Lihula Vallavolikogu — Lihula vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — KO, 36, 546

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 6 alusel Lihula Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Lihula vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Lihula Vallavolikogu 22. mai 1997. a määrus nr 17 «Vallavara kasutamise kordade kinnitamine» punkt 1. 3. Määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Paul GILL Lisa Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 22. veebruari 2000. a määrusega nr 4 LIHULA VALLAVARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED JA MÕISTED 1. Korra eesmärk 1.1. Lihula vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Lihula valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 1.2. Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411), asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509), Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT I 1990, 12, 126; 1995, 14, 169; 30, 380) ja teiste vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 2. Vallavara ja vallaasutuse mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Lihula valla (edaspidi vald) kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2.2. Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. 2.3. Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on vallavara. 2.4. Vallaasutus käesoleva korra mõttes on asutus, millel on oma eelarve ja vallavolikogu poolt kinnitatud põhimäärus. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsusel. 4. Vallavara valitsemine 4.1. Vallavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, samuti reaalservituudi teostamine. 4.2. Vallavara valitsejad on: 4.2.1. vallavolikogu; 4.2.2. vallavalitsus; 4.2.3. vallaasutus tema kasutusse antud vara suhtes; 4.2.4. valla osalusega eraõiguslik juriidiline isik vastavalt põhikirjale; 4.2.5. kolmandad isikud tehingu või haldusakti alusel. 5. Vallavara valitsemise jaotus 5.1. Vallavara valitsemise jaotuse ja üleandmise valla asutuste vahel otsustab vallavalitsus. 5.2. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt vallavara valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, bilansilise väärtuse ja kasutamisviisi kohta. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. 5.3. Kolmandad isikud võivad olla vallavara kasutajad tehingu või haldusakti alusel. 5.4. Vallaasutus on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuste võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. 6. Arvestuse pidamine 6.1. Vallavara kohta peetakse arvestust, mida korraldab vallavalitsus. 6.2. Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel. 6.3. Vallavalitsusel tuleb arvestust pidada vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvate kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste, samuti vallavolikogu kehtestatud tingimustele vastavate vallasasjade ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste üle. II. VALLAVARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 7. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. 8. Vallavara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab: 8.1. vallaasutuse juht jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 30 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks; 8.2. vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 8.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 9. Ostueesõiguse teostamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. 10. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. 11. Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. 11.1. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb valla asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. 12. Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. 13. Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub valla asutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht. 14. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus. 14.1. Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. 15. Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. 16. Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. III. VALLAVARA KASUTAMINE 17. Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste igakülgne tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 18. Vallavara kasutatakse: 18.1. valla avalikuks otstarbeks: 18.1.1. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud ja rannad jms. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka valla omandis olevat eraasja. 18.1.2. Avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimusi määravad kindlaks selleks pädevad organid ja ametiisikud. 18.1.3. Vallavalitsus korraldab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. 18.2. valla valitsemise otstarbeks: 18.2.1. Valla valitsemise otstarbel kasutatakse valla omandis olevat vara, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 18.2.2. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 18.3. vallale tulu saamiseks: 18.3.1. Tulu saamiseks kasutatakse vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada. 18.3.2. Vallavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub käesoleva eeskirja ja vara võõrandamist reguleerivate seaduste ja volikogu kehtestatud õigusaktide alusel. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 19. Vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse: 19.1. enampakkumise, konkursi või otsustuskorras rendile; 19.2. tasuta kasutada või kasutusse tavalisest väiksema, vallavalitsuse poolt määratud tasu eest. 20. Vallavara rendi-, üüri-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab vallavalitsus. 21. Vallavara otsustuskorras või tasuta kasutusse andmise otsustab: 21.1. vallavolikogu, kui: 21.1.1. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 21.1.2. vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle maksumus on suurem kui 30 000 krooni; 21.1.3. vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. 21.2. vallaasutuse juht, 21.2.1. kui kasutusse antakse vallaasutuse valitsemisel olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega; 21.2.2. muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata põhikirjaliseks tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; 21.2.3. kui kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 21.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 22. Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmisel ei või kasutamise tähtaeg olla: 22.1. vallasasja puhul üle kümne aasta; 22.2. kinnisasja puhul üle 25 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides; 22.3. tervikvara puhul üle 25 aasta; 22.4. vallavara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 23. Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava vallavara valitseja. 24. Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras: 24.1. hoolekandeasutustele; 24.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 24.3. valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 24.4. Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organitele; 24.5. mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 24.6. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 24.7. muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. 25. Käesoleva korra puntis 24 nimetatud alusel vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Vallavara valitsejad võivad anda vallavara kasutusse, arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. 26. Käesoleva korra punktis 24 nimetatud alusel vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vallavara valitseja käsutusse, kui ei otsustata teisiti. 27. Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus oma korraldusega: 27.1. vara, mille bilansiline maksumus ei ületa 30 000 krooni; 27.2. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määrtud kehtestatud tariifidega; 27.3. vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 27.4. vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või enampakkumine vähemalt kahel korral, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 28. Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse vallavolikogu kehtestatud korras. 29. Vallavara antakse rendile konkursi ja enampakkumise korras vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 30. Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel. 31. Vallavara võib võõrandada, kui: 31.1. vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas; 31.2. vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 31.3. muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 32. Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 32.1. võõrandatava vara hind on suurem kui 30 000 krooni; 32.2. võõrandatav vara on rajatis, ehitis kuni kinnistusse kandmiseni või kinnisvara; 32.3. vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle hind on suurem kui 10 000 krooni; 32.4. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga ja vara maksumus on suurem kui 5000 krooni. 33. Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui 33.1. võõrandatava vara maksumus ei ole suurem, kui 30 000 krooni; 33.2. vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara bilansiline maksumus on väiksem kui 10 000 krooni; 33.3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga, kui sellise vara bilansiline maksumus on väiksem kui 5000 krooni. 34. Vallavara võõrandamise otsustab vallaasutus: 34.1. kui võõrandatakse väheväärtuslikke kuluartikleid, välja arvatud hooned, rajatised, sõidukid; 34.2. muudel käesolevas punktis nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse või vallaasutuse põhikirjale. 35. Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. 36. Kui enne vallavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel või maa erakorralise hindamise teel, kui korralisest hindamisest on möödunud üle ühe aasta. Hindamist korraldab vallavalitsus. 37. Vallavara võõrandatakse: 37.1. otsustuskorras kas tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 37.2. enampakkumise korras; 37.3. erastamiskorras. 38. Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda, kui: 38.1. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 38.2. enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 38.3. kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingule või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 38.4. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 39. Vallavara võõrandamine enampakkumise ja erastamiskorras toimub vallavolikogu poolt kinnitatud korra alusel. VI. VALLAVARA KOORMAMINE 40. Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmist. 41. Lihula valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 42. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 42.1. see toimub isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 42.2. see toimub avalikes huvides. 43. Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. 44. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. 45. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 45.1. see toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, vallavalitsuse otsusega; 45.2. see toimub avalikes huvides vallavolikogu otsusega; 45.3. see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest vallavolikogu otsusega. 46. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda käesoleva korra punktis 24 nimetatud isikutele või eriliste teenete eest. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. 47. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. 48. Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu ja vastavad lepingud sõlmib vallavalitsus. 49. Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle 50 aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab 50 aastat. 50. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või ületada 99 aastat. 51. Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. 51.1. Otsustuskorras seatakse hoonestusõigus käesoleva korra punktis 24 nimetatud isikute kasuks vallavolikogu otsusega. 51.2. Hoonestusõigus seatakse enampakkumise korras, kui puudub alus hoonestusõiguse seadmiseks konkursi või otsustuskorras. 52. Hoonestusõiguse seadmise hoonestamata munitsipaalmaale algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. 53. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 53.1. korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 53.2. määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest. 54. Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavolikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 54.1. hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 54.2. hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 54.3. hoonestusõiguse seadmise tingimused; 54.4. hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg; 54.5. hoonestusõiguse seadmise viis (konkurss, enampakkumine või otsustuskord); 54.6. enampakkumise või konkursi läbiviimise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 54.7. osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 54.8. lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 54.9. enampakkumise või konkursi läbiviija. 55. Teadaanne hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või konkursi korras avaldatakse ametlike teadaannete avaldamiseks ettenähtud väljaandes vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. 56. Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 56.1. pakkumise läbiviija; 56.2. pakkumise viis; 56.3. hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 56.4. hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 56.5. hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 56.6. avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 56.7. osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 56.8. enampakkumise või konkursi tingimustega tutvumise aeg ja koht. 57. Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega. 58. Enampakkumisel või konkursil osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 58.1. taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registrikood; 58.2. selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; 58.3. pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. 59. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimise kord on reguleeritud vallavara enampakkumise teel rendile andmise korraga, arvestades järgmisi erisusi: 59.1. pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 59.2. alghind tehakse osavõtjale teatavaks; 59.3. nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 60. Hoonestusõiguse seadmise konkurss viiakse läbi kirjalike enampakkumiste kogumise teel. Hoonestusõiguse konkursi läbiviimise kord on reguleeritud vallavara kirjaliku enampakkumise teel rendileandmise korraga, arvestades järgmisi erisusi: 60.1. pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 60.2. alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 60.3. kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 60.4. komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta (kohe) pärast pakkumiste läbivaatamist; 60.5. pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele; 60.6. parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujatepoolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. 61. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja konkursi tulemused kinnitab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise või konkursi tulemuste väljaselgitamist. 62. Enampakkumise või konkursi tulemusi ei kinnitata, kui: 62.1. enampakkumise või konkursi ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; 62.2. enampakkumise või konkursi võitjaks osutub enampakkumise korraldamisega (läbiviija, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja) seotud isik. 63. Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 63.1. hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 63.2. hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 63.3. hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 63.4. hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 63.5. maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 63.6. kindlustamiskohustus (vajadusel); 63.7. hoonestamise tähtaeg; 63.8. lepingu täitmise tagatised; 63.9. muud vajalikud andmed. 64. Kui hoonestusõigus seatakse konkursi korras, tuleb täiendavalt kindlaks määrata: 64.1. töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 64.2. töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 64.3. hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui vald on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 64.4. töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 64.5. töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 64.6. valla poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 65. Enampakkumise või konkursi tulemuste kinnitamise järel või pärast vallavalitsuse korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib vallavalitsus hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. VII. VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 66. Vallavara kuulub mahakandmisele: 66.1. kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 66.2. kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 67. Eelmises punktis nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valitseja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on võetud tarvitusele puudujäägi likvideerimiseks. 68. Vallavara mahakandmise otsustab: 68.1. vallavolikogu: alates 20 000 kroonist; 68.2. vallavalitsus: kuni 20 000 krooni; 68.3. vallaasutus, kui maha kantakse väheväärtuslikke kuluartikleid. 69. Kui vallavara ei ole säilinud, vallavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab vallavara mahakandmise vallavalitsus, kes korraldab ka sellekohase kande tegemise raamatupidamise dokumentidesse. 70. Vallavara hävimise kohta koostab vallavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävimise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävimisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. 71. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, oma pädevuse piires vallaasutus. 72. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 72.1. vallavalitsus nõude puhul kuni 20 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 72.2. muudel juhtudel vallavolikogu.