Imavere Vallavolikogu — Imavere valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 40, 624

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 9 ja vajadusega muuta valla põhimäärust, Imavere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Imavere valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Kinnitada Imavere valla põhimääruse lisa «Imavere Vallavolikogu töökord» (lisatud). 3. Lugeda kehtetuks Imavere Vallavolikogu 25. jaanuari 1994. a otsus nr 3 «Valla põhimäärus». 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Jaanus NILP Kinnitatud Imavere Vallavolikogu 24. märtsi 2000. a määrusega nr 2 IMAVERE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Imavere valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 3. Valla kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 4. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) vallaelanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) avalike teenuste tagamine, osutamine ja lahendamine soodsaimatel tingimustel. 5. Vald juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 6. Vald otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 7. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, vallavalitsus (edaspidi valitsus), vallavanem ja vallasekretär. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud volikogu või valitsuse poolt põhimääruses sätestatud korras. 8. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve(d) pangas ja sümboolika. 9. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud omavalitsusüksuse õigusaktidega sätestatud korras. 10. Valla omavalitsusorganid on: 1) volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras ning tegutseb seaduste alusel vallaelanike huvides ja nimel; 2) valitsus – volikogu poolt moodustatud täitevorgan, mis lahendab seadusega, seaduse alusel või volikogu poolt valitsuse pädevusse antud küsimusi. 11. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded on, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) vallasisest transporti; 7) heakorda; 8) territoriaalplaneerimist; 9) teede ja tänavate korrashoidu. 12. Valla ülesanne on samuti valla omandis oleva koolieelse lasteasutuse, põhikooli, raamatukogude, kultuuriasutuste, tervishoiuasutuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 13. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 14. Valla omavalitsusorganid võivad volikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. II. ASJAAJAMISKEEL 15. Asjaajamiskeel Imavere valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsusorganite ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. III. VALLA SÜMBOLID 16. Valla sümbolid on valla vapp ja valla lipp. 17. Valla vapi rohelisel kilbil on kuldne tüvimik ja sellest tõusev vai, mille saateks paremal pool kuldne ristikuleht ja vasakul pool kuldne okaspuutaim. 18. Valla ristkülikukujulise lipu vardapoolses otsas on 1,5 ühiku laiune roheline püstlaid. Lipu ülejäänud osa koosneb kolmest võrdse, 2 ühiku laiusest horisontaalsest värvilaiust: ülemine on valge, keskmine roheline ja alumine kollane. Lipu normaalmõõdud on 100×150 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 (2:3). 19. Valla vappi kasutatakse: 1) valitsuse pitsatil ja dokumendiplankidel; 2) volikogu dokumendiplankidel; 3) vallaametnike visiitkaartidel; 4) valla piiritähistel; 5) ülejäänud juhtudel võib valla vappi kasutada valitsuse korralduse alusel. 20. Vallalipp heisatakse: 1) vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks volikogu otsuse või valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel; teistele omanikele on need otsused ja korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga; 2) vallalipp heisatakse alaliselt valla administratiivhoone peasissekäigu juurde; 3) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 4) valitsuse korraldusel kultuuri- ja spordiüritustel. 21. Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna riigilippudest vasakul, teistest lippudest paremal. 22. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada valla ametlikud delegatsioonid või valda esindavad kollektiivid või üksikisikud valitsuse korralduse alusel. 23. Vallalipu valmistamine toimub üksnes valitsuse loal. IV. VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS 24. Valla piir koos kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. 25. Valla piiride muutmine toimub pärast vallaelanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 26. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. 27. Valla piir tähistatakse üldkasutatavatel teedel valitsuse poolt. 28. Valla administratiivkeskus asub Imavere külas. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. V. VALLAELANIK 29. Vallaelanik on isik, kellel on rahvastikuregistri järgi alaline elukoht valla territooriumil. 30. Vallaelanikul on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 31. Vallaelanik on maksukohustuslane oma alalise elukoha järgses vallas. 32. Valla territooriumil viibivatel muudel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 33. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamise päevast. VI. KÜLAVANEM 34. Valla küla koosolekul võidakse valida külavanem. 35. Külavanema valimise korra kehtestab volikogu. 36. Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 37. Külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest. VII. VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 38. Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 39. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse igal aastal. 40. Valla arengukava kinnitab volikogu pärast kava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras kui valla omavalitsusorganite õigusaktide ja istungite protokollid. 41. Üldplaneering on valla maa-ala kasutamise geograafiline kavand, millega kavandatakse valla territoriaal-majandusliku arengu suunad. 42. Volikogul on kohustus kuue kuu jooksul oma volituste saamisest pikendada või muuta olemasolevat üldplaneeringut. 43. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. VIII. VOLIKOGU 44. Volikogu on Imavere valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. 45. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 46. Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 47. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 48. Volikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt, kes on valimise päeval vähemalt 18-aastased, elavad püsivalt Imavere vallas ja on Imavere vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike registrisse, üldistel ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 49. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 50. Volikogu uue kooseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. 51. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 52. Volikogu liige juhindub seadustest, valla põhimäärusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 53. Volikogu liikme tegevus on avalik. 54. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 55. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 56. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 57. Volikogu liige ei tohi osa võtta nende küsimuste arutelust ja otsustamisest volikogus või volikogu komisjonides, mis puudutavad teda otseselt (välja arvatud isikuvalimised ja ametisse kinnitamised), tema sugulasi, hõimlast või äriühingut või sihtasutust, milles ta ise või tema sugulased või hõimlased on omanikud või juhtkonna liikmed. 58. Käesoleva osa punktis 57 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 59. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist Imavere vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. 60. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 61. Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega valitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 62. Käesoleva osa punkti 61 alapunktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 63. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatatud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. 64. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse jõustumise hetkest. 65. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad vastava otsuse jõustumise hetkest. 66. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 9) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) valimisringkonna arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 15) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 16) valitsuse liikmete kinnitamine ning vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 18) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) kohtu kohtukaasistujate valimine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindajate valimine; 27) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 28) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 31) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 32) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 33) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 34) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 35) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 67. Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 68. Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. IX. VOLIKOGU STRUKTUUR 69. Volikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. 70. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjonide liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. 71. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. Volikogu esimees 72. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. 73. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab volikogu vastavalt seaduse, põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 8) täidab seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 74. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 75. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni 3 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud volikogu esimehena 2–8 aastat, ja kuni 6 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud volikogu esimehena rohkem kui 8 aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. Volikogu esimehe valimine 76. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. 77. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 78. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 79. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 80. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 81. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu komisjon 82. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni töökorras, mille kinnitab volikogu. 83. Alatised komisjonid moodustatakse probleemvaldkonniti omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamiseks ja lahendusteede leidmiseks. Ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. 84. Volikogu komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuse projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 85. Komisjoni esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseisud kinnitab komisjoni esildisel volikogu. 86. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. 87. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 88. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. Komisjoni liikme (v.a komisjoni esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees) tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm volikogu liiget. Revisjonikomisjon 89. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 90. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl iga liikme kohta. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. 91. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse ja komisjoni töökorra alusel. 92. Revisjonikomisjon kontrollib vastavalt revisjonikomisjoni tööplaanile: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu otsustele ja määrustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 4) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 5) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 6) volikogu ülesandel valitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 93. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 94. Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 95. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Volikogu fraktsioonid 96. Vähemalt kolm samasse erakonda või valimisliitu kuuluvat volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 97. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. 98. Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kui fraktsiooni liige lahkub, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 99. Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele; 6) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. Volikogu sekretär 100. Volikogu sekretär: 1) korraldab volikogu istungite ettevalmistamist; 2) protokollib volikogu istungeid; 3) vormistab volikogu protokollid, määrused ja otsused; 4) edastab asjaosalistele protokollist väljavõtted ja otsuste ning määruste ärakirjad; 3) tagab volikogu asjaajamise ja kirjavahetuse korraldamise; 4) tagab volikogu komisjonide tehnilise teenindamise. X. VOLIKOGU ÕIGUSAKTID 101. Volikogu õigusaktid kehtivad Imavere valla territooriumil. 102. Volikogul on õigus oma pädevuse piires vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 103. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest. 104. Volikogu võib valitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 105. Volikogu poolt vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallamaja stendil. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või neis määratud tähtajal. 106. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 107. Volikogu otsused jõustuvad vastuvõtmise hetkest või neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 108. Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. 109. Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla ajalehes. 110. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast määrusele allakirjutamist. 111. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 112. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele. 113. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 114. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab volikogu sekretär koos vallasekretäriga. 115. Igal volikogu liikmel on õigus esitada järelpärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. 116. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. 117. Õiguskantsleri järelpärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks valitsuse istungil. Vastusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. XI. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 118. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale, valitsusele või valitsuse liikmele. 119. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 120. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või aseesimehe ametist või volikogu komisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikme kohustustest vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 121. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 122. Valitsusele umbusalduse avaldamisel täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega on aluseks kõigi valitsuse liikmete vabastamisele valitsuse liikmete kohustustest. 123. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul algatada uut umbusalduse avaldamist. XII. VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS 124. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) ei ole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 125. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. XIII. VALITSUS 126. Valitsus on valla täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Imavere vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 127. Valitsus realiseerib eelmises punktis nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 128. Valitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse sisese teenistuse korra. 129. Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 130. Valitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 131. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise hetkest. 132. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 133. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 134. Valitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui volikogu avaldab valitsuse liikmetele umbusaldust. 135. Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Valitsuse moodustamine 136. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus. 137. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 138. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul korraga täies koosseisus. Enne kinnitamist annavad esmakordselt valitud valitsuse liikmed süümevande. 139. Volikogu otsustab valitsuse liikmete ametisse nimetamise lahtisel hääletusel poolthäälteenamusega. 140. Valitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel volikogu oma volituste ajaks. 141. Kui vallavanema esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama volikogule kinnitamiseks uue valitsuse liikmete koosseisu. 142. Valitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse liikmeks oleku ajaks. 143. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti valitsuse tagasiastumisel lõpevad endise valitsuse volitused ning algavad uue valitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise hetkest. 144. Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. 145. Valitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. 146. Valitsuse koosseisus olevale vabale valitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel volikogu poolt. 147. Volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni 3 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud valitsuse liikmena 2–8 aastat ja kuni 6 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud valitsuse liikmena rohkem kui 8 aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. Valitsuse töökord 148. Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 149. Valitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Valitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat või abivallavanemat. 150. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 151. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 152. Valitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 153. Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse korraldusega. 154. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel. XIV. VALITSUSE ÕIGUSAKTID 155. Valitsuse õigusaktid kehtivad Imavere valla territooriumil. 156. Valitusel on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi. 157. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallamaja stendil või neis määratud tähtaegadel. 158. Korraldused jõustuvad vastuvõtmise hetkest või neis määratud tähtajal ning saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 159. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendanud isikud. 160. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 161. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 162. Valitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallasekretär. 163. Valla omavalitsusorganite õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse vastavalt seadusele vallakantseleis ja kuuluvad alalisele säilitamisele. XV. VALLAVANEM 164. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 165. Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 166. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 167. Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 168. Enne hääletamiskomisjoni moodustamist on igal kandidaadil õigus 15 minuti jooksul esitada oma tegevuskava. 169. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 170. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 171. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. 172. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 173. Vallavanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega sätestatud ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda antud pädevuse piires; 3) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest; 8) esitab valitsusele kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 174. Vallavanemat asendab tema äraolekut abivallavanem. Kui abivallavanem oma äraoleku tõttu asendada ei saa, asendab vallavanemat valitsuse liige. Selline asendamine vormistatakse valitsuse korraldusega. 175. Kui isik, kes on vallavanema asendajaks punktis 174 kehtestatud korra alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev valitsuse liige. 176. Vallavanema vabastamisel ametist tagasiastumisavalduse alusel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimisteni. 177. Vallavanem lubatakse puhkusele volikogu otsuse alusel. 178. Vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust volikogu otsuse alusel kuni 3 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vallavanemana 2–8 aastat, ja kuni 6 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vallavanemana rohkem kui 8 aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 179. Vallavanema teenistusest vabastamisel hüvitust ei maksta: 1) ametist lahkumisel tema enda soovil; 2) valitakse uuesti vallavanemaks; 3) umbusalduse avaldamisel vallale varalise kahju tekitamise eest, ametiülesannete täitmata jätmise eest, tööl joobnud olekus viibimise eest, üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus oleva teo sooritamise eest; 4) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. XVI. VALLASEKRETÄR 180. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 181. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ja omab juristi kvalifikatsiooni või tunnistust vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 182. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 183. Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad; 5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) kinnitab valijate nimekirja; 8) teostab seadusega lubatud korras notariaaltoiminguid; 9) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 184. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama punktis 181 sätestatud nõuetele. XVII. VALLAKANTSELEI 185. Vallakantselei on valitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tehniline tagamine. 186. Vallakantselei juht on vallasekretär. 187. Vallakantselei: 1) kogub volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad vastavalt seadusele; 3) tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt asjaajamiskorrale, posti vastuvõtmise, süstematiseerimise ja edastamise adressaatidele ning volikogu ja valitsuse tööks vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilitamise; 4) teostab volikogu ja valitsuse kirjavahetust, tõendite ja õiendite väljastamist; 5) peab valla elanike registrit; 6) teostab passitööga seonduvat, sõjaväearvestust, perekonnaseisualast tööd, arhiivitööd. XVIII. VALLA AVALIK TEENISTUS 188. Valla avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvelt. 189. Valla teenistus toimub vahetult valitsuses ja tema struktuuriüksustes vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 190. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 191. Valla ametnik on valla kantselei koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 192. Abiteenistuja on valla kantselei koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 193. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 194. Imavere valla teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses ettenähtud ja volikogu poolt avaliku teenistuse seaduse rakendamise korras kinnitatud teenistusalased õigused. XIX. VALLAVARA 195. Vallavara on Imavere vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 196. Vallavara valdamisest, käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadustest ja õigusaktidest ei tulene teisiti. 197. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 198. Vallavara arvestust korraldab valitsus. 199. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides, seaduste ja tehingu alusel. 200. Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine. 201. Vallavara valdajaks on valitsus või tema asutus nende põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ning kolmandad isikud rendi või muu lepingu alusel. 202. Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. 203. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 204. Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele ja valla asutustele nende põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. 205. Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 206. Vallavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 207. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 5) vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 208. Vallavara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilimise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või terviklikult hävinud. Enne vallavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise kohustus. XX. VALLA EELARVE 209. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 210. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 211. Imavere valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 212. Imavere valla kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 213. Imavere valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks valitsusele oma ettepanekud. 214. Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Imavere valla arengukava ja volikogu otsustusi arvestades valitsus. 215. Valitsus esitab eelarveprojekti volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 216. Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavate tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta järgi; 3) volikogu komisjonide ja vallaasutuste ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuse äranäitamisega. 217. Valitsuse poolt volikogule esitatud vallaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajatel lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle koha pealt ära kuulata volikogu vastava komisjoni ja valitsuse arvamus. 218. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib valitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks. 219. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. 220. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 221. Kui valla eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 222. Kui volikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 223. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada vallavalitsus või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 224. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nende ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata volikogu vastava komisjoni ja valitsuse arvamus. 225. Eelarve muutmise otsustab volikogu. 226. Kulude tegemiseks, milleks vallaeelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 227. Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 228. Eelarve täitmist korraldab valitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 229. Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle hiljemalt kaks nädalat enne Rahandusministeeriumi või maavalitsuse rahandusosakonna poolt kehtestatud ametlikku esitamistähtaega volikogule kinnitamiseks. 230. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) nõuete ja kohustuste aruanded; 4) valla reservfondi kasutamise aruanne; 5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 231. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist. XXI. VALLA MAJANDUSTEGEVUS, MAKSUD JA KOORMISED 232. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulistes äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 233. Valla asutuste asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja nende põhimääruse ning selle muutmise kinnitab volikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. 234. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise või ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 235. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. 236. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 237. Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. 238. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 239. Kui seaduses ja volikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks valitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. 240. Volikogu poolt kehtestatud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 241. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel ja maksumääruses. 242. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. 243. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 244. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 245. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 246. Koormise täitmist kontrollib valitsus vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. 247. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 248. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 249. Koormis ei või olla lepingu objektiks. XXII. VÄLISSUHTED 250. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 251. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. 252. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. 253. Valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste ja isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. XXIII. LÕPPSÄTTED 254. Valla põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. 255. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 256. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval. Lisa Imavere valla põhimäärusele IMAVERE VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD Üldsätted 1. Imavere Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Imavere valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 2. Käesolev töökord määrab kindlaks volikogu ja tema komisjonide istungite ja koosolekute ettevalmistamise ja läbiviimise korra. Volikogu istungi kokkukutsumine 3. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees üldjuhul kord kuus. Suvel võib istungite vahe olla kaks kuud (võimaluse korral juulis ja augustis). 4. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 5. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 6. Kutse peab olema volikogu liikmetele, valitsuse liikmetele ja isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega, teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Volikogu liikmetele saadetakse koos kutsetega ka otsuste ja määruste projektid koos lisadega. 7. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele. 8. Kui mitteilmumisest teatab mõjuval põhjusel ette 1/2 volikogu liikmetest, tuleb volikogu esimehel nende nõudmisel tunnistada volikogu toimumise aeg ebasobivaks. Sellisel juhul istungit ei toimu ja volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest. Istungi päevakord 9. Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 10. Ettepanekuid istungi päevakorda võivad teha ja volikogu dokumentide projekte võivad esitada: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem ja valitsuse liikmed; 3) revisjonikomisjon ja teised komisjonid; 4) valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted. 11. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees, arvestades valitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. Sama suhet käsitlevat kahte või enamat projekti võib arutada ühe päevakorrapunktina. Ettepanek projekti päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära projekti algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada, projekti arutamise soovitava kuupäeva, ettekandja ja kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud projekti arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. 12. Päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras ettevalmistatud ja esitatud eelnõud. Eelmisel istungil arutamata jäänud projektid lülitab volikogu esimees päevakorda esimestena. Projektide arutamise järjekorra koostab volikogu esimees arvestades tehtud ettepanekuid. Volikogu liikmetele välja saadetud päevakorra projektis toodud projektide arutamise järjekorda võib muuta üksnes projekti algatajate, valitsuse ja vastavate komisjonide nõusolekul. 13. Umbusaldusavaldus samadele isikutele samade isikute ettepanekul võetakse päevakorda mitte varem kui kolm kuud pärast eelmise umbusaldusavalduse arutamist volikogu istungil. Istungi ettevalmistamine 14. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. 15. Projektide esitamise eest vastutab isik, kes on määratud volikogu, valitsuse, komisjoni või vallavanema poolt. Kui projekti algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab vastavalt volikogu esimees, vallavanem või komisjoni esimees. 16. Kui projekti ei ole esitanud valitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks ka valitsusele ning projekti volikogu istungil ettekandva komisjoni koosolek määratakse ajaks, millal on esitatud ka valitsuse arvamus, muudatused ja parandused. 17. Volikogu esimees võib vastavalt vajadusele määrata projektide läbivaatamiseks kas lühema või pikema tähtaja. 18. Kui komisjon või valitsus ei ole ettenähtud tähtajaks projekti läbi vaadanud ja oma seisukohta esitanud, siis võetakse projekt algataja või volikogu esimehe ettepanekul päevakorda ilma komisjonis või valitsuses läbi vaatamata. 19. Volikogus arutamisele tulevad määruste ja otsuste projektid peavad olema esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt volikogu istungi alguseks. 20. Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 21. Volikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud, tutvustatud ning teatavaks tehtud. Sellises küsimuses võib volikogu projekti läbi arutada ning seda muuta ja täiendada ning esitada vastuvõtmiseks järgmisel, vajaduse korral erakorralisel istungil. 22. Istungi päevakorra üks eskemplar koos juurdelisatud projektidega on valitsuse stendil välja pandud tutvumiseks. Kohalolijate registreerimine 23. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses; iga volikogu liige annab oma allkirja kvoorumilehele, mis lisatakse istungi protokollile. 24. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse kvoorumilehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunktid, mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. Istungi läbiviimine 25. Volikogu istungid on reeglina avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada vähemalt 2/3 volikogu liikmete nõudel. 26. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul kuu teisel reedel algusega kell 14.00. Vajadusel võib volikogu esimees muuta istungi toimumise aega või kutsuda kokku täiendava istungi. 27. Istungid toimuvad üldjuhul vallavalitsuse saalis. Vajadusel võidakse korraldada väljasõiduistungeid. 28. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed ja külavanemad, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 29. Pealtvaatajatele sõna ei anta. Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei tohi istuda volikogu liikmete kohtadel. 30. Filmi- ja videovõtted ning tele- ja raadioülekanded istungi saalist toimuvad volikogu esimehe loal. 31. Korra pidamise istungi saalis kindlustab volikogu esimees või tema asendaja. Istungi avamine 32. Volikogu istungeid avab ja juhatab volikogu esimees, tema puudumise korral aseesimees. 33. Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja ning juhatab seda volikogu esimehe valimiseni. 34. Istungi avamine hõlmab: 1) volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 2) kutsutud külaliste tutvustamist (välja arvatud valitsuse liikmed); 3) päevakorra projekti arutamist ja selle kinnitamist. 35. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult: 1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 2) teadete edasiandmist; 3) töökorda käsitlevaid küsimusi volikogu esimehe ettepanekul. Kodukord 36. Päevakorrapunktid arutatakse läbi ettekande, kaasettekande ja läbirääkimiste (sõnavõttude, märkuste, repliikide) teel. 37. Ettekanneteks antakse aega kuni 20 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Kokkuleppel ettekandjaga võib istungi juhataja teha volikogule ettepaneku pikendada ettekandeks ettenähtud aega. 38. Sõnavõtt on volikogu liikme motiveeritud esitus. Igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega 5 minutit. 39. Märkus on 2 minuti jooksul esitatav selgitus, repliik on vastus oponendile kestusega kuni 2 minutit. 40. Volikogu istungil võidakse päevakorra kinnitamisel kokku leppida ka teised ajad. 41. Sõnavõtusoovist antakse märku käe tõstmisega, juhataja registreerib sõnavõtusoovid ja fikseerib järjekorra. 42. Ettekandja võib küsimusele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. 43. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 2) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 3) vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate ettepanekute alusel; 5) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 6) märgates sõnavõtus sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 7) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 8) kuulutab volikogu otsustuse vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 44. Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja või tema esindaja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud projekti arutamist ilma tema osavõtuta. Kui projekti algataja hoiab projekti arutamisest kõrvale (ei ilmu istungile ega saada ka esindajat ilma mõjuva põhjuseta), võib samasisulise projekti algatada valitsus või komisjon ning see võetakse järgmise istungi päevakorda. Hääletamisele asumine 45. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 46. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 47. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 48. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 49. Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi (kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige, vallavanem või valitsus): 1) eelarve, arengukava, põhimääruse kinnitamine ja muutmine; 2) maksude kehtestamine. Hääletamise kord 50. Määruse või otsuse projekti tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud projekti esitanud komisjoni, volikogu liikme, valitsuse või vallavanema poolt. 51. Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, projekti algatajal, vallavanemal ja vastava komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. 52. Hääletusurni avab ja hääled loeb istungi juhataja volikogu liikmete juuresolekul. 53. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui üks volikogu liige seda nõuab või kui seda on otsustanud istungi juhataja. 54. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. 55. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Otsuste vastuvõtmine 56. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 57. Volikogu otsused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega järgmistes küsimustes: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 5) laenude ja teiste rahaliste kohustuste võtmine; 6) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 9) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, aseesimehele, komisjoni esimehele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 11) omavalitsusüksuse fondide ja sihtkapitalide asutamine. 58. Enne hääletamisele asumist kordab istungi juhataja kõiki esitatud ettepanekuid, annab võimaluse ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 59. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. Muudatusettepanekud hääletatakse enne kui projekti osad, mille kohta muudatusettepanekud on tehtud. Kui muudatusettepanekuid on mitu, siis hääletatakse kõigepealt need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teise hääletamise, ja seejärel need, mis erinevad projektist kõige rohkem. Kui sellist vahet ei ole, hääletatakse muudatusettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Arupärimine 60. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele nende pädevusse kuuluvates küsimustes. 61. Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimises kirjeldab volikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib volikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. 62. Arupärimine esitatakse volikogu esimehele, kes edastab selle viivitamata adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 63. Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamisest. Vastuse koopia esitatakse volikogu esimehele. Täiendava uurimise vajadusel võivad ametiisikud vastamise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, teatades sellest enne tähtaja saabumist kirjalikult volikogu esimehele. 64. Kui volikogu liige ei nõustu saadud vestusega, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavaid suulisi selgitusi volikogu istungil. Istungi protokollija 65. Istungit protokollib volikogu sekretär. 66. Tema puudumisel määrab protokollija istungi juhataja. 67. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. 68. Protokollijal on igal momendil õigus juhtida tähelepanu vigadele istungi läbiviimisel, mis takistavad protokolli koostamist. 69. Protokollijal on õigus teha ettepanek päevakorra täiendamiseks, kui ta avastab vastuvõetud ettepaneku tekstis ebatäpsuse, et istung võtaks teksti uuesti vastu täpsustatud kujul. 70. Kohe pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, kas ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. Istungi protokoll 71. Kõik volikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistab volikogu sekretär. 72. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 73. Volikogu istungi protokoll peab vallavalitsuse kantseleis olema välja pandud 10 päeva jooksul pärast istungi toimumist. 74. Kaheksa päeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. 75. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 76. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Volikogu esimehe tööaeg 77. Volikogu esimees on vallavalitsuses tööl kuu teisel reedel kella 12.00-st. Kui volikogu esimees ei saa sellel päeval vallavalitsuses viibida, asendab teda aseesimees või keegi teine volikogu esimehe poolt nimetatud volikogu liige. 78. Volikogu esimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. Komisjoni töökorraldus 79. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuse projektid. Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 80. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed ning selle toimumisest on informeeritud kõiki kohalolevaid komisjoni liikmeid. 81. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuse projektid võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 82. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 83. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Komisjoni esimees 84. Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. 85. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanem kohalolev komisjoni liige. 86. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. Lõppsätted 87. Volikogu istungite ja komisjonide koosolekute protokollid hoitakse valla kantseleis ja nendega saab tutvuda vallasekretäri juuresolekul. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vaid valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 88. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.