Võhma Linnavolikogu — Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise aluste kinnitamine — KO, 38, 604

Toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise alusdokumenti Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrust nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609; 1999, 52, 565; 74, 696; 96, 849) on mitmel korral muudetud ja täiendatud. Nimetatud määrusega tunnistati kehtetuks ka varem eluasemetoetuse arvestamise aluseks olnud normatiivaktid (Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 1996. a määrus nr 36 «Toimetulekupiiri kehtestamine ning toimetulekutoetuse ja eluasemetoetuse määramine»). Lähtudes määruse muudatustest andis Sotsiaalministeerium uue selgituse sotsiaaltoetuste vahendite kasutamise korra kohta, kuid üldised alused eluasemekulude arvestamisel puuduvad. Võttes aluseks märgitud normatiivaktid ja sotsiaalkomisjoni ettepaneku, Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada toimetulekutoetuse määramisel Võhma linnas eluasemekulude arvestamise alused (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 20. märtsil 2000. a. Volikogu aseesimees Leida KULD Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 14. märtsi 2000. a määrusega nr 6 TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISEL ELUASEMEKULUDE ARVESTAMISE ALUSED 1. Eluasemekulude arvestamise aluseks on perekonna kasutuses olev eluruum normpinna ulatuses, milleks on 18 ruutmeetrit perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kahetoalises korteris üksielavatele pensionäridele võetakse aluseks üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit. Kui invaliid elab koos teiste pereliikmetega, võetakse invaliidile kompenseeritavaks normpinnaks 51 ruutmeetrit, millele lisandub igale pereliikmele 18 ruutmeetrit. Eluasemekulud kuuluvad kompenseerimisele siis, kui on tegemist alalise eluruumiga. Kui pere selles alaliselt ei ela, kuigi on sissekirjutus ja üks pereliikmetest on üürnik või omanik, võidakse toetust mitte määrata. 2. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse järgmised alalise eluruumiga seotud kulud, mida tõendab toetuse taotlejale esitatud maksekorraldus: 2.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; 2.2. soojavarustuseks ja sooja vee tootmiseks vajaliku soojusenergia maksumus; 2.3. veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste maksumus (inimeste arvu järgi); 2.4. statsionaarne elektri- või gaasipliit; 2.5. prügivedu; 2.6. maamaksukulud; 2.7. hoonekindlustus; 2.8. üldelekter (kelder, trepikojad). 3. Toimetulekutoetuse arvestamisel rakendatakse hindu, mis kehtisid sel ajavahemikul, mille eest toetust arvestatakse. Üüri piirmäärad, hooldustasu, veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste hind, prügiveo teenuse hind ja soojusenergia hind kooskõlastatakse omavalitsusega. Turbabriketi ja vedelgaasi hinnad võetakse neid müüva ettevõtte asukohas kehtiva hinna ja transpordikulude summana. Küttepuude maksumuse piirmääraks on keskmine turuhind (praegu 120 kr/m2), elektrienergia hinnaks on Eesti Energia poolt kehtestatud hind. 4. Kulud eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks. 4.1. Tasu soojusenergia eest tsentraalse soojavarustusega (küte ja soe vesi) hoonetes võetakse tegeliku tasu ulatuses köetavale normpinnale, tasu sooja vee eest võetakse vastavalt elanike arvule, arvestusega 105 l sooja vett päevas inimese kohta vastavalt tegelikele soojaveevarustuse päevadele kuus. 4.2. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on olemas keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat või elektriküttesüsteem, võetakse kütteperioodil (01.10. kuni 30.04.) arvestuste aluseks 35 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ühe ruutmeetri kohta. 4.3. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on lisaks eeltoodule pliit (soojamüüriga või ilma) võetakse arvestuse aluseks ajavahemikul 01.10. kuni 30.04. 50 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ühe ruutmeetri kohta. 4.4. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on pliit (v.a elektri- või gaasipliit), võetakse ajavahemikul 01.05. kuni 30.09. arvestuse aluseks 3,5 kg turbabriketti köetava normpinna ühe ruutmeetri kohta kuus. 4.5. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on individuaalne sooja vee valmistamise seade vanni ja duši tarbeks (ka keskküttega majades ajavahemikul 01.05. kuni 30.09., kui nendele majadele ei anta sooja vett või ka aasta ringi, kui soe vesi on korteris AS Võhma ELKO poolt kinni pandud), võetakse arvestuse aluseks 30 kg turbabriketti kuus ühe elaniku kohta. 4.6. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne vedelgaasipliit ja tsentraalne soojaveevarustus: 4.6.1. balloonigaas ühe elaniku kohta kuus 6,0 kg kahe elaniku kohta kuus 8,0 kg kolme elaniku kohta kuus 10,0 kg nelja elaniku kohta kuus 12,0 kg 4.6.2. mahutigaas ühe elaniku kohta kuus 9,0 kg kahe elaniku kohta kuus 12,0 kg kolme elaniku kohta kuus 15,0 kg nelja elaniku kohta kuus 18,0 kg alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 2,3 kg. 4.7. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne vedelgaasipliit ja tsentraalne soojaveevarustus puudub (ka tsentraalküttega majades ajavahemikul 01.05. kuni 30.09., kui nendele majadele sooja vett ei anta): 4.7.1. balloonigaas ühe elaniku kohta kuus 8,2 kg kahe elaniku kohta kuus 10,8 kg kolme elaniku kohta kuus 13,5 kg nelja elaniku kohta kuus 16,2 kg alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,5 kg; 4.7.2. mahutigaas ühe elaniku kohta kuus 12,3 kg kahe elaniku kohta kuus 16,2 kg kolme elaniku kohta kuus 20,3 kg nelja elaniku kohta kuus 24,3 kg alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 2,3 kg. 4.8. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne elektripliit ja tsentraalne soojaveevarustus: ühe elaniku kohta kuus 60 kWh kahe elaniku kohta kuus 80 kWh kolme elaniku kohta kuus 100 kWh nelja elaniku kohta kuus 120 kWh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 10 kWh. 4.9. Elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne elektripliit ja puudub tsentraalne soojaveevarustus (ka keskküttega majades ajavahemikul 01.05.–30.09., kui sooja vett ei anta): ühe elaniku kohta kuus 80 kWh kahe elaniku kohta kuus 105 kWh kolme elaniku kohta kuus 130 kWh nelja elaniku kohta kuus 155 kWh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh. 5. Maamaksu ei kompenseerita rohkem kui kolmekordse elamualuse pinna ulatuses. 6. Hoonekindlustus kompenseeritakse ainult perekonnale vajaliku normpinna kindlustamiseks tehtud kulutustele. 7. Üldelekter kompenseeritakse vastavalt tegelikele kulutustele. 8. Toimetulekutoetust ei määrata, kui perekonnal on tasumata rohkem kui nelja viimase kuu eluasemekulud. Toetust võidakse määrata sotsiaalkomisjoni ettepanekul, kui toetuse taotleja maksab võla ELKO-ga kokkulepitud tähtaegadel ning kokkulepe on kirjalikult vormistatud. 9. Perekonna tulude ja kulude määramisel võetakse arvesse eelmise kolme kuu keskmine. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse arvestamine ja tehakse ümberarvestus või nõutakse enammakstud summad kohtu kaudu sisse. 10. Tööotsijad osalevad linna territooriumil kuni 40 tundi heakorratöödel, mille kohta peab arvestust AS Võhma ELKO.