Hanila Vallavolikogu — Hanila valla põhimäärus — KO, 201, 2645

Määrus kinnitatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Hanila valla põhimääruse eesmärk Hanila valla põhimääruses sätestatakse Hanila Vallavolikogu ja Hanila Vallavalitsuse, vallavolikogu komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Hanila valla omavalitsusorganid (1) Hanila valla omavalitsuse esinduskogu on Hanila Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Hanila valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Hanila valla omavalitsuse täitevorgan on Hanila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mille moodustab volikogu. § 3. Hanila valla sümbolid (1) Hanila valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallavalitsuses. (2) Hanila valla lipp on sinine ristkülik, mille keskosas, 0,5 ühikut ülaservast asub valge rõngasrist läbimõõduga kolm ühikut; selle all 0,5 ühikut lai valge laineline horisontaalvööt, ühe ühiku kaugusel lipu allservast. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 5,5:11 (1:2) ühikut, normaalmõõtmed 82,5×165 cm. (3) Hanila valla vapil on kujutatud sinisel kilbil rõngasristi ja langetatud lainelõikelist varrast, mõlemad hõbedased. (4) Vapi värvideta (must-valgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldika reeglitele. § 4. Hanila valla lipu ja vapi kasutamine (1) Vallalipp heisatakse alaliselt Hanila vallavalitsuse hoonel. Vallalippu võib heisata või kasutada ameti- ja eluruumides. (2) Pidulike sündmuste puhul võib vallavalitsuse korraldusega teha vallalipu heiskamise kohustuslikuks vallavalitsuse hallatavatele asutustele. (3) Vallalipu võib heisata valla avalikel üritustel. (4) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud vallalipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (5) Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu või teise riigi või mõne teise maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadates vasakul Eesti riigilipust või teise riigi lipust ning paremal mõne Eesti maakonna, linna või valla lipust. Vallalipp ei tohi ületada riigilipu või teiste lippude mõõtmeid. (6) Vallalipu nõuetekohase heiskamise või kasutamise eest vastutab ametiisik või füüsiline isik, kes korraldab lipu heiskamist või kasutamist. (7) Kasutamiskõlbmatu lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (8) Hanila valla vappi kasutatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel, dokumentidel ja muudel ametlikel trükistel, autasudel ning meenetel, vallavalitsuse hoonel ja vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel, valla piiritähistel. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 loetlemata juhtudel toimub vallavapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vallavapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus. § 5. Hanila valla aukodanik (1) Hanila valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule Hanila vallale osutatud teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena. Aukodaniku nimetus võidakse anda ka postuumselt. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu. (2) Taotlusi aukodaniku nimetuse andmiseks võivad esitada kõik isikud. Taotlus esitatakse kirjalikult volikogule ning see peab sisaldama aukodanikuks esitatava ees- ja perekonnanime, isikuandmeid (sünniaeg, elukoht, tegevusala jms), taotluse esitamise põhjendust. (3) Aukodanikule väljastatakse Hanila valla aukodaniku tunnistus. Tunnistused numereeritakse ja allkirjastatakse volikogu esimehe ja vallavanema poolt ning sellele pannaks volikogu pitser. § 6. Aunimetus «Maasool» (1) Aunimetuse «Maasool» andmise eesmärk on väärtustada valla kultuuri- ja hariduselu, tunnustada selle edendajaid ning põlistada kultuuri- ja hariduselus asetleidnud tähtsündmusi ja nende elluviijaid. (2) Aunimetus «Maasool» antakse üldjuhul Hanila vallas elavatele füüsilistele isikutele väljapaistvate teenete eest valla kultuuri- või hariduselu edendamisel. Erandjuhtudel võib aunimetuse anda ka mujal elavatele füüsilistele isikutele. (3) Aunimetuse «Maasool» andmise otsustab volikogu. (4) Aunimetuse saajale väljastatakse vastav tunnistus. Aunimetusega kaasneb rahaline preemia, mille konkreetse suuruse otsustab volikogu aunimetuse andmisel, kuid mis ei või olla väiksem kui 2000 krooni. Preemia väljamaksmisel peetakse sellest kinni tulumaks. (5) Taotlusi aunimetuse andmiseks võivad esitada valla rahvamajad, raamatukogud, koolid, valla juriidilised ja füüsilised isikud. Taotlusele võib lisada selgitavaid materjale arvustuste, artiklite, eksperthinnangute, fotode jms näol. (6) Taotluse esitamisel tuleb lähtuda eelkõige vähemalt ühest järgmisest kriteeriumist. 1) aunimetuse kandidaat on käivitanud projekti, mis andis vallale tõhusat materiaalset abi kohaliku kultuuri- või hariduselu edendamiseks; 2) aunimetuse kandidaat on aasta(te) jooksul pannud aluse vallas kultuuri või hariduse püsiväärtuste loomisele, edendamisele või põlistamisele; 3) aunimetuse kandidaat on saavutanud väljaspool koduvalda suure tunnustuse kultuuri- või hariduselu edendajana; 4) aunimetuse kandidaat on vallas kohalike elanike osavõtul korraldanud suurüritusi, mis on leidnud jäädvustamist meedias kultuuriväärtusena. (7) Igal aastal võib välja anda ühe «Maasoola» aunimetuse. (8) Taotlus esitatakse volikogule. Taotluse vaatab läbi vallavalitsus, kes esitab selle omapoolsete arvamustega volikogu haridus- ja kultuurikomisjonile. Haridus- ja kultuurikomisjon vaatab taotlused läbi ja teeb volikogule ettepaneku aunimetuse andmiseks hiljemalt aunimetuse andmise aasta 15. jaanuariks. (9) Aunimetuse «Maasool» tunnistustused numereeritakse ja allkirjastatakse volikogu esimehe ja vallavanema poolt ja sellele pannakse volikogu pitser. (10) Aunimetuse tunnistuse koos rahalise preemiaga annab üldjuhul üle volikogu esimees poolt Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise pidulikul üritusel. § 7. Tänukiri (1) Hanila valla tänukiri antakse füüsilisele või juriidilisele isikule tänuavaldusena Hanila vallale osutatud teenete eest või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (2) Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsus võib tänukirja andmise otsustamise volitada vallavanemale. (3) Vallavalitsus võib sätestada tänukirja andmise täpsema korra. § 8. Vallavanema ametiraha (1) Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. (2) Vallavanema ametiraha on hõbedast valmistatud massiivse ketiga kaelaskantav 46 mm läbimõõduga medaljon, mille esiküljel on keskel ornamenti paigutatud Eesti Vabariigi vapi reljeefne kujutis. Ülalpool vapimärki on tekst LÄÄNEMAA ja allpool vapimärki tekst VALLAVANEM (tähe kõrgus 4,5 mm). Siseringi läbimõõt on 31 mm. Medaljoni äärtel on ornament läbimõõduga 12 mm. Ametiraha medaljoni tagaküljel moodustab ornament rõngasristi, mille keskel asub Eesti Vabariigi sünnipäev (tähe kõrgus 3 mm) 24. II 1918, ornamenti on paigutatud tekst ülalpool poolkaarel EESTI (tähe kõrgus 4 mm) ja allpool poolkaarel VABARIIK (tähe kõrgus 4 mm). Ornamentjoonte paksus on 1,5 mm, ristiteede laius 6 mm. (3) Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on Hanila vallavanemal vallavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem ametiraha üle uuele valitud vallavanemale. (4) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Hanila valla esindusfunktsioonide täitmisel. 2. peatükk VOLIKOGU § 9. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmetele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallavalitsus. § 10. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 11. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuses hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallavalitsuses. Täiendavalt on õigusaktid kättesaadavad Virtsu, Vatla ja Kõmsi raamatukogus. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas ja valla infolehes. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab vallavalitsus. Otsus tehakse teatavaks otsuse koopia üleandmise või saatmise teel. § 12. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (3) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (4) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele või antakse avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (5) Arupärimisel tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. (6) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavalitsus. 3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 13. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu eelnõude menetlemist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7) täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. § 14. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (3) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine toimub järgmiselt: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale volikogu liikme või volikogu fraktsiooni esindaja ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (5) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (6) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb hääletussedeli valimiskasti. (8) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastava lahtri. (9) Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse volikogu liikmete nimekirja vastav märkus. (10) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (11) Hääletamistulemuste kohta koostab valla valimiskomisjon protokolli, millel kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (12) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega, mis jõustub allakirjutamisel. (13) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (14) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. Kui volikogu ei otsusta teisiti, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustakse kohe. (15) Kui volikogu esimees astub tagasi oma ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe erakorralised valimised. § 15. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (2) Volikogu aseesimehe valimise korraldab volikogu istungi juhataja ja viib läbi valla valimiskomisjon volikogu esimehe valimiste korra kohaselt. (3) Kui volikogu aseesimees astub tagasi oma ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu aseesimehe erakorralised valimised. § 16. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 17. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Kokkukutsuja kutsub koosoleku kokku ise või esitab komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni koosolekule kutsutavate isikute nimekirja vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumise päeva vallavalitsusele, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakord, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavalitsusele. Protokolle säilitatakse vallavalitsuses ning on kättesaadavad tutvumiseks igaühele. § 18. Komisjoni pädevus (1) Komisjon vaatab läbi: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud vallavalitsuse õigusaktide eelnõud või muud dokumendid või materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks; 4) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 6) teha vallavalitsusele ettepanekuid vallavalitsuse õigusakti eelnõu algatamiseks; 7) kontrollida vajadusel volikogu määruste ja otsuste täitmist; 8) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 19. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kümne päeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Komisjonile läbivaatamiseks edastatud avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele või vallavanemale, kui see oli vallavanema poolt läbivaatamiseks esitatud. Otse komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. (4) Komisjoni otsused valla õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud. § 20. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole kolmel korral järjest suutnud pidada otsustusvõimelist koosolekut. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 21. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab põhimääruse §-s 16 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. (2) Kontrollimised viiakse läbi revisjonikomisjoni tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (3) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostav revisjonikomisjoni liige võib vajadusel kooskõlastatult vallavanemaga kaasata vallavalitsuse hallatava asutuse kontrollimisele vallavalitsuse ametnikke. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (5) Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (6) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. (7) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. § 22. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. (4) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale, nimetatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid istungi päevakorra kohta. § 23. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuses. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kui volikogu ei otsusta teisiti. § 24. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema vallavalitsuses ja valla koduleheküljel välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallavalitsusse. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallavalitsuses kättesaadavad hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. (4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 29. (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) komisjonid ja fraktsioonid. § 25. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (6) Kui samas päevakorrapunktis on esitatud kaks või enam eelnõud, pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele. Vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele ja kui ka teistkordsel hääletusel saavad eelnõud võrdselt hääli, langevad eelnõud menetlusest välja. Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 26. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Valmistulemused vormistatakse volikogu otsusega. § 27. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kolmele küsimusele ning kolmele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 9) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 10) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega; 11) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavanemal, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. § 28. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Volikogu istungit protokollib volikogu määratud volikogu liige või vallasekretär. Kui volikogu istungit protokollib volikogu liige, makstakse talle protokollimise eest rahalist hüvitist volikogu määratud ulatuses. (2) Protokollid pannakse vallavalitsuses tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta. (4) Istung võidakse helisalvestada, salvestust säilitatakse kuus kuud. § 29. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Komisjonile esitatud volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kümne päeva jooksul saabumisest. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallavalitsusse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. (5) Eelnõule lisatakse esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. 4. peatükk VALLAVALITSUS § 30. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. (3) Vallavanema valib volikogu. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. § 31. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Hanila valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, liikmete arvu ja koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 8) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad; 9) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse abiteenistujatega ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 11) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem, mõlema äraolekul aga vallavanema poolt käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige. Käskkirjas võib vallavanem ära määrata asendajale antavate volituste ulatuse. (3) Vallavanemale antakse puhkust, makstakse puhkusetasu ja puhkusetoetust avaliku teenistuse seaduses ametnikele ettenähtud korras ja tingimustel. Vallavanem lubatakse puhkusele kooskõlastatult volikogu esimehega vallavalitsuse otsuse alusel. § 32. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (3) Vallavanemakandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale volikogu liikme või volikogu fraktsiooni esindaja ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ning esitab 15 minuti jooksul tegevuskava vallavanemana pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kaks küsimust. (4) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb hääletussedeli valimiskasti. (8) Kui vallavanemakandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastava lahtri. (9) Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse volikogu liikmete nimekirja vastav märkus. (10) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (11) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millel kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (12) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (13) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (14) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 33. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavalitsuse struktuuri, liikmete arvu ja liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. (2) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmed nimekirjana. (3) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. § 34. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. § 35. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõud peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele, olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. (2) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallavalitsuses hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on vallavalitsuse õigusaktid kättesaadavad Virtsu, Kõmsi ja Vatla raamatukogus. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. Vallavalitsuse korralduste teatavakstegemist korraldab vallavalitsus. § 36. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. (2) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ning istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (4) Vallavalitsuse istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. § 37. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Vallavalitsuse kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema vallavalitsuse liikmetele teatavaks tehtud vähemalt 48 tundi enne istungi algust. Lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsub vallavanem istungile vastava küsimuse lahendamiseks vajalikud isikud. (2) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendavat isikut. (3) Vallavalitsuse istungi päevakorra projekt koos õigusaktide eelnõude ja muude vajalike materjalidega on vallasekretäri juures kättesaadavad hiljemalt 24 tundi enne istungi algust. § 38. Vallavalitsuse istungi läbiviimine ja hääletamine (1) Istungi avab ja seda juhatab vallavanem või tema asendaja. (2) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. Enne päevakorra kinnitamist võib istungi juhataja või vallavalitsuse liikme ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata või juurde lisada. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. (3) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu tutvustamisega. Järgneb küsimuste esitamine ettekandjale, seejärel sõnavõtud ja repliigid. Istungi juhataja võib määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse. (4) Kui päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja küsimustele vastamisest. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (5) Muudatusettepanekud õigusakti eelnõule paneb istungi juhataja hääletamisele nende laekumise järjekorras. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enam poolthääli saanud ettepanek. (6) Kui samas päevakorrapunktis on esitatud kaks või enam eelnõud, pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele. Vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) vallavalitsuse menetlusest välja. Juhul kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele ja kui ka teistkordsel hääletusel saavad eelnõud võrdselt hääli, langevad eelnõud menetlusest välja. Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. § 39. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Istungit protokollib vallasekretär või teda asendav isik. (2) Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Vallavalitsuse liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. (3) Vallavalitsuse istungi protokollile lisatakse vastuvõetud korralduste ja määruste originaalid. Protokollid säilitatakse vallavalitsuses. § 40. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks ajutisi komisjone. (2) Komisjoni ülesanded ja tegutsemise tähtaeg määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (3) Komisjoni koosseisu, sealhulgas komisjoni esimehe, kinnitab vallavalitsus. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osas vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. (5) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimesid, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (7) Komisjoni koosoleku protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavalitsusele. Protokollid avalikustatakse vallavalitsuses hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut. 5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 41. Valla arengukava (1) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus. (2) Arengukava eelnõu avalikustatakse vallavalitsuses. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus maakonna ajalehes. (3) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt kolm nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. (4) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ette nähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. § 42. Valla eelarve (1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarve projekt avalikustatakse vallavalitsuses. (3) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse §-s 11 sätestatud korras. § 43. Valla eelarve koostamine ja vastuvõtmine (1) Valla eelarve projekti koostab vallavalitsus arvestades valla arengukava ja vallavalitsuse hallatavate asutuste taotlusi. Valminud eelarve projekti vaatavad läbi volikogu komisjonid. Komisjonide seisukohti arvesse võttes esitab vallavalitsus eelarve projekti koos seaduses ettenähtud lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Vallavalitsuse poolt volikogule esitatud valla eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (3) Pärast eelarve projekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võetakse volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. (4) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise algatamise ettepaneku võivad teha vallavalitsus, volikogu komisjon, volikogu fraktsioon või vähemalt 1/3 volikogu liikmetest. (5) Volikogu võib kehtestada eelarve menetlemise täpsema korra. § 44. Vallavara (1) Hanila valla munitsipaalomandiks on Hanila valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse volikogu kehtestatud vallavaraeeskirjas. § 45. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ette nähtud ulatuses sõlmida Hanila valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras. § 46. Koormis (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus. 6. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS § 47. Ametiasutus (1) Valla ametiasutusteks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutus täidab seadusest tulenevaid ning volikogu ja vallavalitsuse pandud ülesandeid. (3) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Hanila valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. § 48. Ametiasutuse hallatav asutus (1) Valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on valla asutus, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest ja mille ülesandeks on teenuste osutamine. Hallatav asutus ei ole juriidiline isik. (2) Hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamise või lõpetamise otsustab volikogu. (3) Hallatav asutus tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitamine ja muutmine toimub volikogu sätestatud korras. § 49. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema ametiisikute ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Teenistuslikku järelevalvet teostavad vallavalitsuse ametnikud, kellele vallavalitsus on selle teostamise ülesandeks teinud. Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ning hindab juhtimis- ja kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (3) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda omavalitsusteenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. § 50. Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused (välja arvatud teenistusaastate eest lisatasu saamise õigus). (2) Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise või vanuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutuses vähemalt viimased viis aastat. (3) Käesolevas paragrahvi lõikes 2 sätestatud toetust makstakse vallavalitsuse reservfondist. § 51. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretär täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 7. peatükk VÄLISSUHTED § 52. Välissuhted (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu volitatud isik. (3) Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu sellekohase otsuse alusel. (4) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (5) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. 8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 53. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 54. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks järgmised Hanila Vallavolikogu määrused ja otsused: 1) 26. septembri 2000. a määruse nr 21 «Hanila valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine» (KO 2000, 86, 1224) punkt 1; 2) 7. veebruari 1995. a määrus nr 18 «Hanila valla vapi ja lipu standardi ning kasutamise korra kehtestamine»; 3) 27. augusti 1996. a otsus nr 157 «Hanila valla aukodaniku statuudi kehtestamine»; 4) 29. oktoobri 1996. a määrus nr 1 «Vallavolikogu isikuvalimiste korra kehtestamine»; 5) 23. detsembri 1997. a otsus nr 93 «Aunimetuse «Maasool» statuudi kehtestamine»; 6) 20. märtsi 2001. a määrus nr 39 «Hanila vallavanema statuudi kinnitamine». § 55. Põhimääruse jõustumine Määrus jõustub 15. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Kalju HALLIK