Vastemõisa Vallavolikogu — Vastemõisa valla arengukava kehtestamine — KO, 35, 542

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 7 alusel Vastemõisa Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vastemõisa valla arengukava alates 16. märtsist 2000. a (lisa). Volikogu esimees Heino POSKA Lisa Vastemõisa Vallavolikogu 15. märtsi 2000. a määrusele nr 2 VASTEMÕISA VALLA ARENGUKAVA 1. Sissejuhatus Arengukava on dokument, kus nähakse vähemalt kolmeks aastaks ette valla arengu eesmärgid ja nendeni jõudmise võimalused. Nii tagatakse vallavõimu sihipärane tegevus ühiselt püstitatud ülesannete täitmiseks vastavalt avanevatele võimalustele. Arengukava aitab kooskõlla viia erinevate struktuuride tegevust ja on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üks arengukava eesmärk on valdkondade kaupa hinnata hetkeolukorda, arenguvõimalusi ja olemasolevate puuduste kõrvaldamise võimalusi. Arengukava koostamise juures lepitakse huvigruppide vahel kokku arengusuunad ja prioriteedid. Samas ei saa arengukava olla lõplik, vaid vastavalt toimuvatele muutustele tuleb arengukava korrigeerida ja hoida aegumise eest. Valla strateegilised eesmärgid Vastemõisa vald peab muutuma turvaliseks elukeskkonnaks elanikele, säilitama oma loodusliku, geograafilise ja traditsioonilise omapära. Toetudes säästva arengu põhimõtetele peab elukeskkond tervenema ja maarahva tegevus elavnema. Kokkulepitud arenguprioriteedid: • Kildu Põhikooli vanasse hoonesse keskkütte sisseseadmine ja ruumide renoveerimine. • Koolihoone seisukorra hoidmine nõutaval tasemel. • Keskkonna hooldustööd. • Järjekindel infrastruktuuri korrastamine loob eeldused kaugemate külade elanikel soodsamalt elutähtsate teenindusasutusteni jõuda ja oma kodumajapidamist arendada. • Uueks eluvaldkonnaks kujuneb koos Soomaa rahvuspargi tegevusega turismimajandus. • Jätkuv kultuuri, spordi, seltsielu ja rahva teadlikkuse arendamine. 2. Valla üldiseloomustus Asend Vald asub Viljandi maakonna lääneosas ja maa-ala laiub Sakala kõrgustikult Pärnu madalikule. Selline kõrgustikult madalikule üleminek põhjustab väga huvitavaid looduslikke paiku ja suuri inimtegevusest puutumata alasid. Kõik see on andnud põhjuse, et Viljandi maakonna üks keskkonna kompensatsiooni piirkond on Vastemõisa vallas. Valla kõrgemas osas on viljakas põllumaa, mis aegade jooksul on andnud väärilise äraelamisvõimaluse siinsele rahvale. Ei saa märkimata jätta, et segastel sõja- ja vallutusaegadel pagesid Vastemõisa looduslikult ligipääsmatutesse kohtadesse pakku tuntud teaduse- ja kultuuriinimesed, tuues kaasa oma elustiili ja geenid. Nii on meie rahva hulgast sirgunud ajalooliselt kuulsaid inimesi ning vallas on elujõuline elanikkond. Ajalugu Ajalooliselt on Vastemõisa arenenud põllumajandusega piirkond. Siin on olnud Viljandimaa rikkamad talud, mis peale tootmise olid ka kultuuri ja rahvatraditsioonide edasikandjad läbi aegade. Piirkonna elujõulisus tugines ühistegevusele ja Vastemõisast läks talvel läbi olulise tähtsusega kaubavedu mööda taliteid Viljandimaalt Pärnu ja tagasi. Tänapäeval tuleks ajaloo eeskujul arendada ühistegevust ja külaliikumist, okupatsiooni ajal vaibunud kodanikualgatus tuleb ausse tõsta. 3. Keskkond Keskkond on suhteliselt väherikutud, sest ainult väike osa vallast on rahvastatud, sellel osal on toimunud ka aktiivsem inimtegevus koos oma tagajärgedega. Olulisemaks keskkonna reostajaks olid mineraalväetised, mürgid ja suurte lautade sõnnikuhoidlad. Kõik need reostusallikad ei ole praeguseks päriselt kadunud ja keskkonnahoidlik tegevus peab jätkuma. Keskkonnaseisundi parandamiseks on: • likvideeritud ja erastatud mürgiladu ja väetisehoidlad; • keskasula biopuhastusseade on jälle töökorda viidud; • kolm paisjärve on puhastatud ja nendele on uued regulaatorid ehitatud; • tihedamini käidavatesse kohtadesse on paigaldatud konteinerid klaasi ja plastiku kogumiseks; • valla prügimägi on valve all ja loomade matmispaik on likvideeritud; • valla avaliku korra ja heakorra eeskirjades on sätestatud reeglid keskkonnahoiuks. Loodusressursid Valla põhiliseks loodusrikkuseks on aegade jooksul olnud võimsad metsad, viljakas põllumaa ja omanäoline loodus. Soomaa rahvuspargi kaitse alla jääb suur osa valla looduslikke alasid, mida ei ole inimtegevus muutnud ja looduslik elu jätkub seal oma väljakujunenud reeglite järgi. Valla piirides olevad veekogud on meeldivaks osaks maastiku ilme mitmekesistamisel ja annavad võimaluse puhkekohtade rajamiseks. 3.1. Mets Valla pindalast on metsa all 12 490 ha. Vallas paikneb kolme metskonna, Vastemõisa, Soomaa ja Õisu metskonna maa. Metsakategooriate viisi on hoiumetsad 4896 ha, kaitsemetsad 4635 ha ning tulundusmetsad 1,8 ha. Raietest on kavandatud valik- ja harvendusraied. Erametsade kohta ühtne andmebaas puudub. Enamlevinud puuliigid on kuusk, kask ja mänd. Metsamaa keskmine boniteet on 1,6. Erametsaomanike metsakasutus piirdub praegu ümarmaterjali müügiga. Valla metsasuse protsenti arvestades (45%) võiks metsakasutus mitmekesisem olla. Eesmärk • Metsad on ja jäävad valla looduse oluliseks osaks. • Mets ei ole ainult tuluallikas, mets on ka ürgse looduse hiiglaslik taimestik. • Kohalik puidutöötlemine. • Metsaistikute kasvatamine ja müük. Lahendused • Rahvuspargi kaitseeeskirjade range jälgimine metsa majandamisel Soomaa rahvuspargis. • Metsaseaduse sätete kohustuslik jälgimine teistes metsades on senisest suurema tähelepanu pööramine metsa uuendamisele vastavalt seaduse nõuetele. • Üldplaneeringuga määrata metsa kasutamise eesmärgiks keskkonnaseisundi kaitsmine. • Loodussõbraliku ja säästliku eluviisi propageerimine. 3.2. Veekogud Vallas on kaksteist avalikuks kasutamiseks määratud veekogu, millest laukad ja järved on 11 hektari suurusel pinnal ja vooluveekogudest läbib valla piire Raudna jõgi, Lemmjõgi, Paelama oja, Tõramaa jõgi, Öördi peakraav ja Vastemõisa oja. Peale eespool nimetatute on olulise tähtsusega veekogud veel Vastemõisa paisjärv, Poolaka paisjärv, Vidu paisjärv, Kruusaaugu tehisjärv, Tammeveski järv ja Kildu veskijärv. Veekogud on põhiliselt spordi- ja puhkealadeks. Üldplaneeringuga nähakse ette seadustest tulenevad kitsendused ja kaitseabinõud veekogude kasutamisel. Eesmärk: • Puhtad veekogud. • Keskkonnasõbralik avalik kasutamine. Lahendus: • Võimalike veekogude reostusallikate leidmine ja kõrvaldamine. • Lisaks juba puhastatud (süvendatud) kolmele paisjärvele Metsküla järve korrastamine ja järvede hooldamine. • Kildu veskijärve äärde laste ujumiskoha rajamine. • Teiste suuremate järvede äärde korralike ujumiskohtade rajamine koostöös elanikkonnaga. 3.3. Haljastus Vallas on ajaloolisi parke nagu Naadimetsa, Köleri, Jaanioja (endine peoplats). Nendest on rahuldavas korras tänu elanike hoolele Köleri sünnikodu park ja Tõnuri maal endise kolhoosi keskuse park. Korralik haljasala ümbritseb Vastemõisa rahvamaja. Vallas on hulk väga korralikult hooldatud koduõuesid. Eesmärk: • Kaunis elukeskkond ja selle hoidmine. Lahendus: • Rahvamaja ümbruse haljasala mitmekesistamine kaasates kolmandat sektorit. • Valla hoonete teenindusmaa munitsipaliseerimine. • Külaliikumise hoogustumise käigus territooriumide korrashoid ja kauni kodu väljaselgitamine. 3.4. Prügimajandus Vastemõisa vald on hajaasustusega ja seetõttu ei ole prügimajanduse probleemid väga rasked. Viimastel aastatel on elanike suhtumine puhta ümbruse hoidmiseks paranenud, kuid kevadise hoogtöö korras tehtud koristamistöödel koguneb ikkagi palju sellist prahti, mis on inimese käest pudenenud. Süvenenud on liikumine Prügikoll, kus koolilaste abiga suudetakse hulk prügi ära koristada just teede äärtest. Sellisel liikumisel on ka kasvatuslik mõju, sest enamik koristustöödest osavõtnud lapsi mõtleb enne, kui kasutu asja oma käest lihtsalt maha viskavad. Vallal on oma prügimägi, kuhu koguneb liialt palju põlevat materjali ja ohtlikke jäätmeid. Tänu paigaldatud konteineritele akude, klaasi ja plastiku kogumiseks on vähenenud kuid mitte lõppenud selliste jäätmete sattumine prügimäele. Ohtlike jäätmete äravedu toimub kaks korda aastas. Eesmärk: • Prügi- ja mürgivaba keskkond. Lahendus: • Valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja kehtestamine. • Ohtlike jäätmete kogumise süsteemi täpsustamine. • Ettevõtjate ja isikute, kelle tegevus on keskkonnasõbralik ning suunatud säästvale arengule, esiletõstmine. • Endise Vastemõisa katlamaja juurest masuudihoidlate likvideerimine koos masuudijääkidega. 4. Infrastruktuur 4.1. Teed Vallas on volikogu otsusega kinnitatud kohalike teede nimekiri. Selle nimekirja järgi on vallas 20 teed kogupikkusega 57,2 kilomeetrit. Peale kohalike teede on veel riigi maanteed ja erateed või erastamisele kuuluvad teed. Üks teelõik, Poolaka–Kuura 9 km, on plaanis anda riigile. Kohalikud teed on kruuskattega ja rahuldavas seisukorras. Eesmärk: • Liikluseks ohutud hästisõidetavad teed. • Teed on märgistatud. Lahendus: • Teede inventariseerimise lõpetamine ja teede registri asutamine. • Transpordimaa munitsipaliseerimine. • Teehoiukava koostamine vastavalt teeseaduse nõuetele ja selle rahastamise korraldamine. • Teede märgistamise korraldamine. • Teede hooldamise programm talvel. • Teede kaitsevööndite korrashoiu korraldamine. • Vaalamäe–Kildu ja Vastemõisa–Metsküla teelõigu mustkatte alla viimine. 4.2. Elekter ja side Valla piirides on 26 alajaama (15/04 kV), mis praegu rahuldab elanike vajadused. Päris ilma elektrita on veel kaks majapidamist Sandra külas ja üks Metskülas. Kui soovitakse need majapidamised aktiivsele elulaadile seada, siis on vajalik nendesse elektriühendused saada. Suuremaks probleemiks on liinide aluste ja kaitsevööndi korrashoidmine. Liinidele liiga lähedal olevad suured puud põhjustavad tormiste ilmadega elektrikatkestusi ja halvimal juhul liinide vigastusi. Telefonside olukord on vallas hea. Kõik elanikud, kes soovisid endale telefoni, said selle 1999. a. Samal aastal kattus enamik valla pinnast ka mobiilsidevõrguga. Soomaa rahvuspargi mõnes osas ei ole veel levi. Vallaelanikel on võimalus ühineda Internetivõrguga. Rahvamajas on avatud Internetipunkt ja vallavalitsuse arvutid on ühendatud Internetivõrguga. Postiteenindamiseks on vallas kolm sidejaoskonda: Vastemõisa, Metsküla, Kildu. Nendest Vastemõisa sidejaoskonnas toimub teenindamine arvutiprogrammide abil alates 1999. aastast. Postisaadetiste kojuvedamisega tegeleb 4–5 postiljoni, nende liiklusvahenditeks on jalgrattad. Eesmärk: • Säilitada kõigile vallaelanikele normaalne elektrienergia varustus. • Internetiühenduse võimaluste parem ärakasutamine vallas. • Säilitada olemasolev postiteenindus. Lahendus: • Elanikkonna hulgas selgitustöö tegemine, et iga omanik jälgiks oma kinnistu piires elektriliinide korrasolekut, teataks kohe elektrimüüjale avastatud riketest, laseks liinide kaitsevööndis teha hooldustöid ja võimaluse korral kõrvaldaks ise ohtu põhjustavad objektid. • Toetada kodudesse Internetiühenduse saamist. • Postiljonide igapäevatee korras hoidmine nii suvel kui talvel. • Olemasoleva kolme sidejaoskonna säilitamise eest seismine. 4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Vallas on kokku 24 puurkaevu, nendest ei ole kasutuses viis puurkaevu. Kasutult seisvad puurkaevud tuleb hermeetiliselt sulgeda 2000. aasta suvel. Kaevude omanikud: Vastemõisa vald – Viinaköögi ja Vastemõisa puurkaev. Kildu kool – Kildu kooli puurkaev. Mittetulundusühingud – Pärdi ja Vaalamäe puurkaev. Vastemõisa metskond – Metskonna ja Ilbaku puurkaev läheb erastamisele. Eraomanduses – Margovälja, Roosu, Poolaka, Metsküla, Kobruvere, Liiduvere, Metsküla lauda, Vidu, Tiitsu, Lemmakõnnu, Tammiku, Metskonna, Vastemõisa, Sigaro, Mardi, Tamme, Käära metsavahi kordoni, Lubjassaare, Liiduvere puurkaev. Kasutuses ei ole Vastemõisa, Margovälja, Vaiassaare, Tammiku, Kobruvere puurkaev. Heitvee puhastamine on järgmine: Vastemõisa biopuhastisse läheb Vastemõisa, Viinaköögi ja Margovälja puurkaevu vee kasutajate heitvesi. Roosu, Vidu ja Poolaka lauda reovee puhastamiseks on biotiigid. Kobruvere korteriühistu Kaalu elamu heitvesi läheb väljaveoga septikusse, Metsküla kaheksakorterilise elamu heitvesi koguneb maapinnale, Liiduvere kaheksakorterilisel elumajal puhastussüsteem puudub. Eesmärk: • Kvaliteetne vesi elanikkonnale ja ettevõtetele. • Heitveega reostamata looduslik keskkond. Tegevus: • Veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivatest nõuetest kinnipidamine (majandustegevuse keeld 50 m). • Koos majaelanikega lahenduse leidmine Metsküla ja Liiduvere elamute heitvee puhastamiseks. • Põllumajandusliku tootmise keskkonnaohtlikkuse väljaselgitamine ja ettevõtjatega koostöös lahenduse leidmine (sõnnikumajandus, reovee puhastamine, mineraalväetiste ja mürkide kasutamine). • Reovee imbkaevude ja kanalisatsioonikaevude viimine vastavusse keskkonnakaitse nõuetega. • Mittekasutatavate puurkaevude sulgemine. • Vastemõisa biopuhastusseadme korrashoidmine. 5. Vallavara Vallavara on valla omandis olevad vallas- ja kinnisasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Vallavara kasutamise kord on sätestatud valla põhimäärusega. 5.1. Vallavara jaguneb: • üldiseks otstarbeks – avalikud asjad, mis oma iseloomu poolest on kättesaadavad kõigile nagu teed, veekogud, pargid, haljasalad, üldkasutatavad hooned ja rajatised; • valitsemise otstarbeks – vallavara, mis on vallavolikogule, vallavalitsusele ning vallaasutustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks; • kasutada antud vara – vallavara, mida ei kasutata üldiseks ja valitsemise otstarbeks ning mida ei ole otsustatud võõrandada. Eesmärk: • Vallavara kõik hooned ja rajatised on kinnisasjad. • Korras vallavara register. • Korras teede register. • Vallavaraks olevate veekogude nimekiri. Lahendus: • Hoonete ja rajatiste teenindusmaa munitsipaliseerimine. • Transpordimaa munitsipaliseerimine. • Veekogude maa munitsipaliseerimine. 6. Maakasutus Maa kõlvikuline jagunemine Kõlviku liik Pindala ha % Haritav maa 3407 12 Looduslik rohumaa 1383 5 Mets 12 489 44,5 Õuemaa 158 0,5 Muu maa 10 601 38 Kokku 28 038 100 Soomaa rahvuspargi all on 16 065 ha valla pindalast, see on põhiliselt muu maa ja metsamaa. Valla territooriumile jääv metsamaa jaguneb järgmiselt: Vastemõisa metskond 2020 Soomaa metskond 4420 Soomaa rahvuspark 1575 Õisu metskond 175 Eramets 4300, sellest 40% omandisse vormistatud Eesmärk • Igal katastriüksusel on omanik ja igal maatükil kasutaja. • Loodusesõbralik metsakasutus. • Mahepõllumajanduslik tootmine. Lahendus • Maareformi lõpetamine. • Metsaseaduse nõuete täitmine metsaomanike ja -kasutajate poolt. • Tootjate ja ettevõtjate, kes alustab mahepõllumajandusliku tootmisega, toetamine. • Umbrohu leviku tõkestamine maaomanike ja -kasutajate poolt. 7. Turism Tänu valla geograafilisele asendile on looduses unikaalseid paiku, mis pakuvad huvi turistidele. Soomaa rahvuspargi ametnike organiseerimise tulemusel on valminud mitmed matkarajad ning lõkke- ja parkimisplatsid. Nii on maaelu mitmekesistamiseks võimalik tegelda turistide teenindamisega. Vallas on juba mõned talud turistide majutamiseks. Eesmärk: • Uus ettevõtlusvorm turism. • Tööhõive paranemine. Lahendus: • Kohalike elanike toetamine turismiteenuste pakkumisel seoses Soomaa rahvuspargi kui suure turismiobjektiga vallas. • Turismiga seotud teede ja üksikobjektide tähistamiseks viidaprojekti koostamine ja elluviimine. • Osalemine Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti turismitee Via Livonia projektis. • Osalemine rahvusvahelise jalgrattamarsruudi Euro-velo rajamise projektis. • Ajalooliste hoonete ja paikade omanike toetamine korrastamisel, ehitamisel, remondil. • Rahvamaja ruumide kasutamine turistide peatus- ja toitlustuskohana ning seminaride korraldamise kohana. 8. Ettevõtlus Valla mineraalmaal on viljakad põllumaad ja põllumajandus on endiselt tähtsaim majandusharu. Endiste kolhoosilautade baasil on jätkanud tootmist neli ettevõtjat Poolakal, Vidul, Metskülas ja Roosul. Peale nende on veel asutatud 14 talu üle kümne loomaga. Kadunud ei ole ka ühe-kahe lehma pidajad, nendes lautades kasvatatakse kõike seda, mida vajab pere toidulaud, ja ülejäägid realiseeritakse. Vähesel määral tegeldakse kaubanduse ja toitlustamisega. Talupidamisega tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad. Eesmärk: • Tööhõive paranemine. • Maamajanduse mitmekesistamine, tootmiskulude vähendamine. • Elanike arvu suurenemine. • Elatustaseme tõus. Lahendus: • Toetada äriplaane ja projekte, mis koostatakse kodanikualgatusel, ettevõtluse alustamiseks, laiendamiseks või arendamiseks. •Mahepõllumajanduse propageerimine ja toetamine. • Põllumajandustootmise toetamine, täitmaks Euroopa Liidu veterinaar-, fütosanitaar-, keskkonnakaitse-, loomade heaolu, hügieeni nõudeid. • Põllumajandussaadusi töötleva tööstuse toetamine tootmis- ja töötlemistingimuste vastavusse viimisel Euroopa Liidu hügieeni-, struktuuri-, keskkonna- ja loomakaitse nõuetega, toodete kvaliteedi parandamisel ja uute toodete arendamisel, keskkonna ja energiasäästlikkuse tagamisel ning turustamistingimuste parandamisel. • Toetada ja arendada tegevust, mis aitab kaasa eripalgelisele ettevõtlusele maapiirkondades, täiendavate töökohtade loomisele, sh mesindus, käsitöö, ravimtaimede, õlikultuuride, juur- ja puuviljade, marjade kasvatamine ja müük. • Maapiirkondade elanike initsiatiivi toetamine. • Külatee projektide kaudu toetuse leidmine. 9. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Sotsiaalhoolekande alal töötab vallas üks sotsiaaltöötaja. Suurima abivajajate grupi moodustavad paljulapselised pered, üksikud vanad inimesed ja invaliidid. Vallaelanike vähene tööhõive raskendab inimeste toimetulekut, töötud ja tööotsijad kuuluvad abivajajate hulka. 1999. a oli töötuid 744 tööealise elaniku hulgas 36 ja tööotsijaid 51. Peale nende on nii öelda varjatud tööta inimesed, kelle ainuke sissetulek on kodumajapidamine. Üksikud sotsiaalalased projektid on leidnud rahastamist. Nii on lahendatud sotsiaaltöötaja jõudmine iga abivajaja juurde ja on saadud osta väikebuss Sandra küla laste kooliveoks. Arstiabi saamiseks on vallas perearst, kelle teenindada on umbes 1170 inimest. Selle arvuga ei ole perearsti võimalused ammendunud ja teretulnud on iga soovija. Perearsti juures on hambaravikabinet ja apteek. Eesmärk: • Hästi toimiv avahooldussüsteem. • Eraettevõtjad sotsiaalteenuste osutamisel. • Päevakodu-mängutuba. • Kindlustatud toimetulek kõigile elanikele vastavalt kehtivale seadusandlusele ja riigi abile. • Õpilaste süstemaatiline arstlik kontroll. • Eripedagoogilise abi kättesaadavus kõigile abivajajatele. Lahendus: • Eraettevõtjate tegevuse toetamine nii sotsiaalhoolekandeprobleemidega tegelemisel kui ka päevakodu-mängutoa asutamisel ja tegutsemisel. • Elanikkonna informeerimine tervishoiu- ja hoolekandekorraldusest, teenustest, hindadest. • Kõikvõimalik tegevus teenimisvõimaluste propageerimisel. • Perearsti tegevuse toetamine. • Vallasisese transpordi parandamine. • Tervise väärtustamise ja tervise edendamisega seotud projektide toetamine. • Kõikide äriplaanide toetamine, mis aitavad maaelu mitmekesistada ja parandada elanike tööhõivet. 10. Haridus 10.1. Vallas on üks põhiharidust andev kool, mis pikka aega vaevles ruumikitsikuses ja tänapäeva nõuetele mittevastavas keskkonnas. Sellegi poolest on Kildu Põhikooli lapsed olnud tublid õppijad. 1999. a valmis juurdeehitus, millega sai kool juurde tänapäevase spordisaali, toitlustusploki ja tualettruumid. Veel ei ole kõik klassiruumid nõutavas korras ja vanas hoones on veel ahjuküte. 1998/1999. õa 1. septembril oli Kildu kooli õpilaste nimekirjas 138 õpilast ja 20 õpetajat. Õpetajatest üheksal on pedagoogiline kõrgharidus. Koolis tegutsevad järgmised ringid: sport, muusika, näitlemine, majandus, male, käsitöö, rütmika, võõrkeeled, aeroobika, arvuti jt. Tegutseb õpilasomavalitsus. Kooliajalehe toimetus annab välja kooliõpilaste ajalehte. Osaletakse maakonna ja vabariiklikel üritustel. Korraldatakse koolisiseseid õpilasüritusi. Koolis on korralik Internetivõrguga ühinenud arvutiklass. Eesmärk: • Turvaline, lapsesõbralik, hariduskeskne kool. • Saadud haridus on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline. • Oma kooliaed, mänguväljak, jalgpalliplats, lipuväljak. • Õpetajaks tahetakse saada ja jääda. • Kogu koolihoone on keskküttega. Lahendus: • Õpetajate täiendõppe jätkumine. • Koolikollektiivi ühine pingutamine eesmärkide saavutamisel. • Kohaliku valla toetus koolimurede lahendamisel. • Koolile eraldatud maa-ala optimaalne ärakasutamine. • Keskkütte sisseviimine kooli vanasse hoonesse. 10.2. Koolieelsed lasteasutused Seni puudub vallas lasteaed, kuid on peresid, kellel oleks vaja laste päevaseks paigutamiseks kohta. Koolieelsete lasteasutuste seaduse järgi peab iga omavalitsus looma 1. juuliks 2002. a kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonna järgses lasteaias. Lähemad lasteaiad on praegu Suure-Jaani ja Pärsti vallas, mis jäävad meie laste jaoks liiga kaugele. Eesmärk: • Vastemõisa keskasulas on vähemalt üks koolieelsete laste asutus. • Koolieelsed lapsed omandavad alushariduse kas koolieelses lasteasutuses või Kildu Põhikoolis. Lahendus: • Lapsevanemate ja vallavalitsuse koostööga võimaluste leidmine koolieelse lasteasutuse asutamiseks ja töö korraldamiseks. • Raha leidmine projektide kaudu, lapsevanemate osalusega ja võimalike sponsorite abiga. • Kvalifitseeritud õpetajate ja kasvatajate leidmine. • Ruumide leidmine – sotsiaalmaja ehitamise planeerimine (vanadekodu + lasteaed) teel või korterite baasil. 11. Noorsootöö Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine. Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut (noorsootöö seadus RT I 1999, 27, 392). Noorte vaba aja veetmiseks maatingimustes on väga vähe võimalusi. Viimase aasta jooksul on noorte üheks meelispaigaks avatud Internetipunkt raamatukogus ja uus spordisaal Kildu kooli juures, kuid puudub noorte organiseeritud tegevus. Aktiivsed noored leiavad tegevust nii spordisaalis, huvialaringides, isetegevuses ja mujal. Probleemiks on noored, kes ei huvitu eriti millestki. Eesmärk: •Vaimselt ja füüsiliselt arenenud noored inimesed. •Enamus noori tahab jääda koduvalda elama. •Noored löövad aktiivselt kaasa kohaliku elu arendamisel. Lahendus: •Valla haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute programmide ja noorteprojektide toetamine. • Noorte kaasamine valla arengusuundade kavandamisse. • Noorte aktiviseerimine kohalike vaba aja võimaluste ärakasutamisel, selleks pidev võimaluste selgitamine nii suulisel kui kirjalikul teel. • Raamatukogu teenuste ja infotehnoloogiliste võimaluste kaasajastamine noorte huvi suurendamiseks raamatukogu vastu. • Suviste mänguväljakute ja ujumiskohtade rajamine. • Noorte toetamine noorteühingutes, laagrites osalemisel ja õppe-eesmärgil välisreisidele sõitmisel. 12. Täiskasvanute koolitus Kiired muutused ühiskonnakorralduses, majanduselus, liikumine infoühiskonna suunas ning vajadus säilitada rahvuslikud väärtused, esitavad uusi väljakutseid haridusele. Enam ei piisa hariduse omandamisest vaid koolipingis, kogu elu hõlmava õppimise – pidevõppe – teadvustamine on piirkonna arengu võtmeküsimus. Täiskasvanute koolitus aitab suurendada inimeste konkurentsivõimet. Täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1998, 71, 1200) sätestab õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul. Eesmärk: Täiskasvanud elanikud: • on omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse; • on täienenud kutse- ja erialased teadmised ja oskused; • on omandanud eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid; • on konkurentsivõimeline tööturul. Lahendus: • Põhi- ja keskhariduse omandamise võimaluste tagamine. • Tööalase ning vabaharidusliku koolituse soodustamine, tehes vajadusel koostööd teiste omavalitsusüksustega. • Töötute, tööotsijate ja teiste sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ning puudega isikute koolituse toetamine. • Võimaluste piires eelarveliste toetuste ja teiste finantseerimisallikate leidmine tööotsijate ja töötute kursuste toetamiseks ning vabaharidusliku koolituse soodustamiseks. • Vallaametnike tööalaseks koolituseks vahendite eraldamine kohalikus eelarves. 13. Kultuur Vallas on kaks kultuuriasutust: raamatukogu ja rahvamaja. Raamatukogu on viimasel aastal arenenud arvestatavaks kultuuriasutuseks, kus peale avaliku Internetipunkti on võimalik lugemissaali ja lastetoa võimalusi kasutada ja muusikat kuulata. Inimestel on võimalus istuda koos ja suhelda. Rahvamaja juhtida on kogu kultuurielu vallas. On juurdunud palju traditsioonilisi üritusi, toimivad teatrite külalisetendused, kohvik-klubiõhtud ja muud koosviibimised. Kuid koos areneva elanikkonnaga peab arenema ka kultuurialane tegevus. Eesmärk. • Raamatukogu on avatud senisest kauem õhtusel ajal ja laupäeviti. • Raamatukogu on keskne valla infopunkt, mis vahendab informatsiooni erinevate andmebaaside vahel, toimib kohalikele elanikele vajaliku informatsiooni kogumine-vahendamine. • Raamatukogus olevad teavikud on sisestatud arvutisse ning toimib elektrooniline laenutus ja otsing. • Rahvamajaruumid on senisest rohkem kasutusel, teenides enda ülalpidamiseks vahendeid. • Kohalikud isetegevuslased ja seltsid korraldavad senisest rohkem üritusi ja pidusid. • Kohalik kultuurielu on leidnud oma isikupära ja on edasiarenemisvõimeline. Lahendus: • Abi leidmine raamatukogu tööle lahtiolekuaegade pikendamiseks. • Raamatukogu juhataja enesealgatusliku tegevuse toetamine. • Projektide kaudu raha taotlemine raamatukogu tegevuse arendamiseks. • Televiisori ja videomaki muretsemine raamatukoguteenuste kaasajastamiseks, audio-videofondi komplekteerimine. • Rahvamaja juhataja enesealgatusliku tegevuse toetamine. • Projektide kaudu raha taotlemine rahvamaja tegevuse arendamiseks. • Seltsielu ja muu ühistegevuse toetamine. • Kultuurialase välissuhtluse toetamine. 14. Sport Spordilembeline inimene kasvab välja juba Kildu koolist, kus nüüd on selleks peaaegu kõik võimalused olemas. Ka täiskasvanud elanike võimalused oma meelisspordiga tegelda on nüüd hoopis paremad. Valla inimesed on osalenud Tartu maratonil, rahvajooksudel, orienteerumisvõistlustel ja suhelnud väliskolleegidega. Eesmärk: • Tervislike eluviisidega elanikkond. • Suvised pallimänguväljakud keskasulas ja külades. • Korrastatud laste mänguväljak keskasulas. • Ujumiskohad avalike järvede ääres. • Talvised suusarajad. Lahendus: • Kooli spordisaali intensiivne, heaperemehelik kasutamine. • Spordirajatiste rajamise ja nende varustuse soetamise toetamine. • Laste mänguväljaku korrastamisele kaasaaitamine. • Kildu mägedes oleva spordiväljaku korrashoidmine. • Osalemine piirkondlikel spordimängudel ja võistlustel ning spordivõistlustel valda esindavate võistlejate toetamine. • Erakapitali ja fondide abi kaasamine spordielu edendamiseks. 15. Vastemõisa valla juhtimise struktuur

Kõigil ametiisikutel on ametijuhendid. 16. Koostöö Vald osaleb koos teiste Viljandimaa valdade ja linnadega Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Selle liidu raames toimib koostöö hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande, spordi, keskkonnakaitse, ühistranspordi jm valdkonnas. Koostööd tehakse naabervaldade ja -linnadega. Tihedam suhe on Suure-Jaani ja Viljandi linnaga seoses nende linnade keskharidust andvate koolide teeninduspiirkonnaga, kuhu kuulub Vastemõisa vald, ning Kõpu ja Suure-Jaani vallaga seoses Soomaa rahvuspargiga. Sõprusvallad on Soome Vabariigis Reisjärvi, Rootsi Kuningriigis Gagnefi ja Saaremaal Pöide, sõprussidemed on loomisel Läti Vabariigi Ceraukste vallaga. Ceraukste vallas asuv Griku kool on Kildu Põhikooli sõpruskool. Sõprusvaldadega tehakse koostööd kõigis eluvaldkondades jagades kogemusi ja toetades üksteist. Eesmärk: • Koostöö jätkumine ja süvenemine. • Uute koostöövormide leidmine ja arendamine. Lahendus: • Hoida pidevat sidet teiste omavalitsusüksustega. • Olla kursis sõprusvaldade tegemistega, et leida ideid oma valla elukorralduse parandamiseks. • Sõprussidemete arenemine sõprusvaldade elanike ja ühenduste vahel. 17. Üldplaneering Valla üldplaneeringuga kehtestatakse arengukava eesmärke silmas pidades kestva ja säästliku arengu põhimõtteid, sotsiaal-majandusliku arengu pikaajalisi kavasi ning turvalise, konkurentsivõimelise elukeskkonna saavutamise ja säilitamise võimalusi.