Lihula Vallavolikogu — Lihula valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 36, 545

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Lihula Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada lisatud Lihula valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks : 2.1. Lihula Vallavolikogu 25. jaanuari 1999. a määruse nr 1 punkt 1.1. 2.2. Lihula Linnavolikogu 14. jaanuari 1999. a määruse nr 2 punkt 1.1. 3. Määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Paul GILL Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 22. veebruari 2000. a määrusega nr 2 LIHULA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. OSA. ÜLDSÄTTED 1. Lihula vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 2. Lihula valla põhimäärus Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 3. Lihula valla kohalik omavalitsus (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel, teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 4. Lihula valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 5. Lihula valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Omavalitsus otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 6. Lihula valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, alg-, põhi-, kesk-, õhtu- ja huvikoolide, gümnaasiumide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ettenähtud juhtudel teatud kulutusi katta kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva punkti 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsusüksuse ülesanne on valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. (5) Omavalitsuse ülesanne on tema halduses, kasutuses ja omanduses oleva vara heaperemehelik haldamine sellisel viisil, et see oleks võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. (6) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. (7) Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 7. Lihula valla eelarve (1) Vallal on käesolevast põhimäärusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 8. Lihula valla omavalitsusorganid (1) Lihula Vallavolikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Lihula Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 9. Lihula valla suhted kohtuorganitega Volikogu valib Lääne Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses kindlaksmääratud korras. 10. Asjaajamiskeel Lihula valla omavalitsusorganites Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valda ja valla ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 11. Lihula valla sümbolid (1) Vallal on oma lipp ja vapp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. (2) Lihula valla lipp on horisontaalsuunas müürihambuliselt poolitatud. Lipu ülemine pool on punane, alumine valge. Valge pool algab müürihambaga. Iga hamba pikkus on 1/9 lipu pikkusest, laius 1/7 lipu laiusest. (3) Lipu normaalsuurus on 105×165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (4) Lihula valla vapi kirjeldus: põigiti müürihambuliselt poolitatud kilbi punasel ülemisel poolel on hõbedane piiskopimitra. Alumisel hõbedasel väljal on kilbi alumisest servast tõusev musta mõõga käepidemepoolne osa. (5) Lihula valla vapi põhjendus: vapivärvid viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele. Mitra tähistab piiskopivõimu, mõõk ordut ja Lihula mail peetud taplusi. (6) Lihula valla lipp heisatakse valla tähtpäevadel ja muude sündmuste korral, milleks Lihula Vallavalitsus annab sellekohase korralduse. (7) Seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest, lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest. (8) Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (9) Lihula valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. (10) Lihula valla lipp heisatakse alaliselt valla haldushoone peasissekäigu juurde. (11) Lihula valla lipp heisatakse kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (12) Lihula valla lipu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid. (13) Lihula valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, valla lipp vasakul. (14) Lihula valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade ja linnade-valdade lippudega asetseb lippude poolt vaadates paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras, seejärel linnade-valdade lipud linnade-valdade tähestikulises järjekorras ja seejärel Lihula valla lipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. (15) Lihula valla lippu võib kasutada ka miitingutel, demonstratsioonidel ja pidustustel Lihula Vallavalitsuse sellekohase korralduse alusel. (16) Lihula Vallavalitsus võib anda loa Lihula valla lipuvärvide kasutamiseks ettevõtete või asutuste kirjablankettidel, reklaamil jne lepingu alusel. (17) Kasutuskõlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (18) Lihula valla vapi kujutist võivad oma pitsatitel kasutada ainult Lihula Vallavolikogu ja Lihula Vallavalitsus. (19) Lihula valla vapi kujutist võivad kirjablankettidel kasutada ainult Lihula Vallavolikogu ja Lihula Vallavalitsus. (20) Lihula Vallavalitsus võib anda loa kleebiste valmistamiseks valla vapi alusel. (21) Lihula Vallavalitsus võib anda loa Lihula valla vapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel. 12. Lihula Vabadussammas (1) Lihula Vabadussammas on: 1) Lihula valla Lihula linna pargis asuv mälestusmärk, mis taastatuna avati 23. juunil 1993. a. 2) Vabadussammas on pühendatud kõigi Lihula valla ja Hanila valla poegade ja tütarde mälestusele, kes Vabadussõjas võitlesid iseseisva Eesti eest, langesid II maailmasõja rinnetel, hukkunutele vangilaagrites ja asumisel. 3) Vabadussammas on piirkonna põlvkondade järjepidevuse sümbol. (2) Vabadussamba ees süüdatakse küünlad iga aasta 24. veebruaril – Eesti iseseisvuspäeval; 23. juunil – Võidupühal ja jaanilaupäeval; 24. detsembril – Jõululaupäeval. (3) Lillede ja küünalde panemine Vabadussamba ette on lubatud ja soovitatav kõigil eelnimetatud kui ka muudel tähtpäevadel, isiklikel või perekondlikel tähtpäevadel, oma kodu, pereliikmete või omaste mälestuseks. (4) Avalike ürituste korraldamine Vabadussamba juures peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega vähemalt viis päeva enne ürituse toimumist. (5) Lihula Vabadussammas on püha koht, mis on Lihula valla kaitse all. (6) Vabadussamba ja selle ümbruse korrashoiu korraldab vallavalitsus. (7) Vabadussamba ja selle ümbruse ning sinna paigutatu rikkumine, reostamine, samuti seda halvustavad või pühapaigale sobimatud teod loetakse avaliku korra rikkumisteks ning nende toimepanijad võetakse haldusvastutusele. 13. Lihula valla aukodanik (1) Lihula valla aukodaniku nimetus omistatakse vallapoolse erilise austusavaldusena Lihula vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse ja muudes valdkondades. (2) Aukodaniku nimetus omistatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Vallavolikogu vastavas otsuses märgitakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet ja teenete lühikirjeldus. (3) Igaühel on õigus esitada esildis aukodaniku nimetuse omistamise kohta. Esildis esitatakse vallavolikogule vähemalt kaks kalendrikuud enne aukodaniku austamise päeva. Erandkorras võib esildise esitamise tähtaeg olla lühem. (4) Aukodaniku nimetuse omistamise esildises märgitakse esildise esitaja andmed, aukodaniku kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht ja teenete kirjeldus. Asutuse või ühingu esildis vormistatakse selle asutuse või ühingu blanketil. (5) Aukodaniku nimetuse omistamise võivad algatada ka vallavolikogu liikmed ja komisjonid ning vallavalitsus, esitades vallavolikogule asjakohase otsuse projekti. (6) Aukodaniku nimetus omistatakse Eesti iseseisvuspäeva või isikuga seotud tähtpäeva puhul. (7) Aukodanikule antakse aukodaniku tunnistus. Tunnistusele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku tunnistus antakse aukodanikule kätte pidulikult vallavolikogu esimehe ja vallavanema poolt. (8) Vallavolikogu otsus aukodaniku nimetuse omistamise kohta avalikustatakse kohalikus ajalehes. 14. Lihula valla piir (1) Valla piir on kindlaks määratud Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses. Piiri muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist, volikogu ja naabervolikogude seisukohta arvestades seadusega sätestatud korras. (2) Valla piir tähistatakse üldkasutatavatel teedel. (3) Valla administratiivkeskus asub Lihula linnas. Administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. II OSA. LIHULA VALLA ELANIK 15. Lihula valla elaniku mõiste Valla elanik on isik, kelle alaline elukoht on valla territooriumil ja kes on arvel valla elanike registris. 16. Lihula valla elaniku valimisõigus Täisealisel valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. 17. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Muudel isikutel on vallas viibides valla elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. III OSA. LIHULA VALLAVOLIKOGU 18. Lihula valla omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Lihula Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel valla elanike poolt valitud esinduskogu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi elanike küsitluse. (3) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja reglemendi. 19. Lihula Vallavolikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu uue koosseisu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste avalikustamist. 20. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet hiljemalt ühe kuu jooksul pärast arupärimise või muu taotluse esitamist, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Volikogu liikmel on õigus siseneda munitsipaalasutustesse ilma eriloata, kui ta ei häiri sellega asutuse tööd. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada munitsipaalasutuste avalikke tasulisi üritusi. (6) Volikogu liige esitab volikogule avalduse vallasekretäri kaudu oma volituste peatumiseks, kui ta ei saa tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel volikogu istungitel osaleda vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (7) Kui volikogu liige omab valitsuse korralduse, maksuinspektsiooni jms organi poolt antud erivolitused või -loa, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. (8) Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või -volitus, siis tegutseb ta selle loa või volituse alusel ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1, v.a juhul, kui otsustatakse tema valimist, kinnitamist või vabastamist. Käesoleva juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 21. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega valla hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates käesoleva punkti 1. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla või linna valimiskomisjonile. (3) Käesoleva punkti 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates käesoleva punkti 1. lõike punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva punkti 1. lõike punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 22. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva punkti 2. lõike punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva punkti 2. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva punkti 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. (8) Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise (v.a surma ja volikogu tegutsemisvõimetuse korral) või volituste peatumise. Volitused lõpevad või peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist. Volikogu esimees paneb volituste lõppemise või peatumise ja asendusliikme määramise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõppemist või peatumist tingivad asjaolud talle teatavaks said 23. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse punktides 21 ja 22 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Valla või linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 6. või 12. lõikes sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Kui volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 5. lõikes osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 24. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või linnapea või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 25. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 23 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punkti 26 1. lõike punktis 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus. 26. Lihula Vallavolikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate või töötavate isikute käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. (5) Volikogu võib lisaks lõikes 2 nimetatule enda pädevusse võtta teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega antud kellegi teise otsustada või mis on seadusega antud volikogu otsustada. 27. Lihula valla elanike küsitluse läbiviimine (1) Volikogul on õigus valla territooriumil koraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab volikogu vastavalt reglemendile volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike valla elanike algatusel. (3) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. 28. Lihula Vallavolikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, komisjonide ja volikogu liikmete gruppide (fraktsioonide) kaudu. (2) Volikogu moodustab kohustuslikult volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alalised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 29. Lihula vallavolikogu esimees (1) Volikogu esimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. (2) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Lihula valda kui omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 5) korraldab komisjonide tööjaotust; 6) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 7) esitab istungi päevakorra projekti; 8) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 9) võtab vallavalitsuse sekretäri kaudu vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused, korraldab nende lahendamist; 10) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel. 30. Lihula Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise ning asendamise kord (1) Volikogu valib volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. Volikogu esimees valitakse uue volikogu esimesel istungil. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu liikme poolt; 2) volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 30-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorraks on esitamise järjekord. Kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidaatide läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. Kandidaadid võivad osaleda võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. Kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni; 3) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta; 4) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjon: 1) valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise; 2) koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed; protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. (5) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse II hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui häälte arvult 2. ja 3. kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse uuesti hääletusele kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Kui ta ei saa häälteenamust, pannakse eraldi hääletamisele 2. ja 3. kandidaat, ning viiakse läbi hääletamine nendest enim hääli kogunu ning I voorus enim hääli kogunu vahel. Kui kaks või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, korraldatakse uus hääletusvoor ainult nende vahel. Kui kõik esitatud kandidaadid said võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. Kui kandidaate oli ainult kaks või ka II hääletusvoorus ei saanud kumbki volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. (7) Valimiste tulemused kinnitab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. (8) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. (9) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 31. Lihula Vallavolikogu komisjon (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse lahtisel hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni (v.a revisjonikomisjon) peab kuuluma vallavalitsuse esindaja, kelle esitab vallavanem vallavalitsuse ettepanekul (ei pea olema vallavalitsuse liige). (3) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (4) Volikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu reglemendis ja komisjoni põhikirjas. 32. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb volikogu poolt kinnitatud põhikirja alusel. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ning munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga volikogule. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 33. Lihula Vallavolikogu liikmete grupp (fraktsioon) (1) Volikogu liikmed võivad moodustada liikmete gruppe. Grupi võib moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Gruppi ei või kuuluda volikogu esimees ega aseesimees. (2) Grupi tegevuse aluseks loetakse tema registreerimise moment volikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme volikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus, kus näidatakse ära grupi koosseis, selle esimees ja moodustamise eesmärk. (3) Grupp võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. (4) Grupil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste projekte. (5) Grupil võimaldatakse vähemalt kaks päeva enne volikogu istungit tutvuda ettevalmistatud määruste ja otsuste projektidega. 34. Lihula Vallavolikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu kinnitatud reglemendile. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valimiste vallakomisjoni esimees. (3) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees ja see kinnitatakse volikogu istungil poolthäälteenamusega. (4) Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (5) Volikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 24 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (6) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli vormistamine ja istungi materjalide kättesaadavus tagatakse volikogu reglemendis ettenähtud korras. (7) Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu reglemendis ettenähtud korras. 35. Lihula Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine ja nende jõustumine (1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt volikogu reglemendile ja nende algatamise õigus on: 1) volikogu istungil; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu liikmete grupil; 4) volikogu liikmel; 5) vallavanemal; 6) vallavalitsusel; 7) Eesti Vabariigi Riigikogul, Riigikohtul ja Valitsusel; 8) vähemalt 1%-l hääleõiguslikest Lihula valla elanikest. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (6) Volikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad Lihula valla raamatukogudes. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Volikogu määruste ja otsuste avalikustamine toimub vallavalitsuse ruumides asuval teabelaual. Määrused ja otsused on teabelaual kättesaadavad vähemalt üks kuu. (8) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Volikogu määrused ja otsused saadab vallasekretär kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Vallasekretär vastutab volikogu õigusaktide avalikustamise eest. Õigusakti avalikustamise ja jõustumise kuupäev fikseeritakse vallasekretäri poolt peetavas «Lihula Vallavolikogu õigusaktide avalikustamise registris». IV OSA. LIHULA VALLAVALITSUS 36. Lihula Vallavalitsus – omavalitsuse täitev ja korraldav organ (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (4) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (5) Seadustes ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (6) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides valla omavalitsusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesanded, organiseerib valla vara kasutamist ja käsutamist, valla elanike ja külaliste teeninduse, koostab valla eelarve projekti ja korraldab selle täitmist. (7) Vallavalitsus realiseerib lõikes 6 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (8) Vallavalitsus moodustab ja juhib valla omavalitsusteenistust ja valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust. (9) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 37. Lihula Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted ning volituste tähtaeg (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vähemalt kuus vallavalitsuse liiget. (2) Vallavalitsuse kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks. (3) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (4) Vallavalitsus astub tagasi: 1) volikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 2) vallavanema tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või surma korral; 3) kui volikogu avaldab vallavalitsusele umbusaldust. (5) Vallavalitsuse tagasiastumisel, v.a lõige 4 p 3, lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast, kuid mitte kauem kui üks kuu tagasiastumisest. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel lõpevad vallavalitsuse volitused umbusalduse hääletamise tulemuste kinnitamise hetkest. (6) Vallavalitsuse tagasiastumise või talle umbusalduse avaldamise korral toimub uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise protseduur punktis 38 sätestatud korras. (7) Vallavalitsuse liige edastab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule kahe nädala jooksul. Kui tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse vallavalitsuse liikmele, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute, täiendavate liikmete kinnitamiseni. Tagasiastunud või umbusaldatud liikme asendamiseks esitab vallavanem volikogule uue liikme kandidaadi lähimal volikogu istungil. Kui vallavalitsuse liikmete koosseis väheneb alla poole volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. Vallavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse põhjal. 38. Lihula Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavanem esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul pärast tema ametisse valimist. Enne kinnitamist annavad vallavalitsuse liikmekandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. (2) Vallavalitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (3) Kui esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu koosseisu poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue koosseisu kinnitamiseks esitamiseks. (4) Vallavalitsus saab volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast vallavanema volituste ajaks. (5) Kui volikogu ei ole kinnitanud vallavalitsuse koosseisu kahe kuu jooksul arvates vallavanema valimisest, peab volikogu avaldama vallavanemale umbusaldust ning valima uue vallavanema. (6) Vallavalitsuse liikmeteks ei saa esitada isikuid, kes on omavahel abielus või esimese astme alanejad-ülenejad sugulased. 39. Lihula Vallavalitsuse pädevus ja töökord (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid ja korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või käesoleva põhimäärusega või vastavalt kehtivale seadusandlusele on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 5) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. (2) Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadile, munitsipaalasutuste töötajatele, või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab vallavalitsus. (3) Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate asutuste tegevust ning kinnitab vallavalitsuse tegevuse aluseks oleva reglemendi. (4) Vallavalitsuse töövorm on istung, mida juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asetäitja või vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui ei otsustata teisiti. Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. (5) Valitsuse määruste ja korralduste avalikustamine toimub vallavalitsuse ruumides asuval teabelaual. Määrused ja otsused on teabelaual kättesaadavad vähemalt üks kuu. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Vallasekretär vastutab valitsuse õigusaktide avalikustamise eest. Õigusakti avalikustamise ja jõustumise kuupäev fikseeritakse vallasekretäri poolt peetavas «Lihula Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise registris». Valitsuse määrused, korraldused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadav Lihula valla raamatukogudes ja vallavalitsuses. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, mis on avalikkusele kättesaadavad andmesidevõrgu kaudu, ja maakonna ajalehes. Määrused ja korraldused saadab vallasekretär seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (6) Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. (7) Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 40. Lihula vallavanem (1) Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. (2) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Lihula valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele ning juhib vallavalitsuse ja selle aparaadi tööd. (3) Lihula vallavanema ametitunnuseks on vallavanema ametiraha. (4) Vallavanema ametiraha on hõbedast valmistatud massiivse ketiga kaelaskantav 46-mm läbimõõduga medaljon, mille esiküljel on keskel ornamenti paigutatud Eesti Vabariigi vapi reljeefne kujutis. Ülalpool vapimärki on tekst LÄÄNEMAA ja allpool vapimärki tekst VALLAVANEM (tähe kõrgus 4,5 mm). Siseringi läbimõõt on 31 mm. Medaljoni äärtel on ornament läbimõõduga 12 mm. Ametiraha medaljoni tagaküljel moodustab ornament rõngasristi, mille keskel asub Eesti Vabariigi sünnipäev (tähe kõrgus 3 mm) 24. II 1918, ornamenti on paigutatud tekst ülalpool poolkaarel EESTI (tähe kõrgus 4 mm) ja allpool poolkaarel VABARIIK (tähe kõrgus 4 mm). Ornamentjoonte paksus on 1,5 mm, ristiteede laius 6 mm. (5) Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on Lihula vallavanemal vallavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem ametiraha üle uue valitsuse vallavanemale. (6) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Lihula valla esindusfunktsioonide täitmisel. (7) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) juhib valla ametiasutust; 3) kutsub kokku vallavalitsuse istungid omal algatusel, volikogu või volikogu komisjoni otsuse alusel või vähemalt poolte vallavalitsuse liikmete ettepanekul; 4) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) kontrollib volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmist; 7) kirjutab alla valla teenistuse dokumentidele ning koos pearaamatupidajaga pangadokumentidele; 8) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuse struktuuri, ametnike koosseisu ja nende palgamäärad; 9) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 10) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne liikme vabastamiseks; 11) esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse ja ettevõtte juhi kandidaadi; 12) kehtestab valla töötajate töösisekorraeeskirjad; 13) esindab valda pankades, majandus- ja töölepingute sõlmimisel, kohtus ilma erivolituseta ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolitusteta; 14) nimetab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutuses teenistuses olevad ametnikud; 15) võtab ametnikult tema esmakordsel tööleasumisel kirjaliku ametivande, organiseerib töötaja teenistuslehe ja tööraamatu täitmise; 16) sõlmib töölepinguid valla ametiasutuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste ja ettevõtete juhtidega; 17) võtab vastu ja nõustab valla elanikke ning alluvaid nende isiklikes küsimustes; 16) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu ning vallavalitsuse poolt antud ülesandeid. (8) Vallavanemale annab tööülesandeid volikogu ja vallavalitsus oma õigusaktidega. (9) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, vallavalitsus oma korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega. (10) Vallavanemat asendab tema ajutisel äraolekul vallavanema asetäitja, kes valitakse vallavalitsuse uue koosseisu esimesel istungil valitsuse liikmete hulgast ja kinnitatakse volikogu poolt. Asetäitja lahkumisel vallavalitsuse koosseisust valitakse uus asetäitja. Vallavanema ja tema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavalitsus asendajale korraldusega antud volituste ulatuses. Korralduses antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle eest vald, vallavalitsus ega vallavanem ei vastuta. Kui vallavanema ja tema asetäitja äraolekul ei ole asendajat määratud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev vallavalitsuse liige. (11) Vallavanemale umbusalduse avaldamisel ja tema volituste ennetähtaegsel lõppemisel asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni asetäitja. Uus vallavanem tuleb valida ühe kuu jooksul arvates umbusalduse tõttu ametikohalt vabastamisest või volituste ennetähtaegse lõppemise päevast. (12) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust uue vallavanema poolt üle võetud, ei ole volikogul ega vallavalitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda ning ta kuulub ametikohalt vabastamisele. 41. Lihula vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks tuleb volikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul volikogu tööle rakendumisest. (2) Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele valitakse vallavanem salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodanikku, kes oma hariduse (vähemalt keskharidus), töökogemuste ja tervisliku seisundi tõttu on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (4) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu liikme poolt kirjalik ettepanek; enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt; 2) igal kandidaadil on õigus esitada kuni 20 minuti jooksul oma valmisprogramm; 3) igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust; 4) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 5) nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega; 6) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Pärast kandidaatide läbiarutamist ja nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjon: 1) valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise; 2) koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. (6) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski vallavanema kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse edasine hääletamine läbi analoogiliselt volikogu esimehe valimistega. (8) Kui volikogu ei vali vallavanemat sellel istungil, mille päevakorras see küsimus on, kutsutakse volikogu sama küsimuse otsustamiseks kokku kahe nädala jooksul arvates eelmise istungi päevast. 42. Lihula vallasekretär (1) Vallasekretär on valla haldusaparaadi töö järjepidevust tagav juhtiv ametiisik, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Ta ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse kantselei tegevust ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla või linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) tagab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning kantselei muu dokumentatsiooni vastavuse Eesti Vabariigi õigusaktide nõuetele nii sisu kui vormi poolest; 7) tagab õigusaktide registri pidamise; 8) osaleb vallavalitsuse ja vallavolikogu istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras; 11) kinnitab valijate nimekirja; 12) esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 13) hoiab valla vapipitsatit; 14) täidab teisi talle seaduse, käesoleva põhimääruse ja vallasekretäri ametijuhendiga pandud ülesandeid. (4) Vallasekretärile annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vallavanem. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva punkti 2. lõikes toodud tingimustele. (6) Vallasekretäril on õigus ise ametist tagasi astuda. Ta on kohustatud jätkama oma ametiülesannete täitmist kuni uue vallasekretäri nimetamiseni, kuid mitte kauem kui ühe kuu jooksul pärast tagasiastumisavalduse esitamist. Dokumentatsiooni ja asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine peab olema toimunud nimetatud ühe kuu jooksul. 43. Valla teenistus ja haldusaparaat (1) Valla teenistus on palgaline töö- või teenistussuhe, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. Valla teenistust reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, käesolev põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuse sisekorraeeskirjad ning ametijuhendid. (2) Vallavalitsus moodustab haldusaparaadi volikogu poolt kinnitatud ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu alusel ning eelarves ettenähtud vahendite piires, mida reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus. Valla haldusaparaati kuulub vallakantselei, raamatupidamine, spetsialistid, nõunikud, osakonnad jt. Haldusaparaadi töötajad nimetab ametisse ja võtab tööle vallavanem. (3) Töötamist valla ametiasutuse hallatavas asutustes, mille majandustegevus põhineb valla omandil, ei loeta valla teenistuseks ja seda reguleerib töölepinguseadus. (4) Valla haldusaparaadi töötajad on isikud, kes täidavad oma haldusalas vahetult täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ja valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja volikogus. 44. Külavanem Küla koosolekul võidakse valida külavanem, kelle volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. V OSA. LIHULA VALLA ÕIGUSAKTID 45. Lihula valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus anda üksikaktidena otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. Vallavanem annab oma volituste piires käskkirju. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse käesoleva põhimääruse ja volikogu ning vallavalitsuse reglementidega. (4) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seaduses ning reglementides ettenähtud korras. Seadusega ja teiste normatiivaktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud õigusakti uuesti läbivaatamist. (5) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud nende õigusi. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja vallavalitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. Taotluse esindaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse, tal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust arutatakse ka taotleja mitteilmumisel. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotluse esitaja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast. (6) Kui volikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 46. Õigusaktide algatamine Lihula valla elanike poolt (1) Vähemalt 1%-l hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus algatada kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, muutmine või tühistamine, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui volikogu pädevusse kuuluv algatatud küsimus esitatakse vallavalitsusele, edastatakse see ühe kuu jooksul volikogule koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. 47. Lihula Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Volikogu õigusaktidele ja istungite protokollidele kirjutab alla istungit juhatanud volikogu esimees või aseesimees. (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, istungi protokollidele istungit juhatanud vallavanem või tema asetäitja ning protokollija. (3) Vallasekretär korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise, avalikustamise ja saatmise täitjatele ja asjaomastele isikutele. VI OSA. LIHULA VALLA VARA 48. Valla vara mõiste (1) Valla vara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse valla varaks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. (4) Valla vara kohta peetakse raamatupidamisarvestust. (5) Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes firmades, organisatsioonides ja fondides otsustab volikogu. 49. Majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt või tema poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (6) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 50. Lihula valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) trahvid; 6) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamine vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 51. Lihula valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostatakse seadusega ja volikogu poolt sätestatud korras. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. (3) Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuse reaalsete katteallikate äranäitamisega. (4) Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulutuste piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused. (5) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, valla vara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (6) Valla ametiasutuse hallatava asutuste bilansis olev vara võib olla hallatava asutuse poolt võetavate laenude tagatiseks volikogu kehtestatud korras. (7) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele valla raamatukogudes. (8) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu seaduses sätestatud tähtajaks ja tingimustel, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 52. Lihula valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud valla varaga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (2) Valla vara tiitlipäraste valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 53. Lihula valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kinnitatakse enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta rahas, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII OSA. LIHULA VALLA ARENGUKAVA 54. Lihula valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on dokument, milles on sätestatud Lihula valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast vallavalitsuses ja volikogu komisjonides läbiarutamist. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks valla kõigile elanikele, teatades, kus on võimalik sellega tutvuda. (4) Valla elanikud esitavad ettepanekud arengukavasse vallavalitsusele volikogu poolt kehtestatud ajaks. (5) Pärast esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides kinnitab volikogu arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks valla raamatukogudes. (6) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (9) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. VIII OSA. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 55. Koostöövormid (1) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste maavalitsusüksustega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) täita ise sellekohaseid volitusi: 4) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Lõikes 1 täheldatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (3) Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljapool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. IX OSA. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA RIIKLIK JÄRELEVALVE 56. Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega (1) Lihula valla omavalitsusorganite ning riigi valitsemisasutuste suhted põhinevad seadusel ning selle alusel volitatud riigiorgani ja kohaliku omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingul. (2) Omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 57. Kohaliku omavalitsuse tegevuse riiklik järelevalve (1) Maavanem teostab järelevalvet Lihula valla omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamise ja käsutamise üle teostab järelevalvet Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. (4) Vallale seadusega pandud või halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist kontrollib maavanem või tema korraldusega volitatud isik. (5) Teenistuslikku järelevalvet teostab valitsus valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle seadusega sätestatud korras. 58. Lihula valla õiguste kaitse (1) Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Omavalitsusorganitel – volikogul ja vallavalitsusel kui juriidilistel isikutel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. X OSA. LIHULA VALLA VÄLISSUHTED 59. Lihula valla välissuhete korraldamise alused (1) Lihula vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise, nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Lihula valla omavalitsusorganitel on õigus arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. (4) Lihula valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. XI OSA. LIHULA VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA TÜHISTAMINE 60. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja tühistamine (1) Põhimääruse võtab vastu, muudab ja tühistab volikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustuvad volikogu määratud päevast.