Iisaku Vallavolikogu — Iisaku valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 34, 524

Aluseks võttes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punkti 9, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Iisaku valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Iisaku Vallavolikogu 7. mai 1998. a määrus nr 16 «Iisaku valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Priit PALMET Lisa Kinnitatud Iisaku Vallavolikogu 23. märtsi 2000. a määrusega nr 53 IISAKU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse mõiste Iisaku valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Iisaku valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla omavalitsuse mõiste Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadusest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. Kohalikku omavalitsust vallas teostavad vahetu demokraatia vormis valla elanikud ja valla omavalitsusorganid. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühele seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. valla elanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste jagamine, otsustamine ja lahendamine soodsamatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. Valitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ja õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve; 6.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus Valla ülesanne on korraldada vallas: 7.1. Sotsiaalabi ja teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 7.2. Koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja huvialakooli, raamatukogu, rahvamaja, turva- ja hooldekodu, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omandis. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest; 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald järgmisi kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis talle on pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 7.4. Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust; 7.5. Seadusega pandud riiklikke kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmist, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu (volikogu esimees), vallavalitsus, vallavanem ning vallasekretär. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 12. Vallal on õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 12.3. Lepingud kinnitab volikogu. 13. Valla vapp ja lipp Iisaku vallal on oma vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele. 13.1. Valla vapiks on rohelisel kilbil hõbedane alt sakkhambuline palk. Selle kohal kaks ja all üks kuldne istuv orav. 13.2. Valla vappi kasutatakse: 13.2.1. vallavolikogu, vallavalitsuse, valla kantselei pitsatitel ja dokumentidel; 13.2.2. Iisaku valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ümbrikel ning muudel ametlikel trükistel; 13.2.3. vallavalitsuse hoonel, valla piiritähistel; 13.2.4. juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 13.3. Valla lipuks (edaspidi vallalipp) on ruudukujuline vapilipp. Lipu normaalsuurus on 105 × 105 cm. 13.4. Vallalipp heisatakse: 13.4.1. alaliselt vallavalitsuse hoone ees asuvas lipumastis; 13.4.2. kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub vallalipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust; 13.4.3. vallalipu valmistamine ja tellimine toimub üksnes vallavalitsuse loal; 13.4.4. Iisaku valla nime ja visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 16. Valla piir ja administratiivkeskus 16.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. 16.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 16.3. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja maa-ametiga. 16.4. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse poolt volikogu määrusega sätestatud korras. 16.5. Valla administratiivkeskus asub Iisaku alevikus. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 17. Vallaelanik 17.1. Vallaelanik on isik, kellel on isikuregistri järgi alaline elukoht Iisaku vallas, isikuregistrit peab vallavalitsus. 17.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse valimise seadusele. II. VOLIKOGU 18. Volikogu moodustamine 18.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 18.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 18.3. Volikogus peab olema vähemalt üksteist liiget. 18.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 19. Volikogu liige 19.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 19.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 19.3. Volikogu esimehe ja tema asendaja ametikoht on volikogu otsuse alusel palgaline. 19.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sh transpordikulud) ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 19.5. Volikogu liikmel on õigus siseneda munitsipaalettevõtetesse ja -asutustesse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju. 19.6. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannete täitmisel tasuta külastada munitsipaalettevõtete ja -asutuste avalikke tasulisi üritusi volikogu poolt kehtestatud korras. 19.7. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 19.8. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarselt vastutust tekitatud kahju eest. 19.9. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid kirjaliku eriarvamuse volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta. 19.10. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava otsuse või määrusega. 19.11. Volikogu liikmed ei osale hääletamisel küsimustes, mis puudutavad tulundusettevõtteid, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on. 19.12. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi lähedasi. 20. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 20.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 20.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 20.1.2. tagasiastumisega; 20.1.3. kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud valla hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 20.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 20.1.5. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus või ka karistus vabadusekaotuseta, v.a rahatrahv; 20.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 20.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 20.1.8. tema surmaga. 20.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri või volikogu sekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 20.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 20.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 20.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituse lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 21. Volikogu liikme volituste peatumine 21.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 21.1.1. nimetamisega Vabariigi Presidendiks, Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega antud vallavalitsuse liikmeks; 21.1.2. nimetamisega prokuröriks; 21.1.3. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 21.1.4. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 21.1.5. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 21.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri või volikogu sekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 21.3. Volitused peatuvad alates vastava õigusakti jõustumise momendist. 21.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 22. Volikogu asendusliige 22.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 22.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 23. Asendusliikme volituste lõppemine 23.1. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. 23.2. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. 23.3. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 24. Volikogu pädevus 24.1. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 24.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 24.3. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 24.4. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 25. Volikogu ainupädevus 25.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 25.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 25.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 25.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 25.1.4. koormiste määramine; 25.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 25.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 25.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 25.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 25.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 25.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 25.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 25.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 25.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 25.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 25.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 25.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 25.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 25.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 25.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 25.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 25.1.21. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimehele hüvituse määramine; 25.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 25.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 25.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25.1.26. kohtukaasistujate valimine; 25.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 25.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 25.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 25.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 25.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 25.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 25.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 25.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 25.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 25.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 25.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 26. Volikogu struktuur 26.1. Vallavolikogu moodustab volikogu liikmete hulgast valitud revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse probleemvaldkonniti. 26.2. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. 27. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 27.1. Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist, vallavalitsuse ruumides asuval stendil. 27.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 27.3. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 27.4. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. 27.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides asuval stendil, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 27.6. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 27.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 27.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 27.9. Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. 27.10. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri või volikogu sekretäri juures volikogu poolt kehtestatud korras. 27.11. Elanike registris olevad andmed on üksikisikule kättesaadavad ainult vallavanema või vallasekretäri loal kirjaliku avalduse alusel. 27.12. Riigiasutustele on elanike registris olevad andmed kättesaadavad kirja alusel. 27.13. Ettevõtetele, seltsidele, erakondadele, kodanike ühendustele ja muudele juriidilistele isikutele on elanike registri andmed kättesaadavad vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. 27.14. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 28. Õigusaktide täitmise kontroll 28.1. Volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse registrit peab vallasekretär. 28.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 29. Tööandja kohustus vallavolikogu liikme ees 29.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 29.2. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikest töövabadest päevadest tööandjale teatama kaks tööpäeva varem. 30. Volikogu liikme õigus saada teavet 30.1. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet ühe kuu jooksul arvates kirjaliku taotluse esitamisest, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vastava korra kehtestab volikogu. III. VALITSUS 31. Valitsuse mõiste Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. 32. Vallavanema valimine 32.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 32.2. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu reglemendile kuni kolmeks aastaks kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 32.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 32.4. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 32.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus kümne minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 32.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 32.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 33. Vallavalitsuse moodustamine 33.1. Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada valitsus. 33.2. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 33.3. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 33.4. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul korraga täies koosseisus. 33.5. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 33.6. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 33.7. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 34. Valitsuse volituste tähtaeg 34.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 34.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 34.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 34.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 34.5. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem või abivallavanema puudumisel vanim valitsuse liige. 34.6. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni. 34.7. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 34.8. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 34.9. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. 35. Vallavalitsuse pädevus 35.1. Vallavalitsus: 35.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 35.1.2. organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid ja korraldab eelarve ning volikogu otsuste täitmist; 35.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu otsusega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele ja mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 35.1.4. esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus. 35.2. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra. 35.3. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastu võetud ebaseadusliku otsuse või määruse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 35.4. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, munitsipaalasutuste ja ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab valitsus. 36. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 36.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 36.2. Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ning tühistada. 36.3. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 36.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastu võetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 36.5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 36.6. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 37. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja nende jõustumine 37.1. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile samas korras volikogu määrustega. 37.2. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks ei avalikustata. 37.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 37.4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, jõustuvad määrused kolmandal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. Riigi Teatajas avaldamiseks saadetud määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teataja elektroonilise andmekogu vastava numbri ilmumist. 37.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 37.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 38. Õigusaktide algatamise õigus 38.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 38.2. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 38.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 38.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 38.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses, mille arutelust ka talle teatatakse. 39. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 39.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 39.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates. 39.3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. 39.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 39.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 39.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 40. Vallavara 40.1. Vallavara on Iisaku vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning varalised õigused ja kohustused. 40.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. 40.3. Vallavara kohta peetakse arvestust vallavolikogu määrusega sätestatud korras. 40.4. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise aluseks on vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord Iisaku vallas. 41. Majandustegevus 41.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus. 41.2. Volikogu otsustab valla asutuste tegevuse lõpetamise või aktsiate arvu muutuse ja kinnitab või muudab põhimääruse. 41.3. Mainitud asutuste nõukogu liikmed nimetab vallavalitsus, samuti teostab muid asutaja või aktsionäri õigusi, nõukogu puudumisel nimetab ka juhatuse liikmed. 41.4. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 41.5. Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes ettevõtteis, organisatsioonides ning fondides otsustab volikogu. 41.6. Valla asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 42. Maksud ja koormised 42.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 42.2. Vallavolikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid teostama töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 43. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 43.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. 43.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus põhimääruses sätestatud korras. 43.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 43.4. Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 43.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 44. Valla eelarve 44.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta (1. jaanuar – 31. detsember) tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 44.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 44.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 45. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 45.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras arvestades valla arengukava. 45.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib neis ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 45.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast. 45.4. Eelarve täitmise aruande kinnitamine: 45.4.1. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab alates 1. jaanuarist 2001. a olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 45.4.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. VI. TÖÖKORRALDUS 46. Volikogu töökorraldus 46.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 46.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab volikogu ja vallavalitsuse kantselei, komisjonide tehnilise teenindamise volikogu ja vallavalitsuse spetsialistid. 47. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 48. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 49. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord 49.1. Volikogu esimehe valimine. 49.2. Volikogu aseesimehe valimine. 49.3. Senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. 49.4. Uue vallavanema valimine. 49.5. Revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine. 49.6. Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine. 49.7. Uute komisjonide esimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. 50. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 50.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 50.2. esindab Iisaku valda ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 50.3. kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele ja otsustele, istungi protokollile ning teistele volikogu dokumentidele; 50.4. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid; 50.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 50.6. valmistab ette koos vallavalitsusega määruste ja otsuste projektid; 50.7. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 50.8. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 50.9. esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra; 50.10. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg. 51. Volikogu esimehe valimine 51.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpeb, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 51.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni kümneminutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist loosiga. 51.3. Volikogu esimehe kandidaadile võib esitada iga volikogu liige kuni kaks küsimust. Küsimuste esitamiseks ja nendele vastamiseks antakse aega kuni 30 minutit. 51.4. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 51.5. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 51.6. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. 51.7. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 51.8. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 51.9. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. 51.10. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 52. Volikogu esimehe asendamine 52.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 52.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest volikogu vanim liige. 53. Volikogu kokkukutsumine 53.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. 53.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 53.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 53.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu erakorralise istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni, fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 54. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus volikogu istungil on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal, osavallal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. 55. Küsimuste arutelu volikogus 55.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 55.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 55.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 55.4. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 55.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 55.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 55.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus. 55.8. Volikogu istungist võivad osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 56. Hääletamine volikogus 56.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 56.2. Hääletamine volikogus on avalik. 56.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 56.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 56.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 25.1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 seadusega ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 57. Umbusaldusmenetlus volikogus 57.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 57.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega ja toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. 57.3. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 57.4. Umbusalduse avaldamise küsimus võetakse istungi päevakorda eraldi hääletamisega. Kui antud küsimuses saavutati poolthäälteenamus, toimuvad nimetatud küsimuse arutelu ning hääletamisprotseduurid sellele järgneval korralisel istungil. 58. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 58.1. Volikogu poolt volitused saanud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 58.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogses korras. 58.3. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja kuulub hääletamisele. 59. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 60. Fraktsioonid 60.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 60.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 60.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest volikogu ja valla kantselei. 60.4. Fraktsiooni õigused kehtestatakse reglemendiga. 61. Volikogu komisjonid 61.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjonide liikmed kinnitab volikogu komisjonide esimeeste ettepanekul. Komisjonide arvu määrab volikogu. 61.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuse projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 61.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja reglement kinnitatakse volikogu otsusega. 61.4. Komisjoni likvideerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni või volikogu ettepanekul. 61.5. Komisjoni liikmeid võib valida vallaelanike hulgast. 61.6. Komisjoni koosseis valitakse komisjoni esimehe poolt esitatud kandidaatide seast. 62. Komisjoni töökord 62.1. Komisjoni istungi toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust. 62.2. Etteantud päevakorras olevad otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega või häälte võrdsustumisel esimehe häälega. 62.3. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 62.4. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuse projektid võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega või häälte võrdsustumisel esimehe häälega. 62.5. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 62.6. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 62.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 63. Komisjoni esimees 63.1. Komisjoni esimees: 63.1.1. juhib komisjoni tööd; 63.1.2. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projektid; 63.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 63.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele; 63.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 63.3. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 63.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 63.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema, kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 64. Revisjonikomisjon 64.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 64.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 64.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 64.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 64.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 64.3.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 64.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 64.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 64.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 64.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis- vastuvõtmisakti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 64.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 64.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 64.8. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord sätestatakse volikogu reglemendiga. 65. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 65.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 65.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 65.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja ja komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 65.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 65.5. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 65.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 66. Valitsuse töö korraldamine 66.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 66.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 66.3. Vallavalitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 66.4. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 66.5. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallateenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 66.6. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 67. Valitsuse istungi töökord 67.1. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa pool valitsuse koosseisust. 67.2. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 67.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 67.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 67.5. Vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 68. Valitsuse otsustusvõimetus Kui vallavalitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu, võib volikogu võtta vastu määruse või otsuse ilma selle eelneva aruteluta valitsuses, põhimääruses ja reglemendis ettenähtud korras. Volikogu istungist ja selle päevakorras olevast määruse või otsuse projektist informeeritakse eelnevalt kõiki kohalolevaid valitsuse liikmeid. 69. Vallavanema ülesanded Vallavanem 69.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 69.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 69.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 69.4. kirjutab alla vallavalitsuste määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 69.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 69.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 69.7. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks munitsipaalettevõtete juhi kandidaadid; 69.8. kinnitab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 69.9. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta; 69.10. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 69.11. täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu ning valitsuse pandud ülesandeid. 70. Vallavanema asendamine 70.1. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavalitsus käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 70.2. Kui vallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige. 71. Istungi ja koosoleku protokoll 71.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. 71.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 71.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 71.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 71.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 71.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele volikogu kantseleis tööpäeva ulatuses. 71.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis tööpäeva ulatuses. 71.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 71.9. Protokollid peavad olema alla kirjutatud kuue päeva jooksul pärast istungi või koosoleku toimumist. 71.10. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 72. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 72.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 72.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 72.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 72.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. VII. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 73. Vallateenistus 73.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused, valla põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste sisekorraeeskirjad ning ametijuhendid. 73.2. Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 74. Valla haldusaparaat 74.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. 74.2. Valla haldusaparaati kuuluvad valla asutused ning teenistujad. 75. Teenistusse võtmine 75.1. Vallaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. 75.2. Vallaametniku nimetab ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. 75.3. Konkursi alusel tööle võtmisel kinnitab konkursitulemused vallavalitsus. 75.4. Vallaasutuse juhi teenistusse võtmine toimub vallavanema käskkirja alusel. 75.5. Vallaasutuse juhil on õigus sõlmida töölepinguid. 76. Vallasekretär 76.1. Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust. 76.2. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 76.3. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 76.4. Vallasekretär: 76.4.1. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 76.4.2. korraldab volikogu ning vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 76.4.3. esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta; 76.4.4. hoiab valla vapipitsatit; 76.4.5. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 76.4.6. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 76.4.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 76.4.8. kinnitab valijate nimekirja; 76.4.9. teeb notariaaltoiminguid vastavalt seadusele; 76.4.10. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 76.5. Vallasekretäri asendamise aluseks on vallavanema käskkiri. 76.6. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu. 76.7. Saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates. 77. Valla kantselei 77.1. Valla kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 77.2. Valla kantselei juht on vallasekretär. 78. Valla kantselei ülesanded 78.1. valla kantselei: kogub vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 78.2. tagab volikogu ja -valitsuse protokollilise teenindamise; 78.3. vormistab vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 78.4. esitab need allakirjutamiseks; 78.5. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 78.6. tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt korrale; 78.7. tagab posti vastuvõtmise, registreerimise, süstematiseerimise ja edastamise adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilitamise; 78.8. teostab vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetust, tõendite ja õiendite väljaandmist; 78.9. peab valla registrit; 78.10. teostab passitööga seonduvat, sõjaväearvestust, perekonnaseisualast tööd; 78.11. koostab valla kantselei pädevuses olevaid statistilisi aruandeid ja tagab nende esitamise nõutavaks tähtajaks ning tegeleb kaadritööga. 79. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid 79.1. Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 79.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 79.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 79.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 79.2. Hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 79.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 79.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. VIII. OSAVALD 80. Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus 80.1. Osavalla moodustamise, tema piiride ja nime muutmise võivad algatada: 80.1.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 80.1.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku vallaelanikku; 80.1.3. vallavalitsus. 81. Osavalla põhikiri Osavalla põhikirjas sätestatakse: 81.1. osavalla piiride kirjeldus; 81.2. osavalla valitsuse moodustamise kord; 81.3. osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituse tähtaeg ei tohi ületada antud valla volikogu volituste tähtaega; 81.4. osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla eelarvelised vahendid; 81.5. osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 82. Osavalla moodustamine Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimustes elanike küsitluse. 83. Osavalla õiguslik seisund 83.1. Osavalla valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. 83.2. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 83.3. Korraldustele kirjutab alla osavalla vanem. 83.4. Osavalla vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem. Kõik korraldused ja käskkirjad tuleb anda vallavanemale enne nende jõustumist. 83.5. Vallavanemal on õigus oma käskkirjaga peatada osavalla korralduste ja käskkirjade jõustumine kuni järgmise valitsuse istungini, mis kas jõustab, tühistab, muudab osavalla korralduse või lükkab jõustumise edasi. 84. Osavalla tagatised Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. 85. Külavanem 85.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 85.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 85.3. Külavanema volituse kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 85.4. Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 85.5. Külavanemal on õigus nõuandva sõnaõigusega osa võtta volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest antud küla puudutavates küsimustes. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 86. Koostöövormid 86.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 86.1.1. tegutseda ühiselt; 86.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 86.1.3. moodustada omavalitsusüksuste liite. 86.2. Lõikes 1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 86.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. X. LÕPPSÄTTED 87. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 87.1. Põhimääruse võtab vastu ja muudab vallavolikogu. 87.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või temas tehtud muudatused võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 87.3. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval.