Kasepää Vallavolikogu — Kasepää valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 200, 2642

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5, Kasepää Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kasepää valla ehitusmäärus vastavalt lisale 1. 2. Tunnistada kehtetuks Kasepää (endine Raja) Vallavolikogu 30. septembri 1996. a määrus nr 11 «Raja valla ehitusmääruse kinnitamine». 3. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja Kasepää Teatajas. 4. Määrus jõustub 8. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Aivar ANIJAGO Lisa 1 Kinnitatud Kasepää Vallavolikogu 24. novembri 2003. a määrusega nr 18 KASEPÄÄ VALLA EHITUSMÄÄRUS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev ehitusmäärus sätestab Kasepää valla haldusterritooriumil üldiste ehituskasutustingimuste seadmise, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse ning täpsustab ehitus- ja planeerimisseadusega kehtestatud nõuded ehitamise korraldamisel ning kaevetööde korra. 1.2. Projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine Kasepää valla haldusterritooriumil kuulub vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevusse. Ehitusmäärusega lahendamata küsimusi reguleerib vastavalt pädevusele vallavolikogu või vallavalitsus. 2. VALLASISENE ÜLESANNETE JAOTUS 2.1. Kasepää valla ehituspoliitika kujundaja on vallavolikogu. Volikogu ülesanded on: 2.1.1. üld-, detail- ja teemaplaneeringute kehtestamine; 2.1.2. üld-, detail- ja teemaplaneeringute algatamine; 2.1.3. üld- ja teemaplaneeringute lähteseisukohtade kirjalik kooskõlastamine; 2.1.4. detailplaneeringute algatamine ja lähtematerjalide kirjalik kooskõlastamine, kui algatatav planeering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 2.1.5. üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringute vastuvõtmine ja selle avalikustamisest informeerimine; 2.1.6. riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine; 2.1.7. algatatud detailplaneeringust informeerimine, kui on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse. 2.2. Kasepää valla ehituspoliitika elluviija on vallavalitsus. Vallavalitsuse ülesanded on: 2.2.1. üld- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine; 2.2.2. kinnisvara õiguskäibe reguleerimine, kontroll ja registreerimine; 2.2.3. projekteerimistingimuste väljastamine ja avalikustamine; 2.2.4. ehitus-, lammutus- ja kaevelubade väljastamine; 2.2.5. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 2.2.6. ehitus- ja projekteerimistöödega seonduvate ettevõtjate nõuetele vastavuse kontrollimine; 2.2.7. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 2.2.8. ettekirjutuste tegemine (ehitus-keskkonnaspetsialist); 2.2.9. ehitise käigu dokumenteerimisega seonduvate dokumentide säilitamine; 2.2.10. kasutusloa väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse teostamine ja vajadusel pädevate isikute kaasamine; 2.2.11. riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine, ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine (ehitus-keskkonnaspetsialist); 2.2.12. üld- ja detailplaneeringute avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine ning avalikkuse informeerimine; 2.2.13. lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise võimalikkuse üle otsustamine; 2.2.14. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maa kasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust; 2.2.15. planeeringu kavatsustest ja algatatud planeeringutest avalikkuse informeerimine; 2.2.16. planeeringute koostamise lepingute sõlmimine; 2.2.17. üld- või detailplaneeringu alusel katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmine. 3. DETAILPLANEERING 3.1. Juhul kui detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ei ole nõus vallavalitsuse poolt aktsepteeritavatel tingimustel lepingut sõlmima ja kahe nädala jooksul planeeringu algatamisest arvates lepingut sõlmima ei ilmu, on lepingust keeldumisest piisavaks põhjuseks planeeringu algatamise otsuse tühistamine. 3.2. Planeering tuleb vormistada ning esitada vallavalitsusele vastavalt lähteseisukohtades antud tingimustele. 3.3. Miljööväärtuslik ala on ajalooliselt väljakujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku. 3.4. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringuga. 3.5. Detailplaneeringu koostamisel miljööväärtuslikul alal näidatakse selle ala piir, kohustuslikud ja soovituslikud nõuded ehitistele. 3.6. Miljööväärtuslikel aladel on detailplaneering kohustuslik. 4. EHITIS 4.1. Mõisted ja üldsätted 4.1.1. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 4.1.2. Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. 4.1.3. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 4.1.4. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga kuni viie meetrise kõrgusega hoone, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 4.1.5. Ajutine ehitis on ehitis, mis on püstitatud omavalitsuse poolt kehtestatud tähtajaks. 4.1.6. Avaliku otstarbega ehitis on inimeste kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks püstitatud hoone või rajatis. 4.1.7. Kirjalik nõusolek on kohalikult omavalitsuselt saadav nõusolek 20–60 m2 väikeehitise püstitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. 4.1.8. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 4.1.9. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitustööde tegemiseks. 4.1.10. Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kasutuse otstarbele. 4.1.11. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusnormide kohaselt tagamaks ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul. 4.1.12. Hoone projekteerimisel ja väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkrundi omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud päästeamet. 4.1.13. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestavalt. 4.1.14. Ehitise püstitamiseks peab olema kohalikus omavalitsuses registreeritud omanikujärelevalve. 4.1.15. Ehitise kasutamine peab toimuma vastavalt kasutusloas märgitud kasutusotstarbele. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 5.1. Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. 5.2. Kaitseala piires tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada kaitseala valitsejaga. 6. EHITUSPROJEKT 6.1. Projekteerimisõigus on sätestatud ehitusseaduse §-s 41. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusele nr 70. 6.2. Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtestatud detailplaneering või hajaasustuses projekteerimistingimused. 6.3. Projekteerimistingimused on avalikud ja on vaadeldavad Kasepää valla koduleheküljel (www.kasepaa.ee), samuti vallavalitsuse protokollide kaustas vallavalitsuses. 6.4. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetrid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi. 6.5. Vallavalitsusel on õigus määrata ehitise projekteerimisel järgmised arhitektuursed lisatingimused: 6.5.1. juurdepääsuteede rajamisel ja hoonete paigutamisel nõlvadele ei tohi kahjustada olemasolevaid pinnavorme; 6.5.2. hoonete maastikule paigutamise üheks aluseks on maastiku struktuur; 6.5.3. tehnovõrgud ja -rajatised peavad olema võimalikult lühikesed ja eelistatult varjatud. 6.6. Vallavalitsusel on õigus määrata ehitise rajamisele järgmised ehituslikud lisatingimused: 6.6.1. olemasolevate väärtuslike puit- ja kiviehitiste renoveerimisel eelistada looduslikke materjale; 6.6.2. enne 1945. a ehitatud hoonete puhul ei tohi ilma ehitusprojektita muuta aknaraamide laiust ja impostide jaotust. 6.7. Projekteerimistingimustega määratakse asutused, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 6.8. Valla ehitus-keskkonnaspetsialist väljastab projekteerimistingimused 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. 7. VÄIKEEHITISTE EHITAMINE 7.1. Väikeehitis on kuni 60 m 2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 7.2. Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist. 7.3. Väikeehitisele kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb esitada kavandatava hoone põhiplaan ja asendiplaaniline lahendus. 7.4. Väikeehitis ei vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. 7.5. Detailplaneeringukohustusega, tiheasustusega ja miljööväärtusega aladel väikeehitise püstitamisest tuleb vallavalitsust kirjaliku teatisega teavitada viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 7.6. Väikeehitise püstitamisel tuleb arvestada ehitatava hoone sobivust piirnevate hoonetega ja tuleohutuskujasid. 8. AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD 8.1. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. 8.2. Ajutise ehitise püstitamiseks kehtivad samad nõuded kui püsiehitistele. 8.3. Ajutine ehitis püstitatakse valla poolt kehtestatud ajaks. 8.4. Ajutise ehitise ehitamise ala kooskõlastatakse vallavalitsusega. 8.5. Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. 8.6. Kui ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul. 8.7. Kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei ole kõrvaldanud ehitise avariiohtu vallavalitsuse poolt nimetatud tähtajaks, kõrvaldab selle vallavalitsus omaniku kulul. 9. EHITUSJÄRELEVALVE 9.1. Ehitusjärelevalve teostamine kuulub vallavalitsuse pädevusse. 9.2. Ehitusjärelevalve hõlmab: 9.2.1. ehitusprojekti kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine; 9.2.2. ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele; 9.2.3. ehituslubade väljaandmine; 9.2.4. ehitustööde kontrollimine; 9.2.5. ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine nõuetele; 9.2.6. ehitise kasutuslubade väljaandmine; 9.2.7. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 9.2.8. ehitisregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; 9.2.9. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 9.2.10.omanikujärelevalve teostaja kinnitamine. 9.3. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need vallavalitsusele. Tasumäärad kehtestab vallavalitsus. 9.4. Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab vallavalitsus igale ehitisele litsentseeritud järelevalveinseneri. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib jätta järelevalveinseneri määramata. 9.5. Järelevalveinseneril on õigus: 9.5.1. nõuda ehitusobjekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 9.5.2. pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks, teatades sellest ette omanikule vähemalt 24 tundi; 9.5.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 9.5.4. teha vallavalitsusele ettepanek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei täida tema ettekirjutusi; 9.5.5. ehitusprojektide, detailjooniste, tööde kirjelduste ja arvutuste õigsuse ning nende ehituseeskirjadele ja -normidele ja ohutusnõuetele vastavuse eest vastutab nende koostaja, kes autorijärelevalve korras või hoonestaja järelevalve ülesandeid täites kontrollib ehituse projektikohasust, selgitab välja ja tagab ehituse käigus ilmnenud projekti vigade õigeaegse kõrvaldamise ja parandamise. 10. EHITUSLUBA 10.1. Ehitusluba on kinnisasja või võõral maal ehitise omamist võimaldava asjaõiguse omanikule vallavalitsuse poolt antud luba uusehitiste rajamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks selle laiendamise, tehnoloogilise ümberseadistamise, ehituskonstruktsioonide või ruumijaotuse muutmise eesmärgil, samuti ehitise lammutamiseks. 10.2. Ehitusloa saamiseks peab kinnisasja või hoonestusõiguse omanik esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse, taotlusele lisatakse projekt. 10.3. Teisaldatavate kioskite, paviljonide jms, mis ei ole ehitised selle määruse mõistes, projekteerimise ja püstitamise otsustab vallavalitsus. 10.4. Vallavalitsus vastab ehitusloa taotlusele kahekümne päeva jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 10.5. Ehitusluba ei anta, kui: 10.5.1. ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; 10.5.2. ehitusprojekti ei ole koostanud vastava kutsekvalifikatsiooniga (kutseseadus) spetsialist, kellel on erialane kõrgharidus või erialane kolme aastane töökogemus; 10.5.3. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; 10.5.4. kavandatud ehitis rikub keskkonna ilmet või selle arhitektuurilist omapära. 10.6. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud kahe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 10.7. Ehitusprojektile tehakse vajadusel keskkonna- ja ehitusekspertiis. 10.8. Vallavalitsus ja omanik peavad säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu aja jooksul. 10.9. Omanik kannab vastutust kogu ehitusplatsil toimuva tegevuse, samuti keskkonnanõuete täitmise eest ning peab tagama ehitusplatsil ehitiste ja ehitusmaterjalide korrashoiu ning ehitusplatsi ja lähiümbruse ohutuse ja heakorra. 10.10. Ehituskrundil asuv kõrghaljastus tuleb säilitada. Puude mahavõtmine võib toimuda ainult vallavalitsuse loal või korraldusel. 11. VALMINUD EHITISE ÜLEVAATUS, VASTUVÕTMINE 11.1. Ehitise ülevaatust võib korraldada ka ehitise valminud osa või ehitusjärgu kasutuselevõtuks. 11.2. Ehitise ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku taotluse. 11.3. Ehitise ülevaatuse korraldab valla ehitus-keskkonnaspetsialist ehitise omanikuga kokkulepitud ajal. 11.4. Ehitise ülevaatusel osalejad määrab vallavalitsus ehitus-keskkonnaspetsialisti ettepanekul. 11.5. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt, mida säilitatakse valla arhiivis ja ehitise omaniku juures. 12. KASUTUSLUBA 12.1. Ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitisele annab vallavalitsus kasutusloa. 12.2. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. 12.3. Ehitist või selle osa võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada kasutusloas näidatud otstarbel. 12.4. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb vallavalitsuselt saada uus kasutusluba. 12.5. Kui ehitus-keskkonnaspetsialist on tuvastanud, et ehitus ei ole projektikohane või ehitist ei kasutata kasutusloa kohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, peab ehitise omanik tagama ehitus-keskkonnaspetsialisti ettekirjutuste täitmise määratud tähtajaks. Kui ehitise omanik ettekirjutusi ei täida, võib vallavalitsus peatada või tühistada ehitusloa või kasutusloa. Vallavalitsus ennistab ehitusloa või kasutusloa pärast ettekirjutuste täitmist. 13. KAEVAMISLUBA 13.1. Kaevamisluba on vallavalitsuse luba kaevetööde tegemiseks maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamisel või nende avariide likvideerimisel. Avariiliste kaevetööde puhul võib kaevelube väljastada ka ehitus-keskkonnaspetsialist. 13.2. Kaevamisloa saamiseks esitab tööde teostaja vallavalitsusele vormikohase taotluse, lisades sellele asjassepuutuvate ametkondadega kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. Taotluse vormi kehtestab vallavalitsus. 13.3. Kaevamisloa taotluses näidatakse tööde asukoht ja mahud, tööde kestus ning tööde teostamise eest vastutava isiku nimi, amet, aadress ja telefon. 13.4. Vallavalitsus vaatab esitatud avalduse läbi kahe nädala jooksul, kooskõlastades tööde tähtajad ja vajadusel esitab oma tingimused tööde läbiviimiseks. 13.5. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde teostaja esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise mõjuva põhjendusega. 13.6. Veekogude rannaäärse rannariba korrastustööde teostamiseks väljastab loa vallavalitsus Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt antud tingimuste alusel. 14. TÄHTAJAD 14.1. Vallavalitsuse ülesanne on: 14.1.1. väljastada kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku taotluse saabumise päevast või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 14.1.2. dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul arvates kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumisest; 14.1.3. väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 14.1.4. tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast; 14.1.5. väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi laekumise päevast; 14.1.6. tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast; 14.1.7. ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 14.1.8. ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 14.1.9. projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 14.1.10. projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul tingimuste väljastamise päevast alates. 15. RIIGILÕIVUD 15.1. Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest tasutakse riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele.