Vabariigi Valitsus — Aadressandmete süsteemi kehtestamine — RT I, 77, 520

Määrus kehtestatakse «Andmekogude seaduse» (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) § 53 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab aadressandmete töötlemise ja kasutamise ning aadressiteenuste ühtsed põhimõtted. § 2. Aadressandmete süsteem (1) Aadressandmete süsteem on ühtsete põhimõtete kogum, mis tagab aadressobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning muudab võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud aadressid. (2) Aadressobjektide ühese identifitseerimise tagavad konkreetsed aadressandmeid töötlevad andmekogud. (3) Aadressandmete süsteem koosneb: 1) aadressandmeid töötlevatest ja käitlevatest andmekogudest; 2) aadressandmete vastutavatele töötlejatele, teenustele ja kasutajatele esitatavatest nõuetest; 3) infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) aadressiteenustest. § 3. Aadressandmed (1) Aadressandmed käesoleva määruse mõistes on andmed, mille abil andmekogudes kirjeldatakse aadressobjekti asukohta. (2) Aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis. (3) Aadressobjekt on maaga seotud objekt (näiteks hoone, rajatis, katastriüksus, kaitsealune objekt, maardla jne), millele on antud aadress. Aadressobjekt ei saa oma asukohta muuta ja tema aadress võib muutuda vaid siis, kui toimuvad aadressi ümberkorraldused, näiteks tänavate ümbernimetamine, aadressobjekti piiride või kuju muutumine jms. Mitmel sama liiki aadressobjektil ei või sama haldusüksuse piires olla sama aadress. (4) Aadressandmed on avalikud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 4. Koha-aadress (1) Koha-aadress on territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressobjekti tekstilis-numbriline kirje või tunnus. Koha-aadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest, haldus- ja asustusüksuste liigist (näiteks linn, alev, küla) ning lähiaadressist. (2) Lähiaadress koosneb üksnes kohanimest (näiteks tänava nimi, maaüksuse nimi) ning sellele lisanduvast aadressinumbrist koos vajaliku lisandiga. Hoonete osade puhul lisandub lähiaadressile korteri või ruumi number. (3) Koha-aadressi ja koha-aadressis sisalduvaid kohanimesid võib esitada nii täis- kui ka lühikujul. (4) Lõikes 3 nimetatud kohanime täiskuju on koha-aadressis kasutatava kohanime ametlik kuju, mis ei sisalda lühendeid. (5) Lõikes 3 nimetatud kohanime lühikuju on koha-aadressis kasutatava kohanime ametlik kuju, mis sisaldab lühendeid. § 5. Aadressandmete vastutav töötleja (1) Aadressandmete vastutav töötleja on aadressobjektide andmeid töötleva andmekogu vastutav töötleja. (2) Aadressandmete vastutav töötleja: 1) esitab aadressandmete töötlemise põhimõtted andmekogu põhimääruses; 2) töötleb aadressandmeid; 3) tagab aadresside järjepidevuse; 4) tagab aadressandmete kättesaadavuse ja seostamise teiste avalikes huvides aadressandmeid töötlevate andmekogude ja infosüsteemidega; 5) registreerib tema poolt osutatavad aadressiteenused andmekogude riiklikus registris; 6) realiseerib vastavalt kehtestatud korrale andmekogude- ja infosüsteemidevahelisi aadressitoiminguid (näiteks aadressandmete otsing) tagavad aadressiteenused X-tee teenustena; 7) tagab õigustatud huvi korral aadressandmete kättesaadavuse ja väljavõtte XML-formaadis ning aadressiteenuse avamise X-tee teenusena teistele avalikes huvides peetavatele andmekogudele ja infosüsteemidele; 8) avab kodanikele osutatavad aadressiteenused Kodanikuportaalis. (3) Aadressandmete vastutavateks töötlejateks on: 1) Maa-amet «Maakatastriseaduse» (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) § 2 punkti 2 ja § 141 mõistes defineeritud kaartidele kantavate objektide osas, millele õigusaktidest tulenevalt määratakse koha-aadresse; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ehitiste osas; 3) Siseministeerium kohanimede osas; 4) Maanteeamet riigimaanteede osas; 5) Muinsuskaitseamet kultuurimälestiste osas, mis ei ole ehitised. (4) Aadressandmeid käitlevad avalikes huvides peetavad andmekogud ja infosüsteemid kasutavad lõikes 3 toodud töötlejate aadressandmeid alusandmetena. § 6. Aadressiteenused (1) Aadressiteenus käesoleva määruse mõistes on mis tahes aadressandmetega seotud toiming, nagu aadressobjekti asukoha määramine, kindlas administratiivpiirkonnas aadressobjektide leidmine, aadresside sisestamine andmekogudesse ja muutmine andmekogudes vastavalt aadressandmete vastutava töötleja poolt kehtestatud reeglitele. (2) Aadressiteenused realiseeritakse X-tee teenusena. (3) Koha-aadresside normaliseerimiseks töötab andmekogude riikliku registri vastutav töötleja välja X-tee normaliseerimisteenuse. (4) Koha-aadresside normaliseerija käesoleva määruse mõistes on koha-aadressi kontrolli tarkvaraline abivahend, mis lihtsustab koha-aadresside omavahelist seostamist, võimaldades korrigeerida õigekirjavigu, normeerida lühendeid, kontrollida, kas sisestatud aadress on olemas ja kas ta vastab aadressi kirjeldusele. (5) Kasutaja põhjendatud nõudmise korral on X-tee haldaja kohustatud avama mitme andmekoguga seotud X-tee komplekspäringu. § 7. Aadressiteenuste kasutamine (1) Aadressiteenuste kasutamise eelduseks on teenust kasutava asutuse infosüsteemi või andmekogu liidestamine X-teega, kodanike puhul kodaniku identifitseerimine Kodanikuportaalis. (2) Infosüsteemi ja andmekogu X-teega liidestamise tingimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse poolt «Andmekogude seaduse» § 53 lõike 7 alusel kehtestatavas määruses, mis reguleerib infosüsteemide andmevahetuskihi rakendamist. (3) Teenust kasutavate asutuste infosüsteemid kasutavad aadressiteenuseid vastavalt oma volitustele X-tee kaudu või laadivad XML-formaadis esitatud aadressandmed oma infosüsteemi. (4) Riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidajatele on X-tee aadressiteenuste kasutamine kohustuslik. § 8. Rakendussätted Paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud aadressandmete vastutavad töötlejad viivad oma andmekogud käesoleva määrusega vastavusse hiljemalt 1. juuliks 2004. a. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Peaminister Juhan PARTS Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN Riigisekretär Heiki LOOT