Rakvere Vallavolikogu — Rakvere valla arengukava aastateks 2004-2010 vastuvõtmine — KO, 203, 2664

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7 ja Rakvere valla põhimääruse § 65 Rakvere Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Rakvere valla arengukava aastateks 2004–2010 (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 17. jaanuari 2001. a määrus nr 2 «Rakvere valla arengukava aastateks 2001–2007 vastuvõtmine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Enn PALM

RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 Hea lugeja, Teie ees on Rakvere valla neljas arengukava «Rakvere vald 2004–2010». Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on igal omavalitsusel kohustus koostada arengukava, kus on määratletud omavalitsuse pikemaajalised arengusuunad. Käesolev arengukava valmis erinevate osapoolte koostööna, kaasati ettevõtjaid, haridustöötajaid, külaliikumise edendajaid, volikogu liikmeid ja vallavalitsuse töötajaid. Sisuline töö toimus neljas töögrupis, kus tänasest olukorrast ning peamistest valupunktidest lähtuvalt määratleti valla tulevikuplaanid ning pikemaajalised eesmärgid, mida aastaks 2010 saavutada. Teie ees olev arengukava pole kaugeltki täiuslik ning vajab kindlasti iga-aastast täiendamist valla volikogu poolt. Ennekõike on siin dokumendis kirjas vajalikud lähtekohad peatselt koostatava Rakvere valla üldplaneeringu jaoks. Käesolev arengukava koosneb kolmest suuremast peatükist, kus üldvisioonist lähtuvalt kajastuvad valdkondade visioonid ning nende strateegilised eesmärgid koos tegevuskavadega. Peatükid on jaotatud järgnevalt: majandus ja ettevõtlus, infrastruktuur ja maakasutus ning sotsiaalsfäär, mille alla kuuluvad haridus, vaba aeg ja kultuur ning sotsiaalhoolekanne. Täname kõiki arengukava koostamisele kaasa aidanud vallaelanikke, kes Rakvere valla edasisest arengust huvitusid ning oma nõu ja jõuga aitasid meil koostada dokumendi, kus on arvestatud valla erinevate huvigruppide vajaduste ja soovidega. Aitäh Teile! Arengukava koostajad 1. PÕHIMÕISTED Areng – majanduslike, sotsiaalsete ja looduskeskkonna muutuste protsess, millel puudub ühtne ja lihtne määratlus. Tavapäraselt nähakse arenguna positiivseid muutusi. Arengukava – arengukava on dokument, mis määrab Rakvere valla arengu eesmärgid, näitab ära ressursid ja tegevused, mis tagavad Rakvere valla jätkusuutliku arengu, sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9). Glokaliseerumine – tuleneb sõnadest globaliseerumine (üleilmastumine) ja lokaliseerumine. Glokaliseerumine tähendab väikeste piirkondade osalemist rahvusvahelises tegevuses. Investeering – kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel. ISPA – ISPA on Euroopa Liidu liitumiseelne abi Kesk- ja Ida-Euroopa maadele infrastruktuuri ja keskkonna probleemide lahendamiseks. Juhtgrupp – koosneb Rakvere valla arengukava koostamiseks kokku kutsutud teemarühmade juhtidest, volikogu esimehest, vallavanemast ja arendusnõunikust. Maakonnaplaneering – planeering, mis koostatakse kogu maakonna või selle osa kohta. Meede – abinõu arengukavas määratletud prioriteedi elluviimiseks. Meetmeks võib olla toetusskeem või lihtsalt rahaliste toetuste kogum, millel on sama eesmärk. Projekt – täpselt kavandatud tegevuste kompleks koos eelarvega kindlaksmääratud protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks. Regioon – halduslikel, riigipoliitilistel või analüütilistel eesmärkidel sisemise seotuse või sarnaste tunnuste alusel defineeritud terviklik riigi territooriumi osa ehk piirkond. SAPARD – SAPARD on ajavahemikul 2000–2003 Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antava erakorralise liitumiseelse abi programm. Strateegiline planeerimine – süstemaatiline arendustegevusi integreeriv sammsammuline protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ja annab suunad ning juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks. Strateegilised eesmärgid – pikaajalised arengueesmärgid Struktuurifondid – Euroopa Liidu struktuuripoliitika elluviimiseks loodud rahastamise vahendid, mis finantseerivad piirkondade arengut vastavalt kokkulepitud dokumentidele. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’). Säästev areng – sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist. Teemarühm – koosneb Rakvere valla volikogu komisjonide liikmetest, kohaliku kogukonna esindajatest, ettevõtjatest ning vallavalitsuse liikmetest, kes arengukava koostamisel lähtuvad konkreetse eluvaldkonna olukorrast, planeerides tulevikule suunatud tegevusi. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega tulemuste saavutamiseks. Valla/linna detailplaneering – planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringuga määratakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; haljastus ja heakorrastus; tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; keskkonnakaitse abinõud; maakasutuse ja ehitamise erinõuded jm seadustest tulenevad nõuded (PES § 9). Valla/linna üldplaneering – planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi kohta ja mille üheks olulisemaks ülesandeks on valla või linna territoriaalmajandusliku arengu põhisuundade kavandamine, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaalmajandusliku arenguga. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning hajaasustuse maakorraldusele. Visioon – ideaal, kujutlus sellest, milline tulevik peaks olema. Visioon on pilt eelistatavamast tulevikust teatud ajavahemiku pärast. Üleriigiline planeering – riigi territoriaalse arengu kava, mis koostatakse kogu riigi kohta. 2. RAKVERE VALLA LÜHIISELOOMUSTUS1 Asend Rakvere vald asub Lääne-Virumaa keskosas, maakonna keskuse, Rakvere linna, vahetus läheduses. Lisaks vallast idas paiknevale linnale on naabervaldadeks põhjas Haljala, kirdes Sõmeru, kagus Vinni, edelas Tamsalu ja läänes Kadrina vald. Valla pindala on 127,7 km2. Vallas on 19 küla ja üks alevik. Valla 5 tähtsamat keskust on Veltsi, Lepna, Lasila, Karitsa ja Arkna. Ajalugu Esmakordselt mainitakse Rakvere vallas asuvat Tõrma küla nime 1219. aastal Henriku Liivimaa Kroonikas, mis Taani Hindamisraamatu järgi oli oma 70 adramaaga üks suuremaid, rahvarohkemaid külasid. 1950. a koos maakondade likvideerimisega kaotati ka Rakvere vald, valla haldusterritooriumist moodustati Rakvere külanõukogu. 1982. aastal kujunesid lõplikult Rakvere valla praegused piirid. 1991. aastal kinnitati Rakvere valla I põhimäärus, millega taastati Rakvere vald. Rakvere vallas asuvas Lasila mõisas veetis oma lapsepõlve kuulus embrüoloog Karl Ernst von Baer (1792–1876). Rakvere vallast on pärit Kullaaru mõisa aidamehe pojana sündinud kirjanik Eduard Bornhöhe (1862–1923). Rahvastik Elanike koguarv Rakvere vallas on 2404, nendest naisi 1231 (51,21%) ja mehi 1173 (48,79%). Rakvere vallas on 2003. a juuni seisuga tööealisi inimesi 1397 (58%), pensioniealisi inimesi 414 (17%) ning lapsi 593 (25%). Rahvastiku tihedus Rakvere vallas on 18 in/km² kohta. Suurima elanike arvuga asulad on Lepna alevik, Veltsi, Arkna, Lasila ja Tõrremäe küla. Kõige rohkem elab vallas eestlasi 89%, venelasi 7% ning soomlasi 2%. Seetõttu on ka eesti keel valdavaks emakeeleks valla elanikele, vaid 6% kõnelejad peavad vene keelt oma emakeeleks. Sotsiaalne olukord Lääne-Virumaa Tööhõive ameti andmetel on Rakvere vallas 2003. a juuni seisuga 42 ametlikult registreeritud töötut, registreeritud tööpuudus on 5,6%. Rakvere vallas said 2003. a jaanuari seisuga toimetulekutoetust 239 inimest. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele makstakse valla eelarvest ka ühekordseid toetusi, mille saajate arv kuude lõikes on erinev. Korrakaitse eest Rakvere vallas hoolitseb valla konstaabel. Infrastruktuur Elektrienergiaga varustatus on tagatud kõikides valla külades. Telefon ja internetiühendus on tagatud kõikidele soovijatele raadiotelefonivõrgu kaudu. Rakvere vald asub n.ö teede ristumispunktis, valda läbib 11 riigimaanteed, kogupikkusega 60,50 km. Teedevõrgu kogupikkus on ligi 155 kilomeetrit. Rakvere vald saab oma vee 34 põhjavee puurkaevust. Tarbitav veekogus on 30 tuhat kantmeetrit aastas, joogivee kvaliteet vastab kehtivatele nõuetele. Tsentraalne veevarustus on Arkna, Veltsi, Lepna, Karitsa, Levala ja Lasila külas. Rakvere vallas töötab kuus reovee puhastusseadet, millest kaks puhastusseadet vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevad puhastid katavad kogu valla vajadused. Loodusvarad Rakvere valla olulisemad loodusressursid on muld, põhjavesi, mets. Valla maadel on 2460 ha metsamaad. Suuremad metsavarud paiknevad hajutatult üle valla, suurema metsasusega ala valla piires selgelt ei eristu. Ainsa veekoguna läbib Rakvere valda Hulja külast algav ja Soome lahte suubuv 44 km pikkune Selja jõgi. Selja jõe valgala pindala on 410 km2 suurune. Põhiliseks maavaraks valla territooriumil on kruus. Vinni ja Rakvere valla haldusalal paikneb avatud Haava avakarjäär ja suurimaks kruusa tagavaraks on Veltsi-Pahnimäe avamata karjäär (koguvaruga 239 400 m3). Majandustegevus Rakvere valla põhilised tegevusvaldkonnad on põllumajandus, toiduainete- ja puidutööstus. Põllumajandusettevõtted tegelevad teraviljakasvatuse, kartulikasvatuse, loomakasvatuse ja piimakarjakasvatusega. Registreeritud ettevõtteid on vallas 49. Suurim tööandja vallas on OG Elektra, mis tegeleb peamiselt toiduainete tootmisega. Suurematest ettevõtetest on vallas veel Järni külas asuv puidutööstus. Rakvere vald asub valdavalt nitraaditundlikul alal ning Pandivere veekaitsealal, seepärast tuleb erilist tähelepanu pöörata pinnase ja põhjavee saastatuse vältimisele. Suuri teenindusettevõtteid vallas ei ole, mis on tingitud Rakvere linna lähedusest ning seal pakutavatest teenustest, mis on lihtsalt kättesaadavad ka Rakvere valla elanikele. Peamised teenused on seotud sotsiaalhoolekandega, mida pakutakse Lepna ühiskodus, Lasila päevakeskuses, Lepna lastetoas, Arkna päevakeskuses ning Karitsa Evangeelses Uue Elu Koguduses. Lepnas asub raamatukogu, kus on ka interneti kasutamise võimalus. Internet on nii Veltsi kui ka Lasila koolis. Lasilas asub Rakvere peapostkontorile alluv postipunkt. Rakvere vallas on kauplemisloaga 7 kauplust, mis asuvad suuremates keskustes. Väiksemaid külasid teenindab kauplus-auto. Rakvere vallal on sõprus- ja koostöösuhted nii Rootsi kui ka Läti valdadega. Rootsis asuva Sandvikeni kommuuniga on leping 1994. aastast ja Lätis asuva Tervete vallaga alates 2001. aastast. Alates 1997. aastast on Rakvere vald kõige enam investeerinud Lasila Põhikooli hoone ja lasteaia osa renoveerimisse. 1 Detailsem ülevaade Rakvere valla olukorra kohta on eraldiseisvas dokumendis «Rakvere vald 2003» 3. VÄLISKESKKONNA VÕIMALIKUD MÕJUD RAKVERE VALLA ARENGULE Rahvusvaheline tasand Tänapäeva maailmas toimuvaid protsesse saab kokkuvõtvalt nimetada glokaliseerumiseks, mis tuleneb kahest sõnast globaliseerumine ja lokaliseerumine ning mis tähendab väikeste piirkondade, näiteks Rakvere vald, tegutsemist globaalsel turul, kasutades selleks kohalikku loodus- ja ka inimressurssi. Seega peavad väikesed piirkonnad leidma endale nišši, omapära, millega edukalt osaleda rahvusvahelises majanduses. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest. Seega tuleb ka Rakvere vallal lähiaastatel leida on nišš, millega läbi lüüa kõigepealt maakonnas, siis vabariigi ning hiljem ka rahvusvahelisel areenil. Euroopa tasand Mais 2004 liitub Eesti Vabariik Euroopa Liiduga, mille üks olulisemaid eesmärke on liikmesriikide vahelise majandusliku ja poliitilise koostöö edendamise kõrval ka regionaalsete arenguerinevuste vähendamine. Sotsiaal-majanduslikku arengut toetatakse EL struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu, kust on võimalik taotleda rahalist toetust ka Rakvere vallal, mille abil teostada arengukavas püstitatud strateegilisi eesmärke. Rakvere vallas on tähtsaim tegevusala põllumajandus, mille arendamiseks on võimalik raha taotleda erinevatest EL fondidest ja programmidest. Otseselt maaelu ja põllumajandusega seotud probleemide lahendamiseks on loodud EL programm SAPARD ning infrastruktuuri olukorra parandamiseks ISPA. Lisaks on võimalik Rakvere vallal taotleda veel rahalist abi ka Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) 10–15 meetme kaudu ning ettevõtlust toetava Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu, mille mitmed meetmed sobivad nii mõnegi käesoleva arengukava tegevuskavasse kavandatud eesmärgi saavutamiseks. Maakonna tasand Valla tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringust, mille koostamisel omakorda on arvestatud riikliku arengukava (RAK) põhimõtteid. Lääne-Viru maakonna muutmine mõjukamaks regiooniks sõltub oluliselt valdade arengust ja omavahelisest koostöötahtest. Tasakaalukalt ja järjekindlalt areneva maakonna konkurentsivõime on ka Euroopa Liidu toetusrahade taotlemisel suurem. Maakondlikul tasandil on Rakvere vallal kui väikesel linnalähedasel vallal ainuõige lahendus arengu efektiivsemaks muutmiseks koostöö suurendamine Lääne-Virumaa keskuse Rakvere linna ning naabervaldadega. 4. RAKVERE VALLA ÜLDVISIOON 2015 Aastal 2015 on Rakvere vald haritud ja elujõulise elanikkonnaga, terviklikult ja tasakaalustatult arenev linnalähedane vald, konkurentsivõimeline ja usaldusväärne koostööpartner avalikule ja erasektorile nii Eestis kui ka välisriikides. 5. TEEMAVALDKONDADE VISIOONID JA STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTANI 2010 Teemavaldkondade visioonid ja pikaajalised eesmärgid lähtuvad Rakvere valla üldvisioonist. 5.1. INFRASTRUKTUUR JA MAAKASUTUS VISIOON 2015 Aastal 2015 on Rakvere vald meeldiva elukeskkonnaga ja hästi arenenud infrastruktuuriga linnalähedane vald, mis areneb vastavalt säästva arengu põhimõtetele. STRATEEGILISED EESMÄRGID 2010 1. Tänapäeva nõuetele vastava veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine nii keskustes kui ka hajali elamugruppides Kanalisatsiooni ja reoveepuhastite uuendamisega on tegeletud paaril viimasel aastal. Koostööd on tehtud Rakvere linna, Sõmeru ja Vinni vallaga kasutatud Euroopa Liidu PHARE CBC programmi abi. Lähiaastatel vajavad investeeringuid ennekõike Veltsi, Arkna ja Lepna küla. Rauasisalduse vähendamine joogivees on samuti prioriteetne tegevus. Kuna vald asub Pandivere veekaitsealal, siis on oluline likvideerida pinnasereostuse võimalikke allikaid ning ennetada reostuse teket, suurendades elanike keskkonnateadlikkust. 2. Valla kõik kruusateed on korrastatud Rakvere valda läbivatest sõiduteedest vajavad kõige enam tähelepanu just vallale kuuluvad kruusateed. Samuti on vaja korrastada mustkattega sõiduteid. Liiklusohutuse tagamiseks vaja suunata järjest rohkem tähelepanu sõiduteede talvisele libeduse tõrjele ning suvise heakorra tagamiseks on vajalik regulaarne sõidutee äärte niitmine. 3. Maakasutus Rakvere vallas on otstarbekas Rakvere vallas on maareform 2003. a sügiseks valdavalt teostunud, kuid paar suuremõõtmelist ala seisavad juba aastaid korrastamata eraomandis, mis mõjub häirivalt valla välisilmele. Selleks et tagada nii maafondi kasutus kui ka heakord valla territooriumil, on vajalikuks eelduseks maaomanike ja vallavalitsuse regulaarne ning sihipärane koostöö. 4. Interneti kasutamise võimalus kõigil valla elanikel Internet muutub seda enam igapäevase elu koostisosaks, mida rohkem erinevaid teenuseid selles keskkonnas pakutakse. Interneti kasutamise võimalus on vallas Lepna raamatukogus ning õpilased saavad kasutada Lasila põhikooli arvutiklassi. Interneti laialdast levikut Rakvere vallas takistavad enamasti raadiotelefonidele ülesehitatud sidesüsteemid, mis ei taga kasutajale teenuse kvaliteeti. Selleks et Aken Maailma avaneks võimalikult mugavalt kõigile valla elanikele, on vaja luua juurde avalikke interneti kasutamise võimalusi. 5.2. ETTEVÕTLUS JA MAJANDUS VISIOON 2015 Aastal 2015 on Rakvere vallas soodne ettevõtluskeskkond, kus tegutsevad peamiselt kaasaegsel põllumajanduslikul tootmisel põhinevad ettevõtted, kes suudavad konkurentsi pakkuda nii Eestis kui ka Euroopas. STRATEEGILISED EESMÄRGID 2010 1. Rakvere valla ettevõtjate ja vallavalitsuse vahel toimub regulaarse koostööna tööjõu täiendõpe ning ettevõtjate nõustamine Intervjuudest ja vestlustest ettevõtjatega ilmnes asjaolu, et puudub teave, kus saaks koolitada oma töötajaid ja kas on veel samasuguste vajadustega ettevõtjaid vallas või naabervaldades. Lisaks kurdeti veel ka kõikvõimaliku informatsiooni puudumist EL projektide ja nende rahastamise kohta. 2. Rakvere vallas on tagatud ettevõtjatele kaasaegse infrastruktuuri ning kvaliteetse teedevõrguga ettevõtluskeskkond Soodsa keskkonna ettevõtlusele tegutsemiseks loovad kaasaegsed infrastruktuurid, mille alla kuuluvad lisaks korrastatud teedevõrgule ka hästi toimivad kommunikatsioonivahendid. Ettevõtja loob eelisjärjekorras oma ettevõtte sinna, kus tal on edukaks tegutsemiseks eeldused loodud. 3. Tagada vallas elektrivarustus, mis rahuldaks lisaks külaelanikele ka ettevõtjate vajadusi Elektrienergiaga varustatusega on Rakvere vallas piirkonniti probleeme, sest elektrienergia edastussüsteemid on vananenud. Tarbijate arvates esineb voolukatkestusi liigagi tihti, tõsised probleemid on Arkna ja Veltsi külas. Ettevõtjal võib sellises olukorras aga osutuda komplitseerituks toodangumahu suurendamine, millele võib järgneda tootmise üleviimine sobivamasse piirkonda. 4. Rakvere vallas on tagatud heakord kõikides külades Põhiliseks probleemiks külade keskustes on niitmata rohuplatsid, lagunenud mänguväljakud ning korrastamata külateede ääred, mis tihtipeale vajaksid vaid külaelaniku heatahtlikku kätt. 5. Rakvere valla suuremad asulad on 2010. aastaks varustatud tänavavalgustusega Tänavavalgustus loob turvatunde nii elanikele kui ka ettevõtjatele. Rakvere vallas on suurimateks probleemaladeks Arkna, Lasila ja Veltsi küla, kus puudub tänavavalgustus isegi bussipeatustes. 6. Rakvere valla alternatiivseteks arenevateks ettevõtlusvaldkondadeks on puhkemajandus ja mööblitööstus Rakvere valla peamised tegevusalad on põllumajandus ja toiduainetetööstus ning vähem ka puidutööstus. Esimeseks suuremaks probleemiks on aga mõisate ning kultuuri- ja loodusobjektide vähene kasutamine turismiatraktsioonidena. Teiseks probleemiks aga asjaolu, et puitu veetakse odavalt palgina välja, kui võiks hoopis mööbliks töödelda ning siis kallimalt lõpptoodanguna maha müüa. 7. Valla piirid, kõik külad ning tähtsamad loodus- ja kultuuriobjektid on viitadega tähistatud Rakvere vallas puuduvad viidad, mis tähistaksid valla piire, rääkimata küladest, loodus- ja kultuuriobjektidest. Enne ei saa rääkida reklaamist ja maine kujundamisest, kui on määratlemata ja teistele teadvustamata valla piirid. 8. Rakvere vallas on hästi funktsioneeriv jäätmete kogumine ja sorteerimine Praegu on Rakvere vallas probleemiks jäätmemajandus ja selle korraldamine. Prügi kogumise ja sorteerimise korraldamine on nii maakonnas kui ka Rakvere vallas puudulik, mistõttu viiakse praht metsa alla ja sellega rikutakse valla heakorda ning reostatakse keskkonda. 5.3. SOTSIAALSFÄÄR 5.3.1. HARIDUS VISIOON 2015 Aastal 2015 on Rakvere vald haritud ja elujõulise elanikkonnaga vald, kus mainekates vallakoolides pakutakse õpilase võimeid ja omapära arvestavas õpikeskkonnas konkurentsivõimelist haridust. STRATEEGILISED EESMÄRGID 2010 1. Valla põhikooli lõpetajad on võimelised konkureerima nii parimatesse gümnaasiumitesse kui ka kutseõppeasutustesse üle Eesti Otseseid probleeme põhikoolide lõpetajatel gümnaasiumitesse saamisega ei ole. Peamine eesmärk ongi jätkuvalt pakkuda õpilastele parimat haridust ning julgustada neid oma haridusteed jätkama. 2. Lasila Põhikool ja Veltsi Lasteaed-Algkool toimivad ka pärast koolipäeva lõppu kui kultuuri- ja hariduselukeskused Täna puudub Rakvere vallas noortel kooskäimise ja vaba aja veetmise koht. Samuti on noored vähe kaasatud valla tegemistesse, neil pole koolist vabal ajal piisavalt rakendust. Täiskasvanudki tunnevad puudust ühisest kooskäimisest Parim võimalus arendada tegevust kohtades, kus inimesed on harjunud käima ning sobivad ruumid on juba olemas. 3. Rakvere valla koolides töötab kvalifitseeritud personal, kus on tagatud kaasajanõuetele vastav õpikeskkond, sh töövahendid 4. Rakvere vallas asub hästi toimiv ja arenev täienduskoolituskeskus, mis pakub nii huvialast kui ka erialaspetsiifilist täiendõpet Nii täisealised elanikud kui ka ettevõtjad tunnevad puudust täiendusõpet koordineerivast ja läbiviivast asutusest maakonnas. 5.3.2. KULTUUR JA VABA AEG VISIOON 2015 Aktiivne vaba aja veetmine valla erinevates kultuuri- ja spordiasutustes on lahutamatu osa Rakvere valla elanike elustiilist. STRATEEGILISED EESMÄRGID 2010 1. Aktiivseid vallaelanikke ühendava Külade Arengu Ümarlaua loomine Kurdetakse, et külades puudub tervikutunne, valla inimesed ei tunne üksteist ning liiga vähe on kogukonda ühendavaid ettevõtmisi. Olukorra parandamiseks on hakatud arendama külaliikumist ja nii mõneski külas on aktiivsed inimesed olemas, täna puudub nende vahel tihedam koostöö. Külade Arengu Ümarlaua tegevuse eemärgiks on erinevate vabaajategevuste koordineeritud korraldamine kogu aasta jooksul. Samuti on vajadus valla kultuuritöötaja järele, kes tagaks erinevas vanuses vallaelanike regulaarse ühistegevuse. 2. Rakvere valla asulatesse luuakse täiendavad mängu- ja spordiplatsid, arvestades eritingimusi vajavate laste ja noortega Noored pered kolivad meelsasti linnalähedastesse asulatesse, seda suundumust on märgata ka Rakvere vallas. Nii on tõstatatud ühelt poolt väikelaste päevase mängurühma loomise vajadus ning suurematele lastele oleks vaja ehitada täiendavaid mängu- ja spordiplatse, mille valmimisele ka noored ise saaksid oma panuse anda. 3. Tõrma külas kaasaegse puhkemajandusala välja arendamine Aktiivse vaba aja veetmise võimaluste puudumist saab lahendada Tõrma külas asuva Kõrgemäe hüppemäe korrastamisega ning ala arendamisega kõigile huvilistele aasta läbi kasutatavaks tervisespordialaks. 5.3.3. SOTSIAALHOOLEKANNE VISIOON 2015 Aastal 2015 on Rakvere vald kõrge elukvaliteediga turvaline elukeskkond, kus elab aktiivset eluhoiakut ja kohalikku kogukonda väärtustav elanikkond. Rakvere vallas on kõikidel vanuse- ja sotsiaalsetel gruppidel võrdsed tegutsemisvõimalused. STRATEEGILISED EESMÄRGID 2010 1. Turvalise elukeskkonna loomine Rakvere vallas esineb liigsest alkoholi tarbimisest tingitud avaliku korra rikkumisi. Soodsa keskkonna selleks loovad hooldamata majad, ebapiisav tänavavalgustus ning organiseerimata naabrivalve. 2. Toetada nii majanduslikult kui ka moraalselt vanemliku hoolduseta ja järelevalveta jäänud lapsi, puuetega inimesi, vähekindlustatud peresid Rakvere vallas on lapsevanemaid, kes ei tule iseendaga toime ega täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Luua paremad elamistingimused vähekindlustatud ja puuetega inimestele, kellel puuduvad vahendid esmaste vajaduste rahuldamiseks ja eluga toimetulekuks. 3. Sotsiaalkeskustes toimuva tegevuse mitmekesistamine Valla sotsiaalkeskustes on vaja mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi, sh hoogustada huviringide tööd, korraldada huvitavaid loenguid, läbi viia ühisüritusi, luua kontakte naaberkülade elanikega. 4. Olmeteenuste võimaldamine kõigile valla elanikele Rakvere vallas ei ole tagatud kõigile elanikele või on raskendatud esmaste hügieeniteenuste kättesaadavus (Veltsi ja Arkna külas). 5. Alkoholismi ja narkomaania ennetusprogrammi käivitamine Rakvere valla külades on alkoholismi kuritarvitamine põhjustanud töötuks jäämist ning suurendanud kuritegevust. Alkoholismi ja ka narkomaania tõkestamiseks on vaja teha olulisi jõupingutusi. 6. TEEMVALDKONDADE TEGEVUSKAVAD 2004–2006 6.1. INFRASTRUKTUUR JA MAAKASUTUS I. Prioriteet: Elanikele kvaliteetse joogivee tagamine* Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Veetrasside rekonstrueerimine ja loomine valla suuremates asulates 2004–2006 2 620 000 valla eelarve + ISPA + RIP Vastutaja: keskkonna- ja elamukommunaalnõunik II. Prioriteet: Valla teede sõidetavuse ja korrashoiu tagamine* Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Valla asulates mustkattega teede parandamine ja pindamine (kokku ca 5,7 km) 2004–2006 800 000 RIP + valla eelarve Vastutaja: keskkonna - ja elamukommunaalnõunik Purunenud mustkattega teede muutmine kruusateedeks (kokku 8168 m) 2004–2006 110 000 RIP + valla eelarve Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Kruusateedele kruusa pealevedamine (kokku 18 800 m) 2004–2006 1 434 000 RIP + valla eelarve + EL Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Kruusateelõikude topeltpindamine (kokku 300 m) 2004–2006 42 000 valla eelarve Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik III. Prioriteet: Valla suuremates keskustes kaasaegse ja hästi funktsioneeriva kanalisatsioonivõrgu loomine* Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Rekonstrueerida külade kanalisatsioonitrasse, reoveepuhasteid, ülepumplaid 2004–2006 10 030 000 Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Uuring tiheasustuspiirkondade kohta, kus reovee immutamine on keelatud (Päide eramud) 2005 30 000 Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik * vt Lisa 1. Infrastruktuuri detailne tegevuskava 2004–2006 IV. Prioriteet: Keskkonnatingimusi arvestava maakasutuse tagamine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Elanike ja ettevõtjate keskkonnateadlikkuse suurendamine Pandivere nitraaditundlikust alast ja keskkonnapiirangutest 2004–2006 15 000 5000 5000 5000 Koostöö: Maakonna Keskkonnateenistus Vastutaja: valla arendusnõunik tabel V. Prioriteet: Soovijatele interneti kasutamisvõimaluse tagamine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Nelja avaliku internetipunkti loomine Veltsi Lasteaed-Algkooli, Lasila Põhikooli, Lepna raamatukogusse, Arkna Päevakeskusesse 2004–2006 50 000 valla eelarve Vastutaja: vallavanem VI. Prioriteet: Funktsioneeriva soojamajanduse loomine Veltsi külasse Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Uue katlamaja ehitamine Veltsi koolimajale 2004–2006 ca 200 000 valla eelarve + EL Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Ühise katlamaja ehitamine Veltsi suurelamutele 2004–2006 ca 400 000 valla eelarve + EL Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik 6.2. ETTEVÕTLUS JA MAJANDUS I. Prioriteet: Rakvere valla üldplaneeringu koostamine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Valla üldplaneeringu koostamine 2004–2005 200 000 100 000 100 000 valla eelarve Vastutaja: vallavanem tabel II. Prioriteet: Ettevõtluse alase info liikumise tagamine vallas Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Ettevõtluse alase info liikumise tagamine vallas 2004 0 Koostöö: Rakvere linn, naaberomavalitsused ja kutseõppeasutused Vastutaja: arendusnõunik Interaktiivse andmebaasi loomine töötajate täienduskoolituse vajaduste ja võimaluste kohta 2005 + 20 000 20 000 erasektor + valla eelarve Koostöö: MV + naaber OV-d + EAS Ida-Viru agentuur Vastutaja: vallavanem Valla infolehes ilmuvad järjepidevalt artiklid EL struktuurfondide abirahade ning ettevõtluse alustamise võimaluste kohta 2004 + Koostöö: MAK Vastutaja: infolehe toimetaja III. Prioriteet: Valla piirides kaasaegse infrastruktuuri tagamine ettevõtjatele Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Veltsi ja Arkna külas elektrienergiavarustussüsteemi renoveerimine 2005–2006 0 Eesti Energia + erasektor + EL struktuurfondid Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik IV. Prioriteet: Heakorra tagamine Rakvere vallas Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Uuring valla heakorra olukorrast 2004 0 Vastutaja: maanõunik Talviste õpilasliinide marsruudi libeduse tõrjeks vajalike vahendite tagamine 2004 + Valla eelarve + riigi eelarve Koostöö: naabervallad, Lääne-Viru teedevalitsus, riigi valitsus Vastutaja: vallavanem Kasutamata hoonetele funktsiooni leidmine 2004+ 20 000 Valla eelarve Vastutaja: vallavanem Veltsi bussipeatusesse ootekoha rajamine 2005 30 000 30 000 Vastutaja: valla keskkonna- ja kommunaalnõunik Valla asulate tähistamine 2004–2005 30 000 15 000 15 000 valla eelarve Vastutaja: vallavanem Vallas asuvate kultuuri- ja loodusmälestiste tähistamine 2006 Riigi eelarve Koostöö: Muinsuskaitseamet, Lääne-Viru Keskkonnateenistus Vastutaja: keskkonna- ja kommunaalnõunik Tänavavalgustuse paigaldamine küladesse 2004–2006 150 000 50 000 50 000 50 000 valla eelarve + erasektor Koostöö: külavanemad Vastutaja: vallavanem Tõrma kalmistuala laiendus ja planeering 2005–2006 100 000 50 000 50 000 Koostöö: Rakvere linn, Sõmeru vald, Vinni vald V. Prioriteet: Luua Rakvere vallas toimiv jäätmemajandussüsteem Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Valla suurimatesse asulatesse regulaarselt tühjendatavate jäätmete valikkogumiskonteinerite paigaldamine 2006 30 000 valla eelarve + KIK Vastutaja: valla keskkonna- ja kommunaalnõunike Veltsi ja Lasila põhikooli lastele koolitus valiksorteerimisest ja valikkogumiskonteinerite paigaldamine 2004–2005 10 000 5000 5000 valla eelarve Koostöö: Ökokrati programm Vastutajad: koolide direktorid Ohtlike jäätmete kogumispunkti loomine Tõrremäel asuvasse tanklasse 2004 80 000 valla eelarve + KIK + linna eelarve Koostöö: Rakvere linn Vastutaja: valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Sulgeda loomsete jäätmete matmispaik Levalas 2004 50 000 OG Elektra Tootmine Vastutaja: keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Likvideerida ebaseaduslikud prügimäed: Kloodi, Lasila 2005 45 000 Valla eelarve + KIK Vastutaja: Keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Likvideerida Kullaaru väetiseküün, Tõrma endise karusloomakasvatuse masuudihoidla 2005–2006 290 000 Valla eelarve, KIK Koostöö: linn, erasektor Vastutaja: keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Jäätmemajanduskava koostamine 2005 0 Vastutaja: keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Uurimus jäätmete kogumise ja sorteerimise võimalike lahenduste kohta Rakvere vallas 2004–2005 200 000 Linna eelarve + valla eelarve + naabervallad + maavalitsuse eelarve Koostöö: Lääne-Viru maakond + naabervallad Vastutaja: vallavanem 6.3. SOTSIAALSFÄÄR 6.3.1. HARIDUS, KULTUUR JA VABA AEG I. Prioriteet: Lepna alevikku laste mängurühma loomine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Uuring 2–6-aastaste laste mängurühma loomise vajaduse kohta Lepna alevikku 2004 0 valla eelarve Koostöö: Rakvere linn Vastutaja: sotsiaalnõunik Vastavalt uuringu tulemusetele lahenduste leidmine lastehoiu korraldamiseks 2005 0 valla eelarve + Rakvere linna eelarve Koostöö: Rakvere linn Vastutaja: sotsiaalnõunik II. Prioriteet: Valla haridusasutuste investeerimiskava koostamine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Rakvere valla õppehoonete- ja rajatiste renoveerimisvajaduste uurimine, projektide koostamine ning hoonete ja rajatiste renoveerimine 2004 50 000 Valla eelarve + Eesti riigi eelarve + EL Koostöö: Lasila Põhikooli direktor + Veltsi Lasteaed-Algkooli direktor Vastutaja: vallavanem Ülevaate koostamine valla koolide õppevahendite olukorra ja vajaduste kohta 2004 0 Vastutaja: koolide direktorid Arengukava koostamine Lasila põhikoolile 2004 0 Vastutaja: Lasila Põhikooli direktor Lasila Põhikooli spordiväljaku ehitamine 2005 1,2 mln 1,2 mln Valla eelarve + EL struktuurfondid Vastutaja: vallavanem Arengukava koostamine Veltsi Lasteaed-Algkoolile 2004 0 Vastutaja: Veltsi Lasteaed-Algkooli direktor Veltsi Lasteaed-Algkooli mänguväljaku renoveerimine 2006 75 000 Valla eelarve + välisinvesteering Vastutaja: Veltsi Lasteaed-Algkooli direktor III. Prioriteet: Haridusasutuste tugisüsteemide arendamine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Noorsoo- ja kultuuritöötaja ametikoha loomine vallavalitsusse 2004 II pool 150 000 150 000 valla eelarve Vastutaja: valla arendusnõunik Lugemissaali loomine valla elanikele Lasilasse ja Veltsi Lepna raamatukogu ja Lasila Põhikooli ning Veltsi Lasteaed-Algkooli raamatukogu põhjal 2004–2005 20 000 10 000 10 000 valla eelarve Koostöö: Lepna raamatukogu Vastutajad: Lasila põhikooli direktor, Veltsi LAK direktor Valla koolides võrgustikutöö struktuuri loomine 2005 0 Vastutaja: kultuuri- ja noorsootöötaja Lepna mängutoa tegevuse ja arenguvõimaluste analüüsi koostamine 2004 0 Vastutaja: sotsiaalnõunik IV. Prioriteet: Küladevahelise infoliikumise ja rekreatsioonivõimaluste parandamine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused 2004 2005 2006 Küla Arengu Ümarlaua kokkukutsumine 2004 0 Koostöö: valla volikogu + vallavanem Vastutaja: valla arendusnõunik Rakvere valla leht on ka internetis 2004 5000 Valla eelarve Vastutaja: lehe toimetaja Spordiplatside rajamine ja korrastamine suuremates külades (Arkna, Lepna, Veltsi) 2004–2006 30 000 10 000 10 000 10 000 valla eelarve + erasektor + välisinvesteeringud Märkused: Rahastamine valla eelarvest toimub taotluse alusel Vastutajad: külavanemad Maakondlikult olulise loodusturismiobjekti arendamine Lasilas 2005 0 Tamsalu vald + Rakvere linn + Kadrina vald + Rakvere valla eelarve Vastutaja: kultuuri- ja noorsootöötaja Klubilise tegevuse taastamine külades, kasutades Lasila Põhikooli, Veltsi Lasteaed-Algkooli ja Arkna päevakeskust 2004 45 000 15 000 15 000 15 000 valla eelarve Vastutaja: arendusnõunik + Küla Arengu Ümarlaud + koolide direktorid Õpilasmaleva rühma loomine 2005 suvi 150 000 150 000 valla eelarve + Eesti riigi eelarve + välisinvesteeringud Koostöö: Lasila põhikooli huvijuht + erasektor Vastutaja: valla noorsoo- ja kultuuritöötaja Pere-, laste ja noortelaagrite korraldamine valla elanikele 2004+ 150 000 50 000 50 000 50 000 pered + valla eelarve + välisfinantseering Koostöö: lapsevanemad + valla noored + valla sotsiaalnõunik Vastutaja: sotsiaalnõunik V. Prioriteet: Tõrma–Kõrgemäe tervisespordikeskuse rajamine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Tervisespordikeskuse ala detailplaneeringu (ratta- ja rullisuusarajad) koostamine 2005 20 000 20 000 valla eelarve Vastutajad: vallavanem + maakorraldaja Tervisekeskuse arendaja leidmine 2005 0 Koostöö: naaberomavalitsused Vastutaja: arendusnõunik VI. Prioriteet: Täienduskoolituskeskuse loomine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Eeluuringu läbi viimine koolitusturu (nõudlus – maakond, pakkumine – üle Eesti) vajaduste kaardistamiseks 2005 100 000 100 000 naabervallad + linn + valla eelarve Vastutaja: valla arendusnõunik Koolitusprogrammiga alustamine 2006 algus 100 000 100 000 Valla eelarve + osalejate omafinantseering + erasektor + riigi eelarve välisfinantseering Vastutaja: valla arendusnõunik 6.3.2. SOTSIAALHOOLEKANNE I. Prioriteet: Turvatunde tagamine Rakvere vallas Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Naabrivalve tegevuse algatamine 2004 18 000 8000 5000 5000 valla eelarve Koostöö: korteriühistud Vastutaja: valla volikogu esimees Konstaabli kontaktandmete ja tööaja avaldamine külades 2004+ 0 valla eelarve Vastutaja: valla volikogu esimees II. Prioriteet: Elukvaliteedi tõstmine Rakvere vallas Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Toetada vähekindlustatud perede korterite remonti 2004+ 15 000 valla eelarve + erasektor Vastutaja: valla sotsiaalnõunik Arknale pesemisvõimaluste loomine 2004 10 000 valla eelarve + erasektor Koostöö: Karja Talu Vastutaja: sotsiaalnõunik Tõrma külla pesemisvõimaluste loomine 2005 0 Vastutaja: sotsiaalnõunik Parandada sotsiaalkorterite olukorda 2005 20 000 valla eelarve Vastutaja: sotsiaalnõunik Teavitada valla elanikke esmaste teenuste saamise võimalustest vallas 2004 0 valla eelarve Vastutaja: sotsiaalnõunik + külavanemad Sotsiaalkeskuste tegevuste mitmekesistamine loengute korraldamise ja klubilise tegevuse aktiviseerimisega 2004 + 5000 valla eelarve Vastutaja: sotsiaalnõunik Koolitada madalat sotsiaalset kontingenti endaga ise toime tulema 2005 3000 valla eelarve Vastutaja: sotsiaalnõunik Uuring valla bussiliinide regulaarsuse kohta 2004 0 valla eelarve Vastutaja: abisekretär-registripidaja Valla põhibussipeatustesse sõiduaegade tahvlite paigaldamine 2004 0 Lääne-Viru Maavalitsus Koostöö: Lääne-Viru Maavalitsus Vastutaja: vallavanem III. Prioriteet: Alkoholismi ja narkootikumide levimise pidurdamine Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus Rahastamine Rahastamise allikad Märkused (sh vastutajad ja koostööpartnerid) 2004 2004 2006 Ennetustegevus vallaelanikele (noored, lastevanemad) 2004 30 000 10 000 10 000 10 000 valla eelarve + kool + välisfinantseering Vastutajad: kooli juhtkond ja valla sotsiaalnõunik KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Statistikaamet, http://www.stat.ee Lääne-Viru Aastaraamat 2002, Lääne-Viru Maavalitsus 2003 Lääne-Viru Maakonnaplaneering 2010+, Lääne-Viru Maavalitsus 2000 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, http://www.mkm.ee Muinsuskaitseamet, Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/main.asp Noorkõiv, R., Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused, Siseministeerium, 2002 Põllumajandusministeerium, http://www.agri.ee Rakvere valla arengukava 2001–2007 Rakvere valla elanike andmebaas DETAILNE TEGEVUSKAVA: INFRASTRUKTUUR lisa 1 LISA 1. INFRASTRUKTUURI DETAILNE TEGEVUSKAVA 2004–2006 1. OSA RAKVERE VALLA KVALITEETSE JOOGIVEE TAGAMISE DETAILNE TEGEVUSKAVA 2004–2006 Tegevus Hinnanguline maksumus Veetrasside rekonstrueerimine Levala külas 400 000 Veetrasside rekonstrueerimine Lepna küla ridaelamute piirkonnas ja trassi ühendamine Lepna keskuse puurkaevuga 1 830 000 Veetrassi veekaevude rekonstrueerimine Karitsa külas, küla elamute ühendamine veetrassiga, pumpla ehitamine 100 000 Veetrassi pumpla elektrivarustuse rekonstrueerimine Arkna külas 40 000 Rekonstrueerida pumpla Veltsi külas 70 000 Näituse tänava lähedase elamutegrupi ning kahe kinnistu ja 4 elamu ühendamine Rakvere linna veevarustusega Lepna piirkonna ühendamine Rakvere linna veevarustusega Rauaärastusseadmete paigaldamine Lepna, Lasila ja Karitsa külasse 180 000 Rauaärastusseadme paigaldamine Lepna aleviku pumplasse 70 000 Rauaärastusseadme paigaldamine Lasila küla pumplasse 50 000 Hüdrofori ja rauaärastusseadme paigaldamine Karitsa külasse 60 000 2. OSA RAKVERE VALLA TEEDE RENOVEERIMISE DETAILNE TEGEVUSKAVA 2004–2006 Tegevus Tee pikkus (m) Hinnanguline maksumus Purunenud mustkattega teede muutmine kruusateedeks 8168 110 000 Paatna teerist–Erna–Karivärava 4270 56 000 Karivärava–Laanemõisa 1348 18 000 Arumetsa küla tee 2100 28 000 Kloodi mõisa tee 450 8 000 Kruusateedele kruusa pealevedamine 22300 1 474 000 Lasila–Järni 4900 390 000 Ubari tee 2100 210 000 Mädapea–Holm (metsani) 800 64 000 Tõrma vana tee 1200 70 000 Vee Atsi tee 1300 104 000 Eesküla tee põldudevaheline lõik 1600 95 000 Vana-Lasila küla sisetee 200 20 000 Arkna–Allika tee 1000 80 000 Kõrgemäe küla tee 1800 145 000 Järni–Holm 2000 120 000 Erna lauda tagused elamud 1200 72 000 Karitsa allee 400 40 000 Stabiliseeritud kattega kruusateed Veltsis 300 24 000 Lepna–Tobia 3200 30 000 Lepna Uus tänav 300 10 000 Valla asulates mustkattega teede parandamine ja pindamine 5700 800 000 Teede olukorra parandamine Arkna külas 800 104 000 Lasila põhikooli ümbruse ja Lasila külavahetee parandamine ja pindamine mustkattega 600 78 000 Päide suvilate piirkonna teede parandamine ja pindamine mustkattega 1400 182 000 Lepna küla korterelamute ala siseteede parandamine ja pindamine mustkattega 400 100 000 Taaravainu küla aiandi sõidutee parandamine ja pindamine mustkattega 300 39 000 Lepna küla Talu poe tee parandamine ja pindamine mustkattega 300 50 000 Sõiduteede parandamine ja pindamine suunal Paatna tee – Kullaaru mõis – Tapa tee 1900 247 000 Kruusateelõikude topeltpindamine (kokku 300 m ulatuses) 42 000 Arumetsa küla teel Veltsi külas ridaelamute kohal 200 30 000 Arkna sissesõidul enne suurelamuid 100 12 000 3. OSA RAKVERE VALLA KAASAEGSE KANALISATSIOONIVÕRGU LOOMISE DETAILNE TEGEVUSKAVA 2004–2006 Tegevus Hinnanguline maksumus Rekonstrueerida Veltsi küla koolimaja ja vanade elamute kanalisatsioonitrassid 370 000 Rekonstrueerida Arkna külas elamute piirkonnas kanalisatsioonitrassid 1 100 000 Rekonstrueerida Veltsi külas kaks reoveepumplat ja reoveepuhasti 1 800 000 Rekonstrueerida Arkna külas ülepumpla ja reoveepuhasti 1 700 000 Ühiskanalisatsioon ehitamine Lepna küla ridaelamute piirkonda 2 900 000 Lepna küla kanalisatsioonitrassi ühendamine Rakvere linna kanalisatsioonitrassiga 2 160 000 RAKVERE VALLA SWOT-ANALÜÜS lisa 2 LISA 2. RAKVERE VALLA SWOT-ANALÜÜS TUGEVUSED: • Rakvere valla soodne asukoht: linna lähedus • Hea teedevõrk • Ettevõtlust soosiv omavalitsus • Vallas on toimiv sotsiaalhoolekanne: olemas on ühis- ja hooldekodud • Vallal on oma koolid, lasteaiad ja -toad, päevakeskused • Veevarustuse ja kanalisatsiooni paranev hetkeseis • Hästi haritud maafond • Aktiivne elanikkond • Külades on noorte inimeste ülekaal, toimub noorte naasmine maale • Toimub avatud suhtlemine omavalitsuse ja vallaelanike vahel • Külad on heakorrastatud • Arenev külaliikumine • Toimiv eakate ühistegevus • Koostöö sõprusvaldadega Rootsis ja Lätis NÕRKUSED: • Asukoht: paiknemine nitraaditundlikul veekaitsealal • Asukoht: linna lähedus • Ebapiisavad võimalused olmeteenuste kasutamiseks valla külades • Puuduv viidamajandus • Piirkonniti halb elektrienergia ja sideteenustega varustatus • Kõikides valla asulates ei ole tagatud heakord • Valla asulates puuduvad vaba aja veetmise võimalused nii lastele kui täiskasvanutele • Ühistranspordi liikluse puudulik korraldus • Jäätmemajandus vajab korrastamist (prügikonteinerid külades) • Internetiühenduse tagamisega seotud tehnilised probleemid • Tänavavalgustus vajab turvalisuse tagamiseks rohkem tähelepanu • Talvise teedehoolduse korraldamine • Valla sõiduteede halb olukord • Külaelanike passiivsus ja nõrk ettevõtlikus • Vallal puudub üldplaneering • Politsei ei jõua õigeaegselt maale kohale • Noortel puudub rakendus • Vanad isetegevuse traditsioonid külades on hääbunud VÕIMALUSED: • Ettevõtluse arendamine koostöös linnaga • Täiskasvanute ümberõpe • Projektid koostöös naabervaldadega • EL struktuurfondidest ja teistest fondidest abiraha taotlemine • Ettevõtjate leidmine kasutamata hoonetele • Valla reklaamimine • Mahepõllumajanduse arendamine, huvitava keskkonna loomine linna lähedale • Kaasaegsete kommunikatsioonivõimaluste loomine OHUD: • Üldine maaelu taandareng • Rahvaarvu võimalik vähenemine • Tööjõu lahkumine • Euroopa Liidu struktuurfondide suur omafinantseering • Bürokraatia, seaduste puudulikkus • Raudtee ja transiit-magistraalide lähedus • Arenevad naaberomavalitsused • Haldusreformiga kaasnevad muutused • Rangete keskkonnanõuete kehtestamine • Väikekoolide kaotamine, koolilapsed linna • Suurenev tööpuudus • Kuritegevuse kasv, narkootikumide levik, alkoholi kasutamise suurenemine • Inimeste passiivsus