Võhma Linnavolikogu — Ehitusmääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 38, 602

Võttes aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843), Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võhma linna ehitusmääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 30. juuli 1996. a määrus nr 4 «Ehitusmääruse kehtestamine». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Ants PÄRNA Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 22. veebruari 2000. a määrusega nr 4 VÕHMA LINNA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Ehitusmääruse eesmärk 1.1. Võhma linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on sätestada Võhma Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja Võhma Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) vaheline ülesannete jaotus planeerimise ja ehitamise korraldamisel. 1.2. Võhma linna planeerimis- ja ehituspoliitikat kujundab linnavolikogu. 1.3. Võhma linna planeerimis- ja ehituspoliitikat viib ellu linnavalitsus. II. PLANEERIMINE 2. Planeeringu koostamine 2.1. Linnavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest ja algatatud planeeringutest kohalike teabevahendite kaudu seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. 2.2. Kui algatatav planeering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab linnavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava vallas- või kinnisasja omanikule seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. 2.3. Planeeringu koostamise aluseks on planeeringu lähteülesanne. Planeeringu lähteülesande koostab linnavalitsuse ehitusspetsialist. Lähteülesanne kehtib ühe aasta. 2.4. Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab linnavalitsus. 2.5. Üldplaneeringu lähteülesande kinnitab linnavolikogu. 2.6. Linnavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud planeeringu koostamisest. 2.7. Planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamise otsustab linnavalitsus seaduses sätestatud tähtajaks ja tingimustel. 3. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine 3.1. Detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule saatmise otsustab linnavalitsus. 3.2. Üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule saatmise otsustab linnavolikogu. 3.3. Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse seaduses sätestatud kohas ja tähtaja jooksul. 3.4. Kui planeering võib kaasa tuua sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus tähitud kirjaga vastava vallas- või kinnisasja omanikule avalikust väljapanekust seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. 3.5. Linnavalitsus teatab avaliku väljapaneku tulemustest kohalikes teabevahendites ja korraldab selle tutvustamiseks avaliku arutelu. 3.6. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb linnavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle järelevalve teostajale koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. 4. Planeeringu kehtestamine ja tühistamine 4.1. Detailplaneeringu kehtestab linnavalitsus. 4.2. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu. 4.3. Üldplaneeringu kehtestab linnavolikogu. 4.4. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab linnavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. 4.5. Planeeringu tühistamise kavatsusest ja planeeringu tühistamisest teatab linnavalitsus seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. 4.6. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistab linnavolikogu. 5. Info ja materjalide säilimine 5.1. Linnavalitsus korraldab ja tagab planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele. III. EHITAMINE 6. Projekteerimise alused 6.1. Projekteerimine toimub seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Vajadusel on linnavalitsusel õigus välja anda projekteerimistingimusi. 6.2. Projekteerimistingimusi väljastab linnavalitsuse ehitusspetsialist. 6.3. Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat. 7. Ehitusprojekt 7.1. Ehitamine toimub ehitusprojekti alusel. Väikehoonet võib linnavalitsuse loal ehitada ilma ehitusprojekti ja ehitusjärelevalveta. 7.2. Hoone projekteerimisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. 7.3. Hoone kõik esileulatuvad osad peavad üldjuhul paiknema selle krundi piires, millel ta asub. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel ei või hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadil esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 7.4. Ehitise projekteerimiseks ja vajalike eritööde (ehitusgeoloogilised uurimistööd, lõhketööd, puuraukude rajamine jt) teostamiseks annab loa linnavalitsus lähtudes õigusaktides sätestatud korrast. 8. Ehitus- ja omanikujärelevalve 8.1. Ehitusjärelevalvet teostab linnavalitsuse määratud ehitusspetsialist või litsentseeritud järelevalveinsener. 8.2. Ehitusjärelevalve kulud katab ehitise omanik. 8.3. Pideva järelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus. 8.4. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja linnavalitsuse kokkuleppel. 9. Ehitusluba 9.1. Ehituslubasid väljastab linnavalitsuse ehitusspetsialist. 9.2. Ehitusluba väljastatakse seaduses ja teistes õigustloovates aktides sätestatud tähtaegadel, tingimustel ja korras. 9.3. Ehituse käigus teostatavad olulised projektimuudatused, millega kaasnevad ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ning oluline plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muudatuste realiseerimist ehituses kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. 9.4. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, ehitusluba peatatakse ning seejärel, täpsustanud muutunud andmed, vormistatakse ehitusluba uue omaniku nimele. 9.5. Ehitusloa kehtivusaja lõppemisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendustega. Ehitusluba võib pikendada ühe aasta kaupa. Ehitusloa pikendamisest keeldumine peab olema motiveeritud. 9.6. Ehitusloa väljaandjal on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmisest või kui ehitusloa taotlemisel esitati valeandmeid. 9.7. Linnavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise rajamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata õigustatud subjekti avalduse alusel. 9.8. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise kasutamise otstarbe kohta. 10. Ehitise kasutusluba 10.1. Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist. 10.2. Ehitise kasutusloa väljastab linnavalitsuse ehitusspetsialist pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. 10.3. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel tuleb taotleda uus kasutusluba linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. 10.4. Ehitise ülevaatamise korraldamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele viis päeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 10.4.1. ehitusluba; 10.4.2. ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel) või asendiplaan; 10.4.3. ehitusprojekt; 10.4.4. ehituse täitedokumentatsioon; 10.4.5. tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 10.4.6. tervisekaitse, tuletõrje- ja päästeameti, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jt järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse kohta; 10.4.7. projekteerijate õiendid tehtud tööde vastavusest projektile. 11. Ehitise seadustamine Ehitise seadustamine toimub seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 12. Omavolilised ehitised Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise seadustama või likvideerima linnavalitsuse ettekirjutuses kehtestatud tähtajaks. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud või seadustatud, võib linnavalitsus korraldada selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul seadusega sätestatud korras. 13. Ehitise ja krundi korrashoid 13.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 13.2. Ehitise krunt peab olema korrastatud vastavalt Võhma linna heakorraeeskirja nõuetele. 14. Ehitusregister 14.1. Ehitusregistrit peab linnavalitsus ja annab pärast ehitisele kasutusloa andmist registreerimiskaardi üle hooneregistri pidajale. 14.2. Ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel on ehitise omanik kohustatud informeerima ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. 14.3. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise. 14.4. Linnavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. IV. LÕPPSÄTTED 15. Lõppsätted 15.1. Probleemseid ehitusküsimusi lahendab linnavolikogu vastav komisjon. 15.2. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse. 15.3. Käesolevas määruses lahendamata küsimuste osas juhindutakse Eesti Vabariigi planeerimis- ja ehitusseadusest ning teistest Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest.