Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seadus

Riigikogu liikme palk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega määratud vastava koefitsiendi korrutis.

[Kehtetu]

Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 6.

Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 5,5.

Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 5.

Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 4,5.

Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 4,0.

Riigikogu liikme ametipalga väljamaksmisel arvestatakse tegelikust tööst osavõttu Riigikogu töökorra seaduses sätestatud korras.

Statistikaamet esitab Riigikogu Kantseleile iga aasta 26. veebruariks eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga suuruse, mille alusel arvutatakse Riigikogu liikme palk jooksva aasta 1. märtsist järgnevaks 12 kuuks.

Riigikogu liikmetele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras.

Väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohalikke omavalitsusüksusi elavad Riigikogu liikmed kindlustatakse vajaduse korral elamispinnaga Riigikogu juhatuse kehtestatud ulatuses ja korras.

Parlamendipension on käesoleva seaduse alusel Ülemnõukogu XII koosseisu ja VII, VIII ning IX Riigikogu liikmele või toitjakaotuspensionina tema perekonnaliikmele määratav ja makstav riiklik pension.

Parlamendipensionid on

1) parlamendiliikme vanaduspension;

2) parlamendiliikme töövõimetuspension;

3) toitjakaotuspension parlamendiliikme perekonnaliikmele.

Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on Riigikogu liikmel, kes on jõudnud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud parlamendiliikme vanaduspensioni ikka, tingimusel, et tal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž ja ta on olnud Riigikogu liige ühes või enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat.

Riigikogu liikme volituste peatumisel tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks võrdsustatakse tema töötamise aeg peaministri või ministrina Riigikogu liikmena töötamise ajaga.

Pensionistaaži arvestatakse teistes riiklikke pensione käsitlevates seadustes sätestatud korras.

Parlamendiliikme vanaduspensioni suuruseks on Riigikogu liikmel, kes on töötanud Riigikogu liikmena

1) vähemalt 3 aastat – 40% Riigikogu liikme ametipalgast;

2) vähemalt 6 aastat – 60% Riigikogu liikme ametipalgast;

3) vähemalt 9 aastat – 75% Riigikogu liikme ametipalgast.

Parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta

1) töötamise ajal Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehena või liikmena, kohtunikuna, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina või Eesti Panga presidendina;

2) ajal, millal Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk.

Isikul, kes Riigikogu liikmena töötamise ajal kaotas püsiva töövõime täielikult või osaliselt, on õigus parlamendiliikme töövõimetuspensionile, sõltumata tema vanusest, pensionistaažist.

Püsiva töövõime kaotamise aeg, põhjus, kestus ja töövõime kaotuse protsent määratakse kindlaks riikliku pensionikindlustuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) sätestatud korras.

Kui püsiva töövõime kaotanud Riigikogu liikmel on samal ajal õigus parlamendiliikme vanaduspensionile, määratakse talle tema soovil kas parlamendiliikme töövõimetuspension või vanaduspension.

Parlamendiliikme töövõimetuspensioni suurus on

1) täieliku töövõimetuse korral – 70% Riigikogu liikme ametipalgast;

2) osalise töövõimetuse korral – töövõime kaotuse protsendile vastav protsent käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud pensionist.

Riigikogu liikmele, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40, töövõimetuse pensioni ei määrata.

Parlamendiliikme töövõimetuspensioni ei maksta Riigikogu liikmena töötamise ajal ja ajal, millal Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk.

Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele. Ülalpeetavateks perekonnaliikmeteks loetakse isikuid, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni teiste riiklikke pensione sätestavate seaduste alusel.

Toitjakaotuspension on 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast iga töövõimetu perekonnaliikme kohta, kuid kogusummas mitte rohkem kui parlamendiliikme ametipalk.

Pensioni arvutamisel aluseks olnud Riigikogu liikme ametipalga muutmise korral arvutatakse pension ümber.

Riigikogu liikmele, kellel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse üks pension tema valikul.

Avaldus pensioni taotlemiseks esitatakse Riigikogu Kantseleile, kes vormistab dokumendid 10 päeva jooksul pärast taotluse laekumist ning väljastab pensionitunnistuse.

Pensioni arvutamine, ümberarvutamine ja väljamaksmine toimub Riigikogu Kantselei kaudu.

Parlamendipensione makstakse riigieelarvest.

Käesolevas seaduses käsitlemata juhtudel rakendatakse teisi riiklikke pensione sätestavaid seadusi.

Riigikogu liikme volituste lõppemisel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 261 sätestatud juhul, säilitatakse talle hüvitisena Riigikogu liikme ametipalk vastavalt tema poolt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajale, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.

Riigikogu liikmena järjest ühe aasta või kauem töötanud isikule säilitatakse Riigikogu liikme volituste lõppemisel hüvitisena Riigikogu liikme ametipalk kuueks kuuks.

Riigikogu liikme tagasiastumisel säilitatakse talle hüvitisena kolme kuu ametipalk, kui ta on töötanud Riigikogu liikmena üle ühe aasta.

Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile tekib isikul, kes vastab käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimustele, kui ta on jõudnud riigis üldiselt kehtestatud vanaduspensioni ikka või kui tal Riigikogu liikme volituste lõppemise ajaks puudub sellest kuni kaks aastat.

Käesolev seadus ei laiene Riigikogu liikmele, kelle volitused lõpetatakse ennetähtaegselt teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

Käesolev seadus laieneb neile Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu liikmetele, kelle volitused kestavad kuni Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni ja kes on osa võtnud vähemalt pooltest nimetatud koosseisu täiskogu istungitest. Istungitest osavõtu nõuet ei kohaldata Ülemnõukogu esimehe, peaministri ega ministri suhtes nende volituste ajal.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest IX või järgnevate Riigikogude liikmeks, säilib õigus parlamendiliikme vanaduspensionile enne IX Riigikogu volituste algust kehtinud tingimustel ja suuruses (§-d 14, 26 ja 27).

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmele laienevad ka käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ja IX Riigikogu volituste alguspäeval jõustunud tingimused.

Isikule, kes IX Riigikogu volituste alguspäeval töötas käesoleva seaduse §-s 15 tähendatud ametikohal ja kellele maksti samal ajal parlamendiliikme vanaduspensioni, jätkatakse samal ametikohal edasitöötamisel parlamendiliikme vanaduspensioni maksmist.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ja VII, VIII ning IX Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest järgnevate Riigikogude liikmeks, ei liideta tema töötamise aega järgnevate Riigikogude liikmena parlamendiliikme vanaduspensioniõigust andva töötamise aja hulka.

Käesoleva seaduse kohaldamisega seonduvad küsimused lahendab Riigikogu Kantselei.

Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist.