Rõuge Vallavolikogu — Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 37, 567

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ja Rõuge valla põhimääruse (KO 2000, 12, 224) punkti 44.1.9 alusel Rõuge Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rõuge Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rõuge Vallavolikogu 27. detsembri 1993. a määrus nr 3 «Rõuge Vallavolikogu istungi töökord». 3. Määrus jõustub 5. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Jaak PÄCHTER Kinnitatud Rõuge Vallavolikogu 29. märtsi 2000. a määrusega nr 13 RÕUGE VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Rõuge Vallavolikogu tööd reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Rõuge valla põhimäärus, teised õigusaktid ja käesolev töökord. 2. Volikogu asjaajamise korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. 3. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 4. Volikogule saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees. II. VOLIKOGU ISTUNG 5. Volikogu töövorm on istung. 6. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul igal neljandal kolmapäeval algusega kell 14.00, kuid mitte vähem kui kümme korda aastas. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale või ilmnevad muud asjaolud, mis tingivad istungi läbiviimise päeva muutmist, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise aja. 7. Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda erakorralise istungi. Erakorralise istungi aja, koha ja päevakorra teatab volikogu esimees valla kantselei kaudu kõigile volikogu liikmetele. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 8. Rõuge Vallavolikogu järgmise istungi aeg teatatakse volikogu istungil ja volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse teade volikogule eelneva nädala reedel kella 12.00-ks või neli päeva enne volikogu istungit stendil, kus volikogu avaldab oma ametlikke teateid.Teates on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht, arutusele tulevad küsimused ja nende ettekandjad. Samaks ajaks peab valla kantseleis olema volikogu liikmetele kätte andmiseks volikogu istungi kutse, istungi päevakorra projekt ja õigusaktide projektid. Volikogu istungi kutse loetakse volikogu liikmele teatavaks tehtuks avalikustamisega volikogu stendil. 9. Oma puudumisest istungist on volikogu liige kohustatud teatama valla kantseleisse. 10. Osavõtt istungist registreeritakse istungi alguses. Iga kohalolev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 11. Istungilt lahkuja teatab volikogu esimehele või tema asendajale oma lahkumisest, mis fikseeritakse osavõtulehel kellaajaliselt. 12. Volikogu esimees või tema asendaja otsustab volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste ringi. III. VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE ALGATAMINE 13. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikul Rõuge valla põhimääruse punktis 30 sätestatud korras. 14. Volikogu õigusakti projektile peavad vajadusel olema lisatud seletuskiri või projekti põhistavad dokumendid. Projekt peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud koostaja poolt. 15. Projekt ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Projekti teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab esitaja. 16. Nõuetekohaselt vormistatud projekt koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele kahe tööpäeva jooksul arvates projekti esitamisest kantseleile. 17. Volikogu esimees suunab kõik projektid ja taotlused, kui need ei ole esitatud vallavalitsuse poolt, vallavalitsusele, kellel tuleb anda oma seisukoht hiljemalt ühe nädala jooksul projekti kättesaamisest arvates. 18. Vallavalitsus esitab projekti koos kõigi seisukohtadega volikogu komisjonile, kes otsustab küsimuse lülitamise volikogu istungi päevakorda seitse päeva enne volikogu istungit. 19. Volikogu esimees koostab nõutavas korras ettevalmistatud projektidest volikogu istungi kutse vormis päevakorra projekti. 20. Päevakorra projekti vormistab valla kantselei. 21. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikule. Arupärimine – selgituse nõudmine. 22. Arupärimine esitatakse volikogu istungil suuliselt ja kirjalik tekst seitse tööpäeva enne volikogu istungit valla kantseleisse. 23. Arupärimisele vastatakse järgmisel istungil. Arupärimise esitajal on õigus esitada kaks täpsustavat küsimust. Volikogu igal liikmel on õigus esitada üks küsimus arupärimise kohta. IV. VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMINE 24. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees, tema äraolekul vanim volikogu liige. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 25. Volikogu istungeid protokollib kantselei juhataja või tema asendaja. 26. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi või osa sellest kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnise istungi ajal on saalis ainult volikogu liikmed ja protokollija ning vallavanem või tema asendaja. 27. Istungi läbiviimiseks on vajalik kvoorum (istungist võtab osa vähemalt kaks kolmandikku volikogu koosseisust). Enne hääletamist kontrollib istungi juhataja hääletamiseks vajaliku kvoorumi kohalolekut. 28. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 29. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. Küsimuste väljaarvamine ja järjekorra muutmine otsustatakse poolthäälteenamusega. 30. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega, kui hääletamist nõutakse. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Volikogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 31. Ettekanne ei tohi ületada kümmet minutit, kaasettekanne viit minutit, sõnavõtt kolme minutit ja repliik üht minutit. Vajadusel võib poolthäälteenamusega sõnavõttude aega muuta. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. Ettekanne – ametlik esitis/teade volikogule, mingi probleemi või teema (suuline) käsitlus. Kaasettekanne – põhiettekandele lisaks esitatav ettekanne kelleltki teiselt isikult. Sõnavõtt – suuline pöördumine, mis selgitab arutatava teema sisu. Repliik – lühike märkus, vastus või ütlus. 32. Pärast ettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks või repliigiks sõna ei anta. 33. Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. 34. Ühes ja samas päevakorrapunktis ühele volikogu liikmele üle kahe korra sõna ei anta, õigus on täiendavalt kaheks repliigiks. 35. Kui läbirääkimisteks määratud aeg on ammendunud, otsustab volikogu, kas lõpetada läbirääkimised. Pärast läbirääkimiste lõppu on õigus lõppsõnaks (üks minut) ettekandjal, volikogu komisjonide esimeestel. VI. HÄÄLETAMINE 36. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes võetakse otsustusi vastu hääletamise teel, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige. 37. Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Vähemalt seitsme volikogu liikme nõudel tuleb avalik hääletamine läbi viia nimeliselt. 38. Mitme projekti korral viiakse läbi hääletamine. Otsustatakse lihthäälteenamusel. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhataja hääl. 39. Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku hääletamise tulemuse või hääletusprotseduuri korrektsuse, otsustab volikogu kordushääletuse läbiviimise. VII. VOLIKOGU LIIKME ENESETAANDAMINE 40. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 41. Volikogu liige on punktis 40 sätestatud juhul kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. VIII. VOLIKOGU ÕIGUSAKTID, NENDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 42. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 43. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist volikogu teadetetahvlil, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Vastuvõetud määrused saadetakse Rõuge valla raamatukogudesse üldiseks tutvumiseks kõigile. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 44. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist ja õiguskantslerile kümne päeva jooksul pärast nende jõustumist. 45. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab valla kantselei juhataja. IX. VOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL 46. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. 47. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused ning nende kohta vastuvõetud määrused ja otsused, nende hääletamisel antud poolt-, vastu- ja erapooletute häälte arv, samuti eriarvamused. Istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 48. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 49. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise protokollid. 50. Kõik isikud võivad valla kantseleis juhataja juuresolekul istungi protokolliga tutvuda. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 51. Protokollidest väljavõtteid ja õigusaktidest ärakirju väljastab valla kantselei taotleja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel kümne päeva jooksul avalduse saamisest. 52. Istungid salvestatakse. Helisalvestusi säilitatakse kuus kuud ja kasutatakse ainult protokollija töövahendina. X. UMBUSALDUSE AVALDAMINE 53. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele ja volikogu komisjoni esimehele. 54. Kirjalik avaldus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 55. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 56. Ettekande küsimuse arutamisel istungil viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 57. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses esineda kõnega. 58. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. 59. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 60. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 61. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa.