Paikuse Vallavolikogu — Eeskirjade ja koormiste kehtestamine — KO, 35, 541

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 1, paragrahvi 36 lõigete 2, 3, 4, 5 ja 6 ning haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169) paragrahvi 2 lõike 2 alusel Paikuse Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada ja kehtestada: 1.1. avaliku korra eeskiri (lisa 1); 1.2. koerte ja kasside pidamise eeskiri (lisa 2); 1.3. kaevetööde eeskiri (lisa 3); 1.4. heakorraeeskiri (lisa 4); 1.5. koormised heakorra eeskirja täitmiseks (lisa 5). 2. Tunnistada kehtetuks Paikuse Vallavolikogu 11. septembri 1996. a määruse nr 12 «Kaevetööde eeskirjade kinnitamine» punkt 1. 3. Tunnistada kehtetuks Paikuse Vallavolikogu 16. aprilli 1997. a määruse nr 5 «Paikuse valla korra eeskirjade kinnitamine» 1. punkt. 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Hans SIBRITS Lisa 1 Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 20. märtsi 2000. a määrusega nr 8 AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Avaliku korra eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada Paikuse valla haldusterritooriumil avalik kord, puhtus ja inimeste turvalisus. 2. Paikuse vallas on igaühe kohustuseks käituda nii, et avalik kord ja kaasinimeste turvalisus oleks tagatud. 3. Avalik koht – iga territoorium, ehitis või ruum, (kaasa arvatud liiklusvahend), mis on antud üldiseks või avalikuks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav. 4. Alaealine – alla 18-aastane isik. II. AVALIKU KORRA NÕUDED 5. Avaliku korra tagamiseks peab igaüks järgima alljärgnevaid keeldusid: 5.1. Avalikus kohas on keelatud: 5.1.1. kaasinimest häiriv lärmamine, ebasündsad väljendused, muud kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 5.1.2. mis tahes vara lõhkumine, rikkumine või muul viisil kahjustamine; 5.1.3. prügi viskamine või jätmine selleks mitteettenähtud kohta; 5.1.4. omavoliline reklaami paigaldamine; 5.1.5. viibimine joobnuna, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine. 5.2. Keelatud on: 5.2.1. metiasutustesse ja muudesse avalikesse kohtadesse sisenemisega seotud kauplemine, teenuste ja kaupade pakkumine, tellimuste korjamine, kerjamine ning aateline ja usuline tegevus, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine; 5.2.2. vilede ja sireenide kasutamine, muusikaline müra, häiriv pillimäng ja laulmine ning muu selletaoline tegevus avalikes kohtades ja eraterritooriumidel, kui sellega rikutakse kaasinimeste rahu ja kehtivaid sanitaarnorme; 5.2.3. kehtestatud korra kohaselt ülespandud liiklusmärkide, viitade, reklaami jms lõhkumine, rikkumine ja omavoliline teisaldamine, samuti taoliste märkide jmt omavoliline paigaldamine; 5.2.4. hoone seinale, lodžale, rõdule, piirdele või tulbale paigutatud nime- või numbrisildi, mälestustahvli, tuletõrjevahendi või tehnovõrgu koordinaattabeli omavoliline ümberpaigutamine, samuti avariiväljapääsu või -luugi omavoliline avamine või lukustamine; 5.2.5. ilma sellekohase loata pürotehniliste toodete kasutamine avalikes kohtades; 5.2.6. rahvakogunemistega seotud üritustel klaastaaras jookide müük ja tarbimine; 5.2.7. kulu, kõrkjate, prahi või muu tuleohtliku risu põletamine, välja arvatud päästeasutuse nõusolekul, tulekahju vältimiseks või muul õigusaktiga lubatud juhul; 5.2.8. alaealisel prahi põletamine ilma täiskasvanu juuresolekuta; 5.2.9. rahvakogunemistega seotud üritusel korraldaja poolt tähistatud territooriumil ilma korraldaja loata viibimine; 5.2.10. alaealisel alkoholi, narkootilise või muu joovastava aine, tubakatoote omandamine ja tarvitamine; 5.2.11. alaealisele alkoholi, narkootilise või muu joovastava aine või tubakatoote ostmine, edasiandmine; 5.2.12. määrdunud ja haisvate riiete või jalanõudega toitlustusasutusse, kauplusse, ametiasutusse või muusse üldkasutatavasse ruumi sisenemine; 5.2.13. alla 16-aastasel alaealisel viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas ajavahemikus kell 23.00–6.00. Ajavahemikus 1. juuni kuni 31. august on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas ajavahemikus kell 24.00–5.00. Jaaniööl ja uusaastaööl selles alapunktis nimetatud piirangud ei kehti. 5.2.14. vastavalt tähistatud varisemisohtlikus kohas viibimine; 5.2.15. tähistatud supluskohta või avalikule üritustele looma kaasavõtmine; 5.2.16. mootoriga veesõidukiga tähistatud supluskohta sisenemine, välja arvatud eritalitused; 5.2.17. ükskõik millisel viisil öörahu rikkumine; 5.2.18. ühissõidukites või üldkasutatavates ehitistes suitsetamine, välja arvatud selleks ettenähtud kohad. 6. Igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. 7. Töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjas kehtestatud päevase olmemüra normi, võib teha ajavahemikus kella 7.00–21.00. Erandina ei kehti see nõue avarii või õnnetuse likvideerimisel. 8. Avalikus kohas tohib üritust (laat, näitus, kontsert, jumalateenistus jmt) korraldada ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. Politseiprefektuuriga kooskõlastatud kirjalik taotlus tuleb vallavalitsusele esitada vähemalt kaks nädalat enne ürituse algust, hilisemaid taotlusi ei pea vallavalitsus läbi vaatama. Taotluses peab olema märgitud ürituse sisu, toimumise koht ja aeg (kuupäevaliselt ja kellaajaliselt), ürituse läbiviija, puhastus- ja heakorratööde läbiviimise ja korra tagamise kohustuse võtmine, vastutav isik. 9. Massiürituse (spordivõistlus, etendus jmt) korraldamine, samuti remont- ja muude tööde tegemine, millega kaasneb liikluse häirimine, sulgemine või ümberkorraldamine, on lubatud üksnes vallavalitsuse ja teeomaniku nõusolekul. Erandina ei kehti see nõue avarii või õnnetuse likvideerimisel. 10. Ilutulestiku korraldamiseks peab olema politseiprefektuuri ja päästeameti luba. 11. Avalikus kohas laagrisse jäämine või sõiduki kasutamine elamiseks on lubatud ainult vastavalt tähistatud piirkonnas või vallavalitsuse poolt määratud kohas. 12. Baari, kasiino või muu alkoholimüügiga seotud lõbustus- ja toitlustusasutuse avamiseks on muuhulgas nõutav politseiprefektuuri eelnev informeerimine. 13. Lõkke või tuletöö tegemine on lubatud ainult territooriumi seadusliku valdaja loal täiskasvanu poolt või juuresolekul ja mitte lähemal kui 30 meetrit lähimast hoonest, kusjuures tuleb arvestada ilmastikutingimusi ja tuule suunda. 14. Ürituste korraldajad on kohustatud kasutatud maa-alad ja ruumid puhastama hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loas näidatud tähtajaks. 15. Öörahu on kella 24.00–06.00. III. VASTUTUS 16. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 142 järgi. 17. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Paikuse Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. Lisa 2 Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 20. märtsi 2000. a määrusega nr 2 KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte ja kasside (edaspidi ka loom) pidamise korra Paikuse valla haldusterritooriumil. 2. Avalik koht – iga territoorium, ehitis või ruum, (kaasa arvatud liiklusvahend), mis on antud üldiseks või avalikuks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav. 3. Looma omanik, samuti isik, kelle hoole all loom on (edaspidi peremees), peab järgima loomakaitseseaduses, muudes õigusaktides ja käesolevas eeskirjas sätestatut. II. LOOMADE PIDAMISE KORD 4. Looma on lubatud pidada kinnisel territooriumil. Peremees vastutab, et loom sealt omavoliliselt välja ei pääseks. 5. Paljukorterilises elamus on lubatud looma pidada ainult elamu kaasomanike või majaomaniku nõusolekul tingimusel, et loom ei häiri kaaselanikke. 6. Peremees vastutab, et loomale oleks tagatud eluks vajalikud tingimused ja et loom ei kahjustaks teiste isikute huve. 7. Koera tuleb avalikus kohas pidada ainult rihma otsas ja kurja või kurjaks peetavat lisaks suukorviga kaetult. Koerad (soovitavalt ka kassid) kuuluvad kohustuslikule vaktsineerimisele. 8. Ilma rihma ja suukorvita võib koera avalikus kohas pidada või välja lasta ainult teenistusülesannete täitmiseks (politsei, piirivalve jne). 9. Looma omanik ja isik, kelle hoole all loom on, peab tagama, et: 9.1. loom ei pääseks inimest hammustama, ehmatama või muud kahju tegema. Inimest või teist looma hammustanud looma tuleb hoida kümme päeva karantiinis (isoleerituna inimestest ja teistest loomadest) ja teatada juhtunust Tervisekaitsetalitusele; 9.2. eraterritooriumi või muu kinnise territooriumi sissepääsu juures oleks informatsioon kurja koera olemasolust (hoiatussilt tekstiga «Kuri koer») ja samas kindlustatud ametiülesandeid täitvate isikute ohutu liikumine; 9.3. loom ei reostaks ehitisi, nende ümbrust, majade koridore, trepikodasid, haljasalasid, laste liivakaste ja muid avalikke kohti. Tekitatud reostuse peab looma peremees kohe kõrvaldama. 9.4. loom (välja arvatud juht- või teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel) ei viibiks ehitistes ja ruumides, mis on ette nähtud üldiseks kasutamiseks, välja arvatud spetsiaalselt loomadele mõeldud ehitised ja ruumid; 9.5. loom (välja arvatud juht- või teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel) ei viibiks supluskohas (välja arvatud selleks ettenähtud kohad), laste mängupaigas, toiduainetekaupluses, toitlustusasutuses ega loomade viibimist keelavalt tähistatud mis tahes muus avalikus kohas; 9.6. koer pideva haukumise või ulgumisega ei häiriks inimeste rahu; 9.7. koeral oleks kaelarihma külge kinnitatud omaniku andmed või identifitseerimismärgistusena tätoveering kõrvas; 9.8. koer vaktsineeritaks kolme kuu vanuselt marutaudi vastu ning korduvvaktsineeritaks loomaarsti määratud tähtajal; 9.9. haige või haiguskahtlane loom viidaks loomaarsti juurde uurimiseks, vajadusel raviks või raviprofülaktikaks; 9.10. looma vedamisel ühissõidukis peetaks kinni vastavas sõidukis kehtivatest eeskirjadest, kusjuures tuleb tagada inimeste ohutus (koerad peavad olema rihma otsas ja suukorviga, kassid ja sülekoerad korvis või kastis). 9.11. looma tekitatud materiaalne kahju saaks kohe hüvitatud või endine olukord taastatud. 10. Järelevalveta loomade püüdmist korraldab vallaga vastava lepingu sõlminud isik. 11. Kinnipüütud loomi hoiab vallavalitsusega vastava lepingu sõlminud isik. Maakorraldaja või vastavalt lepingule eelnimetatud isik teatab kohe looma omanikule ja hooldajale looma asukoha ja selgitab võimalusi loom tagasi saada. Looma hoidmisega seotud kulud kannab omanik või hooldaja. 12. Kui 48 tunni jooksul ei ole peremees loomale järele tulnud, siis antakse loom pärast püüdmise ja hoidmisega seotud kulude tasumist selleks soovi avaldanud isikule või hukatakse. 13. Looma hukkamine on lubatud ka haiguste leviku tõkestamiseks, kui loomast tulenev oht ähvardab inimeste või teiste loomade elu või tervist ja kui seda ohtu pole võimalik kõrvaldada teisiti. 14. Kontrolli alt väljunud ohtliku looma võib politseinik või vallavalitsuse poolt loomade püüdmiseks määratud isik kohapeal hukata. 15. Looma hukkamiseks tuleb valida viis, mis põhjustaks loomale võimalikult vähem kannatusi. 16. Koera või kassi käest hammustada saanud isik peab sellest Tervisekaitsetalitusele teatama. III. VASTUTUS 17. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 81 järgi. 18. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Paikuse Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. Lisa 3 Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 20. märtsi 2000. a määrusega nr 8 KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada Paikuse valla haldusterritooriumil liinide, teede ja tänavate korrashoid ning heakord. Käesolev eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes Paikuse valla haldusterritooriumil kaevetöid teevad. 2. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes loetakse pinnases tehtavaid töid: 2.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 2.2. kui nende käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); 2.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 2.4. mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega. 3. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta kaevetööde tegemist kalmistul või territooriumil, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega. 4. Erandina kehtivad maaomaniku või seadusliku valdaja poolt juriidilise või füüsilise isiku omandis või kasutuses olevatel maa-aladel, kus ei asu teistele isikutele kuuluvaid insenertehnilisi kommunikatsioone, kaevetööde tegemisel üksnes teostusjooniste esitamist käsitlevad sätted. Vastutus kaevetööde ohutu tegemise eest lasub sellisel juhul maavaldajal. 5. Kaevetöid tohib teha üksnes kehtestatud korras koostatud, kooskõlastatud ja kinnitatud projekti või paigaldusskeemi järgi kaevamisloa alusel. 6. Kaevamisluba (vorm 1 lisatud) on vallavalitsuse määratud ametniku poolt väljastatud luba kaevamistööde tegemiseks. 7. Ehitise vundamendikaeviku ning krundisiseste tehnovõrkude, kui need on ehitusprojektis nõuetekohaselt märgitud, rajamiseks vajalike kaevetööde aluseks on ehitusluba. II. KAEVETÖÖDE TEGEMINE 8. Kaevamisloa saamiseks esitab kaevetööde tegija vallavalitsusele vormikohase avalduse (vorm 2 lisatud), lisades sellele asjassepuutuvate ametkondadega kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. 9. Vallavalitsuse määratud ametnik vaatab nelja nädala jooksul avalduse esitamise päevast arvates esitatud avalduse läbi, kooskõlastab tööde tähtajad ja vajadusel esitab täiendavad tingimused tööde läbiviimiseks. Vallavalitsusel on õigus nõuda vajadusel täiendavaid kooskõlastusi ning liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. 10. Eramaal kaevamiseks kaevamisloa saamiseks peab olema maa omaniku või seadusliku valdaja kirjalik nõusolek. 11. Kaevamisloa väljastamise ja kaevetööde vallapoolse järelevalve teostamise kulud kannab kaevetööde tegija vastavalt vallavalitsuse määratud ametniku koostatud kalkulatsioonile ja vallavalitsuse esitatud arve(te)le. 12. Kaevetööde tegemise piirkonnas asuvate kommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale (kui seda on nõutud loa kooskõlastamisel) enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja, kui ta kaevetööde tegijaga teisiti kokku ei lepi. 13. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. 14. Kommunikatsioonide vigastamisel on süüdlane kohustatud sellest viivitamatult teatama valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. 15. Ettenägematute asjaolude (tundmatu kommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) ilmnemisel tuleb kaevetööd peatada ja sellest viivitamatult teavitada vallavalitsust. Kaevetööde jätkamise loa annab vallavalitsus. 16. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 17. Tee, tänava või selle osa võib kaevetööde tegemise ajal ajutiselt liikluseks sulgeda vallavalitsuse loal, teatades sulgemisest ette politseile ja päästeametile. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. 18. Tehnovõrgu avarii korral, kui on nõutav kaevetööde viivitamatu alustamine ja läbiviimine, ei ole kaevamisloa vormistamine kohustuslik. Tehnovõrgu valdaja on kohustatud avariist telefonogrammiga teatama vallavalitsusele ja avariitööde piirkonda jäävate teiste tehnovõrkude või maa valdajatele, vajadusel ka transpordiorganisatsioonidele, tee või tänava liikluseks sulgemisest ka politseile ja päästeametile. 19. Tegevuskava avariitööde läbiviimise ajaks lepitakse kokku piirkonda jäävate tehnovõrkude valdajate esindajate ja tööde läbiviimise eest vastutava isiku vahel otse. 20. Avarii kõrvaldamiseks koos kaeviku tagasitäitmise ja teekatte aluse taastamisega on ette nähtud üks ööpäev. Avarii-kaevetööde teostamisel üle ühe ööpäeva tuleb taotleda kaevamisluba esimese tööpäeva jooksul avarii tekkimisest arvates. 21. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde tegija kulul hiljemalt loa kehtivuse lõpptähtajaks, kui loa andmisel ei lepita kokku teisiti. Katete taastamiseni tagab kaevetööde tegija häireteta ja ohutu liikluse. Garantiikirja esitamisel ei nõuta ajavahemikul 1. novembrist kuni 1. maini kaevetööde järgsel katte taastamisel asfalteerimistöid. Asfalteerimistööd, mida nimetatud ajavahemikul ei tehtud, tuleb teostada hiljemalt 15. maiks. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoidu kaevetööde tegija. 22. Juhul kui katte või pinnase taastamistöid ei ole tähtaegselt lõpetatud, on vallavalitsusel õigus omaalgatuslikult korraldada need tööd ja kaevetööde tegijal kohustus need korraldus- ja taastamistöökulud vallale viivitamatult ja täielikult hüvitada. 23. Kaevetööde tegija vastutab tööde kvaliteedi eest 18 kuu jooksul pärast katte lõplikku taastamist. 24. Kaevetööde tegija on kohustatud esitama vallavalitsusele pärast tööde teostamist teostusjoonised digitaalsel kujul ELS süsteemis. Väikesemahuliste kaevetööde puhul võib vallavalitsus lubada digitaalsete teostusjooniste mitteesitamist. 25. Kaevetöid ei loeta nõuetekohaselt teostatuks ega lõpetatuks enne ettenähtud teostusjooniste vallavalitsusele esitamist. 26. Kaevetööde lõpetamisega viivitamist loetakse käesoleva korra rikkumiseks. 27. Kaevamisloa kehtimisaega on võimalik pikendada, kui selleks on mõjuv põhjus. 28. Kaevamisloa pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtpäeva edasilükkamise põhjendusega. 29. Kaevamisloa pikendamise vormistab vallavalitsuse määratud ametnik kaevamisloal märkega «Kaevamisluba pikendatud kuni ……………», märkides teksti lõppu kaevetööde uue lõpptähtpäeva, ja kinnitades märget oma allkirja ja vallavalitsuse templiga. 30. Vallapoolselt kaevetööde järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus kaevamisluba peatada, kui kaevetööde eeskirja on rikutud. Kaevamisloa peatamine ei too kaasa kaevetööde lõpptähtpäeva automaatset edasilükkumist. III. VASTUTUS 31. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 167 lõike 2 järgi. 32. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Paikuse Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. Vorm 1 Paikuse Vallavolikogu 20. märtsi 2000. a määrusega nr 8 kinnitatud «Kaevetöö eeskirja» juurde

Vorm 2 Paikuse Vallavolikogu 20. märtsi 2000. a määrusega nr 8 kinnitatud «Kaevetööde eeskirja» juurde

Lisa 4 Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 20. märtsi 2000. a määrusega nr 8 HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Heakorraeeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse heakorranõuded Paikuse valla haldusterritooriumil. 2. Paikuse vallas on igaühe kohustuseks käituda nii, et heakord oleks tagatud. 3. Käesoleva eeskirja mõisted: 3.1. omanik – füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (eraõiguslikud isikud), samuti riik või kohalik omavalitsusüksus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik (avalik-õiguslikud isikud), kelle omandis on ehitis vallasasjana või maatükk, samuti isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus; 3.2. omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja või kasutaja. Maatüki või ehitise teise isiku valdusesse või kasutusse andmine ei vabasta omanikku vastutusest eeskirja täitmise eest; 3.3. avalik koht – iga territoorium, ehitis või ruum (kaasa arvatud liiklusvahend), mis on antud üldiseks või avalikuks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav. II. VALLA KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEKS 4. Heakorraalast tööd vallas juhib ja korraldab maakorraldaja koostöös teiste valla- ja riigiametnikega. Vallavalitsus on kohustatud: 4.1. tagama munitsipaalomandis olevate maa-alade, sealhulgas parkide, haljasalade, supluskohtade jmt, samuti ruumide korrashoiu, sealhulgas sinna vajaliku arvu prügikastide paigaldamise ning nende regulaarse tühjendamise; 4.2. korraldama avalike kohtade puhastamise ja tegema muud vajalikku, sõlmides selleks vastavaid heakorraalaseid lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 4.3. vajadusel abistama raamlepingute, tehnika hankimise ja muu taolise korraldava tegevusega territooriumide ja ehitiste omanikke ja valdajaid prügiveo korraldamisel, niitmistöödel, puisteliiva varumisel ja lumekoristusel; 4.4. kui see on vajalik kaasinimeste ohutuse tagamiseks, organiseerima käesoleva eeskirja järgi kohustatud isikute poolt tegemata jäetud tööde operatiivse teostamise ning õiguserikkujalt tehtud kulutuste hüvitamise nõudmiseks; 4.5. kindlustama valla omandis või valduses olevatel maatükkidel asuvate tuletõrje veevõtukohtade, veehoidlate korrasoleku ning tagama sinna juurdepääsu; 4.6. tagama valla teedel ja tänavatel eestikeelsete tänava(tee)siltide paigaldamise, korrashoiu ja neile juurdepääsu; 4.7. tagama sõiduteedel talviste lumetõrjetööde teostamise ning puisteliiva koristamise kevadel. 5. Käesoleva eeskirjaga vallavalitsusele pandud kohustuste täitmise eest vastutab maakorraldaja. Küsimustes, mis ei ole maakorraldaja pädevuses, vabaneb maakorraldaja vastutusest juhul, kui on vallavanemale või vallavalitsusele neist lahendamist vajavatest küsimustest õigeaegselt teatanud ja teinud konkreetse(d) ettepaneku(d) olukorra lahendamiseks. III. ÜLDISED KORRANÕUDED 6. Puude ja põõsaste mahavõtmine, istutamine, ümberistutamine või kärpimine (välja arvatud viljapuud, marjapõõsad ja hekid) võib nii avalikes kohtades kui ka eraterritooriumil toimuda kooskõlastatult vallavalitsusega ja maatüki omaniku nõusolekul. 7. Avalikus kohas võib pesu kuivatada selleks kohaldatud platsil või rõdupiirdest allpool. 8. Küttepuid, ehitusmaterjale jms võib hoida krundi (kinnistu) piires tagapool ehitusjoont (eesaeda) korralikult ladustatult. Kui krunt ei võimalda, võib ehitusmaterjalide ja küttepuude vastuvõtmiseks kasutada krundiga külgnevat maa-ala ja reservmaad vallavalitsuse loal lühiajaliselt nii, et liiklus ei oleks takistatud ega kaasinimesed häiritud. 9. Hooned ja rajatised peavad olema ohutus seisundis ning hea välimusega. Hoonete uksed, aknad ja katused peavad olema terved, fassaad kattematerjaliga korrektselt kaetud, ehitise ümbrus heakorrastatud. 10. Ehitusobjektid peavad olema varustatud korrektse piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumist objektile. Piirdel peab olema teave territooriumi valdaja ja tööde tegija kohta. Ehitusplatsi territoorium peab jätma korrastatud ilme ja olema korras sissepääsuga. Teisaldatavad soojakud peavad olema varustatud omaniku (valdaja) embleemi või nimetusega ja paigaldamine kooskõlastatud maavaldajaga. 11. Kauplemise või toitlustamisega tegelevad isikud (sealhulgas kaubandus- ja toitlustusfirmad) on kohustatud hoidma müügikoha (baar, kauplus, kiosk, müügilett jne) puhta ja paigaldama sinna juurde vajalikul arvul prügikaste või -urne ning organiseerima nende tühjendamise. 12. Sõidukite pikemaajalisel parkimisel tuleb tagada, et see ei segaks avalikes kohtades lumekoristus- ega muid heakorratöid. 13. Avalikus kohas sportimine ja mängimine on lubatud, kui see ei sega kaasinimesi, ei kahjusta haljasala ega häiri liiklust. 14. Trasside ja kommunikatsioonide omanikud peavad tagama, et need ei ohustaks liiklust ega häiriks inimesi. 15. Ohtlikud kohad peavad olema tähistatud. 16. Tänavareklaami paigaldamine ja kasutamine toimub vastavate eeskirjade kohaselt, mille rikkumine on ühtlasi käesoleva eeskirja rikkumine. 17. Riigi ja Paikuse valla ametlike sümbolite (lipp, vapp) kasutamine peab vastama nende kasutamiseks kehtestatud korrale. Vastava korra rikkumine on ühtlasi käesoleva eeskirja rikkumine. 18. Heakorra tagamiseks on keelatud: 18.1. prügi, jäätmete, solgi ja muude risustavate ja reostavate ainete ning materjalide viimine, jätmine või viskamine selleks mitteettenähtud avalikesse kohtadesse ja teiste isikute valduses olevatele territooriumidele; 18.2. avalikes kohtades olevate pinkide, piirete, prügikastide, iluvaaside, lillekastide, kuulutustahvlite ja inventari lõhkumine, rikkumine, ümberpaigutamine, samuti liiklus- ja muude märkide ja tähiste omavoliline paigaldamine, ümberpaigutamine, lõhkumine, rikkumine; 18.3. avalikes kohtades kasvavate puude mahavõtmine, põõsaste, lillede murdmine või muul viisil vigastamine ja kahjustamine, samuti muru või teekatte kahjustamine; 18.4. avalikus kohas vallavalitsuse või pädeva ametiisiku nõusolekuta piirde, prügikasti, pingi, muu pargiinventari, teadete- või kuulutustahvli või muu taolise paigaldamine; 18.5. kasvavate puude mahavõtmine, põõsaste, lillede murdmine või muul viisil vigastamine ja kahjustamine, samuti muru või teekatte kahjustamine; 18.6. akendest ja rõdult vaiba, mööbli- ja voodiriide kloppimine ja harjamine, samuti tolmu, olmejäätmete ja muu prahi väljaviskamine, samuti akna välisküljele toiduainete või muude esemete asetamine; 18.7. ehitusloata või kehtivas korras kinnitatud projektita ehitamine, olemasoleva hoone fassaadi muutmine (s.o uste, akende vahetamine, varikatuste, rõdude, lodžade muutmine), samuti omavoliline piirdeaedade, parkimisplatside rajamine, hoonete ja rajatiste lammutamine, vedelkütusemahuti paigaldamine; 18.8. kehtestatud korras saadud loata kaevetööde tegemine, truupide paigaldamine, kraavide torutamine või kinniajamine; 18.9. pühkmete või pinnase kanalisatsioonivõrku või veekogusse viskamine; 18.10. vedelate jäätmete, kivi- või betoonijäätmete, hõõguva söe, tulise tuha, kergestisüttiva aine, radioaktiivsete või muude ohtlike jäätmete üldotstarbelisse prügiurni või -konteinerisse viskamine, prügiurni või -konteineri kaane lahtijätmine; 18.11. endale mittekuuluva vara omavoliline lõhkumine, rikkumine, kahjustamine, kulu ja kõrkjate põletamine; 18.12. kütte- või muud materjali õue tänavaäärses osas piirdeaiast või hekist kõrgemal hoidmine; 18.13. jäätmete pinnasesse matmine, välja arvatud kompostimine; 18.14. kütte- või määrdeõli, naftasaaduse või mürgise, sööbiva või kergestisüttiva aine või puhastamata heitvee kanalisatsioonivõrku, maapinnale või veekogusse laskmine, kanalisatsiooni, drenaaži, veekogu või maapinna reostamine või risustamine muul moel; 18.15. toksilise või muu mürgise aine, samuti sellise aine jäätmete prügilasse vedamine, välja arvatud valla jäätmehoolduseeskirjas ettenähtud tingimustel ja korras, samuti nimetatud aine avalikku kohta, kanalisatsioonivõrku või veekogusse laskmine, välja arvatud taolise aine või taolist ainet sisaldava asja või aine tavapärane ohutud tarbimine; 18.16. kloriidi(de) (soola) kasutamine libeduse tõrjeks kõnniteel; 18.17. soolaseguse liiva või lume puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale kuhjamine, soolaseguse puistematerjali või muu prahi haljasalale, metsa või mujale selleks mitteettenähtud kohta paigutamine; 18.18. ilma omaniku või valdaja loata võõral territooriumil, samuti üldkasutatava hoone või elamu trepikojas, koridoris, keldris, pööningul jne sihitult viibimine; 18.19. selleks mitteettenähtud kohas või maaomaniku või seadusliku valdaja nõusolekuta telkimine; 18.20. üle 3500 kg täismassiga veokiga kõnniteele sõitmine (ka laadimistöödeks), välja arvatud vallavalitsuse loal või avariitöödeks; 18.21. mootorsõiduki parkimine ja sellega liiklemine parkides ning mujal avalikel haljasaladel, volikogu poolt kehtestatud muude teekaitsenõuete rikkumine; 18.22. mootorsõiduki pesemine veekogus või veekogule lähemal kui kümme meetrit, välja arvatud selleks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kohas. 19. Kinnisvara, hoonete ja rajatiste omanikud ning valdajad on kohustatud oma territooriumil: 19.1. kasutama omandit või oma valduses olevat vara nii, et see ei oleks vastuolus üldiste huvidega, sealhulgas käesolevas eeskirjas fikseeritud nõuetega; 19.2. aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma krundi siseterritooriumi, veekogude kaldaaladel vee sügavuseni 0,5 meetrit; 19.3. lisaks prahi koristamisele, lõikama oma territooriumile jääva kõnnitee kattest või sõidutee rentslist väljakasvava rohu, puude juurvõrsed ja vesivõsud ning kärpima väljapoole oma territooriumi jääva kõnnitee või sõidutee kohale madalamale kui 2 meetrit ulatuvaid või liiklusmärke varjavaid oksi; 19.4. niitma muru, haljasalasid ja looduslikku rohumaad (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm); 19.5. talvel koristama hommikul ja vajadusel ka päeva jooksul liikumist häiriva lume ja jää, libeduse vältimiseks liivatama teed, lume sulades lahti hoidma pinnaveerennid ja sadeveekaevud vee äravooluks; 19.6. vedama prahi ja koristatud lume vallavalitsuse poolt avalikult teatatud kohta; 19.7. hoidma puhtana kinnistul või krundil olevad sademevee kraavid ja truubid; 19.8. kindlustama oma territooriumil asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele vaba juurdepääsu; 19.9. rajama ja korras hoidma prügikonteinerite hoiukohad ning nende juurdepääsuteed. 20. Üldkasutatava mänguväljaku omanik on kohustatud tagama liivakastis liiva väljavahetamise vähemalt kord aastas. 21. Ehitise omanik või valdaja on kohustatud täitma allpool esitatud nõudeid: 21.1. remontima, värvima ja korrastama hoone, selle fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, eemaldama katuselt, räästast või muudest kohtadest varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lume ja jää ning vajadusel eelnevalt tähistama ohtliku maa-ala; 21.2. tagama kahe- või enamakorterilise hoone puhul ühistrepikoja valgustuse ja korteri välisustel numbrisiltide olemasolu; 21.3. varustama hooned numbrisiltidega; 21.4. paigaldama paljukorterilise elamu trepikotta korterinumbritega varustatud postkastid, üksikelamute puhul postiljonile kättesaadavasse kohta postkasti; 21.5. hoidma korras üldkasutatavad trepikojad ja koridorid; 21.6. kooskõlastama hoone uue kujunduse ja selle elementide (sildid, viidad, piirded, varikatused, reklaam jne) paigaldamise vallaarhitektiga. 22. Ehitise omanik, kes ise ei ela Paikuse vallas või asub siit eemal rohkem kui üks kuu järjest, peab volitama teise isiku kandma kohustusi ja vastutama käesolevas eeskirjas sätestatud nõuete täitmise eest. 23. Tiheasustuse piirkondades on põllumajandusloomade ja -lindude pidamine vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul lubatud vallavalitsuse poolt volitatud ametiisiku määratud tingimustel. 24. Kõik linnu- ja loomakasvatushooned peavad vastama kehtivatele ehitus-, sanitaar-, tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele. Seejuures tuleb tagada, et: 24.1. reovesi ei satuks pinnasesse; 24.2. loomapidamisega kaasnevad lõhnad ja loomade ega lindude häälitsused ei häiriks inimesi; 24.3. loomapidamine ei kutsuks esile putukate ja näriliste massilist paljunemist. IV. VASTUTUS 25. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 167 lõike 1 järgi. 26. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Paikuse Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. Lisa 5 Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 20. märtsi 2000. a määrusega nr 8 KOORMISED HEAKORRAEESKIRJA TÄITMISEKS 1. Füüsiline ja juriidiline isik (edaspidi koormise täitja) on kohustatud tagama heakorra puhastusalal. Puhastusala on füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumiga külgneva sõidutee ja vastava territooriumi vahel olev kõnnitee ja haljasala ja/või muu ala. Puhastusala piirneb kinnistu või muu territooriumi piiri, kinnistu või muu territooriumi piiriga risti tõmmatavate mõtteliste joonte ja sõidutee piiriga. Puhastusala piirid võidakse määrata ka elamugruppidele kehtestatud detailplaneeringuga. Aladel, mille kohta kehtivat detailplaneeringut ei ole, on ehitistevahelise maa-ala puhastusala piiriks nendevaheline mõtteline telgjoon. 2. Koormise täitja või tema arvel teine isik on kohustatud: 2.1. koristama puhastusalal jäätmed ja prahi; 2.2. niitma muru või heina (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), lõikama kõnniteel liikumist takistavad puude ja põõsaste oksad, pügama heki, riisuma lehed, pühkima tolmu ja liiva; 2.3. koristama kõnniteel lume ja jää kuni teekatteni (v.a lumevalli alla jääv ala), tõrjuma libeduse. 3. Puhastusalal tuleb punktides 2.1 ja 2.3 sätestatud nõuete täitmine tagada hommikul kella 7.00-ks. Vajadusel tuleb puhastusala korrastada ka päeva jooksul. 4. Koormise täitja põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada tal koormise täitmise eest maksta raha, mida kasutatakse käesoleva korra punktis 2 nimetatud tööde tegemiseks. Taotluses tuleb ära näidata: 4.1. taotluse esitaja nimi; 4.2. puhastusala mõõtmed; 4.3. puhastusalaga külgneva koormise täitja omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumi aadress; 4.4. periood, mille jooksul soovitakse koormise täitmise eest maksta raha; 4.5. põhjus, miks taotluse esitaja soovib koormise täitmise eest maksta raha. 5. Koormise täitja esitab punktis 4 nimetud taotluse vallavalitsusele, kes selgitab välja koormise maksumuse ja esitab materjalid vallavolikogule otsustamiseks. 6. Taotluse rahuldamise otsustamiseks ja koormise maksumuse kindaksmääramiseks tellib vallavalitsus taotleja kulul vähemalt kahelt puhastustöid tegevalt ettevõtjalt hinnapakkumised taotluses nimetatud puhastusalal heakorratööde tegemise maksumuse selgitamiseks. 7. Vallavalitsus tellib eraldi hinnapakkumise suvehooajaks (1. mai kuni 30. september) ja talvehooajaks (1. oktoober kuni 30. aprill). 8. Koormise maksumuseks on madalama hinnapakkumise teinud ettevõtja pakutud hind. 9. Koormise maksumus määratakse kindlaks maksimaalselt üheks aastaks. Pärast tähtaja möödumist tuleb esitada uus taotlus, kui koormise täitja soovib koormise täitmise eest maksta raha ka edaspidi. 10. Punktis 4 nimetatud taotluse rahuldamisel määrab vallavolikogu punktis 2 nimetatud tööde maksumuse ja informeerib sellest koormise täitjat. 11. Koormise täitja peab vallavolikogu määratud tähtaja jooksul teatama vallavalitsusele, kas ta on nõus koormise täitmise eest maksma vallavolikogu poolt koormise maksumuseks määratud summa või korraldab koormise täitmiseks vajalike tööde tegemise ise. 12. Pärast koormise täitjalt nõusoleku saamist sõlmib vallavalitsus madalama pakkumise teinud ettevõtjaga punktis 2 nimetatud tööde tegemiseks lepingu, millest informeerib kohe koormise täitjat. 13. Koormise täitja tasub pärast lepingu sõlmimise teate saamist koormise täitmise eest määratud summa vallavolikogu määratud tähtajaks ja kohta. 14. Kui madalama pakkumise teinud ettevõtja keeldub lepingu sõlmimisest või leping lõpeb ennetähtaegselt, määrab vallavolikogu koormise uueks maksumuseks ülejäänud hinnapakkumiste hulgast madalama hinnapakkumise teinud ettevõtja pakutud hinna ja informeerib sellest koormise täitjat. 15. Kui leping lõpeb ennetähtaegselt ja koormise täitja on maksnud vallavolikogu määratud summa ära enne, kui ta sai teada lepingu ennetähtaegsest lõppemisest, maksab ta koormise uue maksumuse määramisel uue ja seni kehtinud maksumuse vahe vastavalt punktile 13. Kui koormise täitja ei nõustu vallavolikogu poolt määratud uue koormise maksumusega, tagastatakse talle enammakstud summa. 16. Käesoleva korra punkti 14 alusel määratav koormise uus maksumus määratakse sama perioodi kohta, kui oli määratud koormise senine maksumus. 17. Kui lepingu sõlmimisest keelduvad kõik hinnapakkumise esitanud ettevõtjad või nendega sõlmitud lepingud on lõppenud ennetähtaegselt, tellib vallavalitsus uued hinnapakkumised vastavalt punktidele 6 ja 7. 18. Kuni punktis 12 nimetatud lepingu sõlmimiseni ja lepingu ennetähtaegsel lõppemisel tuleb punktis 2 nimetatud tööd teha koormise täitjal või tema arvel teisel isikul. 19. Käesolevast korrast tuleneva koormise täitmata jätmisel vastutab koormise täitmata jätnud isik haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 167 lõikes 3 sätestatud korras.