Võru Linnavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 36, 551

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363) paragrahvi 3 lõike 3 ja paragrahvi 8 lõike 4, Võru Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 3. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Tõnu ANTON Lisa Võru Linnavolikogu 22. märtsi 2000. a määrusele nr 7 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA KASUTAMISE EESKIRI 1. Üldosa 1.1. Eeskirja ülesanne Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise nõuded ja korra Võru linna territooriumil. 1.2. Mõisted 1.2.1. arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 1.2.2. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 1.2.3. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 1.2.4. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusse tagasijuhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 1.2.5. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 1.2.6. klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõttega lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; 1.2.7. kinnistu – kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korteri hoonestusõigus. 1.2.8. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.9. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, korteri omanik ja korteri hoonestusõiguse omanik, hoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; 1.2.10. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 1.2.11. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; 1.2.12. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 1.2.13. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 1.2.14. peatoru – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub enam kui ühe kinnistu veega varustamine või kinnistult heitvee kanaliseerimine; 1.2.15. purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 1.2.16. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 1.2.17. sademetevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ning puhta heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.18. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.19. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.20. vee-ettevõte – ettevõte, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.21. vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.22. vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm; 1.2.23. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.24. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.25. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.26. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; 1.2.27. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb kliendi veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.28. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning seadmete ja drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks; 1.2.29. reovesi – olmes või tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi; 1.2.30. liitumisprojekt – tehniline tööprojekt kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ja klientidele. 1.3.2. Vee kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. 1.3.3. Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale. 1.3.4. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 1.3.5. Ühisveevärgist vee võtmine (v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks) ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise kliendilepingu (edaspidi kliendileping) alusel. 1.3.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eest maksab liituja Võru Linnavolikogu poolt kehtestatud korra kohaselt vee-ettevõttele liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient Võru Linnavolikogu poolt kehtestatud teenuse hinda. 1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 1.4.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. 1.4.3. Liitumispunktiks ühisveevärgiga on veemõõtesõlmes olev peakraan, kui vee-ettevõte ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. Liitumispunktis olev peakraan on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa. 1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Liitumispunktis olev vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest vett. 1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.6. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõte vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. 1.4.7. Kui vee-ettevõte või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 1.4.8. Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõttega. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, väljastab vee-ettevõte tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõttel õigus punkti 3.1.13 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. 1.4.9. Kuivendusdrenaaž, sademetevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased heitvee ärajuhtimise rajatised kuuluvad ühiskanalisatsiooni hulka. 1.4.10. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja puhastamise kohta sõlmib linnavalitsus vajadusel sellekohase lepingu vee-ettevõttega. 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud linnavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.2. Liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt vee-ettevõttele esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. 2.3. Taotlusvormi koostab vee-ettevõte ja see peab sisaldama: 2.3.1. isikuandmed; 2.3.2. andmed kinnistu omaniku ja suuruse kohta; 2.3.3. andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 2.3.4. andmed olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist; 2.3.5. andmed ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta; 2.3.6. ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta; 2.3.7. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta. 2.4. Vee-ettevõte vaatab liitumise läbi hiljemalt 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). 2.5. Liitumistingimustes näidatakse: 2.5.1. liitumispunktid; 2.5.2. lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 2.5.3. tehnilised erinõuded; 2.5.4. liitumistingimuste kehtivusaeg; 2.5.5. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaega ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. 2.6. Klient tellib tehnilistele tingimustele ja Võru Linnavalitsuse poolt väljastatud projekteerimise tingimustele vastava veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse tehnilise projekti ja esitab selle Võru Linnavalitsuse ehitus- ja arhitektuurikomisjonile kooskõlastamiseks. 2.7. Klient teatab Võru Linnavolikogu volitatud isikule veevärgi ja kanalisatsiooni kavandatavast ehitusest planeerimis- ja ehitusseaduse sätestatud korras. 2.8. Juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamisel ja heitvee ärajuhtimisel ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on vee-ettevõttel õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses. 2.9. Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamist. 2.10. Vee-ettevõttel on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. 2.11. Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata. 2.12. Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. 2.13. Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel. 2.14. Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 3.1. Üldnõuded 3.1.1. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vee-ettevõte vastavalt kliendilepingule. 3.1.2. Kliendileping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu kliendileping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline kliendileping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud käesolevas eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõte. 3.1.3. Tähtajalise või tähtajatu kliendilepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõttele vormikohane avaldus ja kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid. 3.1.4. Kliendileping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest üks kuu ette. Teenuse kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue kliendilepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõte lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 3.1.5. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõttele sulgemise ja taasavamise kulud. 3.1.6. Vee-ettevõttel on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud kliendileping: 3.1.6.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtte poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine käesoleva eeskirja alusel suletud; 3.1.6.2. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 3.1.6.3. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 3.1.6.4. muudel, kliendilepingust tulenevatel põhjustel. 3.1.7. Kliendilepingu lõpetamisest eeskirja punkti 3.1.6 alusel teatatakse kliendile kirjalikult üks kuu ette. Kliendilepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 3.1.8. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on kahe aasta jooksul pärast kliendilepingu lõpetamist õigus kliendilepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõttele tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 3.1.9. Kui kahe aasta jooksul pärast kliendilepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 3.1.8 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõttel õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 3.1.10. Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on Võru Linnavolikogu volitatud isikul või vee-ettevõttel vastavalt kliendilepingu tingimustele. 3.1.11. Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgi ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta. 3.1.12. Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda 15 päeva möödumisel pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtte poolt. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule, on vee-ettevõttel õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. 3.1.13. Kõigil juhtudel, kus käesolev eeskiri annab vee-ettevõttele õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõte sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 3.1.14. Vee-ettevõte ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on vääramatu jõu tõttu toimunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. 3.1.15. Vee-ettevõttel on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente kirjalikult ja teabevahendite kaudu viis kalendripäeva ette. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõte remonttööde puhul klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 3.1.16. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 4 tunni, korraldab vee-ettevõte kokkuleppel klientidega neile ajutise veevõtu võimaluse. 3.1.17. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtte poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel. 3.2. Veega varustamise nõuded ja tingimused 3.2.1. Vee-ettevõte peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõte ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 3.2.2. Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtte poolt piirkonniti, lähtudes valdavast viiekorruselisest hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmiseseadmetega ja omal kulul. 3.2.3. Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõte piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks kliendilepinguga. 3.2.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab vee-ettevõte, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. 3.2.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõte. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtte loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neil tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõttega eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 3.2.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtte või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtte tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. 3.2.7. Klient peab hoidma maa-ala sisendustoru kohal toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 3.2.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõttele. 3.2.9. Eeskirja punktides 3.2.6 ja 3.2.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud Võru Linnavolikogu volitatud isiku või vee-ettevõtte esindaja poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõttel õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.2.8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta. 3.3. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 3.3.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 3.3.1.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks kliendilepingus määratud tingimustel; 3.3.1.2. reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks; 3.3.1.3. sademetevee kanalisatsiooni puhul sademete- ja drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks kliendilepingus määratud tingimustel. 3.3.2. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile kliendilepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul. 3.3.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõte, välja arvatud eeskirja punktides 3.1.14 ja 3.1.15 toodud juhtudel. Vee-ettevõte ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. 3.3.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtte poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõte. 3.3.5. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta või mille kohta ei ole kliendilepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 3.3.5.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 3.3.5.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3.3.5.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 3.3.5.4. radioaktiivseid aineid; 3.3.5.5. inimesele ja keskkonnale ohtlikke bakterioloogilist reostust; 3.3.5.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 3.3.5.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 3.3.6. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5. 3.3.7. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 3.3.8. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 3.3.9. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse kliendilepinguga. 3.3.10. Vee-ettevõttel on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 3.4. Omavolilised ühendused 3.4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või kliendilepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 3.4.2. Omavoliliste ühenduste ilmsikstulekul: 3.4.2.1. koostatakse Võru Linnavolikogu volitatud isiku või vee-ettevõtte poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtte poolt kohesele sulgemisele; 3.4.2.2. kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõttele hüvitada kahju vastavalt eeskirja punkides 3.5.3, 3.5.4 ja 3.5.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. 3.4.3. Omavoliliste ühenduste kestvus arvestatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõttel pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks üks aasta. Veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. 3.5. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 3.5.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil: 3.5.1.1. ei ole vee-ettevõttega sõlmitud klindilepingut; 3.5.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtte poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 3.8.9 toodud juhud; 3.5.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 3.5.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 3.5.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtte poolt paigaldatud sulgur; 3.5.1.6. on avatud vee-ettevõtte poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 3.5.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 3.5.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 3.5.2. Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud Võru Linnavolikogu volitatud isiku või vee-ettevõtte poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõte sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 3.5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõttele hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15–20 mm – 0,5 m/s, torudes 25–40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. 3.5.4. Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõttele hüvitust: 3.5.4.1. ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 3.5.3 kohasele arvestuskorrale; 3.5.4.2. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 3.5.3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 3.5.4.3. sademete-, drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 3.6.5.2 toodud arvestuskorrale; 3.5.5. Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal Võru Linnavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtte esindaja võis veenduda omavolilisest liitumisest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 3.5.6. Eeskirja punktides 3.5.3 ja 3.5.4. toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõte, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. 3.5.7. Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud kliendilepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõttel õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 3.1.13, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3.5.8. Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 3.5.3 ja 3.5.4 toodu alla, määratakse hüvitis vee-ettevõtte poolt tehniliste arvestuste alusel. 3.5.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 3.2.5 ja 3.8.8 toodud juhtusid tingimustel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 3.8.8 toodud juhtudel kannab klient. 3.6. Keelatud ühendused 3.6.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 3.6.2. Keelatud ühendused on ka: 3.6.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3.6.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3.6.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni; 3.6.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 3.6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud Võru Linnavolikogu volitatud isiku või vee-ettevõtte esindaja poolt sellekohane akt. 3.6.4. Eeskirja punktides 3.6.1; 3.6.2.1; 3.6.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõte vee andmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 3.6.2.3. ja 3.6.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 3.1.13. 3.6.5. Eeskirja punkti 3.6.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõttele hüvitust: 3.6.5.1. eeskirja punktis 3.6.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 3.5.4.1 toodud arvestuskorrale; 3.6.5.2. eeskirja punktis 3.6.2.4 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaažiühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 3.6.6. Eeskirja punktis 3.6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja punkti 3.4.3 kohaselt. 3.6.7. Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevalt kahjud kliendi või kinnistu omaniku poolt. 3.7. Ajutised torustikud 3.7.1. Vee-ettevõte võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise kliendilepingu alusel. 3.7.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtte poolt antud tehnilistele tingimustele. 3.7.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise kliendilepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõte teise lepingupoole kulul. 3.7.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtte nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 3.7.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. 3.7.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtte nõuetele vastav veemõõtesõlm. 3.8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 3.8.1. Kinnistu omanik ja klient on kohustatud: 3.8.1.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 3.8.1.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 3.8.1.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooniohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide kliendilepingujärgsete nõuete täitmine; 3.8.1.4. tagama linnavolikogu volitatud isikule ning vastavalt kliendilepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtte esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. 3.8.2. Vee-ettevõte võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt punktile 3.1.13: 3.8.2.1. kui rikutakse eeskirja punkide 3.8.1.2 ja 3.8.1.3 nõudeid; 3.8.2.2. kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 3.8.1.4 kohast juurdepääsu. 3.8.3. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraanide luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama kohe vee-ettevõttele. 3.8.4. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõttele, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 3.8.5. Vee-ettevõttel on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 3.8.6. Vee-ettevõttel on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 3.8.6.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 3.8.6.2. vee- ja heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekandesüsteem; 3.8.6.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 3.8.6.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 3.8.7. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõttele nende kadumisest või rikkumisest. 3.8.8. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 3.8.1.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõttega; 3.8.8.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõttele teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 3.8.9. Vee-ettevõttel ja Võru Linnavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust, samuti teostada kontrolli vastavalt kliendilepingu tingimustele. 4. Vee ja heitvee mõõtmine ning arvestus 4.1. Vee mõõtmine 4.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. 4.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtte loal. 4.1.3. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse, või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule. 4.1.4. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtte otsusel veemõõtekaevu, kui: 4.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 4.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 4.1.4.3. sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 20 m. 4.1.5. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtte poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõte, kui klient ja vee-ettevõte ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtte poolt esitatud tehnilistele tingimustele. 4.1.6. Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõttelt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõttel õigus kliendilepingut mitte sõlmida või olemasolev kliendileping lõpetada. 4.1.7. Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõte tähtajatult, samuti käesoleva eeskirja kohast tähtajalist kliendilepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Kliendilepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtte poolt. 4.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostab vee-ettevõte akti arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase säilimise eest. 4.1.9. Klient peab tagama: 4.1.9.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsma külmumise ja ülekuumenemise eest; 4.1.9.2. veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse; 4.1.9.3. veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku; 4.1.9.4. veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasholeku ja hoidma juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana. 4.1.10. Vee-ettevõttele kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõte viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõttele kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtte poolt tasuta. 4.1.11. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 4.1.9.3 ja 4.1.9.4 nõuetest, on vee-ettevõttel õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.1.13. 4.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõttele. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhul vee-ettevõtte poolt mitte rakendada eeskirja punktis 3.5.3 toodud hüvituse nõuet. 4.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõttele kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõte. 4.1.14. Vee-ettevõttel on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme. 4.2. Veearvestus 4.2.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 4.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus Võru Linnavolikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi. 4.2.3. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 4.2.4. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõte rakendada eeskirja punktis 3.5.3 sätestatut eeskirja punkti 3.5.5 kohase kestvusega. 4.2.5. Kui eeskirja punkti 4.1.13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtte poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel. 4.2.6. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtte poolt kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtte vahelise lepingu tingimustega. 4.2.7. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 4.2.8. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõttele sellekohased andmed. 4.2.9. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 3.8.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõte. 4.2.10. Vee-ettevõttele kuuluvate ühisveevärgi veetrasside iga-aastase hüdraulilise läbipesu graafik tuleb avaldada meedia vahendusel 15 päeva enne pesu algust. Läbipesu teostamise järel kohustub vee-ettevõte puhastama pesu piirkonda jäävate kinnistute veemõõtjate mudakogujad. Mudakogujate puudumisel veemõõtjad. 4.3. Heitvee mõõtmine 4.3.1. Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 4.4.1 ja 4.4.2 toodud juhtudel. 4.3.2. Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtte poolt esitatud tingimustele. 4.3.3. Heitvee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul. 4.3.4. Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlmehooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Vee-ettevõte koostab akti arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 4.3.5. Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja punktis 4.1.9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõttel õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktidele 3.1.13 ja 3.1.14. 4.3.6. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõttele. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtte poolt mitte rakendada punkti 3.5.4 kohast hüvituse nõuet. 4.3.7. Kui vee-ettevõte kasutab eeskirja punkti 4.4.1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõttele. 4.3.8. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme. 4.4. Heitvee arvestus 4.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitvee arvestiga. 4.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõte loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui kliendilepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 4.4.3. Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõte rakendada eeskirja punktis 3.5.4 sätestatut eeskirja punkti 3.5.5 kohase kestvusega. 4.4.4. Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt vee kasutusele. 4.4.5. Sademete- ja drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtte poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse. 5. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest 5.1. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee-(heitvee-)arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõttele toimub kliendilepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 5.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõttele kliendilepingus kokkulepitud aja jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtte arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel on vee-ettevõttel õigus nõuda viivist kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 5.3. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõttele teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks kliendilepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja punkti 5.5 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega. 5.4. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõttele kümne päeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne päeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. 5.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõttel õigus esitada kliendile kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 3.1.13 kohaselt. 6. Lõppsätted 6.1. Kui eeskirjas märgitud õigusakt ei ole jõustunud, kehtivad käesoleval ajal vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega, käesoleva eeskirja või muude kehtivate õigusaktidega.