Palamuse Vallavolikogu — Palamuse valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 40, 625

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 75, 755) paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Palamuse Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Palamuse valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tühistada Palamuse Vallavolikogu 19. mai 1999. a määrus nr 42 «Palamuse valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis». 3. Määrus jõustub alates 10. aprillist 2000. a. Volikogu esimees Heili NIGULAS Kinnitatud Palamuse Vallavolikogu 30. märtsi 2000. a määrusega nr 9 PALAMUSE VALLA PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Palamuse valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. § 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted vallas Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmisel; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; 7) valla elanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) tegevuse avalikkus. § 4. Omavalitsuse õiguslikud alused (1) Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. § 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal on iseseisev eelarve. (2) Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 7. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanded on, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu. (2) Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. § 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 10. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 11. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega ja järelevalve (1) Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (3) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitusasutustele. (4) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Jõgeva Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. (5) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (6) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. (7) Järelevalvet valla omavalitsusorganite õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. (8) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (9) Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (10) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (11) Teenistusliku järelevalve teostamise üksikasjalik kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning vallavalitsus teostab teenistuslikku järelevalvet seaduse alusel. § 12. Valla suhted teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, kaitsmiseks ning muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. (3) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla asutused osalevad valla arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. (4) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. § 13. Rahvusvaheline suhtlemine (1) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Vallal on õigus sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või volikogu poolt määratud esindus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või vallavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. (3) Rahvusvahelised lepingud kinnitab vallavolikogu. (4) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla asutused informeerivad sellest vallavalitsust. (5) Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 14. Valla sümbolid (1) Palamuse valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valla vapiks on punasel kilbil hõbedane kirikukell, mille kohal kaks kuldset ristikheinalehte. Valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas. (3) Valla lipu (edaspidi vallalipp) ruudukujulisel punasel kangal on valge kirikukell, mille kohal kaks kollast ristikheinalehte. Lipu normaalsuurus on 105 × 105 cm. Vallalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. § 15. Valla sümbolite kasutamise kord (1) Valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse, vallaasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Palamuse vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel; 3) vallavalitsuse hoonel ja valla piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. (4) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallavalitsuse haldushoone ees lipumastis; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. § 16. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada valla seisukohalt olulistes küsimustes elanike küsitlusi rahva arvamuse väljaselgitamiseks. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks ja tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 17. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. § 18. Valla piir (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. (2) Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (3) Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. § 19. Vallaelanik (1) Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on Palamuse vallas. (2) Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 20. Vallaelaniku valimisõigus Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 21. Muude isikute õiguslik seisund vallas Muudel isikutel on valla territooriumil viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. 2. peatükk. VALLAVOLIKOGU § 22. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi. (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja reglemendi. (4) Vallavolikogu esindab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu poolt määratud vallavolikogu liige. § 23. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. (2) Vallavolikogu valimisteks määrab valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas vallavolikogu eelmine koosseis. (3) Vallavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Vallavolikogu uue koosseisu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. (4) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 24. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (4) Vallavolikogu esimehe või tema asendaja ametikoht ei ole palgaline. (5) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste, sh transpordikulud, ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 9) siseneda valla asutustesse ning nende territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju; 10) saada hüvitist vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (7) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (8) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (9) Käesoleva paragrahvi 8. lõikes sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (10) Vallavolikogu liikmed informeerivad vallavalitsust kauem kui üks kuu vallast eemalviibimisest. § 25. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valimiste Palamuse valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Vallavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. (3) Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. (4) Tagasiastumisel lõpevad vallavolikogu liikme volitused asendusliikme määramisega vastavalt seadusele. (5) Vallavolikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõppemise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. (6) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (8) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5, 6 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 26. Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, riigisekretäriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 3) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 4) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 5) nimetamisega prokuröriks; 6) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 5 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. (8) Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist. (9) Vallavolikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. § 27. Vallavolikogu asendusliige (1) Vallavolikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. (2) Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. (3) Palamuse valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. (4) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel vallavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (5) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiste Palamuse valla valimiskomisjon. (6) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vastava vallavolikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna või erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. § 28. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. (2) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse. § 29. Vallavolikogu ainupädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra (vallavara eeskirja) kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) ettepanekute, taotluse esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks. Valla piiride või nime muutmiseks tulnud ettepanekutega nõustumine või sellest keeldumine; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiste Palamuse valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine, valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 18) töötasu määramine vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 21) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 23) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine, valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 24) Jõgeva Maakohtu kaasistujate valimine; 25) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 26) kohtukaasistuja eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusemõistmisel; 27) nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks; 28) nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks; 29) kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine; 30) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 31) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 32) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 33) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 34) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 35) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 36) vallavolikogu reglemendi kinnitamine; 37) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 38) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 39) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 40) muud seaduses sätestatud või volikogu määratud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 30. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja informatsiooni kättesaadavaks tegemine (1) Volikogu määrused avalikustatakse hiljemalt kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja valla raamatukogudes, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist. Volikogu määrused võidakse avaldada ka kohalikus ajalehes, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja valla raamatukogudes, kui õigusaktides enestes ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (4) Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub määrus sellest tähtajast. (5) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning neid ei avalikustata hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist vallavalitsuse stendil ja valla raamatukogudes, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. (6) Vallavolikogu määrused saadetakse õiguskantslerile. (7) Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (8) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. (9) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks vallaelanikele, teenistujad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, mille võti on kas vallavanema või vallasekretäri käes. (10) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. § 31. Informatsiooni kättesaadavus (1) Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad raamatukogudes (määrused enne nende jõustumist) ning kogu nende kehtivuse ajal. (2) Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. (3) Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. § 32. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär. (2) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. (3) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. (4) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. (5) Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. (6) Volikogu esimehe otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. (7) Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või vallavolikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. § 33. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja selle komisjonide koosolekutest ning täitma temale volikogu poolt pandud ülesandeid. § 34. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet kahe nädala jooksul arvates kirjaliku taotluse esitamisest, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 3. peatükk. VALLAVALITSUS § 35. Vallavalitsuse mõiste (1) Vallavalitsus on vallaomavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib eespool nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse kontrolli kaudu ja elanike kaasamisega. (3) Vallavalitsus juhib valla asutuste tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. § 36. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. (6) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. § 37. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. (3) Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. (4) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. (5) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 38. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (s.h peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. (5) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (6) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. (7) Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. Sel juhul tuleb valitsuse määruste ja korralduste eelnõud eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada ametnike teenistusse võtmine, teenistusest vabastamine ning valla nimel sõlmitavad lepingud. § 39. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) organiseerib vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest eelnõu jt volikogu määruste ja otsuste eelnõud, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 5) esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtus. (2) Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitust. (3) Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, valla asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab vallavalitsus. (4) Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse reglemendi ja haldusaparaadi töökorra. (5) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 40. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus (1) Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ning tühistada. (2) Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. (3) Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. (4) Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi esitamise aluseks on valitsuse korraldus. § 41. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu õigusaktidega. (2) Vallavalitsuse määrused avaldatakse kohalikus ajalehes. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse määrused saadetakse õiguskantslerile. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (5) Vallavalitsuse määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse vallavalitsuse määrusi ja korraldusi avalikustada ka teistes keeltes. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (8) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. 4. peatükk. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 42. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. (3) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. (4) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (5) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. § 43. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Volikogu ja valitsuse õigusakti muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse kolmekümne päeva jooksul õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. (3) Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. (4) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. (5) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus anda selgitusi ja esitada küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. (6) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 5. peatükk. MAJANDUS JA EELARVE § 44. Vallavara (1) Vallavara on vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab volikogu. (3) Vallavara kohta peetakse ühtset registrit. § 45. Majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepingud vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik. (5) Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes ettevõtetes, organisatsioonides ning fondides otsustab volikogu. (6) Valla asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. § 46. Maksud (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest arvates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (4) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 47. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 48. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (2) Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes. (3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (4) Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (5) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 49. Valla eelarve (1) Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (3) Eelarve koostamine, vastuvõtmine, kasutamine ja muutmine toimub vastavalt seadusele ja selle täpsema korra sätestab vallavolikogu. (4) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 50. Eelarve tulud ja kulud (1) Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla asutustest ja varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) muud laekumised. (2) Eelarve kulud on: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Laenude võtmine: 1) laene võib võtta tingimusel, et kulutused võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks ei ületa eelarveaastal kehtestatud määra planeeritud tuludest, millest on välja arvatud laenud; 2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui laenu tagajaks on riik; 3) laenu tagatiseks ei või olla valla valitsemiseks või avalikuks otstarbeks vajalik kinnisasi ega tema ehitis (s.h rajatis) kui vallasasi; 4) jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu. § 51. Valla eelarve koostamine ja jõustumine (1) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (2) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. (4) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 6. peatükk. TÖÖKORRALDUS § 52. Vallavolikogu töökorraldus (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. (2) Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei, komisjonide tehnilise teenindamise vastav peaspetsialist. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või aseesimees. (3) Vallavolikogu võib vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees ja aseesimees ning komisjonide ja fraktsioonide esimehed. § 53. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. § 54. Vallavolikogu esimees Vallavolikogu esimees on vallavolikogu juht, kes: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) kinnitab volikogu komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 8) esitab volikogu istungile istungi päevakorraprojekti; 9) korraldab fraktsioonide koostööd; 10) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 11) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 12) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 55. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu esimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. (3) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kandes kandidaatide nimed valimissedelitele tähestiku järjekorras. Valimissedelitele kantakse iga kandidaadi nime taha kirjed «poolt», «vastu» ja «erapooletu». Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Häältelugemiskomisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. (7) Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed valimissedelil risti sobivale kirjele. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti või ei täida seda, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Kui rist on märgitud ühe kandidaadi mitmele kirjele, loetakse valimissedel rikutuks. (8) Häältelugemiskomisjon viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (9) Volikogu esimehe kandidaadid ei osale võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (10) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (11) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (12) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Juba esitatud kandidaate võib esitada uuesti. (13) Kui volikogu esimeheks kandideerib üks kandidaat ning ta ei saa esimeses hääletamisvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, siis tehakse istungil vaheaeg 15 minutit. Pärast vaheaega viiakse sama kandidaadiga läbi teine hääletamisvoor. Kui kandidaat ei saa ka teises hääletamisvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, siis lõpetatakse volikogu istung. (14) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (15) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva paragrahvi vallavolikogu esimehe valimist sätestavates lõigetes toodud korras. § 56. Vallavolikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimehe äraolekul (kauem kui üks tööpäev) asendab teda volikogu aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. § 57. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavolikogu poolt kehtestatud ja vallavolikogu reglemendis sätestatud korras. (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni Palamuse valla valimiskomisjoni esimees. (3) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku volikogu istungi ka vallavalitsuse või vähemalt ¼ vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (5) Vallavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu reglemendis. § 58. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu komisjonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 59. Küsimuste arutelu vallavolikogus (1) Vallavolikogu tööd korraldab ja istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab vallavolikogu istungit volikogu aseesimees, volikogu esimehe või aseesimehe puudumisel volikogu vanim kohalolev liige. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab istungit volikogu aseesimees. (2) Volikogu esimees korraldab vallavolikogu reglemendis sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu arutab istungi päevakorraprojektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. (4) Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste eelnõusid, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus. (5) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul. § 60. Vallavolikogu liikme enesetaandamine (1) Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised), mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema lähisugulast või hõimlast; 2) juriidilise isiku majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: 2.1) täisühing, mille osanik on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 2.2) usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 2.3) osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 2.4) aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 2.5) tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 2.6) muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis volikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 61. Hääletamine volikogus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised. (3) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt ¼ kohalolevatest volikogu liikmetest. (4) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja protokollis. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (6) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (7) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu reglemendis. § 62. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt ¼ volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele või komisjoni aseesimehele. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (5) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu reglemendis. § 63. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest, või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kahe kuu jooksul uue vallavolikogu koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud kinnitada vallavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. § 64. Arupärimine (1) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. (2) Arupärimine esitatakse suuliselt volikogu istungil või kirjalikult vallavolikogu esimehe kaudu adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle registreerimisest vallakantseleis. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda. § 65. Eestseisus Volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees vajadusel kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed ning vallavanem. § 66. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. (2) Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu oma määrusega. (3) Vallavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid valla eelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (4) Komisjonid moodustab ning nende esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Komisjoni sekretäri valib komisjon oma liikmete hulgast. (5) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. (6) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees või vallavalitsus. (7) Komisjoni töökord sätestatakse komisjoni põhimääruses. § 67. Komisjoni esimees (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorraprojektid; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. (2) Komisjoni esimeest asendab aseesimees. (3) Komisjoni esimehele ja aseesimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. § 68. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Vallavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis ja valla asutustes. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub komisjoni põhimääruses sätestatud alustel ja korras. (4) Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja valla asutuste ning raamatupidamise õigsust, teistesse ettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla majandustegevuse otstarbekust; 5) valla sõlmitud lepingute täitmist; 6) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest vallavolikogule ning esitama märkused ja ettepanekud. § 69. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. (3) Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks vallaametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. (4) Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. (5) Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. § 70. Vallavalitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Vallavalitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab valitsus ning informeerib sellest volikogu. (3) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallateenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. § 71. Vallavalitsuse istungi töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (3) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Valitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. (5) Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Valitsuse istungite protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Valitsuse protokoll peab olema alla kirjutatud hiljemalt seitsmendal päeval pärast valitsuse istungi toimumist. § 72. Vallavanem Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) kinnitab valla haldusaparaadi kodukorra; 9) esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 11) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. § 73. Vallavanema asendamine (1) Vallavanema äraolekul asendab teda kui vallavalitsuse juhti üks vallavalitsuse poolt määratud vallavalitsuse liikmetest. (2) Vallavanemat kui haldusaparaadi juhti võib asendada vallasekretär. Sel juhul määrab vallavanem asenduse käskkirjaga. (3) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, v.a riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (5) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 7. peatükk. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED § 74. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. § 75. Valla haldusaparaat (1) Valla haldusaparaadi moodustab vallavalitsus vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. (2) Valla haldusaparaati kuuluvad struktuuriüksused ja valla teenistujad. § 76. Teenistusse võtmine (1) Vallaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. (2) Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. (3) Vallaametniku ametisse nimetamisel võib vallavanem eelnevalt küsida volikogu komisjoni või volikogu arvamust ning kehtestada täiendavad kvalifikatsiooninõuded. § 77. Vallasekretär (1) Vallasekretär juhib vallavalitsuse kantselei tegevust. (2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. (5) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 3) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 5) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmise päevast arvates; 11) täidab teisi talle seaduse või ametijuhendiga pandud ülesandeid. (6) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama vallasekretärile seadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. 8. peatükk. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 78. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse kinnitamiseks või selles muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. Palamuse valla põhimääruse Lisa PALAMUSE VALLA VAPP JA LIPP