Kaisma Vallavolikogu — Kaisma valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 35, 533

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) alusel Kaisma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kaisma valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kaisma Vallavolikogu 27. mai 1997. a otsus nr 21 «Kaisma valla põhimääruse kinnitamine». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Andres METSOJA Lisa Kaisma Vallavolikogu 8. veebruari 2000. a määrusele nr 2 KAISMA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kaisma valla põhimääruse eesmärk Kaisma valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kaisma valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Omavalitsusorganid Kaisma valla omavalitsusorganid on: volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; valitsus – vallavanema poolt moodustatud ja volikogu poolt ametisse kinnitatud täitevorgan. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist ning valla teede korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesanne on korraldada vallas lasteaia, põhikooli, raamatukogu, kultuurimaja ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega ning mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ning mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Eespool nimetatud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 5. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla territooriumil. § 6. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 7. Vald avalik-õigusliku isikuna Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. § 8. Valla vapp ja lipp (1) Vallal on oma vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele. (2) Valla vapil on sinisel kuldse äärisega kilbil hõbedane kuldse noka ja jalgadega seisev luik. Luige tiivad on tõstetud ja avatud. (3) Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm. § 9. Valla sümbolite kasutamise kord (1) Valla vappi kasutatakse: 1) vallavalitsuse ja vallaasutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) vallavalitsuse hoonel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis pole lõikes 1 toodud, võib valla vappi kasutada vallavalitsuse loal. (3) Valla lipp heisatakse alaliselt valla lipumasti. (4) Kui valla lipp heistakse koos Eesti riigilipu või mõne teise valla lipuga, siis asub vallalipp lipurivi tagant, s.o vallamaja poolt vaadatuna vasakul. § 10. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 11. Valla piir (1) Kaisma vald asub Pärnumaa põhjaosas. (2) Kaisma vald piirneb põhjas Raplamaa Kehtna ja Märjamaa vallaga, idas Vändra vallaga, lõunas Tori, Tootsi ja Are vallaga ning läänes Halinga vallaga. (3) Kaisma valla vapiga piiritähised on paigutatud valla piiridele valda läbivatele maanteedele. (4) Valla piiride muutmise ettepanek esitatakse maavanemale pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning volikogu seisukohta arvestades. II. VOLIKOGU § 12. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni uus volikogu esimees on valitud. § 13. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 14. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kaisma vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavakssaamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle kättesaamisest arvates hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 15. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks ning kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 16. Volikogu asendusliige (1) Kui volikogu liikme volitused on peatunud, siis astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid pole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud kandidaat. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu ning valla valimiskomisjoni otsuste jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb alla eelmise volikogu poolt vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvi 17 lõike 1 punkti 12 alusel määratud tegutsemiseks vajaliku miinimumi, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 17. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsuseliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituste määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine või muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 18. Volikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimeest asendab volikogu aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu poolthäälteenamusega volikogu esimehe valimisega samas korras. § 19. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu õigusaktid on avalikuks tutvumiseks vallasekretäri juures ning Kaisma Raamatukogus. (2) Volikogu määrustes ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu õigusaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallasekretäri juures ja valla raamatukogus. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Volikogu õigusaktid ja protokollid vormistatakse eesti keeles. § 20. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ning volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad seaduses ja põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. § 21. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 22. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS § 23. Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ja vallavalitsusele seadusega pandud ülesandeid. § 24. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib kandideerida 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. (2) Vallavanema valib volikogu ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates kuni kolmeks aastaks. (3) Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige. (4) Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. (5) Iga vallavanemakandidaat peab vähemalt viie minuti jooksul tutvustama oma tegevuskava. (6) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi hääletamise teine voor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (8) Kui kumbki kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Varem esitatud kandidaate võib esitada uuesti. (9) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. § 25. Vallavanema õigus moodustada valitsus (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus on vähemalt kolmeliikmeline. (3) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimise päevast volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kohta. (4) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (5) Vallavalitsuse kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. § 26. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 27. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 28. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Määrused ja korraldused on avalikuks tutvumiseks kättesaadavad vallasekretäri juures kõigile isikutele. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud kasutamiseks ainult valla ametiasutuse siseselt. (3) Vallavalitsuse õigusaktid vormistatakse eesti keeles. (4) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikuks tutvumiseks väljapanekut, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need saadetakse täitjaile ja teistele asjaosalistele. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (7) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist ning nende saatmist täitjaile ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 29. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus tehe kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 30. Muudatuste tegemise taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE § 31. Vallaomand (1) Vallaomand on vallale kuuluv vara. (2) Oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on sätestatud Kaisma Vallavolikogu poolt vastavalt seadusele. § 32. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste ostmiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille asutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse valla põhimäärusega. § 33. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla põhimääruses kehtestatud korrale. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 34. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vähemalt kuu aja jooksul. Tehtud ettepanekute ning paranduste alusel tehakse vajalikud täiendused arengukavasse. (3) Arengukava võtab vastu volikogu. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. § 35. Valla planeerimine (1) Valla kohta koostatakse üldplaneering. (2) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu seadustes sätestatud nõudeid arvestades. (3) Valla üldplaneering ja arengukava ei või olla vastuolus. § 36. Valla eelarve (1) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (3) Valla eelarve tulud on: 1) laekumine maksudest; 2) laekumised valla asutustest ja varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) muud laekumised. (4) Valla eelarve kulud on: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste täitmiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (5) Eelarve või selle muutmise ettepaneku projektile, mis tingib eelarves ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb vallavalitsusel lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (6) Vald võib võtta laene tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% viimase vastuvõetud eelarve tuludest, välja arvatud laenud. (7) Jooksvate kulude katteks võib vald võtta ainult lühiajalist laenu. (8) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. (9) Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. (10) Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. (11) Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (12) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse koos volikogu õigusaktidega raamatukogus pärast kinnitamist vähemalt kahe kuu jooksul. (13) Alates 1. jaanuarist 2001. a peab olema volikogule esitatava eelarve täitmise aruandele lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. VI. TÖÖKORRALDUS § 37. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu või valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. § 38. Asjaajamine Valla asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda omavalitsuse ja selle ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. § 39. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu kuni 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (2) Kui volikogu liikmed on esitanud rohkem kui ühe kandidaadi volikogu esimehe kohale, kes on nõus kandideerima, siis tutvustavad kandidaadid ennast ja oma seisukohti vähemalt viieminutilises sõnavõtus ning vastavad volikogu liikmete küsimustele. Esinemise järjekorra otsustab volikogu pärast kandidaatide esitamise lõpetamist. (3) Volikogu esimehe kandidaadid ei osale teiste kandidaatide sõnavõttude kuulamisel. (4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (5) Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed nende esitamise järjekorras valimissedelile. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Komisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimisi suleb komisjon volikogu liikmete nähes valimiskasti. (6) Salajasel hääletamisel teevad volikogu liikmed valimissedelil ringi ümber kandidaadi järjekorranumbri, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes viibisid hääletamise algul istungiruumis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui ring on tehtud ümber mitme kandidaadi numbrile, loetakse sedel rikutuks. Kui ühegi kandidaadi numbrile ei ole ringi ümber tehtud, loetakse sedel erapooletuks. (7) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (8) Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (9) Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, siis otsustab edasipääseja loos. (10) Kui kolm või rohkem kandidaati koguvad hääli võrdselt, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (11) Kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist. (12) Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu volikogu esimehe valimine, siis alustatakse valimisprotseduuriga uuesti järgmisel volikogu istungil. Varem esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (13) Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimist käesolevas paragrahvis sätestatud korra alusel. § 40. Volikogu esimehe asendamine Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees ja nende mõlema äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. § 41. Volikogu esimees Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt volikogu poolt antud pädevusele ja toetudes volikogu seisukohtadele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) informeerib volikogu saabunud kirjadest ning neile saadetud vastustest; 5) esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 6) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel. § 42. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, materjalid ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 43. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib päevakorda muuta vaid volikogu koosseisu häälteenamusega. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab volikogu juhataja. § 44. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 17 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 45. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 46. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. (2) Komisjonid moodustatakse eluvaldkondade kaupa. (3) Komisjon moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. (4) Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine ning selle koosseisu muutmine toimub komisjoni ettepanekul. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. (6) Komisjon töötab välja volikogu otsuste eelnõusid, annab soovitusi ja arvamusi volikogule ning valitsusele vastavalt oma tegevusvaldkonnale. (7) Komisjoni täpsem pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu poolt kinnitatud komisjoni põhikirjas. § 47. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas valla majandustegevuse otstarbekust ja vastavust volikogu määrustele ja otsustele, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. (4) Revisjonikomisjon annab oma arvamuse valla raamatupidamisele eelarve täitmise kohta. (5) Avastatud puudused ja ettepanekud nende kõrvaldamiseks esitab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma tööst ja töö tulemustest volikogule ning esitama märkused ja ettepanekud. § 48. Valitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. (2) Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (4) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem, kes kinnitatakse volikogu otsusega. (5) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (6) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (7) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (8) Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. § 49. Vallavanema ülesanded (1) Vallavanem: 1) korraldab valitsuse tööd ja istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja volikogu poolt antud pädevuses; 3) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolikirjata; 8) täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse pandud ülesandeid. § 50. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikud eriarvamused. (6) Volikogu ja vallavalitsuse istungite ning komisjonide protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallamajas tööpäevadel tööajal. (7) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (8) Protokollid peavad olema alla kirjutatud kuuendal päeval pärast istungi toimumist. (9) Istungi juhataja ja protokollija on kohustatud neile esitatud dokumendid viseerima, kusjuures neil on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui nad ei nõustu dokumendi sisuga. Eriarvamuse olemasolu märgitakse allkirja juurde. § 51. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue kooseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 16 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja juhatab seda kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 17 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 52. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valla ametiasutuses reguleerib avalikku teenistust ja omavalitsuse korraldust käsitlevad seadused. (2) Vallavanem, tema abid ja vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 53. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ja vabastamine toimub: 1) seose volituste lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 54. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 2) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 4) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5) hoiab valla vapipitsateid; 6) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 7) kinnitab valla valijate nimekirja; 8) täidab teisi seaduses ja valla põhimääruses pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Alates 1. jaanuarist 2002. a on vallasekretäri asendajal kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ja ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. VIII. KAISMA VALLA KOOSTÖÖ TEISTE OMAVALITSUSÜKSUSTEGA § 55. Koostöövormid (1) Vald võib teiste valdade ja linnadega ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) osaleda omavalitsusüksuste liitudes. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 56. Valla suhted riigiorganitega (1) Vallavolikogu ja -valitsuse ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Vallavolikogu ja -valitsus ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 57. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele teostab õiguskantsler. § 58. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus kuni kümneks tööpäevaks selgituste saamiseks; 3) tunnistada akt kehtetuks, kui see ei ole vastavuses seaduste ja nende alusel täitmiseks antud õigusaktidega. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. X. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 59. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla põhimääruse vastuvõtmise või muutmise otsustab volikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg järgnevate lugemiste vahel peab olema vähemalt neli päeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu määratud päeval.