Keila Linnavolikogu — Keila linna arengukava vastuvõtmine — KO, 35, 536

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Keila linna arengukava (lisatud). 2. Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Rein SIIM Lisa Keila Linnavolikogu 28. märtsi 2000. a määrusele nr 4 KEILA LINNA ARENGUKAVA Strateegiad ja arengukava aastaks 2010 Sissejuhatus Keila linna eelmine arengukava koostati 90-ndate aastate alguses ja see käsitles linna sotsiaal-majanduslikku olukorda kõige üldisemas kontekstis lähtudes tolleaegsetest võimalustest, tõekspidamistest ja tavadest. Nimetatud arengukava ei analüüsinud sügavamalt linna arenguprobleeme ja ilmselt polnudki see veel täies ulatuses võimalik. Seepärast algatas 1997. a kevadel Keila Linnavalitsus Keila linna arengukava koostamise projekt uuesti, kusjuures töö läbiviimiseks valiti Kanada Linnainstituudi poolt väljatöötatud ja mitmes Eesti linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu jm) juurutatud strateegilise planeerimise metoodika. Projekti lähteülesande koostasid 1997. a maikuus Tallinna Linnavalitsuse planeerijad Reet Sarv ja Reedik Võrno. Töö ise algas sama aasta oktoobris, kui Keila Linnavalitsus määras projektijuhiks Eduard Pukkoneni. Metoodikast Omavalitsuste arengukavade olemasolu on nõutud küll seadusega (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvid 9 ja 37), kuid kusagil pole ära määratud arengukavade ülesehitust ega koostamise metoodikat. See on ka üheks põhjuseks, miks kohalike omavalitsuste arengukavad on väga erineva ülesehituse ja tasemega. Teiseks põhjuseks on kindlasti inimressursi ning oskuste ja kogemuste vähesus, oskamatus ja vahel ka soovimatus tulevikku ette planeerida. Demokraatia puudumine möödunud aastakümnetel on üheks määravamaks põhjuseks, miks arengukavade koostamisse on kaasatud vähe tavakodanikke, samuti on ka elanike huvi taoliste plaanide vastu olnud üsna väike. Tänapäeval on olukord oluliselt muutunud: linnad on saanud omavahel konkurentideks, kõigi soov on juurde meelitada ettevõtlust ning maksuvõimelist elanikkonda. Inimeste huvi seoses tagastatava ja erastatava maa, kinnisvara- jt majandustehingutega on suurendanud nende huvi ühe või teise piirkonna arenguplaanide vastu. Tänu informatsiooni paremale levikule ja inimeste eneseteadvuse kasvule on elanike aktiivsus omavalitsuse elu korraldamisel kasvanud. Siiski oleme veel ülemineku- ehk õpistaadiumis, kus demokraatia mehhanismid, avalikkuse osalus ning avaliku arvamuse arvestamine nõuavad paremat mõistmist ning metoodika täiustamist. Võrreldes arengukava koostamise n.ö klassikalise metoodikaga, kus osalejateks olid põhiliselt linnavalitsuse ametnikud, on strateegiline planeerimine pidev protsess, mille käigus omavalitsuse töötajad koos linnaelanike ja eri huvigruppide esindajatega võtavad koos vastu otsuseid linna arenguks vajalike tegevuste kohta. Rõhuasetus ongi pandud linnakodanike, asjatundjate ja huvigruppide võimalikult laialdasele kaasamisele. Ühelt poolt on strateegiline planeerimine intuitiivne (kvalitatiivse lähenemisega), kus parimad tulemused saadakse loova mõtlemise ning (uute) ideede genereerimisega, teiselt poolt aga ratsionaalne (kvantitatiivne) n.ö andmeanalüüsist lähtuva olukorra kirjeldus, vajaduste fikseerimine ning võimaluste hindamine. Strateegiline plaan annab vastuse kolmele küsimusele: • Kus me oleme täna? • Mida me soovime saavutada? • Kuidas ja millal me soovitud tulemuseni jõuame? Lühidalt: STRATEEGILINE PLAAN PANEB PAIKA LINNA ARENGU PÕHIEESMÄRGID NING VASTAVATE DEMOKRAATLIKE OTSUSTEGA LOOB ALUSE ERINEVATE ELU- JA TEGEVUSVALDKONDADE DETAILSEMATE TULEVIKUPLAANIDE KOOSTAMISEKS Keila linna strateegilise plaani praktilisel koostamisel lähtuti järgmistest skeemist, mis koosneb viiest võtmeelemendist: Strateegilise plaani võtmeelemendid Plaan strateegilise plaani koostamiseks Situatsiooni ülevaade Strateegiate valimine Tegevusplaan Tegevuse hindamine ja korrigeerimine Ressursid Visioon Tegelike ja planeeritud tulemuste võrdlemine • Osalejate rollid Ülevaade linna tänasest suutlikkusest Missioon • tegevus ja kohustused • plaani ulatus Eesmärgid Välismõjud • tegijad (partnerid) Järelduste tegemine plaani elluviimise kohta • plaani koostamise aeg ja eelarve Trendid ja arengusuunad • strateegiad • prioriteetsed ülesanded • ajakava Võtmeteemade loetelu (Vajadusel) muudatuste tegemine Ühiskonna osalus • eeldatav • tulemus Naabervaldade kaasamine Teemade klassifitseerimine • eelarve ja fondeerimine Uue protsessi alustamine situatsiooni ülevaatest Statistika ja lähteandmete kvaliteedi ning kättesaadavuse kindlakstegemine • tugevused • nõrkused • võimalused • ohud Teemade pingereastamine • täitev personal Terminite lühiseletus Plaan plaani koostamiseks – tegevusplaan selle kohta, kuidas organisatsioon oma strateegilise plaani koostab. Ressursid – linna tänase suutlikkuse kirjeldus. Välismõjud – linnaelu mõjutavad väliskeskkonna tegurid. Välismõjud võivad pakkuda linna arendamiseks võimalusi või väljenduda ohtudena. Visioon – võimalikult üldine kirjeldus linna soovitud tulevikust. Missioon – lühike avaldus organisatsiooni (linnavalitsuse) olemasolu põhjendamiseks, st mida, kelle jaoks ja kuidas tehakse. Eesmärgid – avaldused, mis kirjeldavad arengusuundi, pikemaajalisi tulemusi või linna suutlikkuse kasvu. Strateegilised ülesanded – avaldused, mis täpsustavad eesmärgi saavutamise teid ja kirjeldavad lühemaajalisi soovitud tulemusi mõõdetavaina. Prioriteedid (eelistused) – ülesannete pingerida vastavalt nende suhtelisele tähtsusele linna arendamisel. Tegevusplaan – mida prioriteetsete ülesannete täitmiseks teha, kelle poolt ja millise aja jooksul. Tegevuse hindamine ja korrigeerimine – süstemaatiline tegelike ja planeeritud tulemuste võrdlemine ning kogutud informatsiooni kasutamine edasise planeerimise käigus. Osalejad Ühiskonna eri gruppide kaasamine pole Eesti väikelinnade ja omavalitsuste planeerimistegevuses eriti levinud. Ka Keilas on linnaprobleemide arutelu piirdunud rohkem linnavalitsuse, linnavolikogu ja volikogu komisjonide liikmete tööga. Kahtlemata on need inimesed kõige enam kursis linna valukohtade ja vajadustega, kuid probleemiks on nende inimeste osaline politiseeritus, linnavajaduste nägemine konkreetsete üksikobjektide või tegevuste kaudu, oma huvide eest seismine ning seega kõrvaltvaataja erapooletu ja objektiivse seisukoha puudumine. Käesoleva arengukava (loe: strateegilise planeerimise) töögruppide koostamisel toetuti ka põhiliselt ülalpool mainitud inimestele, lisaks kutsuti huvitatud isikuid ja asjatundjaid vastavalt arutatavate teemade juurde. Enam kaasati eri huvigruppide linnaelanikke SWOT-analüüside ja Keila VISIOON 2010 töögruppide aruteludele (vt lisa – osavõtjate nimekiri). Naaberomavalitsustest osalesid esindajad vaid Keila vallast. Saue ja Harku vallaga on Keila linnal küll ühine piir olemas, kuid ühiseid probleeme ja kokkupuutepunkte on vähe. Kokku osales arengukava töögruppide töös üle 200 inimese, neist aktiivsemalt ca 70. Viidi läbi üle 50 töökoosoleku. Töö käigus tutvustati tööprotsessi käiku ja tulemusi ka ajakirjanduses, kuid vastukajasid elanike poolt oli vähe. Siinkohal suur tänu kõikidele töögruppide töös osavõtjatele, kelle nägemustest Keila tulevikust, probleemide lahendamiseks pakutud ideedest ja tegevustest pandigi käesolev arengukava kokku. Projektijuhi osa töögruppide töös oli eelkõige arutelude juhtimine, arvamuste vahendamine, eriarvamuste osas kokkulepete leidmine ning järelduste sõnastamine ja fikseerimine. Töö toimus tihedas koostöös linnavalitsuse ametnikega, kelle ülesandeks jäi rahastamist vajavate tööde ja investeeringute määramine aastateks 2000–2001. Töövorm Strateegilise planeerimise põhiline töövorm oli grupitöö. Alustati SWOT-analüüside tegemisega, millele järgnes Keila VISIOON 2010 arutelud, VISIOON 2010 sõnastamine, arenguprioriteetide ja olulisemate eesmärkide selgitamine. Eesmärkide saavutamist takistavate probleemide analüüsi käigus sõnastati ülesanded, mille täitmiseks omakorda leiti ja valiti efektiivsemad ja ka praktiliselt teostatavad tegevused. Osalejate poolt pakutud arengunägemused, ideed ja mõtted, vaidluste poolt- ja vastuargumendid jne kirjutati pärast koosolekuid osaliselt lahti ja saadeti ka laiemale huvilisteringile (kas kirja või e-posti teel). Koosolekute tulemused leidsid kajastamist ka ajakirjanduses. Osalejate nimekirjad, protokollid ning arutelude tulemused asuvad projektijuhi käes (linnavalitsuses) ja nendega on võimalus igaühel tutvuda. Siinkohal peab aga märkima, et arutelude lahtikirjutamine polnud eesmärk omaette, oluline oli just arutelude käigus kokku lepitud järelduste fikseerimine. Seoses suurte investeerimisprojektide olemasolu ja linna võlakohustustega ning majanduslikult ebasoodsa ajaga (kehv tulude laekumine linnaeelarvesse), millest tulenes teatud skeptitsism valitud prioriteetide teostatavusse, teisalt ka uudsete ideede vähesusega, jäi probleemianalüüs antud töös mõnevõrra nõrgaks. Probleemide lahendamiseks leitud viisid (ülesanded, tegevused) sõnastati ning hinnati seejärel teostatavuse järgi. Omavalitsuse igapäevaseid, enesestmõistetavaid ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi ette nähtud kohustusi ei peetud üldjuhul vajalikuks arengukavas fikseerida. Sinna said kirja need tegevused või hoiakud, mida peeti sel hetkel Keila linna eduka ja tervikliku arengu jaoks kõige vajalikumaks. Siinkohal tuleb aga märkida, et sõnastatud tegevuste kohta tuleb edaspidi igal linnavalitsuse vastava teema vastutaval töötajal koostada detailne tegevusplaan, kaasates selleks vajaduse korral ka linnaelanikke ja eksperte. Situatsiooni ülevaade Strateegilise plaani koostamine algas Keila linna eri eluvaldkondade kohta käiva informatsiooni kogumise ja töötlemisega. Materjali esitamisel kasutati ka geoinformaatilist andmetöötlust, mille tulemusena koostati hulk teemakaarte. 1998. a aprillis koostati aruanne «Situatsiooni ülevaade», kus kirjeldati lühidalt linna eluvaldkondade olukorda ja linna suutlikkust iseloomustavaid näitajaid. Aruanne oli koostatud neljas eksemplaris ning oli kättesaadav igale huvilisele. Sama aasta mais koostati ja trükiti 24-leheküljeline värviline infobuklett «Keila». Situatsiooni ülevaate materjale kasutati ka Keila interneti kodulehekülje koostamisel. Teatud valdkondade kohta (haridus ja sotsiaalhoolekanne) on informatsiooni hiljem täpsustatud, hariduse kohta avaldati Lääne-Harju Ekspressis ka vastav artikkel «Keila hariduselu täna ja homme» (LHE 12. detsember 1998. a). Keila SWOT analüüs SWOT-analüüsid viidi läbi 1997. a lõpus ning 1998. a alguses. Töögrupid moodustati Keila Gümnaasiumi õpilastest, Keila Algkooli õpetajatest, ettevõtjatest, linnavalitsuse töötajatest koos volikogu komisjonide liikmetega ning volikogu liikmetest (kokku 77 inimest). Tugevused • Soodus geograafiline asend • Turvaline, puhas, roheline väikelinn • Arenenud sotsiaalne infrastruktuur • Mitmepalgeline tootmine Lisaks: head ühendusteed, püsiv elanikkond, hea maksubaas, Keila vaimu olemasolu (spordi- ja kultuuriüritused), hea infrastruktuur ettevõtluseks jm. Nõrkused • Linna ebaatraktiivne välisilme • Ebarahuldav hariduse andmise tase • Vähe vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi • Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kehv olukord Veel märgiti ära kaubanduse monopoolsust ja liigset hajutatust, linna turvalisust ja arenguperspektiivide ähmasust, Tallinna kui ebavõrdse konkurendi lähedust, oma näo ehk imago puudumist, pressi (LHE) tendentslikkust Keilat puudutava info osas, linna pealiskaudset (hariduse) juhtimist jm. Võimalused • Ettevõtluse arendamine • Vaba aja veetmise, kultuuri- ja spordivõimaluste loomine • Väikeelamuehituse arendamine • Hariduse taseme tõstmine, koolivõrgu arendamine Veel mainiti ära linna arenguplaani koostamist, Keila arendamist Lääne-Harjumaa keskuseks, linnavalitsuse toetust noorte huvitegevusele, keilakate koostöö arendamist ja elanikele ühisürituste korraldamist, konkurentsi tekitamist kaubanduses (monopoolsuse kaotamine), vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist, vähese materjalimahukusega või kõrgtehnoloogilise tootmise arendamist, turisminduse arendamist (ka hotelli ehitamist). Ohud Väheneb ettevõtlus, noored ja oskustöölised lahkuvad linnast (ka koos peredega), elanikkond vananeb • Aktiivne tegevus suundub linnast välja, Keila muutub Tallinna magalaks • Suureneb noorte kuritegevus, hulkurlus, narkomaania • Langeb hariduse tase, õpetajad lahkuvad, noored lähevad mujale Ohtudena märgiti ära veel vaimset mandumist, elukvaliteedi ja heaolu langust, keskkonnareostuse võimalust, Tallinnaga raudteeühenduse kadumist jm. Keila VISIOON 2010 Keila on Lääne-Harjumaa keskus, arenenud ettevõtlusega inimsõbralik väikelinn, soovitud elupaik Tallinna lähedal Visiooni lühiselgitus Keila on Lääne-Harjumaa suurim linn, mille mõjuulatusse jääb Keila, Vasalemma, Kernu, Nissi ja Padise vald, samuti Paldiski linn. Saue linn, Saue ja Harku vald on Keila linnaga vähem seotud ning jäävad rohkem Tallinna mõjupiirkonda. Keila on Lääne-Harjumaa keskus eelkõige kui suurim tööandja ning mitmekülgseid kultuuri- ja sportimisvõimalusi pakkuv linn. Koostöövalmidus, avatus ning vajalike ressursside olemasolu (inimesed, asutused, raha) on eelduseks, miks Keilast koordineeritakse mitmeid Lääne-Harjumaa ühiseid arenguprojekte kultuuri-, turismimajanduse jt valdkondades. Keila edu aluseks on inimsõbraliku elukeskkonna loomine (heakorrastatud, elanike vajadusi rahuldava sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga turvaline väikelinn), mis loob aluse Keila kui soovitud elupaiga tekkeks. Arengueelistused Käesolevas töös peeti vajalikuks eraldi ära sõnastada arengueelistused ehk -prioriteedid, mida võib nimetada ka visiooni laiendusteks. Need on: Muuta Keila heakorrastatud, säästvalt arenevaks väikelinnaks Luua Keila elanikele mitmekülgsed võimalused enesearendamiseks ning vaba aja veetmiseks, tagada sotsiaalselt turvaline keskkond Kujundada Keilast avatud, koostööd ja ettevõtlikkust hindav ning toetav linn Arengueelistuste lühiselgitus Muuta Keila heakorrastatud, säästvalt arenevaks väikelinnaks Sõna «heakorrastatud» all on mõeldud nii linna nähtavate objektide – teede, tänavate, hoonete, haljasalade – kui ka maa-aluste tehnovõrkude heakorda. Kõike on kahtlemata raske võrdväärselt lühikese aja jooksul korda teha, seepärast tuleb eelkõige – säilitada elementaarne heakord – parandada teede olukorda – edasi arendada vee- ja kanalisatsioonisüsteeme Säästliku arengu all on mõeldud eelkõige linnaruumi inimsõbralikku arengut – hoonestuse ja haljastuse sobiva vahekorra säilitamist, puhke-, elamu-, tööstus- ja äripiirkondade terviklikkuse tagamist, kaasaegsete tehnosüsteemide ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutamist, loodusressursside (eelkõige põhjaveevarude) arvestamist linna arengu planeerimisel. Luua Keila elanikele mitmekülgsed võimalused enesearendamiseks ning vaba aja veetmiseks, tagada sotsiaalselt turvaline keskkond Keila on oma asukoha poolest Tallinna satelliitlinn, kuid samal ajal siiski piisavalt suur olemaks iseseisev linn koos kõigi vajaminevate infrastruktuuridega. Keilas on hea elada mitte ainult seepärast, et lähiümbruses on palju töökohti, vaid seepärast, et perekonnal tervikuna on siin turvaline ja mugav olla. Selleks et olla soovitud elupaik, peab Keila olema linn, kus on võimalik saada korralikku (konkurentsivõimelist) haridust, kus on piisavalt võimalusi sportlikuks ja kultuurialaseks tegevuseks (puhkuseks, enesearendamiseks ja eneseteostuseks), kus noortel on huvitav olla pärast tööd ja kooli ning kus vanurid ja puuetega inimesed tunnevad end turvaliselt. Kujundada Keilast avatud, koostööd ja ettevõtlikkust hindav ning toetav linn Keila linna eduka arengu oluliseks tingimuseks on tema avatus, see tähendab demokraatlikku ja avalikku linna juhtimist, milles osalevad aktiivselt kohalikud elanikud ja ettevõtjad. Informatsioon linnast, linna juhtimisest, olulisematest otsustest, vabadest ressurssidest, majandusnäitajatest, arenguplaanidest jne. on tehtud huvilistele võimalikult kergesti kättesaadavaks erinevate infokanalite kaudu (ajakirjandus, infobukletid, -voldikud, internet, kaabeltelevisioon jt). Informatsioonivahetus ja koostöö linna piires, naaberomavalitsuste vahel, riigi ning rahvusvahelisel tasandil elavdab ja arendab kohalikku kultuuri- ja majanduselu, on eelduseks Keila kujunemisele Lääne-Harjumaa keskuseks. Linn areneb eeskätt tänu aktiivsetele ja ettevõtlikele inimestele ning tublidele ettevõtjatele, kelle tegevust hindab ja toetab omavalitsus. Nimetatud arengueeliste järgi sai määrata ka Keila linna arendamise kolm põhilist strateegiat: • Linnaruumi arendamise strateegia • Sotsiaalse infrastruktuuri arendamise strateegia • Linnaelu juhtimise ja majanduse arendamise strateegia LINNARUUMI ARENDAMISE STRATEEGIA Linnaruum Eesmärk: heakorrastatud ja puhas, säästvalt arenev väikelinn Ülesanne 1: Tagada linnas heakord ja puhtus, arendada haljastust Ülesanne 2: Kaotada või asendada ebaesteetilised objektid, soodustada majafassaadide ja piirdeaedade korrastamist Ülesanne 3: Arvestades säästva arengu põhimõtteid muuta linn (planeeringute kaudu) inimsõbralikumaks ja atraktiivsemaks SOTSIAALSE INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE STRATEEGIA Haridus Eesmärk: vajadusi rahuldava alushariduse ning konkurentsivõimelise üldhariduse saamise võimalus Keilas Ülesanne 1: Koolivõrgu korrigeerimine olemasolevate koolihoonete baasil Ülesanne 2: Parandada koolides hariduse andmise kvaliteeti Ülesanne 3: Koolieelsete laste arendamiseks vajalike tingimuste parandamine, koduste laste parem ettevalmistus kooliminekuks Ülesanne 4: Toetada täienduskoolituse ja -õppe olemasolu Keilas Investeeringud: Koolimajade remontimine ja renoveerimine Sport Eesmärk: soodsad sportimisvõimalused pakuvad nii Keila kui ka lähiümbruse elanikele meeldivat vaheldust vaba aja veetmiseks, puhkuseks ning sportlikuks eneseteostuseks Ülesanne 1: Luua juurde sportimisvõimalusi Ülesanne 2: Kaasata enam elanikke, firmasid ja klubisid linna spordielu korraldamisse Ülesanne 3: Luua linnas tasakaalustatud võistlussüsteem kohalike, piirkondlike ja vabariiklike võistluste näol Investeeringud: Spordibaaside ehitamine ja renoveerimine Kultuur Eesmärk: elanikel on mitmekülgsed võimalused kultuuri- ja huvitegevuseks, kultuuri tarbimiseks, huvihariduse saamiseks Ülesanne 1: Altpoolt tuleva initsiatiivi (projektide) toetamine seltside, klubide ja ringide käivitamiseks ning ürituste korraldamiseks Ülesanne 2: Toetada kultuuriürituste läbiviimist Ülesanne 3: Toetada professionaalset kultuuri, parandada kultuuri kättesaadavust Investeeringud: Kultuuriasutuste ehitamine ja renoveerimine Noortetöö Eesmärk: noortel on võimalus ennast teostada oma isiksusele vastavalt Ülesanne 1: Noorte ühistegevuse ja omaalgatuse toetamine Ülesanne 2: Noortekeskuse loomine ja selle tegevuse arendamine Turism Eesmärk: hästi eksponeeritud vaatamisväärsused ning kättesaadav turismialane informatsioon Ülesanne 1: Teha Keila ja selle ümbruse turismi- ja kultuuriväärtusega seotud objektide teave kergesti kättesaadavaks Sotsiaalhooldus Eesmärk: hästitoimivad avahooldus- ja rehabilitatsiooniteenused erivajaduste ja toimetulekuraskustega inimestele Ülesanne 1: Laiendada avahooldus- ja rehabilitatsiooniteenuseid Ülesanne 2: Vanurite ja puuetega inimeste toimetulekuprobleemide lahendamine ja leevendamine Tervishoid Eesmärk: tervislik elukeskkond ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalus Ülesanne 1: Parandada tervishoiualast koostööd linna tervishoiuasutuste, ettevõtete, koolieelsete lasteasutuste, koolide ja valitsusväliste organisatsioonidega Ülesanne 2: Kaasa aidata tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele Turvalisus Eesmärk: turvaline linn hästitoimiva korrakaitsesüsteemiga Ülesanne 1: Täiustada turvalisuse tagamiseks vajalikku infrastruktuuri ja arendada andmebaase Ülesanne 2: Suurendada linnaelanike aktiivsust turvalisuse tagamisel LINNAELU JUHTIMISE JA MAJANDUSE ARENDAMISE STRATEEGIA Linnaelu juhtimine Eesmärk: linnaelu käsitleva informatsiooni tootmine ja edastamine tarbija vajadustele vastavalt Ülesanne 1: Kohaliku omavalitsuse infosüsteemide arendamine ning toimimine Ülesanne 2: Kohaliku omavalitsuse info (eelarve, projektid, seadusaktid jne) kättesaadavuse parandamine mitmesuguste infokandjate kausu (nn avatud linnavalitsus) Ettevõtlus ja majandus Eesmärk: soodne investeerimiskliima ja sobiv keskkond ettevõtluse arendamiseks Ülesanne 1: Soodustada investeeringute tegemist Keilasse ning aidata kaasa ettevõtete loomisele Ülesanne 2: Parandada koostööd linnajuhtide ja ettevõtjate vahel Elamumajandus Eesmärk: aktiivne väikeelamuehitus ja kinnisvaraturg Ülesanne 1: Soodustada väikeelamuehituse arengut ning elavdada kinnisvaraturgu Tehnovõrgud Eesmärk: linnaelanike ja ettevõtete vajadusi rahuldavad tehnovõrgud Ülesanne 1: Arendada tehnovõrke Ülesanne 2: Edasi arendada Keila linna digitaalset alusplaani 1:500 Keila linna investeeringute kava kuni aastani 2006 Planeeritavad kulud ja allikad Aastatel 2000–2006 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 LE Ettevõte Välisabi eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Osa 270. Üldvalitsemine 100 000 0 0 100 000 0 0 0 0 0 0 Osa 272. Riigi- ja korrakaitse 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Osa 273. Haridus ja teadus 4 037 374 0 3 000 000 1 037 374 0 0 0 0 0 0 Osa 275. Kultuur ja kunst 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Osa 276. Sport ja puhkus 28 000 000 42 000 000 16 000 000 15 000 000 12 000 000 1 000 000 0 0 0 0 Osa 277. Tervishoid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Osa 278. Sotsiaalhoolekanne 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Osa 279. Majandus 27 953 819 24 000 000 30 000 000 3 953 819 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000 Kokku 57 091 193 0 0 20 091 193 16 000 000 5 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000 sh Keila Tervisekeskus 28 000 000 42 000 000 16 000 000 15 000 000 12 000 000 1 000 000 0 0 0 0 sh Keila Keskkonnaprojekt 2 700 000 9 000 000 30 000 000 2 700 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 0 sh Jaamahoone 1 660 000 0 15 000 000 160 000 500 000 500 000 500 000 0 0 0 Kirjandus Aruanded • Keila linna strateegilise planeerimise töömaterjalid. 1997–1998. Keila Linnavalitsus. • Keila linna Põhja rajooni Pargi tn ja raudtee vahelise ala veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniline projekt (koost AS ENTEC), AS Keila Vesi, okt 1998. • Tervisekaitseline hinnang Keila jõevee kvaliteedile Jõesaare piirkonnas. Harjumaa ja Tallinna Tervisekaitsetalitus. Tallinn, 1998. • Transport ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid Keila linnas. Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse instituut. 1997. • Mootorsõidukite ökoloogiline ohutus. Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse instituut. 1998. • Keila linna loodeosa elamumaa arendamise perspektiivide analüüs. Kinnisvaraekspert. Tallinn, 1999. • S. Lindmaa-Pihlak. Keila keskosa arhitektuursed väärtushinnangud. Arhitektuuriajaloolised eritingimused raudteejaama ümbrusele. Tallinn, 1997. Planeeringud • Keila linna generaalplaani korrektuur. RPI Eesti Projekt. Tallinn, 1983/86. • Keila loodeosa üldplaneering. AS Eesti Projekt. Tallinn, 1996. • Keila loodeosa üldplaneering. Keskkonnaekspertiis. AS ECOMAN, Tallinn, 1997. • Keila idaosa üldplaneering. OÜ ARX. Tallinn, 1998. • Keila linna idaosa arenguskeem. Uurimis-projekteerimistöödele tuginevad järeldused ja ettepanekud. AS ARX, Tallinn, 1994. • Uus-Paldiski mnt ja Tallinna tänava vahelise ala planeerimisettepanek. AS ARX, Tallinn, 1994. • Keila linna keskosa detailplaneering. RPI Eesti Projekt, Tallinn, 1988/90. Lisa «Keila linna arengukava aastaks 2010» juurde TÖÖRÜHMADES OSALENUD ISIKUTE NIMEKIRI SWOT Nimi Keda esindab Õpilased (26 osavõtjad) 24. apr 1997 Keila Gümnaasium Õpetajad (22) 20. okt 1997 Keila Gümnaasium LV liikmed jt (18) 5. nov 1997 Linnavalitsuse, volikogu komsjonide liikmed jt Hariduse SWOT (11) 10. nov 1997 Volikogu hariduskomisjoni liikmed ja LPK-de esindajad Õpetajad (10) 17. nov 1997 Keila Algkool Sotsiaalhoolekanne (13) 17. nov 1997 Volikogu sotsiaalkomisjon jt Ettevõtjad (7) 19. nov 1997 (A. Allikmäe, H. Kimsto, J. Polver, K. Meister, P. Kalle, A. Filonenko, T. Aave) Ettevõtjad Volikogu liikmed (16) 25. nov 1997 Volikogu liikmed VISIOON R. Enok, S. Tibbing, A. Pärt, A. Põldvee, A.-L. Pitkänen, H. Nurger, M. Siniveer, M. Seppius (Harjumaa Muuseum) 2. apr 1997 Erinev Volikogu liikmed (12) 24. märts 1997 Volikogu liikmed Õpilased ja 2 õpetajat (18) 9. apr 1997 Vene Gümnaasium Keila Linnavalitsus (5) 13. okt 1998 Keila LV LINNA JUHTIMINE Leino Mägi LV, linnapea Aimar Laulik LV, abilinnapea Rene Must LV, abilinnapea Silvia Riige LV, linnaarhitekt Alo Sirp LV, ehitusnõunik Airi Mikli LV, linnasekretär Mari Raudsepp LV, haridusnõunik Liivi Vainola LV, maakorraldaja Lea Kuinberg LV, pearaamatupidaja Luule Lindma LV, maakorraldaja Jaanus Väljamäe LV, spordi- ja huvinõunik Kalle Kask LV, heakorrainspektor KULTUUR, SPORT JA TURISM Pilvi Põldma Harjumaa Muuseum Kaja Hõimoja Harju Maakonnaraamatukogu Lea Kuusmaa Keila TERKO AS Anatoli Filonenko AS KMV, volikogu liige Aimar Laulik LV, abilinnapea Katrin Pihl Keila Gümnaasium Rutt Enok Harju Maakonnaraamatukogu Aivar Põldvee Harjumaa Muuseum Heli Nurger Harjumaa Muuseum Siiri Tibbing Lääne-Harju Ekspress Mari Raudsepp LV, haridusnõunik Katrin Sassi Keila Kultuurikeskus Tiina Õunapuu Tln Kesklinnavalitsus, kultuurikomisjoni esimees Jaanus Väljamäe LV, spordi- ja huvinõunik Marika Seppius Lääne-Harju Ekspress Siiri Tibbing Lääne-Harju Ekspress Aare Tooming Spekter Irja Idarand Kergejõustiku Klubi Leino Mägi LV, linnapea Juta Maurer Keila Kultuurikeskus LINNARUUM Tiiu Eller OÜ Harko Uno Koppelmaa EKE Ariko Viktor Talsi AS Keila Soojus Taidus Aave OÜ Harko Aavo Vään Keila LHA Imbi Grünberg Keila LHA Liivi Vainola LV, maakorraldaja Silvia Riige LV, linnaarhitekt Ene Aurik Eesti Projekt Tiina Nigul Tallinna LV, Linnaplaneerimisamet Jaan Sei AS Entek Rene Must LV, abilinnapea Rein Langeproon AS Keila Vesi Katrin Lomp Volikogu sekretär Leino Mägi LV, linnapea Aivar Põldvee Harjumaa Muuseum Juhan Koort AS Entek Tiit Käärma AS Entek Jaanus Väljamäe LV, spordi- ja huvinõunik HARIDUS Aimar Laulik LV, abilinnapea Ants Vospert Keila Gümnaasium Svetlana Vihmar Keila Vene Gümnaasium Andres Teppo Keila Muusikakool Mari Raudsepp LV, haridusnõunik Urve Paltser Õpetaja Tiiu Pikpoom Keila Algkool Hellike Orav Õpetaja Marika Ivandi Keila Gümnaasium Lii Sepp Keila Gümnaasium Liivi Prink Keila Gümnaasium Kaider Vardja Keila Gümnaasium Natalia Debkova Keila Vene Gümnaasium Ene Jakobson Lääne-Harju Ekspress Siiri Tibbing Lääne-Harju Ekspress Marika Seppius Lääne-Harju Ekspress Ulvi Veerme OÜ KAJA Maris Ehrbach OÜ KAJA Sirje Raagmets SOS Lasteküla Reeli Simanson LPK «Miki» Eha Sinivesi LPK «Miki» Jaanika Käst LPK «Vikerkaar» Helgi Rõõmussaar LPK «Vikerkaar» Margarita Raun LPK «Vikerkaar» Valentina Haritonova LPK «Sipsik» Tiina Lillepuu LPK «Sipsik» Margit Rüütsalu LPK «Sipsik» Reet Merilain Keila Vallavalitsus, haridusnõunik Ingrid Fels Vene Gümnaasium Marje Piiskop OÜ KAJA TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE Raimund Vitsmaa Pensionär Andres Matteus Keila REK, projektijuht Riina Sippol Sotsiaalkeskus, juhataja Piia Peterson Sotsiaalkeskus, lastekaitsespetsialist Eike Käsi Keila LV, sotsiaalnõunik Margus Välja Keila LHA, volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Meelis Zujev Keila LV, projektijuht Aasa Ploovits Keila Perearstikeskus Jaime Kangro Keila Perearstikeskus Aleksander Leht Keila Haigla Mari Raudsepp LV, haridusnõunik Lii Sepp Keila Gümnaasium Mait Lember Keila Haigla peaarsti asetäitja Rein Rannamäe Harju Tervisekaitsetalituse juhataja Ülle Uibokand Kooliarst Olaf Vaher ESS Koolituskeskus MAJANDUS Viktor Talsi AS Keila Soojus Ants Morel Keila Elektrivõrk / OÜ Transient Rein Langeproon AS Keila Vesi Rein Siim AS Keva Jaan Sei AS Entek Taidus Aave OÜ Harko Enno Fels OÜ Harko Rene Must LV, abilinnapea Leino Mägi LV, linnapea Uno Koppelmaa Keila TÜ /Ariko Alo Sirp LV, ehitusnõunik Mariolt Kakko OÜ REIB Pear Tang Harju Arengu- ja Ettevõtluskeskus Kalle Elster AS ELSTERA Enn Milvek OÜ SIVA Jüri Kalmet OÜ Harju KEK Ott Otsmann AS Haret Lembit Kirsme AS Devest Arkadi Gorlatš AS Keila Veskid Mati Räni AS Keila Vesi TURVALISUS JA KESKKONNAKAITSE Jaime Kangro Keila Perearstikeskus Vello Plees Harjumaa Päästeteenistus Rein Perens Eesti Geoloogiakeskus Vladimir Tassa Keskkonnaministeerium Rene Must LV, abilinnapea Kalle Kask LV, heakorranõunik Leino Mägi LV, linnapea Urmas Kalda Securitas Eesti Janno Porv Securitas Eesti Marika Seppius Lääne-Harju Ekspress Beata Perens Lääne-Harju Ekspress Aivo Suviste Keila Politseijaoskond Elmar Kala OÜ Salveesia Ragnar Plees Harjumaa Päästeteenistus Andreas Anvelt Keila Politseijaoskond, komissar Agu Pärt AS Keila Elekter Enno Fels OÜ Harko Hulda Utno OÜ Harko Katrin Lomp Volikogu sekretär Tiiu Eller OÜ Harko