kehtib alates 23. märtsist 2003. a, ja Põlva valla ehitusmäärus, kinnitatud 30.01.2003. a. Põlva vallas asub 27 küla. Külad koosnevad põhiliselt taludest ja eramutest. Suuremates külades segunevad eramud harmooniliselt korruselamutega. Viimase 12 aasta jooksul ei ole vallas ehitatud ühtegi korruselamut. Suur osa korruselamutest on amortiseerunud ning vajab tehnilise seisukorra parandamiseks ja edaspidiseks ekspluateerimiseks suhteliselt suuri investeeringuid. Eramute ehitus on toimunud järjepidevalt. Valla 4500 elanikust elab eramutes ligikaudu 70%. Elamuehituse suund on eramute ja väikeelamute ehitamisele. Suvilate piirkonnad on välja ehitatud Hatikul ja Taevaskojas. Perspektiivne elamuehituse piirkond on Rosma küla, Mammaste küla ja kogu Põlva linna lähiümbrus. Välja arenenud on tootmispiirkonnad endiste majandite tehnokeskuste piirkondadesse Mammastes, Himmastes, Peril. Planeeritavateks suuremateks tööstuspiirkondadeks on Himmaste küla ja Põlva raudteejaama lähiümbrusse jääv ala. Viimase kolme aasta jooksul on planeerimisalane tegevus vallas hoogustunud. Alates 2000. aastast on Põlva vallas algatatud mitmeid detailplaneeringuid. Käesolevaks hetkeks on kehtestatud 4 detailplaneeringut. Kõik planeeringud on koostanud kogemustega firmad. Algatatud on järgmised detailplaneeringud: 1. Põlva vallas Puuri külas kinnistul «LINDA» linna veehaarde laiendamiseks; 2. Põlva vallas Himmaste külas kinnistutel «ODRA» ja «KAERA» teravilja ümbertöötamise tehase rajamiseks; 3. Põlva vallas Rosma külas kinnistul «MSP» motospordi rajatise rajamiseks; 4. Põlva vallas Orajõe külas kinnistul «ORAJÕE SPORDIKESKUS» Põlva valla tervisespordikeskuse rajamiseks; 5. Põlva vallas Puskaru külas kinnistul «AUGUST» hoonestusõiguse seadmiseks, elamuehituseks; 6. Põlva vallas Puuri külas kinnistul «KOROLI JA KAROLI A-94» hoonestusõiguse seadmiseks, kruntide jagamiseks ja elamuehituseks; 7. Põlva vallas Mammaste külas kinnistul «RINGTEE» maa sihtotstarbe muutmine koos üldplaneeringu muutmisega, elektrijaama ehituseks; 8. Põlva vallas Puskaru külas kinnistul «METSAVAHE» hoonestusõiguse seadmiseks, lastelaagri rajamaiseks; 9. Põlva vallas Rosma külas kinnistul «LINNAMÄE» elamukruntide jagamiseks. Kehtestatud on järgmised detailplaneeringud: 1. Põlva vallas Mammaste külas kinnistul «KURVITSA 24» elamukruntideks jagamine (1995); 2. Põlva vallas Aarna külas kinnistul «KIOMA MÕIS» veisekasvatushoonete rajamiseks (2001); 3. Põlva vallas Puskaru külas Kinnistu «Metsavahe»; 4. Põlva vallas Puuri küla kinnistul «KOROLI JA KAROLI A-94». Põlva valla territooriumile jäävad tiheasustusalad ja detailplaneeringu kohustusega piirkonnad on määratletud Põlva maakonnaplaneeringuga ning täpsustatud Põlva valla üldplaneeringuga. Põlva valda jäävad järgmised tiheasustusalad

Taevaskoja küla keskus ja suvilate maa-ala;

Mammaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala;

Rosma küla ühepereelamute ja tootmishoonete maa-ala. Tiheasustusaladel toimub ehitustegevus ainult detailplaneeringute alusel, mis võimaldab ala arendamist kavandada avaliku protsessina. Lisaks on detailplaneeringu kohustusega aladeks määratletud tiheasustuse iseloomuga või erilist looduslikku, ajaloolis-kultuurilist või esteetilist väärtust omavad piirkonnad. Detailplaneeringu kohustusega piirkonnad Põlva valla territooriumil on järgmised

Himmaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala;

Lutsu küla tootmishoonete maa-ala;

Peri küla keskus ja tootmishoonete maa-ala;

Meemaste küla tootmishoonete maa-ala;

Tännassilma küla keskus;

Aarna küla keskus ja tootmishoonete maa-ala;

Mammaste küla suvilate maa-ala;

Puuri küla ühepereelamute maa-ala;

Orajõe küla ühepereelamute maa-ala;

Soesaare küla ühepereelamute maa-ala;

Taevaskoja puhkeala koos sissesõidutee, parkla ja selle ümbrusega;

Partsi järve ümbrus ja Saarjärve ümbrus. 2. Majandus ja ettevõtlus Teed Põlva valla hooldada on ligikaudu 140 km teid ja keskasulate tänavaid, millest ligikaudu 10 km on asfalt- ja 130 km kruuskattega. Kõnniteid on suuremates külades väga väikeses mahus ja korralikke kõnni- ja jalgrattateid pole välja arendatud. Valgustatud tänavaid ja külakeskusi on valla territooriumil kokku 35 km. Valla teede ja tänavate olukord on väga erinev ja vajab järjepidevat hooldust. Alustatud on teehoiukava koostamist, mis peaks valmima 2003. aasta lõpuks. Põlva valla territooriumile jäävad piirkonna suuremad maakonna tugimaanteede ristmikud ja ringteed. Linna ja valla raudteeäärseid tootmispiirkondi ja muid alasid teenindavaks ohtlike veoste marsruudiks on määratletud Põlva valda läbiv ringtee, kuhu suubuvad ka peamised Põlva liiklussõlme suuremad maanteed. Üldplaneeringus kavandatava jalgrattateede projekt seob esialgu peamiselt linna lähialadega, kuna hajaasustuses ei ole eraldi jalgrattateede väljaehitamine majanduslikult otstarbekas, kuigi väga vajalik. Hetkel on planeeritud eelkõige rajada jalgrattateid Mammaste ja Rosma piirkonda (täiendamaks muuhulgas sealseid looduslikke puhkepiirkondi). Tallinn–Tartu–Põlva–Petseri raudteed on ka edaspidi arvestatud olulise transpordikoridorina. Perspektiivis uue ülesõidu/viadukti rajamine Põlva valla territooriumile. Vesi ja kanalisatsioon Koostatud ja kinnitatud on Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) aastaks 2004–2016. Vaata lisaks www.polvavald.ee Olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960–1990, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni laiendatud oluliselt ei ole. Peamiselt on toimunud ainult olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud rekonstrueerimistööd. Erastamisprotsessi käigus sattus enamus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidest, pumplatest ja puhastitest erasektori valdusesse. Kuna keskmine sissetulek leibkonna kohta on madal, siis ei võimalda vee ja kanalisatsiooni hinnast saadud tasu katta vajalikke investeeringuid. Seoses sellega on suur hulk joogivee ja kanalisatsiooni trassidest amortiseerunud. Samuti vajavad rekonstrueerimist kõik vallas paiknevad reoveepuhastid ning joogiveehaaretele on vajalik rajada puhastusseadmed (peamiselt raua eraldamiseks). Senini riigi abina kaasrahastatud investeeringud vabariigis on jaotunud peamiselt kohaliku omavalitsuse osalusega munitsipaalettevõtetele. Põlva vallal veevarustusega tegelev munitsipaalettevõte puudub, mille tulemusena investeeringud ei ole jõudnud vallas asuvate ning rekonstrueerimist vajavate vee ja kanalisatsiooni objektideni. 2003. aasta seisuga ei osale Põlva Vallavalitsus ning kohalik volikogu vajalikus mahus valla territooriumil oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel ja korraldamisel. Paljud rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgud ning muud rajatised on ehitatud ilma projektita või vallalt nõusolekut saamata. Paljudel heitveesuublatel ja veehaaretel puudub vajalik vee erikasutusluba. Käesoleva ÜVK arengukava rakendamiseks on vajalik Põlva vallas luua omavalitsuse osalusega munitsipaalettevõte, kelle ülesandeks oleks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Ettevõtte ülesandeks oleks võtta üle enamus ÜVKs käsitletavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ning tagada normidele vastav kvaliteet nii joogiveele kui heitveele. Munitsipaalettevõttel on oluliselt lihtsam taotleda ja saada riigiabi ning samuti on omafinantseeringu maht madalam. Hetkeolukorra säilimisel muutub ÜVK arengukava elluviimine äärmiselt raskeks, kuna väikestel ja tihti ka ebaseaduslikel vee-ettevõtetel ei ole võimalik saada vajalike investeeringute teostamiseks laenusid ning riigiabi, et viia ÜVK rajatised vastavusse kehtivate nõuetega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on vallaelanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 1500 inimest, mis on ligikaudu 35% valla elanikkonnast. Elektrivarustus Põlva valla elektrienergeetika arengusuunad on Eesti Energia poolt määratud üldiste suundumustega: aastaks 2013 kindlustatakse tarbija juures kvaliteetne pinge 230/400 V. Uute 0,4 kV liinide pikkus ei tohi ületada 600 m ja ehitamisel kasutatakse vaid õhu- või maakaablit. Nähakse ette 10 kV võrgu üleviimine 20 kV pingele ning aastaks 2015 on kavandatud 35 kV elektrivõrgu viimine pingele 110 kV või 20 kV. Pidevalt tehakse tööd olemasoleva võrgu töökindluse tõstmiseks. Põhilisteks töödeks on amortiseerunud infrastruktuuri väljavahetamine, alajaamavõrgu tihendamine (eelkõige väikese võimsusega alajaamade rajamise teel), võimaliku ohu allikateks olevaid elektri paljasjuhtmeid asendatakse isoleeritud juhtmetega. Põlva vallas esineb ka piirkondi, kus elektrivarustus on puudulik (üksikutes taludes puudub). Kahjuks ei soodusta praegune majandussituatsioon olukorra paranemist – Eesti Energia pole huvitatud infrastruktuuri arendamisest, kui investeering pole talle majanduslikult põhjendatud ning soovijad ei suuda alati tagada omaosalust liitumiseks vajaliku toiteliini väljaehitamisel. Olemasolevatest liinidest kaugel asuvate üksikute hoonete elektriga varustamiseks võib liinide rajamisest otstarbekamaks osutuda generaatorite kasutamine. Praegu toodetakse vallas elektrienergiat Saesaare hüdroelektrijaamas ning võib eeldada selle tegevuse jätkumist. Samuti on huvi tuntud täiendavate hüdroelektrijaamade rajamise vastu. Uute hüdroelektrijaamade rajamine Põlva valla jõgedele ja ojadele võib toimuda kõiki keskkonnakaitse nõudeid järgides ja maaomanike nõusolekul kohtadesse, kus on piisavalt vaba hüdroenergiat. Tänavavalgustus Peri läbival maanteel ja külakeskuse juures on tänavavalgustus olemas, plaanis on valgustusega katta ka korterelamute piirkond. Rosmal on välja ehitatud tänavavalgustus I etapp ning II etapp ootab investeeringuid. Nii olemasoleva hoonestusala kui ka planeeritud elamurajooni valgustamiseks on tänavavalgustuse asukoht kantud üldplaneeringu kaardile. Himmastes olemasolev tänavavalgustus vajab kaasajastamist ja täiendamist. Mammaste tänavavalgustuse võrk on keskasula hoonestusalal välja arendatud, täiendavate valgustite lisamist pole planeeritud. Perspektiivis on arvestatud tänavavalgustuse rajamine ringteele. Lisaks on tänavavalgustus Orajõel ja Aarnas ning väiksema osatähtsusega tänavavalgustused Puuril, Miiastes, Kähris, Tännassilmas ka Soesaares. Laiendamist vajaks tänavavalgustus Orajõel, Taevaskojas, Rosmas ja Põlva linna ümbritseval ringteel. Soojamajandus Põlva valla suuremad külad – Mammaste, Himmaste ja Peri on kaetud soojavarustuse võimalusega osaliselt. Himmastes on tsentraalküttelt üle mindud lokaalsetele gaasikatlamajadele. Tsentraalse soojavarustuse taastamist ei ole ette näha. Peril on säilinud tsentraalkatlamaja, mis varustab soojaga Peri Külakeskust ja kaheksat korterelamut. Kuni 1999. aastani varustas Mammastet soojaga Põlva kesklinna katlamaja. 1999. aastal rajati 1-megavatise võimsusega Foster Wheeler gaasikatlaga lokaalkatlamaja, mida praegu haldab AS Põlva Soojuse varade rentnik AS Põlva Jõujaam. Füüsiline ühendus Mammaste ja linna soojavõrgu vahel on praegu olemas, kuid seda ei kasutata. Uurimis- ja arendustöös «Põlva linna kaugküttevõrgu optimeerimine» (OÜ Pilvero, 2001) on välja pakutud variant taastada Mammaste soojaga varustamine Põlva linna keskküttesüsteemist (see nõuaks kas olemasoleva Mammastesse suunduva soojatrassi rekonstrueerimist või uue trassi rajamist), kuid majanduslikel kaalutlustel ei olda sellest huvitatud, ja nii võib eeldada lokaalkatlamaja töö jätkumist. Küttestruktuuris pole viimastel aastatel muutusi toimunud, praegu varustatakse soojaga kuut paneelelamut ja vallamaja, muutumist tarbijate arvus ei ole ette näha. Gaasivarustus Põlva vallas on gaasivarustus Himmaste, Mammaste ja Peri asulas. Täiendavate gaasijuhtmete rajamist on ette näha Puuri ja Orajõe külla ning Põlva linna ümbrusesse elamuarendusest tekkivatest vajadusest. Peamiseks arendustööks on olemasoleva võrgu kaasajastamine. Gaasitrasside ehitamise kõrge maksumuse tõttu on gaasivõrguga liitumine reaalne vaid olemasolevate gaasitrasside läheduses – eespool mainitud asulates ja Põlva linna lähiümbruses. Andmeside Põlva vald on kaetud EMT, Radiolinja ja Tele2 GSM-levialaga. RAS-1000 raadiotelefoni leviga on vallast kaetud ca 80%. Telekommunikatsiooni teema käsitlus arenguvisioonina Põlva valla territooriumil annab hetkel võimaluse rääkida ainult üldistatud kontekstis. Olemasoleva telefonivõrgu suurt laienemist ette näha ei ole, sest enamik liitumissoovidest on juba rahuldatud ning maapiirkondades, kus telefoniliinide rajamine oleks väga kulukas, on lauatelefonile tekkinud alternatiivid GSM ja RAS-1000 telefonide näol. Areng on suunatud telefonside parandamiseks (analoogjaamade asendamine digitaaljaamadega) ning andmeside teenuste laiendamiseks Mammastes ja Himmastes. Vajalik on andmeside püsiühenduse võimaluste loomine Perile ja teistesse keskustest kaugemalasuvatesse piirkondadesse, sh Taevaskoja, Vanaküla ja Kiuma raamatukogusse. Elioni investeeringud vaatlevad kõneside ja andmeside lahenduste pakkumisi eraldiseisvalt. Kõneside teenuse pakkumisel on jõutud sellisesse staadiumi, kus enamus soovijaid on telefoniteenuse kasutajad. Kindlasti on üksikjuhtumeid, kelle füüsilise ühenduse ja raadiolevi puudumise tõttu pole teenust võimalik kasutada. 1. märtsiks 2001. a esitatud avaldused on Põlvamaal 100% oma lahenduse leidnud. Praegusel hetkel ei lasu Elionil enam kohustust uusi sidetrasse välja ehitada, kui puudub majanduslik põhjendus. Kui siis ainult kliendi investeeringu abil omavahel kokku leppides. Suurem huvi Elionil kui äriettevõttel on praegu andmeside teenuste pakkumisele. Siin peab olema klientidepoolne reaalne huvi avalduste näol ning seejärel konkretiseerub vastav tehniline lahend vastavalt asukohale ja firma võimalustele. * Hõreasustusega piirkondades, kus puudub kaablivõrk, peab orienteeruvalt raadiolingi teel DSL ühenduse pakkumiseks olema 5 km raadiuses 15 reaalset kasutajat. Hetkel on Põlva valla territooriumil planeeritud ja lahendust vajavad tegevused: 1. Peri Põhikooli interneti püsiühendus. 2. Kiuma Raamatukogu interneti püsiühendus. 3. Taevaskoja Raamatukogu on võimalik ühendada interneti püsiühendusega, kui viiakse lõpule Taevaskotta suunduva fiiberoptilise kaabli ning ADSL sõlme paigaldamine. Viimane nõuab piisava hulga soovijate olemasolu Taevaskojas (eeldatavasti need tekivad). 4. Vanaküla Raamatukogusse paigaldati interneti püsiühendus ADSL tehnoloogial alates 4. juunist 2003. a. 5. Peri külakeskuse (raamatukogu) interneti püsiühenduse saaks asendada ka ADSL tehnoloogiaga, kui paigaldatakse ADSL sõlm (eeldatavalt septembris 2003). Ettevõtlus 2003. a jaanuari alguse seisuga oli Põlva vallas 4414 elanikku, ligikaudu 60% elanikkonnast oli maksumaksjaid. Äriregistri interneti teabesüsteemi päringu andmetel oli 02.07.2003. a seisuga Põlva valla aadressiga registreeritud kokku 195 ettevõtet, millest 89 äriühingud, 80 FIEd ja 26 on mittetulundusühingud ja ühistud. Lisaks on Põlvamaa maksuametis arvel 02.07.2003. a seisuga 190 füüsilisest isikust tegutsevat ettevõtjat. Tabel 1. Põlva vallas tegutsevate ettevõtete registreerimiste arv Aasta Äriühingud FIE-d MTÜ-d Kokku 1990 4 3 0 7 1991 1 7 0 8 1992 4 6 1 11 1993 16 1 1 18 1994 7 0 0 7 1995 2 1 7 10 1996 5 2 4 11 1997 9 8 2 19 1998 9 8 0 17 1999 13 14 6 33 2000 8 5 1 14 2001 5 9 2 16 2002 4 13 0 17 2003 2 3 2 7

Joonis 1. Põlva vallas tegutsevate ettevõtete registreerimiste arv. Kõige rohkem tegutseb vallas osaühinguid ja füüsilisest isikust tegutsevad ettevõtjad, kelle levinuimateks tegevusaladeks on põllumajandussaaduste tootmine ja müük, järgneb puidu- ja metsatöötlemine, transporditeenused, jaekaubandus ja hulgimüük jne. Ettevõtlusevormidest domineerivad arvult füüsilisest isikust ettevõtjad. Uute ettevõtete registreerimine on jäänud vähemaks, aga olemasolevad ettevõtted on laiendanud oma tegevust ning tugevdanud oma konkurentsivõimet. Paljud füüsilisest isikust ettevõtjad on saavutanud oma tegevusega suuremad mahud ning seetõttu on oodata suuremat ümberregistreerumist äriettevõteteks. Töötajate arvult on suurimateks tööandjateks PÕLVA POÜ ja PERI POÜ. Valla ettevõtted on tööandjateks peamiselt Põlva valla elanikele. Samas ligi 30% töölistest on pärit teistest piirkondadest (naaberomavalitsustest). Turism (vaata lisa www.polvavald.ee Põlva piirkonna turismipotentsiaali analüüs) Põlva valla soodne geograafiline asukoht – rohelus, kaunid metsad ja turvalisus on heaks eelduseks turismi arendamiseks piirkonnas. Suurimaks vaatamisväärsusteks on Eestis ainulaadne Taevaskoja looduskaitseala (RMK puhkeala). Taevaskodasid külastab aastas ligikaudu 55 000 inimest. Põlva Turismiinfopunkti on 2002. a külastanud 5606 turisti, mis iga aastaga on kasvanud. Viimastel aastatel on seoses siseturismi suurenemisega kiiremini arenenud ka kogu turismimajandus. Talvised ja suvised rahvaspordihuvilised saavad kasutada valgustatud ja korrastatud Mammaste suusa-, jalgratta- ja matakaradasid. Majutusteenuse vajadus ületab tipphooajal pakkumise. Puudus on linnavälistest suurematest kompaktsetest majutus-, seminari- ja puhkekohtadest. Turistidele kättesaadavatest nõuetelevastavatest toitlustuskohtadest on suur nappus ning samuti on telkimise ja karavanide parklate puudus. Peamine ülesanne on säilitada puhkeväärtusega metsa hulka. Kaitsta looduskeskkonda koos piirkonna miljööväärtustega. 6. Sotsiaalse olukorra kirjeldus Elanikkond ja rahvastik Põlva valla territooriumil asub 27 küla, millest 4 suuremat on Mammaste, Himmaste, Rosma ja Peri. PÕLVA VALLA ALALISTE ELANIKE JA LASTE ARV. SÜNNID KÜLADE KAUPA 01.09.2003 seisuga Jrk nr KÜLA NIMI ALALISTE ELANIKE ARV KOKKU LASTE SÜNDIDE ARV 2002 LASTE SÜNDIDE ARV 01.09.2003 sept 1. Aarna 267 2 2. Adiste 93 1 3. Andre 67 1 4. Eoste 75 1 5. Himmaste 585 10 6 6. Holvandi 119 2 2 7. Kiuma 109 4 8. Kähri 106 2 3 9. Lutsu 56 1 10. Mammaste 697 7 3 11. Meemaste 62 12. Metste 127 1 1 13. Miiaste 69 14. Nooritsmetsa 83 1 15. Orajõe 59 16. Partsi 136 1 1 17. Peri 409 5 6 18. Puskaru 74 1 19. Puuri 167 3 3 20. Rosma 427 2 21. Soesaare 64 2 22. Taevaskoja 118 23. Tromsi 70 1 24. Tännassilma 239 4 25. Uibujärve 49 26. Valgesoo 30 27. Vanaküla 51 KOKKU 4408 47 30 2003. a septembrikuu seisuga elas vallas 4408 inimest, nendest naisi 2248 ja mehi 2160. Kokku elab neljas suuremas asulas 2118 elanikku, mis moodustab valla elanikkonnast ligikaudu 48%. Viimase kümne aasta jooksul on iive olnud valdavalt negatiivne, kuid viimastel aastatel on sündide arv stabiliseerunud. Samuti on laste arvu tõus vallas seotud suuresti sisserändega. LASTE SÜNDIVUS AASTA Tüdrukud Poisid Sündinud laste arv kokku 2000 15 29 44 2001 17 14 31 2002 24 23 47 Vallaelanike arvu hoiabki suhteliselt stabiilsena elanike liikumine Põlva linnast ning teistest naaberomavalitsustest. Valla 1989.–1998. aastate keskmise näitaja põhjal võib öelda, et inimesi saabus valda rohkem või võrdne arv võrreldes vallast lahkujatega. Valla 4414 elanikust on peale eestlaste veel teiste rahvuste esindajaid: venelased (23), ukrainlased (6), soomlased (12) ja muud 35. Vallaelanikest oli 2002. a registreeritud keskmiselt 120 töötut kuus. Eeldatavalt ei ole end töötuna arvele võtnud ligikaudu 125–130 isikut. Seega on töötuse protsent vallas ligikaudu 14%. Hinnanguliselt töötab ca 100–145 isikut nn «mustalt» ja nende töötamine või töötus ei kajastu statistikas. Vallas leidub töökohti rohkem meestele. Eriti raske on töökohta leida keskealistel ja vanematel naistel, kellel on kesk- või põhiharidus. Paljud töötajäänud noored ja energilisemad inimesed lahkuvad vallast töökoha otsinguil. Töökoha kaotanu, kes ei suuda kiiresti uut töökohta leida, jääbki tihtilugu rakenduseta ja hakkab sõltuma sotsiaaltoetustest. Kasvanud on madala haridustaseme ja kvalifikatsioonita töötute hulk. Probleemiks on ka madal palgatase ja kutsehariduse ühekülgsus. Sotsiaalhoolekanne Hea sotsiaalse keskkonna loomiseks on vallal olemas haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused ja sotsiaalhoolekandeks vajalik süsteem. Täna on teenuste valik siiski uuringute puudumisel ning materiaalsetel põhjustel piiratud. Sotsiaalhoolekandeasutusena tegutseb vallas alates 1993. aastast Põlva Valla Hooldekodu. Hoolduskohtade arv on momendil 36, millest umbes pooled kohad on täidetud oma valla kodanike poolt. Enamik hoolealuseid on lamavad ning vajavad pidevat hooldust ja järelevalvet. Probleemiks on psüühikahäiretega inimesed, keda ei saa oma diagnoosi tõttu paigutada valla hooldekodusse. Samuti on vanureid ja puudega inimesi, kes tuleksid toime oma kodus, kui neile oleks tagatud koduõenduse teenus. Edaspidi tuleks juurutada ka tasulise hoolduse süsteemi, kus klient osaliselt või täielikult finantseeriks talle osutatud teenuste maksumuse. See tooks kaasa pakutavate sotsiaalteenuste nimekirja laienemise. Vallaelanikel on piiratud võimalus kasutada lisaks ka Põlva Päevakeskuse kompleksteenust (pesupesemisvõimalus, ajakirjanduse lugemine, huviringide tegevus, kultuuriüritused). Põlva valla elanike teenindamisel on seatud eesmärgiks elanike teenindamine võimalikult lähedal nende elukohale. Selleks on loodud sotsiaaltöötaja vastuvõtukohad küladesse. Põlva vallas on 2 sotsiaalkorterit, 1- ja 3-toaline korter tsentraalküttega ja omaette san. sõlmega. Mõlemas korteris on momendil üürnikud. Seega on vallal vajadus sotsiaalpinna järele. Senini on lahendamata supiköögi küsimus, kus vajadusel sooja süüa saada. Arvestades asjaolu, et valla rahvastik vananeb ja tööjõulise elanikkonna töötempo ja närvipinge kasvab, tekib kindlasti vajadus uute hoolduskohtade järele. Puudub terviklik rehabilitatsioonisüsteem. Tööealiste täiskasvanute toimetulematuse põhjuseks ja ka toimetulekut mõjutavate probleemide (alkoholism, madal haridustase) tagajärjeks on kõrge töötus. Rohkem tähelepanu vajavad vanemliku hoolitsuseta lapsed ja puudub laste turvatuba. Valla täiendavad sotsiaaltoetused 2002. a statistilistel andmetel oli Põlva vallas leibkonna liikme kuu netosissetulek ligikaudu 1800 krooni. Väljaminekud leibkonna liikme kohta on ligikaudu 1900 krooni, mis näitab, et väljaminekud ületavad sissetulekuid. Sellest tulenevalt võib öelda, et elanikkonnal puuduvad piisavad võimalused raha hoiustamiseks või investeerimiseks. Sotsiaaltoetuste lisavajadusi ja ulatust mõjutab ühiskonna teiste sektorite (tööhõive, palgad, keskkond jms) arengud, kõige enam meetmed tööhõives. Mida suurem on töötus, seda keerukamad probleemid on lahendada sotsiaalvaldkonnas. Lisaks riiklikele toetustele on vallas välja töötatud sotsiaaltoetuste süsteem lastele ja lastega peredele, vanuritele ja puuetega inimestele. Sihtgrupp Toetuse liik/ teenus/ muu abi Saajate arv 2002 Lapsed, pered Ühekordne sünnitoetus 47 Üldine toidusoodustus à 2 krooni päev 420 Soodustus lasteaia/koolitoidule 51 Toetus koolitarvete ja lasteriiete ostmiseks, õppevahendite soetamine jms) 43 Laagritoetused 12 Õppetoetus 23 Õpilaste sõidusoodustus 350 Tervisetoetused (raviteenused, eraarstiabi, prillid jms) 34 Vanurid Tervisetoetus ( ravimid, proteesid jms) 14 Üksikvanurite küttepuud 36 Koduteenuste osutamine üksikvanuritele 5 Institutsionaalne hooldus 18 Puuetega inimesed Abivahendite ostu/rentimise toetus, küttepuud 18 Ravimite kompenseerimine 10 4. Haridus Põlva vald võimaldab alus-, alg- ja põhihariduse omandamise. Põlva vallas on 4 kooli ja 1 lasteaed, sh 3 munitsipaalkooli ja 1 erakool - Mammaste Lasteaed-Algkool, Himmaste Algkool, Johannese kool Rosmal ja Peri Põhikool. Keskharidus on valla lastele kättesaadav Põlva linna keskkoolis ja ühisgümnaasiumis. Lasteaia täituvus on hetkel suurem, kui asutuse optimaalne kohtade arv võimaldaks. Lasteaia kohtadele on kujunenud järjekord. Lasteaed annab head alusharidust ning Mammaste Lasteaed-Algkool on kujunenud ka koolieelse ja algkooli kasvatuse programmi «Hea Alguse» nõustamise keskuseks lastevanematele ning teistele lasteaedadele. 1989 – k.a tegutseb Rosmal (IX kl) Johannese Kool Rosmal, mis on Steiner-pedagoogikale põhinev vaba waldorfkool, mida juhib MTÜ Põlva Väikese Kooli Selts. Kool teeb tihedat koostööd kohaliku omavalitsuse ja Rosma küla elanikega. Tulevikus on planeeritud rohkem ühitada kooli ja küla tegevusi külaelu arendamiseks ja seltsitegevuse edendamiseks. Lähima kolme aasta perspektiivis ei tohiks õpilaste arv koolides oluliselt väheneda, välja arvatud Peri Põhikoolis. Gümnaasiumiharidus on valla lastele kättesaadav Põlva Keskkoolis või Põlva Ühisgümnaasiumis. Väga laia huviringide valikuga on algkoolid, mis annavad lastele huviharidust õppetöö väliselt eri huviringide (näiteks näitering jne) kaudu. Põlva valla lapsed ja noored saavad tasemega huvialahariduse Põlva Muusika- ja Kunstikoolist ning Spordikoolist. Koolihoonetest on heas olukorras Himmaste ja renoveerimist vajavad Mammaste Lasteaed-Algkool ja Peri Põhikool. 5. Kultuur ja sport Põlva valla elanikkonna kultuuritegevus on koondunud külakeskustesse ja Põlva linna kultuuriasutustesse. Vallaelanikud võtavad aktiivselt osa piirkonna klubilistest ja seltside tegevustest. Vallas tegutsevad kultuuriasutusena järgmised külakeskused: 1. Himmaste, kus asub raamatukogu, kooskäimise koht ja AIP. 2. Peri, kus asuvad raamatukogu, muuseumituba ja kooskäimise koht. 3. Taevaskoja, kus asub raamatukogu, AIP ja külarahva kooskäimise koht. 4. Miiaste, kus asub raamatute laenutuskoht, AIP ja kooskäimise koht. 5. Vanaküla, kus asub raamatukogu, AIP ja kooskäimise koht. 6. Kiuma, kus asub raamatukogu, AIP ja kooskäimise koht. Külade seltsitegevust edendavad oma piirkondades MTÜ Taevaskoja, Miiaste Käsitööselts, Himmaste Käsitööselts, Tännassilma sädeinimesed ja raamatukogude juhatajad. Loodud on MTÜ Põlva Valla Avatud Noortekeskus, Peri Noorteklubi ja Himmaste Noorteklubi. Noorsootööd korraldab Peri kultuuri- ja noorsootöötaja koostöös raamatukogude juhatajatega. Noorsootöö vajab suuremaid investeeringuid ning koolitatud ja motiveeritut kaadrit ja kogukonna kaasabi. Vajadus nn külakeskuste ja kooskäimiskoha järele Tännassilmas, Aarnas, Rosmal ja Mammastes. Külaelu edendamist vajavad ka teised väiksemad külad. Põlva valla raamatukogud on klassikalised avalikud rahvaraamatukogud, mis täidavad valla ka avaliku internetipunkti funktsioone ja võimaldavad klubidel ning seltsidel koos käia ja kasutada raamatukogu ruume. Kultuuritegevuseks on ainult Himmastes ja Peril avarad ruumid. Väiksemates külakeskustes on väga suur ruumipuudus. Peril olev muuseumituba vajab reklaami ning on rohkem ainult olemasolevate esemete eksponeerimisele orienteerunud. Külakeskused, kus on suuremad saalid (Himmastes ja Peril), korraldavad külakeskuste juhid teatrietendusi, kontserte ja muid meelelahutusüritusi. Väiksemates külakeskustes on kohati isetegevus aktiviseerunud, aga puuduvad ruumid tegevuste laiendamiseks (näiteks Miiaste, Tännassilma, Kiuma jt). Spordivaldkonnas on eestvedajateks Spordiklubi «Serviti», kes aitab korras hoida valla spordiobjekte ja korraldab spordiüritusi. Jalgpalliklubi «Lootos» tegeleb aktiivselt ja edukalt noorte jalgpallihuvilistega. Valla suurimad spordiobjektid on Mammaste suusarajad, lumelauamägi, Peri mängu- ja spordiväljak (pooleliolev), Himmaste mängu- ja spordiväljak (pooleliolev), Mammaste korvpalliplats, Mammaste matkarada Taevaskojani. 6. Loodus- ja elukeskkond Põlva valla looduslikud eeldused ja külakeskuste olemasolu annavad võimaluse kujundada heakorrastatud eripärased külad oma traditsioonidega. Peri park, Rosma päkamägi, Partsi küla järved, Taevaskoda, Orajõgi, Himmaste allikad jpm vahelduv reljeefsus ja kaunid metsad ning hooldatud põllumaa kujundavad valla ilmet. Olemas on visuaalselt väärtuslikud looduskaitsealad ja oma ajastule iseloomulikud muinsuskaitseobjektid Kähri kirik, Otteni vesiveski, Rosma vesiveski, Peri mõis, Partsi mõis, Kadaja talu jm. Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega piirkonnad ja rohevõrgustikud. Puuduvad valla külakeskuste haljastusprojektid ja samuti ei ole vallas vastava eriharidusega spetsialisti. Valla külakeskuste kujundamise olulisteks aspektideks on valla territooriumi funktsioonide (haljasalad, rekreatsioonialad, spordi- ja mänguväljakud jms) käsitlemine ühtse kujundusliku süsteemina, arvestades kujunduselementide sobivust nende alade eripära ja omalaadse miljööga. Edaspidine külakeskuste väljakujundamine, jalakäijate ja jalgrattateede ning puhkealade arendamine ning külade kujunduse–haljastuse planeerimine. Valgustuse ja eramute ning korruselamute heakorra kompleksne lahendamine suurendab valla ja külade visuaalset atraktiivsust, loob tingimused turismi arenguks ja parandab inimeste elukeskkonda. Keskkond Põlva vallas puuduvad suured keskkonda saastavad tootmisettevõtted ja olulised reostusallikad. Ettevõtted ja korterelamud on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Tegutseb kolm jäätmekäitlusettevõtet, suurem osa korterelamute reoveest puhastatakse, olemas on ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik (kasutatud akud ja vanaõlikonteinerid), pakendeid ja metallijäätmeid kogutakse kokkuostupunktide kaudu. Enamus tavajäätmetest ladestatakse prügilasse, sh orgaanilised jäätmed, lahendamata on reoveesette probleem. Puhta keskkonna tagamine ja säästva arengu põhimõtete rakendamine võimaldab valla keskkonda käsitleda looduslähedase kultuurmaastikuna, mida iseloomustab inimeste keskkonnateadlikkus, turvaline elukeskkond, korraldatud jäätmemajandus, loodusressursside eksponeerimine ja säästlik kasutamine. III. ARENGUTRENDID JA MÕJURID I. Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2003–2006) Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks: Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2003–2006) sätestab üle-eestilised eesmärgid ettevõtlus- ja majanduspoliitika, maaelu ja tööstuse osas. Dokument on aluseks Eestile Euroopa Liiduga ühinemisel avanevate struktuurifondide vahendite kasutamisel. Hetkel on Eestile kandidaatriigina avatud eelstruktuurifondid: PHARE 2000+, SAPARD, ISPA. Ühinedes Euroopa Liiduga avaneb Eestile perioodil 2004–2006 neli struktuurifondi (tõukefondi): 1. Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajate konkurentsivõime tõstmisele. 1.2. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) toetab investeeringuid sotsiaal-majandusliku arengu kiirendamiseks. 1.3. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist. 1.4. Kalanduse Arendusfond (FIFG) on suunatud lahendama kalanduse valdkonna struktuurseid probleeme. 1.5. Ühtekuuluvusfond – (Cohesion Fund). Ettevõtluspoliitika eesmärk on soodustada ettevõtlikkust ja uute töökohtade loomist ning tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti maaelu ja seda reguleerivate poliitikate põhiküsimusteks on põllumajanduse ümberstruktureerimisest tulenevad laiemad ühiskondlikud mõjud, haja-asustuspiirkondade spetsiifika ning maa kui ressursi kasutamisega seotud probleemistik. Eesti tööstuse peamiseks arengumootoriks on eksport. Eesti sotsiaal-majanduslikku olukorda lähitulevikus mõjutada võivad olulised muutused seonduvad ühinemisega EL-iga. Eri uuringud on osutanud, et ühinemine viib tõenäoliselt liitujariikide järelejõudmise (catching-up) kaudu järk-järgult tootlikkuse ja elatustaseme konvergentsile ning liitumine suurendab uute liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust (cohesion) EL-iga. II. Põlvamaa arendusstrateegia Maakonna arengustrateegia on suunatud eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele, majandusstruktuuri mitmekesistamisele uute mittetraditsiooniliste tegevusaladega, ettevõtluseelduste igakülgsele arendamisele ja turismi arendamisele, piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. III. Põlva valla üldplaneering aastani 2015 IV. Vallaasutuste, külade arengukavad ja sektori arengukavad 1. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2004–2016 2. Põlva valla teehoiukava aastani 2008 3. Põlva valla jäätmekava aastani 2008 4. Mammaste Lasteaed-Algkooli arengukava 5. Himmaste Algkooli arengukava 6. Taevaskoja küla arengukava IV. PÕLVA VALLA ARENGU VISIOON 2010 Põlva piirkonnas on toimiv haldusruum. Põlva vald on turvaline, mainekas ja väärtustatud elukeskkonnaga elamispiirkond. Piirkonnas on säilinud kaunis looduskeskkond kaitsealadega ning arenenud säästev majandus. Kõik valla teed on sõidetavad aastaringselt. Põlvas tagatakse kvaliteetne alus- ja üldharidus. Kogukond osaleb aktiivselt vallaelu arendamisel. Põlva on tunnustatud aktiivse puhkuse piirkonnana. Piirkonnas on arenenud mitmekülgne ettevõtlus, tagades töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Olemasolev infrastruktuur võimaldab ettevõtluse arengut. Sotsiaalteenused ja arstiabi on elanikkonnale kohapeal kättesaadavad. IV. EESMÄRGID JA TEGEVUSED aastani 2010 1. HALDUS Arengueeldused • Ametnikkonna ja spetsialistide olemasolu. • Kehtestatud üldplaneering aastani 2015. • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004–2016. • Kodulehekülje www.polvavald.ee olemasolu ja info kättesaadavus valla raamatukogudes. • Infotehnoloogiline baas ja vajalik tarkvara. • Vallalehe väljaandmine. • Vallaasutuste arengukavade olemasolu. • Taevaskoja küla arengukava. • Põlva valla arengukava aastani 2002 olemasolu. • Ühiskondlikku aktiivsust tagavad külakeskused ja MTÜd, seltsid ning Avatud Noorte Keskus. • Külakeskuste olemasolu. • Koostöös elanikkonna ja ettevõtjatega ühisprojektide ning ürituste läbiviimine. • Naaberomavalitsustega ühisprojektide koostamine ja läbiviimine. Probleemid • Osaliselt puuduvad erialaspetsialistid (keskkonnakaitsespetsialist ja täiskohaga ehitusnõunik). • Vallale kuuluvate hoonete ja rajatiste alune maa on osaliselt munitsipaliseerimata. • Transpordivahendite puudus (vald asub suurel territooriumil). • Vallaasutuste arvutipark ja tarkvara vajab järjepidevat kaasajastamist. • AIP punktid vajavad laiendamist ja kaasajastamist. • Piirkonna ühtse haridus- ja sotsiaalkontseptsiooni puudumine. • Vähene koostöö Põlva linnaga. • Noorte vähene kaasamine. • Külaelanike passiivsus ja madal omaalgatusvõime. • Külades puuduvad valitud külavanemad. • Külade jätkusuutlikuks arenguks puuduvad arengukavad. • Väljaarendatud külakeskuseid on vähe. • Klubide ja MTÜde vähesus. Visioon Põlva piirkonnas on toimiv haldusruum. Kogukond osaleb aktiivselt vallaelu arendamisel. Kvalifitseeritud haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja arengu. EESMÄRK 1. Valla arengu jätkusuutlik ja järjepidev planeerimine EESMÄRK 2. Laiapõhjaline kogukonna kaasatus, info kättesaadavus ja koolitus Tegevused • Küladele või ühistele piikondadele arengukavade koostamine koostöös küla sädeinimestega. • Külade arengukavade kinnitamine. • Tagada valla õigusaktide kättesaadavus. • Piirkonna haldusasutuste ametnike ja spetsialistide koostöö ning toimiva võrgustiku loomine. • Puuduvate valdkondade katmine spetsialistidega. • Põlva piirkonna sotsiaalsfäärisüsteemi ühiskontseptsiooni loomine ja järgimine. • Ametnike oskuste ja teadmiste tõstmine erialaste täienduskoolituste kaudu. • Kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. • Ühisprojektides osalemine, projektide koostamine ja läbiviimine. • Geoinfosüsteemi käivitamine ja rakendamine. • Teehoiukava kinnitamine ja erateede valdajatega teede avalikuks kasutamiseks lepingute sõlmimine 2006. aastaks. • MTÜde, klubide ja seltside loomise toetamine ja kaasamine valla arengu edendamisel. • Külavanemate valimine. • Külavanematele ja küla aktiivile koolituste organiseerimine. • Täiendavate külakeskuste väljaarendamine. • Noortevolikogu käivitamine. • Jäätmekava kehtestamine. • Jätkata vallalehe avaldamist ning vajadusel suurendada mahtu. • Endise vabariigi ajal valla omandisse kuulunud maa munitsipaliseerimine. • Haldushoones telefonikeskjaama ja sisevõrgu ehitus. • Haldushoone renoveerimine ning tehnilise baasi ja infosüsteemi kaasajastamine. • Haldushoone parkla laiendamine. • Piirkonna omavalitsustega ühinemise võimaluste analüüsimine. • Ettevõtlike ja aktiivsete kogukonnaliikmete tunnustamine. • Kolmanda sektori kaasamine omavalitsuse teenuste delegeerimisel. 2. MAJANDUSKESKKOND 2.1. Teed, tänavad ja tänavavalgustus Arengueeldused Rahuldava tihedusega teedevõrgu olemasolu. Valda läbivad erisuundades riigi põhimaanteed. Suuremates külakeskustes on olemas tänavavalgustusvõrk. Rosma tänavavalgustuse ehitusprojekti olemasolu. Teehoiukava koostamine 2003. a. Probleemid Kohalike maanteede ja tänavate asfaltkattega teelõikudel on kate väga halvas seisukorras. Kruuskattega erateed ja kohalikud maanteed on suures osas amortiseerunud (kruuskate on teedel kulunud või puudub täiesti, millest tulenevalt on tekkinud palju läbilöögiauke ja osaliselt muutuvad teed kevadperioodil väga halvasti läbitavateks). Kruus- ja muldkattega teed tolmavad kuivaperioodil, kaotades tuuleerosiooniga niigi vähest katet. Külakeskustes puuduvad sademevee- ja drenaažisüsteemid. Puudub kergliikluse infrastruktuur (kõnni- ja jalgrattateed) koos valgustusega. Tihe rongiliiklus põhjustab pikki ooteaegu Põlva ülesõidul. Ringteel puudub eraldatud jalgrattatee. • Tänavavalgustused on osaliselt eravalduses või pole omand määratletud. • Vanemate tänavavalgustuste kohta puuduvad projektjoonised, süsteemid on amortiseerunud, põhjustades suuri energia- ja hoolduskulusid. • Tänavavalgustus on kohati süsteemitu ja puudulik. • Küladel on puudulik viidastus ja külakeskustes puuduvad tänavate nimed ja majadel numbrite- süsteem. Visioon 30% valla teedest on tolmuvaba kattega, kõigil teedel on tagatud aastaringne liiklus. Külakeskuste peamistel teedel ja parklates on uuendatud kõvakate. Tänavavalgustus on kohaliku omavalitsuse omandis ja suuremates keskustes rahuldaval tasemel. Kergliikluse infrastruktuur on välja ehitatud linnalähiküladest linna. Koos külakeskuste tänavate uuendamisega luuakse ja taastatakse ka sademeveesüsteemid. Kõik külakeskuste tänavad ja teed ning ringtee on valgustatud. Turvaline liiklus on tagatud Põlva piirkonnas ühtse liikluskorralduse alusel. EESMÄRK 1. Turvalised ja valgustatud teed ning ohutu liikluskorraldus Tegevused • Teehoiukava järgimine ja realiseerimine (kohalike maanteede remont ja hooldus vastavalt kavale). • Ajakohase teederegistri koostamine ja pidamine. • Ettevõtluspiirkondades koostöös ettevõtjatega teede renoveerimine. • Liikluskorralduse muutmine turvalisemaks ja keskkonnasäästlikumaks. • Kergliikluse võimaluste väljaarendamine vallas koostöös naaberomavalitsustega ja fondide kaasabil. • Põlva linnaga koostöös jalgratta- ja kõnniteedevõrgustiku väljaehitamine. • Tänavatele ja teedele nimede andmine ja tähistamine ning viitade ja numbrite paigaldamine. • Vallateede varustamine ajakohaste liikluskorraldusvahenditega. • Tänavavalgustuse kaasajastamine külades. • Tänavalgustuse projektide tellimine (Taevaskoja, Ringtee, Himmaste). • Rosma II etapi ja Peri küla tänavalgustuse lõplik väljaehitamine ning välja ehitada uued tänavalgustused Taevaskojas, Orajõe külas ja Põlva ringteel. • Olemasoleva tänavalgustuse renoveerimine Himmastes ja Mammastes ning energiasäästu suurendamine ja omandiküsimuse lahendamine. 2.2. Vesi ja kanalisatsioon Arengueeldused • Olemasolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni struktuur. • Kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava aastateks 2004–2016. • Koostatud on investeeringute vajaduste maht ja laiendamise võimalused. Probleemid • Palju mitteametlikke vee-ettevõtteid. • Eraomandis olevate ÜVK võrkude renoveerimiseks rahastamisallikate leidmine raskendatud. • Vee- ja kanalisatsioonivõrgud eraomandis ja kinnistutel, hooldamine ja joogivee kvaliteet ei ole tagatud. • Suur osa piirkondadest on kanalisatsioonita, kontroll reoveekäitluse üle on raskendatud. • Määratlemata on reoveekogumisalad (EL nõue). • Puudub ÜVK-alane regulatsioon. • Puudub reoveesette käitlemise süsteem. • Tuletõrje veevõtukohtade vähesus ja omandiküsimused. Visioon ÜVK võrgud on antud munitsipaalomandisse. ÜVK seadusega sätestatud korras on määratud vee-ettevõte. Välja ehitatud on vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ÜVK-s ettenähtud võimalustest ja mahtudest lähtuvalt. On tagatud ÜVK võrkude tõrgeteta haldamine ja järjepidev arendamine ning on täidetud nii joogi- kui ka reovee kvaliteedinõuded. EESMÄRK 1. Infrastruktuuride kaasajastamine ESMÄRK 2. Kvaliteetne joogivesi ja puhas keskkond Tegevused • Luua omavalitsuse osalusega munitsipaalettevõte, et oleks võimalik rakendada ÜVK arengukava ja kasutada fondide (Cohesion Fundi jt) kaasabi. • Välja ehitada uus ühisvee ja -kanalisatsiooni võrgustik vastavalt ÜVK arengukavale 2004–2016. • Veepuhastusseadmete paigaldamine. • Vee-ettevõtete määramine koos õigusregulatsiooni väljatöötamisega. • Pinnavee seisundi parandamine – reoveepuhastite ning reovee kogumissüsteemide renoveerimine ja ehitamine. • Põllumajandusliku reostuse vähendamine. • Põhjavee seisundi parandamine, jääkreostusobjektide ohutustamine, vanade puurkaevude tamponeerimine. • Säästva ning integreeritud veekasutuse ja kaitse põhimõtete ning kontrolli ja järelevalvesüsteemide rakendamine, hea keskkonnatava ning parima võimaliku infotehnoloogia juurutamine. • Avalike tuletõrje veevõtukohtade väljaehitamine. 2.3. Ühistransport Arengueeldused • Tihe teedevõrgustik. • Läbivate riigimaanteede rohkus ja tihe bussiliiklus. • Raudtee olemasolu. • Tiheasustusalade rohkus. • Ringtee olemasolu. • Elanikkonna töö- ja teeninduspiirkonnaks on põhiliselt Põlva linn. Probleemid • Suur territoorium ja hajaasustus (rõngasvald). • Osa külasid jäävad põhimaanteedest kõrvale, puudulik bussiliiklus. • Kogukonna kultuuri- ja huvitegevus on piiratud bussiliikluse tõttu. • Elanikkonna piiratud võimalused ühistranspordi kasutamiseks tööle käimiseks valla territooriumi piirides ja Põlva linna. • Valla suuremad külad ei ole kaetud linnalähiliinidega. • Reisirongide liikluse vähenemine. • Kruuskattega teede kandevõime on piiratud. • Ühendus Räpina–Mooste suunal takistatud raudteeülesõidu tõttu. • Koolibuss ei mahuta kõiki õpilasi. Visioon Põlva vallas ning linna ja külakeskuste vahel on korraldatud optimaalne ja elanikkonna vajadustele vastav ühistranspordi korraldus. EESMÄRK 1. Vajadustele vastav ühistranspordi korraldus Tegevused • Ühistranspordi korraldamine vastavalt elanikkonna vajadustele koostöös naaberomavalitsustega. 2.4. Soojamajandus Arengueeldused • Suuremates külakeskustes (Peril ja Mammastes) korterelamutes kaugküttevõrgu olemasolu. • Enamus lokaalkatlamajadest töötab gaasiküttel. • Soojavarustusvõrgud ja katlamajad on eraomandis. • Probleemid • Olemasolev kaugküttevõrk vajab renoveerimist (Peril ja Mammastes). • Soojusettevõtetel puudub arengukava. • Kaugküttealane õigusregulatsioon on nõrk. • Mammastes puudub alternatiivse kütte kasutamise võimalus. • Korterelamute soojussõlmed ei vasta kaasaja nõuetele, küttetorustikud on amortiseerunud. • Suuremates külakeskuste korterelamutes on kaugküttesüsteem amortiseerunud. Visioon Kehtestatud kaugkütteseaduse põhine õigusregulatsioon, kaugküttepiirkonnad määratud. Koostatud on arengukava pikaajalisteks investeeringuteks. Elamud, mis asuvad küttepiirkonnas, on kindlustatud kütte ja sooja vee varustusega. EESMÄRK 1. Soojavarustuse tagamine Tegevused • Kaugkütte piirkondade määramine, õigusregulatsiooni kehtestamine. • Kaugküttevõrgu renoveerimine Peril ja Mammastes. • Kaugküttevõrkude ja -süsteemide ökonoomsemaks muutmine. • Keskküttesüsteemide ja soojussõlmede renoveerimine. • Alternatiivsete võimaluste säilitamine ja tagamine. 2.5. Energeetika Arengueeldused • Valla suuremates külades on elektrivarustus tagatud põhiliselt kaabelühendusega. • Olemas on koolide energiasäästu arengukava. • Toimiv koostöö elektrivõrkude haldaja ja Põlva valla vahel. Probleemid • Osaliselt võrgud amortiseerunud (puitpostidel õhuliinid). • Voolupinge kõikumised. • Teiste võrguvaldajate arengukavade puudumine. • Puudulik energiakasutus- ja keskkonnaalane ülevaade. • Valla territooriumil mitu energiamüüjat ja piirkonniti elektritariifide vahe. Visioon • Külakeskustes ja põhimaanteede lähistel aladel on valdavalt üle mindud maaalustele kaabelliinidele. Põlva valla territooriumil on elektritariifid ühtlustunud. EESMÄRK 1. Tagada tarbijate ohutu varustuskindlus energiaga EESMÄRK 2. Teadlik ja säästlik energiatarbimine Tegevused • Energiavarustuse väljaarendamine perspektiivsetes elamu- ja tööstuspiirkondades vastavalt üldplaneeringule. • Energia kasutuse efektiivsuse tõstmine ja energiasäästualase tegevuse propageerimine. • Aidata kaasa elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõusule, viies läbi või vahendades vastavasisulisi koolitusi ja infopäevi. • Energeetika keskkonnamõjude vähendamine. • Energeetika- ja keskkonnaalase olukorra ülevaate parandamine ja järelevalve korraldamine. • Kaasa aidata elektritariifide ühtlustamisele Põlva valla territooriumil. • Keskkonnasõbraliku energia tootmise toetamine. • Elektriülekandevõrkude rajamine ja rekonstrueerimine piirkondades, kus taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt on põhjendatav nii keskkonnakaitselistest kui ka majanduslikest seisukohtadest lähtuvalt. 2.6. Gaasivarustus Arengueeldused • Gaasiga varustatus valla suuremates asulates hea, võrgustik ja piisav ressurss olemas (osade eramajade elanike huvi gaasiküttele üleminekuks olemas). • Olemasolevad võrgud hooldatud ja uuendatud, toimib häireteta gaasivarustus. Probleemid • Gaasitorustiku väljaehitamine uute tarbijateni kallis. • Väiketarbija soove ei rahuldata. Visioon Olemasolevad võrgud hooldatud ja uuendatud, häireteta gaasivarustus. Uued elamu- ja tootmispiirkonnad saavad valida alternatiivseid küttesüsteeme. EESMÄRK 1. Gaasivarustuse kättesaadavus elamu- ja tootmispiirkondadesse Tegevused • Uute üldplaneeringukohaste tootmispiirkondade tagamine gaasivarustusega. • Himmaste Algkooli gaasitrassi väljaehitamine. • Mammaste Tervisespordikeskuse gaasitrassi väljaehitamine. 2.7. Andmeside Arengueeldused • Valla territooriumit läbib optiline kaabel. • Kaabelsidevõrgustik katab suuremat osa vallast. • Valla raamatukogudes ja vallamajas on avatud internetipunktid (AIP). • AIPide kasutus on aktiivne. • Kultuuriministeerium on välja kuulutanud hanke rahvaraamatukogudele interneti püsiühenduste tagamiseks. • 2003. aasta lõpuks tagab Elion ADSL-tehnoloogial põhinevad interneti püsiühenduse võimalused ka Peril ja Taevaskojas. Probleemid • Vananenud ja puudulik sidevõrgustik. • Puudub andmeside tarbimise nägemus perspektiivseks teenuse tarbimiseks. • Valla kaugemates piirkondades puudub interneti püsiühenduse võimalus. • Turu ostujõud on madal, kaabelliinide ehitus on kallis. • Telekommunikatsioonifirmadel puudub konkreetne arengukava Põlva piirkonna suhtes. • AIP punktides vananenud arvutipark ja arvutikomplekte on vähe. • Kiuma raamatukogus puudub kaabelliin. Visioon Valla raamatukogudel ja koolidel on piisava mahuga andmesideühendused. AIP-id on varustatud piisavas koguses ja ajakohaste arvutikomplektidega. Kõigil soovijatel on tagatud interneti püsiühenduse võimalus. Kõneside on kogu valla ulatuses digitaliseeritud. EESMÄRK 1. Infoühiskonna areng ja infotehnoloogiate juurutamine EESMÄRK 2. Sotsiaalset ja majanduslikku arengut tagava IKT keskkonna kindlustamine Tegevused • Kaasaegsete IT-süsteemide ja lahenduste kasutuselevõtu võimaluste laiendamine. • Uuendada ja täiendada olemasolevates avatud internetipunktides, koolides, külakeskustes ning raamatukogudes tarkvara ja arvutikomplekte. • Püsiühenduste taotlemine üle valla territooriumi (külakeskustes, koolides ja raamatukogudes jne) • Hajaasustusega piirkondades alternatiivsete andmesidelahenduste (traadita andmesidevõrk jm) väljaarendamine. • Sidekommunikatsiooni parendamine. 2.8. Ettevõtlus Arengueeldused • Loodusressursid (mets, põllumaa jne). • Infrastruktuur: raudtee, teedevõrk, maagaas, elekter jm. • Geograafiline asukoht (Venemaa lähedus, Tartu lähedus). • Vabad tootmishooned. • Rõngasvald / maakonnakeskuse piirkond. • Kinnisavara madal hind. • Inimressursi olemasolu. Probleemid • Madal ostujõud (puudulik teenusekvaliteet). • Kohalik väike turg. • Linna ja valla nõrk koostöö. • Loodusressursside mittejätkusuutlik kasutamine (mets ja vesi). • Madal kinnisvara hind. • Madal tööjõu kvalifikatsioon. • Madal töökultuur. • Noorte äravool suurematesse keskustesse. • Mitmekesisuse vähesus ettevõtluses. • Inkubaatorite / tööstuspargi puudumine. • Tööjõu koolituse vähesed võimalused. • Puudulik teede kvaliteet. • Mahukate tootmishoonete puudus (2000 m2). Visioon Arenenud on mitmekülgne ettevõtlus, tagades töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Olemasolev infrastruktuur toetab ettevõtluse arengut. EESMÄRK 1. Ettevõtluskeskkonna arendamine ja innovatsioonisuutlikkuse / teadlikkuse tõstmine EESMÄRK 2. Ettevõtluse konkurentsi tõstmine ja tööhõive kasv Tegevused • Suurendada keskmiste ja väikeste ettevõtete tekke- , ellujäämis- ja arenguvõimalusi. • Toetada ettevõtjaid täiendavate teadmiste ja oskuste koolitusvõimaluste leidmiseks ning aidata leida ligipääsu finantseerimisele. • Interneti kodulehekülje arendamine (ettevõtlusinformatsiooni ja investeerimisvõimaluste edastamine). • Parandada koostöös ettevõtjatega olemasolevate ettevõtete tegevuskeskkonda, luues kaasaegse infrastruktuuriga varustatud tööstuskinnisvara ja ettevõtetele vajalik infrastruktuur. • Piirkonna positiivse mainekujunduse edendamine. • Piirkonna töö- ja elupaiga konkurentsivõime tõstmine – infrastruktuuride parandamine töökohtadele ja teenustele. • Luua Põlva piirkonnas ettevõtete arengu toetamiseks äriinkubaator ja tööstuspark koos füüsilise infrastruktuuri väljaehitamisega (renoveerimisega). • Toimiva piirkondliku koostöövõrgustiku – ettevõtlustugistruktuurid, tööhõiveametid, ettevõtjad jne loomine. • Ettevõtjate teadlikkuse tõstmine ja vahendamine pakutavates programmides, vahendades ja korraldades seminare, firmavisiite, mentoreid, infopäevi, koolitusi jne. • Rahvusvahelise koostöö arendamine ja ühisprojektides osalemine. • Kaasaegsete IT-ühissüsteemide kasutuselevõtu toetamine. • Välis- ja siseturgudele suunatud turustustegevuse (marketingi) toetamine, infovoldikute koostamine ja trükkimine. • Ettevõtlusarengu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja planeerimiseks uuringute teostamine ning detailplaneeringute koostamine. • Ettevõtluse tunnustamis- ja toetusmeetmete väljatöötamine (võimalikud meetmed, soodustused vms) ja elluviimine. • Koostöö arendamine Tartu Teaduspargi, Tartu Ülikooliga jm regionaalse innovatsioonistrateegia väljatöötamisel ja ellurakendamisel. • Kohalike toodete ja teenuste propageerimine ja ühisturundusele kaasaaitamine. • Osalemine koostööprojektides ja -võrgustikes. EESMÄRK 3. Maa-elu eripalgelisuse säilitamine ja põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine Tegevused • Soodustada ja toetada põllumajandussektori tootmises eripalgelisust ja innovatsiooni. • Põllumaade ja metsade maastikuhooldus ja kultuuripärandi säilitamine. • Maaelu elujõulisuse tagamiseks muuta atraktiivsemaks maapiirkonnad, soodustades majanduskasvu ja luua uusi töökohti, eriti noortele ja naistele. • Maaelu poliitika arendamisel siduda eri sihtgruppe ning arendada avaliku sektori ja eraettevõtete partnerlust. • Piirkondade erinevuste väljatoomine toetudes kohalikule initsiatiivile arendada välja vajalik seire- ja hindamisprogramm. 2.9. Turism Arengueeldused • Põlva piirkonna turismianalüüs 2002 olemasolu. • Kaunis loodus. • Lõuna-Eesti ühe suurima turismiobjekti olemasolu (Taevaskoja puhkeala). • Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkealade olemasolu valla territooriumil. • Puhke- ja turismimajanduse areng (turismiettevõtjate rohkus). • Ahja jõestiku tihe kasutus (kanuumatkad, laev Lonny). • Korras viidamajandus. • Mammaste valgustatud suusaradade, jalgratta- ja matkateede olemasolu. • Olemasolevad võimalused ka naaberomavalitsustes (ujula, jõusaal, staadion, spordihoone, Intsikurmu laululava, linna kultuurikeskus, järv ja rand). Probleemid • Taevaskoda tõmbab turismiatraktsioonina ja on ülekoormatud. • Valla teised turismiobjektid ja puhkekohad jäävad varju. • Vähe võimalusi õhtuseks meelelahutuseks kogu piirkonnas (ööklubi, pubide puudus). • Suvisel kõrghooajal majutuskohtade nappus, samas puhkekohtade info nappus. • Puudub Põlva piirkonna suurüritus, festival, vabaõhuetendus, mis köidaks kaugemalt tulijat. • Osa turismiga seotud objekte korrastamata ja tooteks arendamata. • Põlva nime imago turismikohana olematu, ühine turundustegevus puudub. • Valla koduleheküljel pole tagatud värske turismiinfo. • Ei pakuta ega reklaamita aktiivselt olemasolevaid spordi- ja puhkekohti. • Killustunud väikesed tegijad ning koostöö puudumine. • Põlva valla territoorium on looduskaunis, aga küladel puudub temaatilisus ja heakorrastatud omapära. • Muinsuskaitseobjektid on enamuses eraomandis ja korrastamata. Visioon Põlva piirkond on tuntud ja tunnustatud aktiivse puhkuse sihtkoht. Välja on arendatud piirkonna ühtne põhiturismipakett ja ühtsed brändid. Põlva valla kaunis loodus meelitab turiste aastaringselt puhkama. Turismiturunduses tehakse piirkonnas aktiivset koostööd kõigil tasanditel. EESMÄRK 1. Turismisektori konkurentsivõime suurendamine Tegevused • Põlva piirkonna turismitoodete rahvusvahelise tuntuse suurendamine ja keskkonnakaitse tõhustamine – infopäevade, seminaride, messide korraldamise toetamine. • Toetada senisest atraktiivsemate, mitmekülgsemate ja kvaliteetsemate komplektsete turismitoodete loomist. • Hoida korras järjepidevalt viidamajandust. • Turistlikult atraktiivsete objektide infrastruktuuride uuendamine, rekonstrueerimine, väljaarendamine ja funktsionaalsuse parandamine. • Töötada välja valla brändid. • Põlva piirkonna ühtse kohaturunduse süsteemne arendamine (turundusmeetmete, sh sümboolika, promomaterjalide loomine) koostöös linna, piirkonna ettevõtete ja organisatsioonidega. • Turismialase teabe koondamine ja esitamine trükistes ning valla interneti kodulehel. • Sündmuste ja ürituste turundusele kaasaaitamine ja toetamine. • Turismiga seotud info levitamine ja koolituste korraldamine. • Jalgratta- ja matkateede rajamine ning hooldamine. • Mammaste Tervisespordikeskuse teenuste laiendamine ja ühtse paketi loomine koostöös kohalike turismiettevõtjatega ja Riigimetsa Majandamise Keskusega. • Turismialase koostöövõrgustiku käivitamine, strateegia ja tegevuskava loomine ning ühistegevuste läbiviimine. 3. LOODUS- JA ELUKESKKOND 3.1. Elamumajandus, planeeringud ja ehitusprojektid Arengueeldused • Kehtestatud Põlva valla üldplaneering aastani 2015. • Kinnitatud valla ehitusmäärus. • 70–80. aastate algul on külakeskustesse ehitatud terve rida paneel- ja silikaatkividest korruselamuid, osa neist paikneb ka eramute rajoonide keskel. • Põlva valda jäävad järgmised detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalad: Taevaskoja küla keskus ja suvilate maa-ala, Mammaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala ning Rosma küla ühepereelamute ja tootmishoonete maa-ala. Probleemid • Puudub arhitekt, detailplaneeringute lähteseisukohtades võib olla puudujääke suunavas-kujundavas osas. • Planeeringutes on haljastusprojektid nõrgad, omanikud teevad kulutusi vastavalt oma vajadustele. • Puudub arvutiprogramm, mis võimaldab planeeringuid digitaalselt töödelda ja vaadata. • Kehtestatud planeeringuid ei viida ellu. • Ei järgita kehtestatud planeeringut. • Kõikides korruselamutes pole loodud korteriühistuid, probleemid majade hooldamisel. • Puudub järelevalve. • Tulenevalt kehtestatud valla üldplaneeringust on vajalik tiheasustusaladel (mänguväljakute, elamumajanduse jm arendamiseks) koostada detailplaneeringud. • Kavandades lähiaastate ehitusinvesteeringuid on vajalik rekonstrueeritavatele objektidele koostada ehitusprojektid. Visioon Valla ehitustegevus toimub üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Omavalitsus on varustatud arvutiprogrammiga. Kõikides korterelamutes toimivad korteriühistud. EESMÄRK 1. Jätkusuutlikud planeeringud ja ehitusprojektid Tegevused • Arvutiprogrammi soetamine. • Jätkusuutlike planeeringute kinnitamine. • Reservmaade kasutuselevõtmine detailplaneeringute alusel. • Kergliikluse väljaarendamiseks linnalähiümbruse teemaplaneeringu koostamine. • Himmaste spordi- ja mänguväljaku detailplaneeringu koostamine. • Taevaskoja spordi- ja mänguväljaku detailplaneeringu koostamine. • Peri spordi- ja mänguväljaku detailplaneeringu koostamine. • Mammaste Lasteaed-Algkooli ja Himmaste Algkooli parkla ja õueala rekonstrueerimisprojekti koostamine. • Mammaste Lasteaed-Algkooli hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine. • Rosma kalmistu laiendamise detailplaneeringu koostamine. • Tööstuspargi detailplaneeringu koostamine. • Mammaste–Taevaskoja matkaradade võrgustiku detailplaneeringu koostamine. • Rosma (krossiraja-aluse) elamupiirkonna detailplaneeringu koostamine. • Valla haldushoone rekonstrueerimisprojekti koostamine Elamumajandus • Sotsiaal- ja vallakorterite renoveerimine ning uue sotsiaalmaja ehitus koostöös naaberomavalitsusega ja fondide kaasabil. • Korteriühistute loomise toetamine ja teavitamine energiasäästu võimalustest. • Luua tingimused elamufondi uuendamiseks ning elamuehituseks. 3.2. Heakord Arengueeldused • Kehtestatud Põlva valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja olemasolu. • Väga head looduslikud eeldused. • Teedevõrgustik on välja kujunenud. • Määratud on miljööväärtusega piirkonnad. • On olemas rohkesti muinsus- ja looduskaitseobjekte. • Külades on olemas visuaalselt väärtuslikud hooned. • Suuremates külakeskustes haljasalade hooldamine. Probleemid • Hooldamata on kinnistud ja kinnistutel olevad avalikus kasutuses olevad kõnniteed. • Vallal puuduvad hooldamist vajavate haljasalade täpne kaardistus. • Omanikuta maad hooldamata. • Heakorra järelevalve on puudulik. • Puuduvad haljastusprojektid ja haljastuses puudub süsteem. • Külakeskustes puudub eraomanikega koostöös komplektselt lahendatud kõnniteede ja tänavate hooldus. • Vallal puudub arhitekt (eriharidusega). • Külade pilt kujunduslikult ebaühtlane ja ebakorrapärane. • Ei ole välja töötatud kujunduslikke soovitusi suurematele küladele. • Heakorra tagamiseks puudub naaberomavalitsustega koostöö. • Rosma kalmistu laiendamiseks puudub detailplaneering. Visioon Koostatud on kujunduslikud teemaplaneeringud külade kaupa koos värvipassidega. Kogukond järgib ja arvestab ehitus- ja heakorrareegleid. Miljööpiirkonna alad on teadvustatud ja valla elanike poolt väärtustatud. Koostatud on külade kaupa heakorrapiirkondade kaardid ja hoolduskavad. Rajatud on uued haljasalad ja vanad rekonstrueeritud. Igal maatükil on omanik, kes kasutab oma maad sihtotstarbeliselt ja hooldab seda. EESMÄRK 1. Heakorrastatud ja hooldatud elukeskkond Tegevused • Parkidele ja haljasaladele koostada renoveerimise-uuendamise kava ning täpsustavalt kaardistada. • Keskasulates (Peri, Himmaste, Taevaskoja jt) olevatele mängu- ja spordiväljakutele koostada detailplaneeringud ja haljastusprojektid, kuhu planeeritakse lisaks ka varjualuseid, väikelavasid, lõkkekohti, istumiskohti jne. • Rosma kalmistu laiendamiseks detailplaneeringu koostamine ja infrastruktuuri väljaehitamine. • Haljasalade ja parkide hoolduse korraldamine ja munitsipaalomandisse vormistamine. • Iga-aastase majade ja fassaadide värvimise toetamise kampaania käivitamine ja korraldamine. • Loodus- ja muinsuskaitseobjektide kaitse teadvustamine ja järelevalve. 3.3. Jäätmemajandus Arengueeldused • Vallas puuduvad suured tööstusettevõtted, seega ka tekkivate jäätmete kogus ja ohtlikkus on väike. • Suhteliselt väikesed sissetulekud tingivad säästliku tarbimise ja vähese investeeringute huvi. • Korrusmajad ja suuremate külakeskuste eramud on hõlmatud korraldatud olmejäätmeveoga. • Tegutseb 3 jäätmekäitlusfirmat (Ragn-Sells Eesti AS, Põlva Heakord AS, Cleanaway AS) – konkurents on olemas. • Valla elanikele on olemas ohtlike jäätmete kogumisvõimalus. • Mõningane pakendijäätmete kogumine toimub taarapunktide abil. • Olemas on metallijäätmete vastuvõtt. • Puhtaid puidujäätmeid saab kasutada kütteks. • Põlva vald on tulevase regionaalse prügila (AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus) üks omanikke. • Adistes prügila (ka nõrkus). • Puhastusseadmete olemasolu. Probleemid • Enamus jäätmetest ladestatakse prügilasse, vähe on arendatud jäätmete lahuskogumist ja taaskasutamist. • Lahendamata on reoveesette probleem. • Orgaanilised jäätmed (haljastus- ja kalmistupraht) ladestatakse prügilas. • Puudub jäätmemajandusega tegelev spetsialist. • Puudub jäätmekava, jäätmemajandus toimub stiihiliselt. • Enamik eramajadest pole liitunud jäätmekogumissüsteemiga. • Probleemid vana prügilaga. • Vallal puudub ülevaade ettevõtete jäätmekäitlusest (näiteks autotöökojad, ehitusettevõtted jne). • Ebaseaduslikud prügilad ja jäätmete põletamine, prügiga saastatud metsaalused. • Napib praktilist infot jäätmemajanduse kohta (reklaam). • Puudub süstemaatiline jäätmealane koolitus ja selgitustöö. • Puudub jäätmejaam – koht, kus oleks võimalik koguda eri jäätmeliike ja mis tulevikus asendaks prügilat. • Puudub täpne ülevaade valla territooriumil tekkivatest jäätmetest. • Riigipoolne abi väike. Visioon Vastavalt jäätmekavale rakendub ja toimib jäätmete valikkogumissüsteem. Keskkonnaspetsialist teostab järelevalvet. Rajatud on jäätmejaamad jäätmete lahuskogumiseks. Krundiomanikega on sõlmitud jäätmeveolepingud, krundid on ühendatud kanalisatsioonivõrguga vastavalt ÜVK pakutavatele lahenditele. Riik aitab rahaliselt prügila sulgemisel, jäätmejaama rajamisel, koolituse läbiviimisel jms. Väikeprügilad on suletud, kasutatakse regionaalprügilat. Toimib mudakäitlus kaasaegsel tasemel, orgaaniliste jäätmete kompostimine kõiki nõudeid järgides ja ettevalmistatud kohas. Kogumissüsteem toimib. Inimeste teadlikkus on kõrge. EESMÄRK 1. Korraldatud jäätmemajandus ja puhas looduskeskkond Tegevused • Jäätmekava koostamine ja järelevalve teostamine. • Kaks korda aastas suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete tasuta kogumine külades koostöös naaberomavalitsusega. • Jäätmete valikkogumissüsteemide rakendamine ja jäätmete taaskasutamise laiendamine – suuremad külad varustatakse klaas-, plast- ja plekktaara, paber-papptaara jne kogumiskonteineritega. • Tõkestada prahi ladustamine suletud prügilatesse ja looduskeskkonda. • Tänapäevaste jäätmekäitluskohtade võrgustiku loomine kaasates fondide kaasabi. • Jäätmekäitluskohtade alusmaa munitsipaliseerimine. • Biolagunevate jäätmete ja reoveesette komposteerimisplatsi asukoha määratlemine, uuringute läbiviimine ja rajamine. • Lahuskogumise pilootprojektide läbiviimine koostöös naaberomavalitsuste ja programmidega. • Järjepidev elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine. • Meetmete rakendamine eri transpordiliikide poolt eraldatavate heitgaaside ja mürataseme vähendamiseks. • Ühistranspordi eelistuste võimaldamine ja soodustamine. • Jalgrattateede kasutamise soodustamine ning väljaarendamine. • Jäätmekogumisvahendite paigaldamine puhke- ja rekreatsioonialadele ning jäätmete äraveo korraldamine. • Puhkeplatside (peatuskohtade) väljaarendamine jalgratta- ja matkaradadel. 3.4. Keskkonnakaitse Arengueeldused • Mitmekesine looduskeskkond. • Looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe maastikukaitseala; Ihamaru ürgmets; Tilleoru maastikukaitseala, Valgesoo, Peri park, Himmaste allikad, Karu Kakutu pettai, Kraaviotsa pettai, Oru pettai, Uibojärve tamm, Viira lehis, Tilleoru tammed, Kiidjärve rändrahn, Metste rändrahn • Põlva vallas on lisaks kaitstavatele loodusobjektidele (seadusega kaitse all olevatele aladele) potentsiaalseteks nn Natura aladeks: (Holvandi) Kivijärv; (Holvandi) Kiisajärv; Viira järv; Partsi järv. • Muinsuskaitseobjektid: ajaloo- ja arhitektuurimälestisi on vallas 30 objekti. • Põlva vallas on 4 väärtuslike maastike ala: Kiidjärve–Kärsa, Vana-Võru maantee, Tilleorg–Lauriorg, Põlva ümbrus. Probleemid • Vähene keskkonnateadlikkus ja info. • Looduskeskkonna risustamine ja rüüstamine. • Puudulik järelevalve (puudub keskkonnaspetsialist). • Keskkonnaprogrammide vähene kasutamine ja rakendamine. Visioon Kogukond on teadlik ja järgib keskkonnasäästlikku eluviisi. Piirkonnas on mitmekesine ja esteetiliselt nauditav maastik. Säilinud on liigirohke taimestik ja loomastik. Põlva piirkonnas on säilinud kaunis looduskeskkond koos kaitse- ja miljööväärtuslike aladega. EESMÄRK 1: Keskkonnateadlik ja loodushoidlik eluviis Tegevused • Taastada ja säilitada miljööväärtuslikke alasid, tagada kaitsealuste üksikobjektide säilimine ja kaitse. • Matka- ja õpperadade rajamine ja hoolduse korraldamine. • Keskkonnaalaste õppe- ja teabepäevade korraldamine koolides ja külakeskustes. • Kaitsealuste objektide tähistamine ja viidastamine. • Maastikuhooldustööde korraldamine. • Keskkonnaalase järelevalve tõhustamine ja keskkonnaspetsialisti töölevõtmine. • Veeliikide ja elupaikade kaitse, väärtuslike elupaikade taastamine vastavalt kinnitatud üldplaneeringule. • Keskkonnaprogrammides osalemine ja koostöö tõhustamine naaberomavalitsustega ning riiklike institutsioonidega ühisprojektide läbiviimisel. 4. HARIDUS 4.1. Alusharidus Arengueeldused • Mammaste Lasteaed-Algkooli olemasolu. • Hea Alguse metoodika rakendamise kogemus. • Professionaalne kaader. • Hea maine. • Lasteaiakohtadele on järjekord. • Aktiivne hoolekogu. • Toimib võrgustik: lasteaed, kool ja lapsevanemad. • Erivajadustega laste integreerimine tavarühma. • Aktiivne osalemine üle-eestilistes programmides. Probleemid • Lasteaiakohtade vähesus. • Amortiseerunud õueala, mänguväljak ja hoone välisfassaad. • Ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteemi puudumine. • Remontivajavad rühmaruumid. • Mängu- ja õppevahendite vähesus. • Osalise ja aastaringse lasteaiateenuse võimaldamine puudub. Visioon Mammaste Lasteaed-Algkool jätkab oma tegevust ja kasutab alushariduse andmiseks mitmeid metoodikaid. Lasteaia hoone ja õueala on kaasaegne ning turvaline. EESMÄRK 1: Lapsesõbralik ja turvaline keskkond Tegevused • Kõikidele valla lastele võimaldada koht lasteaias. • Haridusasutuse kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri kindlustamine. • Uute õppemetoodikate rakendamine ning ajakohaste õppematerjalide ja tehniliste õppevahendite uuendamine. • Osalise lasteaiateenuse loomine ja võimaldamine (päevarühm jm). • Haridusasutuse aktiivne osalemine eri programmides ja projektides. • Usaldusliku ja üksteist toetava koostöö arendamine kaasates lastevanemaid ja üldsust. • Õpetajate ühistäienduskoolituskava loomine. • Ühiskondlikult aktiivsete inimeste kaasamine lasteaia oluliste arengute edendamisel. • Hoolekoguliikmete täienduskoolitus. • Kohalik omavalitsus võimaldab sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuseid. • Põlva piirkonnas tagada aastaringne lasteaiateenus. 4.2. Üldharidus Arengueeldused Mammaste Lasteaed-Algkool – 4-klassiline (8 klassikomplekti). • Hea Alguse metoodika kasutamine. • Kvalifitseeritud kaader. • Toimib võrgustik: kool, lapsevanem ja laps. • Hea maine. • Aktiivne osalemine kultuuri- ja haridusprogrammides. • Huvihariduse lai valik. Himmaste Algkool – 4-klassiline (4 klassikomplekti) • Lapsesõbralik ja omanäoline kool. • Looduskaunis kodulähedane asukoht. • Renoveeritud koolihoone. • Kvalifitseeritud kaader. Peri Põhikool – 9-klassiline (5 klassikomplekti) • Looduskaunis asukoht. • Võimalus omandada põhiharidust. • Kvalifitseeritud kaader. Johannese Kool Rosmal – 9-klassiline (7 klassikomplekti) • Alternatiivsel pedagoogikal põhinev põhiharidusõpe. • Kvalifitseeritud ja eriõppega kaader. • Tihe koostöö kooli ja lastevanemate vahel. • Kooli juhib MTÜ Põlva Väikese Kooli Selts. Probleemid Mammaste Lasteaed-Algkool • Õpperuumide vähesus ja võimla puudus. • Remontivajav õppehoone (õueala ja hoone välisfassaad). • Õppematerjalide ja vahendite vähesus. • Vananenud arvutipark. • Vananenud kooliinventar. • Erispetsialistide puudus. • Parandusõppe puudumine. • Puudub täielik ventilatsioonisüsteem. Himmaste Algkool • Puudub keskküttesüsteem. • Puudub kooli piirdeaed ja lahendamata allika piiramine. • Vananenud kooliinventar. • Õppevahendite vähesus. • Õpilaste arvu vähenemine. • Pooleliolev mängu- ja spordiväljak, puudub võimla. • Tuletõrjesignalisatsiooni puudumine. • Amortiseerunud abihoone. Peri Põhikool • Õpilaste vähesus. • Liitklassid. • Asukoht keskusest kaugel. • Negatiivne maine. • Puudub nõuetele vastav spordiväljak. • Nõuetele mittevastav võimla ja aula. • Puuduvad pesemisvõimalused. • Vananenud kooliinventar. • Õppematerjalide ja -vahendite vähesus. • Õpetajad töötavad alakoormusega. Johannese Kool Rosmal • Tasuline haridus. • Puudub spordiväljak ja võimla. • Liitklassid. • Puudub nõuetele vastav koolisöökla. Visioon On tagatud ja korraldatud kvaliteetne alg-, põhi- ning keskhariduse omandamine. Koolivõrk on korrastatud. EESMÄRK 1. Kvaliteetse üldhariduse korraldamine ja tagamine EESMÄRK 2. Tagada lastesõbralik ja turvaline koolikeskkond Tegevused • Põlva piirkonna ühise hariduskontseptsiooni loomine ja järgimine. • Peri Põhikooli edasise tegevuskava koostamine vastavalt piirkonna hariduskontseptsioonile. • Mammaste Lasteaed-Algkooli tegevuse hetkeolukorra analüüsimine ja tuleviku prognoosimine. • Arendada koostööd eri koolide vahel, ühisprojektide läbiviimine jne. • Hoolekogude liikmete koolitus. • Koolides kooliinventari uuendamine. • Täiendada üldhariduskoolide õppevahendeid. • Koolibussiringide jätkuv toetamine ja vajadustele vastav korraldamine. • Haridus- ja kultuuriprogrammidest aktiivne osavõtt ja rakendamine. • Suurem tähelepanu vaba aja mitmekesistamisele. • Eelkooli tegevuse toetamine. • Mammaste Lasteaed-Algkooli õppe- ja kasvatustöö eri metoodikate jätkuv uuendamine, juurutamine ning propageerimine. • Võimaldada ja toetada laste koolivälist huvitegevust. • Pikapäevarühmade tegevuse laiendamine. • Tagada kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks nõuetekohased tingimused vastavalt õppekavale. • Haridusasutustes sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse võimaldamine. • Mammaste algkoolis Hea Alguse metoodika jätkamine. • Muusikariistade uuendamine ja täiendamine. • Jätkata lasteaiahoone renoveerimist: B-bloki akende ja uste vahetamine, tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine, jätkuv lasteaiarühmade remont, ventilatsioonisüsteemi ehitus, õueala renoveerimine, mänguväljaku uuendamine, välisfassaadi remont ja piirdeaia remont. • Mammaste algkoolihoone ümbruse vertikaalplaneerimine teekatte uuendamiseks, parkla laiendamine ja haljastuse rajamine. • Koolituste, info- ja õppepäevade ning vanemate täienduskoolituse läbiviimine ja korraldamine. • Erivajadustega laste integreerimine tavaharidusasutusse vastavalt võimalustele. • Mängu- ja õppevahendite ning tehnilise õppebaasi uuendamine. • Haridusasutuste abihoonete laiendamine ja renoveerimine. • Himmaste algkooli keskküttesüsteemi väljaehitamine. • Õuealade haljastuse uuendamine. 4.3. Huvialaharidus Arengueeldused • Põlva linna muusika- ja kunstikooli olemasolu. • Spordikool. • Piirkonnas eri suunitlusega klubide rohkus ja valikuvõimalus. • Põlva piirkonna spordibaasid. • Põlva linna kultuurikeskuse huvialaringid. • Külakeskuste olemasolu (ruumid). • Mängu- ja spordiväljakud suuremates külades. • Huvialaringide kättesaadavus kohapeal. Probleemid • Ruumide puudus. • Transpordikorraldus. • Õppemaks. • Kallid õppevahendid. • Huvialahariduse omandamise võimalused naaberomavalitsuses. • Puudulik valik huvialaringe ja vähene koostöö naaberomavalitsustega. Visioon. Kõikidele soovijatele on tagatud ja korraldatud huvialahariduse omandamise võimalused. EESMÄRK 1. Huvialahariduse võimaluste laiendamine ja kättesaadavus Tegevused • Laste huvialahariduse õppimise toetamine. • Piirkonna klubide ja huviringide toetamine. • Huviringides osalemise võimaldamiseks transpordi korraldamine. • Propageerida ja korraldada noorte huvialatemaatilisi näitusi ja kontserte. Kaasata huvialakoole ja huviringe ühisprojektidesse ja suurürituste läbiviimisse. • Piirkonna ringide, klubide, seltside, MTÜ-de omavahelise koostöö edendamine. • Huvialaringide ja võimaluste tutvustamine avalikkusele. • Piirkonna ühisürituste ja projektide korraldamine ja aktiivne osavõtt. 4.4. Vabaharidus Arengueeldused • Koolide ja külakeskuste baaside olemasolu (ruumide kasutamise võimalus). • KEA (Kesk-Eesti Arenduskeskus) koolituskeskus Põlvas. • Koolituspakkujate olemasolu. Probleemid • Tasuline koolitus. • Elanikkonna madal sissetulek ei võimalda täienduskoolitust. • Transpordikorraldus. • Tööealine elanikkond ei väärtusta täienduskoolitust. • Vähene teadlikkus vabaharidusõppe võimalustest. • Info puudus ja vähene reklaam. Visioon Põlva valla elanikkond täiendab järjepidevalt oma teadmisi ja on konkurentsivõimeline tööturul. EESMÄRK 1. Elukestva õpikeskkonna loomine EESMÄRK 2. Inimressursi arendamine konkurentsivõime tõstmiseks Tegevused • Täiskasvanute koolitusvõimaluste loomine koolide ja külakeskuste ruumide baasil. • Toetada elanikkonna osalemist täiendus- ja ümberkoolitustel (arvuti baaskursused, toimetuleku koolitus jne) eri fondide ja institutsioonidega koostöös ning kaasabil. • Küla sädeisikutele korraldada arengukava ja projektikirjutamise koolitusi. • Võrdsete võimaluste tagamine kõikidele sihtgruppidele täiendusõppe tagamiseks informatsiooni ja infomaterjalide vahendamine ning jagamine. • Valla elanikkonnale tagada vastavalt sihtgruppide huvile eri täienduskoolitusi ja õppepäevi külakeskustes. • Toetada kultuuritegijate, kollektiivide juhtide täienduskoolitusi. • Propageerida ja korraldada noortele omakultuuri teemalisi täienduskoolitusi. 5. SOTSIAALHOOLEKANNE 5.1. Sotsiaalteenused Arengueeldused • Põlva Valla Hooldekodu olemasolu. • Põlva linna päevakeskuse ja Puuetega Inimeste Koja teenuste kasutamise võimalus. • Külakeskuste olemasolu. • Sotsiaaltöötajate vastuvõtt külades. • Valla sotsiaaltoetuste süsteem abivajajatele. Probleemid • Pakutavate sotsiaalteenuste vähesus. • Puudub ülevaade elanikkonna avahooldusteenuste vajalikkusest. • Puudub terviklik rehabilitatsioonisüsteem ja ennetustöö. • Supiköögi puudumine. • Sotsiaalkorterite puudus. • Ema ja lapse turvatoa puudumine. • Hoolduse kontrollsüsteemi puudumine. • Avahooldustöötajate tugiisikute puudumine. • Koduõendusteenuse puudumine. • Hooldekodus ruumipuudus ja vananenud inventar. • Hooldekodu kvalifitseeritud personali vähesus ja erispetsialistide puudumine. • Hooldustöötajate vähesed koolitusvõimalused. • Puuduvad kaasaegsed abivahendid (funktsionaalvoodid, nägemis- ja kuulmisvaeguritele tehnilised abivahendid jne). • Vähene koostöö Põlva piirkonna sotsiaalhoolekandeasutuste vahel. • Hooldekodu asub AS Põlva Haigla hoones. Visioon Toimiv sotsiaalvõrgustik ja kättesaadav lai valik teenuseid igale abivajajale. Sotsiaalteenused ja arstiabi on elanikkonnale kättesaadavad. EESMÄRK 1. Avahooldusteenuste laiendamine ja rakendamine EESMÄRK 2. Kaasaegse sotsiaalhoolekandesüsteemi loomine Tegevused • Sotsiaalhooldusteenuste laiendamine (supiköögi teenus jne). • Avahooldusteenuste võimaldamine. • Eri programmides osalemine ja rakendamine. • Tugiisikute ja hooldusperede leidmine ning koolitus. • Hoolduse kontrollsüsteemi väljatöötamine ja töölerakendamine. • Küsitluste korraldamine avahooldusteenuste edendamiseks ja rakendamiseks. • Preventiivse töö tõhustamine, efektiivsem töö riskirühmadega. • Teenuste delegeerimine kolmandale sektorile. • Põlva Valla Hooldekodu baasil avahooldusteenuste rakendamine ning sisustuse ja tehnilise inventari uuendamine (koduõendus, vanurite ja puuetega inimeste päevahoid jm). • Hoolealuste abivahendite uuendamine ja täiendamine (ratastoolid, funktsionaalvoodid, nägemis- ja kuulmisvaeguritele kaasaegsed abivahendid jm). • Kaasaegsete teraapiate rakendamine hoolealustele ning vastavate ruumide kohandamine ja kaadri koolitus. • Koostöö arendamine ja ühiskontseptsiooni loomine Põlva piirkonna sotsiaalhoolekande asutustega (päevakeskus, puuetega inimeste koda jt). • Piirkonna nn «sotsiaalkeskuse» väljaarendamine, kohandamine, renoveerimine ja käivitamine ühiskontseptsiooni alusel. • Vanuritele pansionaadi loomine vastavalt võimalustele ja vajadustele ning koha määratlemine. • Laste ja perede turvatoa rajamine (ruumide leidmine ja sisustamine koostöös naaberomavalitsustega). • Sotsiaalkorterite vajaduste väljaselgitamine. • Sotsiaalkorterite soetamine ja renoveerimine ning uue sotsiaalmaja ehitus koostöös naaberomavalitsusega ja fondide kaasabil. 5.2. Tööhõive Arengueeldused • Tõrjutute ja riskigrupi olemasolu. • Tööjõu puudus. • Tööhõiveameti olemasolu piirkonnas. • KEA koolituskeskuse olemasolu Põlvas. • Nõustamiskeskuse olemasolu. • Kriminaalhooldusosakonna olemasolu. Probleemid • Kvalifitseeritud tööjõu puudus. • Vabade töökohtade ühekülgsus. • Töökohtade vähesus eriti naistele. • Puudulik koostöövõrgustik tööhõiveameti, kriminaalhooldusosakonna ja kohalike ettevõtetega. • Riskigruppide integreerimise ja koolitusvõimaluste info puudus. • Passiivse sihtgrupi olemasolu ja vähene motiveeritus. • Puudub tööhõivealane nõustamine. • Madal palga- ja elatustase. • Kohapeal puudub koordineeritud ümber- ja täiendusõppesüsteem. Visioon Põlva vallas on tööealine elanikkond hõivatud tööga. Kogukond osaleb preventiivses töös ja aitab kaasa riskirühmade integreerimisel ühiskonda. EESMÄRK 1. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine ja tööhõive edendamine Tegevused • Uuringute läbiviimine (riskirühmade koolitusvajaduste kindlakstegemiseks). • Kohalike ja piirkondlike tööhõivealgatuste ning alternatiivsete töövõimaluste loomine aktiviseerimiskeskuste, sotsiaalfirmade ja muude alternatiivide loomise teel. • Riskirühmade töövõime ja töövalmiduse toetamine – sotsiaalne ja tööalane rehabiliteerimine. • Riiklikes ja regionaalsetes võrgustikes (programmid, projektid jne) osalemine ja kohaliku võrgustiku loomine eesmärgiga edendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemist. • Koostöö tugevdamine tööhõiveameti, kriminaalhooldusosakonna ja ettevõtjatega. Jätkusuutliku täiendus- ja ümberõppe korraldamine ja töökohtade loomine riskigruppidele. • Info kättesaadavuse ja iseseisva enesetäiendamisvõimaluste mitmekesistamine, kasutades seejuures infotehnoloogia võimalusi. • Kaasata kohaliku elu arengu edendamisse passiivseid ja tõrjutuid sihtgruppe. • Pikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni korra väljatöötamine ja nende töölerakendamine. 5.3. Noorsootöö Arengueeldused • MTÜ Põlva Valla Avatud Noortekeskuse olemasolu. • Peri Noorteklubi ja Himmaste Noorteklubi. • Külakeskuste olemasolu. • Huvigruppide olemasolu külades. • Noorsootöötaja olemasolu. • Suvised töö- ja puhkelaagrid. Probleemid • Noortel puuduvad tegevuseks oma ruumid. • Materiaalse baasi puudumine. • Huvigrupid on killustunud. • Valdkonna huvitegevusteks koondub väike arv noori. • Poistel puuduvad täiskasvanud eestvedajad ja eeskuju. • Kogukonnal puudub motivatsioon noortega tegelemiseks. • Noorsootöötajate vähesus. • Noori pole kaasatud kohaliku elu arendamisse. • Probleemsete perede olemasolu. • Noorsootöös vähene koostöö noorsoopolitseiga. • Olemasolevate klubide vahel vähene koostöö. Visioon • Valla noorsootööd korraldab ja juhib noorsootöötaja tihedas koostöös MTÜ Põlva Valla Avatud Noortekeskuse, noorteklubide ning haridusasutustega. Loodud on noortevolikogu, kes osaleb aktiivselt valla elu edendamisel. EESMÄRK 1. Noorte kaasamine kohaliku elu edendamisse ja tervislike eluviiside propageerimisse Tegevused • Olemasolevate noorteklubide tegevuskohtade väljaarendamine. • Igasuviste noorte töö- ja puhkelaagrite korraldamine. • Noorsootöö järjepideva töö planeerimiseks arengukava koostamine. • Toetada noorte omaalgatust, klubilist tegevust ja klubide loomist ning kaasata fonde. • Noorsoole suunatud programmide propageerimine ja nendes aktiivne osalemine. • Noorte huvide ja hetkeolukorra analüüs ja uuringute läbiviimine. • Noorte kaasamine vallaelu edendamisse ja koolitamine – käivitada noortevolikogu. • Teadlikkuse tõstmine kodaniku õigustest ja kohustustest ning seadusloomest. • Tervislike eluviiside propageerimine ning eri programmides aktiivne osalemine ja rakendamine. • Noorsootöö teenuse korraldamisel toimiva koostöövõrgustiku loomine (noorsoopolitsei, koolid, klubid jne). 5.4. Tervishoid Arengueeldused • Perearsti keskuse olemasolu. • Meditsiinilise teenuse olemasolu AS Põlva Haigla baasil. • Toimivad võimalused osaleda terviseedenduslikes programmides eri sihtgruppidele. • Maakonnas korraldatakse info- ja õppepäevi. Probleemid • Puudulik eriarstiabi. • Kiirabiteenuse määratlematus. • Elanikkonna vähene arusaam tervislikest eluviisidest. • Vähene koostöö perearstide, eriarstide ja sotsiaaltöötajate vahel. • Koduõendue teenuse puudumine. • Vähene koostöö naaberomavalitsustega ühisprojektide läbiviimiseks. Visioon Arstiabi ja kiirabiteenus on kõigile abivajajatele kättesaadav. Tervislikud eluviisid on kogukonnas moes. EESMÄRK 1. Kättesaadav tervishoid ja tervislikud eluviisid Tegevused • Perearstide, hambaarstide, eriarstiabi ja kiirabiteenuse kättesaadavus Põlva piirkonnas. • Valla elanikkonnale vajalike raviteenuste toetamine vastavalt võimalustele. • Terviseedendamise riiklike, maakondlike ja kohaliku omavalitsuse programmide ja projektide propageerimine ning nendest aktiivne osavõtt koostöös maavalitsuse ja naaberomavalitsustega. • Loengute, õppepäevade, infopäevade vahendamine ja korraldamine ning infomaterjali jagamine erinevatele sihtgruppidele (eakad, puuetega inimesed, noored, lapsed, lapsevanemad jt). • Perearstide preventatiivse töö tõhustamine elanikkonna seas ja tihedam koostöö omavalitsusega. 6. KULTUUR JA SPORT 6.1. Rahvakultuur Arengueeldused • Suuremates külades väljaarendatud komplektsed külakeskused. • Isetegevuseks ruumide olemasolu. • 5 raamatukogu ja laenutuspunktid. • Aktiivsed seltsingud ja käsitööringid. • Kultuuripärandi olemasolu. • Peri koduloomuuseumituba. • J. Hurda sünnikoht Himmastes. Probleemid • Raamatulaenutuspunkte on vähe. • Kultuuritöö edendamiseks ruumide puudus (välja arvatud suuremad külad). • Puuduvad kultuuritöötajad. • Elanikkonna vähene osalus huviringides. • Puudulik omaalgatus ja motivatsioon. • Sädeinimeste vähene koolitus ja tunnustamine. • Ühistranspordi piiratud võimalused • Projektide kirjutamise ning fondide kasutamise vähene teadlikkus ja huvi. • Koolituste, infopäevade jne korraldamiseks puudub vallas sisustatud seminariruum. • Põlva piirkonnas kultuuriürituste kattumine ja puudulik koostöö organisatsioonide vahel. • Peri koduloomuuseumitoa vähene kasutus ja reklaam. • MTÜde ja klubide vähesus. • Inimeste vähene teadlikkus kodukoha kultuuripärandist. Visioon • Kogukond on väärtustanud omakultuuri. Külades tegutsevad aktiivselt seltsid ja seltsingud. EESMÄRK 1. Kultuuritegevuse aktiviseerimine ja omaalgatuste toetamine Tegevused • Elanikkonna omaalgatuse toetamine Põlva linna ja valla kultuurkapitali vahendusel. • Kultuuritöötajate ja kollektiivide juhtide täienduskoolitused. • Piirkonna ringide, klubide, seltside, MTÜ-de loomise ja koostöö toetamine ning edendamine. • Traditsiooniliste kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamine. • Spordi- ja kultuuriürituste korraldamine koostöös naaberomavalitsustega. • Muusika-, rahvatantsu- ja rahvalaulualase ning muu huvitegevuse edendamine. • Ühisprojektide läbiviimine koostöös (Jakob Hurda Selts, J. Käisi Selts jne) seltsidega. • Ühise kultuuri tegevuskava koostamine koostöös naaberomavalitsustega. • Kultuuritegevusvõimaluste laiendamine (luues klubisid, ringe ja õpikodasid külakeskuste juurde) ja rahvusvahelise koostöö edendamine. • Kohaliku kultuuripärandi teadvustamine ja järjepidevuse tagamine ühistegevuste ja käsitöömeistrite (külapäevad, käsitööringid jne) kaudu. • Sädeinimeste koolitamine ja rakendamine ning kaasamine kohaliku elu edendamisse. • Olemasolevate raamatukogude säilitamine, renoveerimine, sisustuse ja tehniliste vahendite uuendamine kvaliteetsemaks teenindamiseks. • Raamatute laenutuskohtade loomine külades. • Elektrooniliste kataloogide koostamine ja üleminek elektroonilisele laenutamisele. • Kultuuritöö teenuse delegeerimine kolmandale sektorile (MTÜ, SA jne). 6.2. Külakeskus kui kultuurikandja Arengueeldused • Ruumide olemasolu ainult suuremates külades. • Toimivad ringid ja seltsitegevus. • Himmaste külakeskus – (vallaraamatukogu, suur saal seminaride ja ürituste korraldamiseks), sotsiaaltöötaja vastuvõturuum, Himmaste kooli söökla, avatud internetipunkt, Eesti Posti Himmaste postkontor). • Peri külakeskus – (raamatukogu, AIP, suur saal ürituste korraldamiseks, sotsiaaltöötaja vastuvõturuum, Peri Koduloomuuseumi tuba). • Taevaskoja külakeskus – (raamatukogu, AIP, seltsituba). • Koostatud on Taevaskoja arengukava. • Kiuma külakeskus – (raamatukogu, AIP, seltsituba). • Laenutuspunktid – Aarna, Tännassilma, Miiaste. • Vanaküla külakeskus – (raamatukogu, AIP, seltsituba). Probleemid • Mammastes – külakeskus välja arendamata. • Väiksemad külad ja äärealad on seltsitegevusest kõrvale jäänud ja passiivsed. • Puudub külaaktiiv. • Ühistranspordi liiklus puudulik. • Sädeinimeste vähesus ja nende vähene tunnustamine. • Ruumide puudus seltsitegevuseks. • Vanaküla, Peri ja Himmaste külakeskuse maa on munitsipaliseerimata. • Laenutuspunkte vähe ja teenuse osutamiseks puuduvad ruumid. • Raamatukogud vajavad renoveerimist ja laiendamist. • Raamatukogude sisustus ja tehnika on vananenud. • Olemasolevad külakeskused vajavad osaliselt laiendamist ja uuendamist. Visioon • Põlva vallas on elujõulised külad. Toimib aktiivne tegevus kõikides külades ja suuremad külakeskused on välja ehitatud komplektselt arvestades kõikide sihtgruppidega. EESMÄRK 1. Külakeskuste väljaarendamine EESMÄRK 2. Väiksemates külades külaaktiivide loomine ning kaasamine vallaelu arendamisse Tegevused 1. MAMMASTE – külakeskuse väljaarendamine (ruumi leidmine ja kohandamine seltsitegevuseks). • Mammaste küla seltsielu aktiviseerimine ja eestvedajate toetamine. • Seltside ja klubide loomise soodustamine ja toetamine ning juhtide koolitus. 2. HIMMASTE • Olemasoleva külakeskuse teenuste laiendamine ja efektiivsem kasutamine. • Himmaste huviringide, klubide ning seltside jätkuv toetamine, laiendamine ja edendamine. • Saali kohandamine seminariruumiks, sisustamine ja esitlustehnika soetamine. • Hoone teenindusmaa munitsipaliseerimine. • Külakeskuse ümber olevate teede korrastamine ja parkla asfalteerimine. • Külakeskuse haljastusprojekti ning mängu- ja spordiväljaku detailplaneeringu koostamine. • Küla seltside, klubide, Himmaste noorteklubi ja eakate tegevuse edendamiseks täiendavate ruumide leidmine, renoveerimine ja ümberehitustööd. • Himmaste külakeskuse tegevus- ja arengukava koostamine. 3. PERI • Peri külakeskuse hoone teenindusmaa munitsipaliseerimine. • Külakeskuse ümber olevate teede korrastamine ja parkla asfaltkatte uuendamine. • Mängu- ja spordiväljaku detailplaneeringu koostamine ja väljaehitamine. • Peri pargi ja külakeskuse detailplaneeringu koostamine ja haljastustööd. • Noorteklubide ja seltside tegevuse edendamiseks täiendava ruumi kohandamine, renoveerimine ja sisustamine. • Peri külakeskuse tegevus- ja arengukava koostamine. • Sädeinimeste leidmine, toetamine ja kaasamine külaelu edendamisse. • Peri Noorteklubi ja noorte tegevuse edendamine ja omaalgatuste toetamine. • Käsitööklubi ja muude seltside loomise toetamine ja seltsielu käivitamine. • Peri Koduloomuuseumi toa koostöö arendamine maakonna muuseumiga. 4. TEAVASKOJA • Arvestada Taevaskoja küla arengukava küla arendamisel. • Raamatukogu ruumide laiendamine ja renoveerimine. • Seltsi, huviringide jm kultuuritegevuseks ruumide väljaehitamine II korrusel. • Mängu- ja spordiväljaku detailplaneeringu koostamine ja infrastruktuuride väljaehitamine. • Sädeinimeste toetamine, koolitamine ning kaasamine külaelu edendamisse ja valla arengusse. • MTÜ Taevaskoja tegevuse eestvedamisel küla seltsielu toetamine ja edendamine. 5. KIUMA–AARNA–TÄNNASSILMA • Kiuma, Aarna ja Tännassilma külakeskuse väljaarendamiseks rahva arvamuste kogumine ja analüüsi korraldamine ning tegevus- ja arengukava koostamine. • Külade puhke- ja koosviibimiste kohtade väljaarendamine ja ehitamine (lõkkeplatsid, seltsitoad, spordi- ja mänguväljak jne). • Kiuma raamatukogu säilitamine ja laiendamine. • Raamatukogu renoveerimine ning sisustuse ja tehnilise inventari uuendamine. • Raamatulaenutuskohtade loomine ja kohandamine Aarnasse ja Tännassilma. • Külade seltsielu edendamine, seltside loomine ja toetamine sädeinimeste kaudu. 6. VANAKÜLA–MIIASTE–HOLVANDI • Vanaküla raamatukogu renoveerimine ning sisustuse ja tehnilise inventari uuendamine. • Seltsitubade laiendamine, kohandamine ja remont. • Külade seltsitegevuse elustamine, sihtgruppide laiendamine, sädeinimeste leidmine ja koolitus. • Raamatukogu hoone teenindusmaa munitsipaliseerimine. • Külade kiigeplatside väljaehitamine (spordi-, mängu- ja lõkkeplatsi kompleks). • Raamatulaenutuskohtade loomine vastavalt külade arengukavale. • Külade koostöötegevus- ja arengukava koostamine. 7. ROSMA • Seltsitegevuse toetamine ning vajadusel ruumide leidmine ja kohandamine. • Rosma seltsielu edendamine ja aktiviseerimine koostöös Johannese kooliga Rosmal. • Johannese kooli juurde mängu- ja spordiväljaku väljaehitamine koostöös kooli, külakogukonna ja omavalitsusega. • Päkamäel puhke- ja lõkkeplatsi kompleksi väljaehitamine ja korrastamine. • Piirkonna tegevus- ja arengukava koostamine. 8. VÄIKSEMAD KÜLAD • Küla piirkondade tegevus- ja arengukavade koostamine ning uuringute läbiviimine. • Külakeskuste väljaarendamine ja külaaktiivide loomine ning integreerimine vallaelu arengutesse. • Külades raamatulaenutuse korraldamine vastavalt elanike soovidele. 6.3. Sport Arengueeldused • Treenerite ja eestvedajate olemasolu piirkonnas. • Eri spordialade spordiklubide olemasolu. • Eri spordibaaside kasutamise võimalus. • Piirkonna spordikooli olemasolu. • Vallas on planeerimisel Mammaste Tervisespordikeskuse väljaehitamine. • Mammaste suusarajad on tuntud ja tunnustatud. • Mammaste suusaradade aastaringne kasutamine. • Suurürituste korraldamise võimalus Mammastes. • Põlva linna ja valla kultuuri- ja spordikapital. • Eelarves on täiendavad toetused. Probleemid • Puudub läbipaistev rahastamissüsteem. • Noorte hulgas pole sport populaarne. • Klubide aktiiv on väike ja klubide liikmeskond on passiivne. • Põlva vallas puudub kompaktne spordibaas (olmehoone). • Külatasandil puuduvad sportimisvõimalused. Visioon Põlva piirkond on tuntud spordi- ja puhkekeskusena. Mammaste Tervisespordikeskus on baasiks Põlva piirkonna sporditegevustele. EESMÄRK 1: Sporditegevuse edendamine piirkonna ühtse ruumina ja elujõuliste spordiklubide kaudu Tegevused • Spordi- ja kultuurivaldkonna tegevuse ja omaalgatuste toetamine Põlva linna- ja valla kultuurkapitali vahendusel. • Traditsiooniliste suurürituste korraldamine piirkonna koostöös naaberomavalitsustega. • Sporditegevuse käsitlemine ja toetamine piirkonna ühtse ruumina ja elujõuliste spordiklubide kaudu. • Piirkonna kultuuri, hariduse ja spordi ümarlaua loomine. • Koostöös teiste omavalitsustega töötada välja sporditoetuste kriteeriumid. • Töötada välja rahastamise ja toetamisvõimaluste tingimused klubiliseks sporditegevuse toetamiseks. • Klubide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö arendamine. Omavalitsuste poolse tellimuse koostamine klubidele. • Kultuuri- ja sporditöö teenuste delegeerimine kolmandale sektorile (MTÜ, SA jne). • Mängu- ja spordiväljakute väljaarendamine külakeskustes. EESMÄRK 2. Mammaste Tervisespordikeskuse väljaarendamine Tegevused • Mammaste Tervisespordikeskuse olmehoone ja tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. • Mammaste Tervisespordikeskuse baasi komplektsete teenuste väljaarendamine – tervislike eluviiside propageerimine ja rahvaspordialane tegevus. • Omandiküsimuste lahendamine – radadevõrgustiku all olevate maaomanikega maakasutuslepete sõlmimine. • Matka-, suusa- ja jalgrattateede laiendamine, uuendamine, hooldamine ning järjepidev korrastamine koostöös spordiklubidega. • Radade võrgustiku väljaehitamine Taevaskoja–Kiidjärve suunas. • Lumetussüsteemi väljatöötamine. • Rajamasina soetamine piirkonna matkaradade hooldamiseks. 7. KODANIKU- JA KORRAKAITSE Arengueeldused • Põlva valla piirkonda teenindab kaks konstaablit. • Põlva linnas asub politseiprefektuur. • Turvateenuseid pakub ja osutab AS Falck Eesti. • Valveseadmetealase oskusteabe olemasolu. Probleemid • Valla suur territoorium. • Vallas on tekkinud sotsiaalselt mahajäänud piirkonnad. • Rohkesti varavastaseid kuritegusid. • Järelevalveta lapsed ja noorukid. • Kogukonna ühtsuse ja naabrivalve puudumine. • Vähene teadlikkus ja informatsiooni puudulikkus. • Ühiskasutatavate ja avalike kohtade ning objektide rüüstamine ja lõhkumine. • Puudub toimiv kodanikukaitse tugisüsteem ja vahendid eriolukordades tegutsemiseks. Visioon Põlva valla elukeskkond on turvaline. Kogukond reageerib adekvaatselt ja on sallimatu kuritegevuse vastu. Konstaabli ja kogukonna vahel on usalduslik koostöö. Tiheasustusaladel toimib naabrivalve. Kogukond omab vahendeid ja on valmis adekvaatselt tegutsema võimalike eriolukordade puhul. EESMÄRK 1. Turvalise elukeskkonna tagamine ja kodanikukoolitus Tegevused • Koolituste, õppepäevade ja infopäevade korraldamine koostöös konstaabli, politseiprefektuuri, riiklike institutsioonide, ettevõtjate, elanikkonna ja naaberomavalitsusega jpt. • Kodanikukaitse ja korrakaitsealase töö tõhustamine ja teavitustöö (koolides, vallaasutustes ja kohalikus meedias jne). • Tuletõrje veevõtukohtade väljaarendamine ja tähistamine. • Valvekaamerate ja valvesignalisatsiooni paigaldamise võimaluste teavitamine ja väljaehitamine. • Tõhustada konstaabli koostööd kogukonnaga usalduslike suhete loomise eesmärgil, mis aitab kaasa kuritegevuse ennetamisele ja avastamisele – konstaabli kohtumised ja teavitustöö kogukonnaga. • Nõuetele vastava tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitamine vallaasutustes. • Piirkonna naabrivalve ja vajadusel korrakaitse sihtasutuse loomine ning propageerimine koostöös politseiprefektuuri, ettevõtjate, elanikkonna ja kohalike omavalitsustega. • Hoiatusinfotahvlite paigaldamine parklatesse ja turismitõmbekohtadesse. • Vahendite eraldamine ja varude moodustamine tegutsemiseks eriolukordade puhul.