Põdrala Vallavolikogu — Põdrala valla põhimääruse kinnitamine — KO, 34, 521

Vastavalt «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktile 9 Põdrala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põdrala valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Põdrala Vallavolikogu 28. oktoobri 1993. a otsus «Põdrala valla põhimääruse kinnitamine» ja 6. novembri 1996. a otsus «Põdrala valla põhimääruse muutmine». 3. Käesolev määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Käesolev määrus jõustub 14. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Sulev SILDNA Kinnitatud Põdrala Vallavolikogu 10. märtsi 2000. a määrusega nr 4 PÕDRALA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Põdrala valla põhimääruse mõiste Põdrala valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Põdrala valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Põdrala valla omavalitsus 2.1. Põdrala valla (edaspidi vald) omavalitsus on valla kui omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust vallas teostatakse demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Valla omavalitsuse põhimõtted Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) valla elanikele ja ettevõtetele avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Valla omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse» alusel; 2) vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla ülesanded ja pädevus 6.1. Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, esmatasandi arstiabi, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 6.2. Valla ülesanne on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiu- ja muude asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Vallale seadusega pandud kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem. 7.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 8.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 8.2. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 9. Valla suhted teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega 9.1. Teiste omavalitsusüksustega ühiste huvide väljendamiseks, kaitsmiseks ning muude ülesannete täitmiseks on vallal õigus sõlmida lepinguid või moodustada nendega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 9.2. Volikogu, valitsus ja vallaasutused osalevad valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. 9.3. Volikogu, valitsus ja vallaasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd partneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. 10. Rahvusvaheline suhtlemine 10.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Vallal on õigus sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutuste ja omavalitsusüksustega. 10.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või selle poolt määratud esindus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või volikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. 10.3. Rahvusvahelised lepingud kinnitab volikogu. 10.4. Volikogul, valitsusel ja vallaasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Vallaasutused informeerivad sellest valitsust. 10.5. Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. 11. Valla vapp ja lipp 11.1. Vallal on oma vapp ja lipp. 11.2. Valla ristikulehelõikelise kaldjaotusega vapikilbil on vasakult poolitatud sinine – kuldse kilbi ülemisel, sinisel väljal kuldne pügalrist; alumisel, kuldsel väljal viie õielehega sinine linaõis kuldse ringikujulise südamikuga. Valla vapi etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 1 ja vapi sümboolika seletus lisas 2. 11.3. Valla lipp on ristkülikukujuline vapilipp. Sinine, kuldne lipukangas on ristikulehelõikelise kaldjaotusega vasakult paremale poolitatud. Lipu ülemisel, sinisel väljal on kuldne pügalrist; alumisel, kuldsel väljal viie õielehega sinine linaõis kuldse ringikujulise südamikuga. Lipu normaalmõõtmed on 100 × 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 (2:3) ühikut. Valla lipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 3. 11.4. Valla vapi ja lipu kasutamise kord on sätestatud seadustega ning volikogu vastava määrusega. 12. Valla õiguste kaitse 12.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 12.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 12.3. Valla teiste omavalitsusüksustega ühinemise või liitumise, samuti valla territooriumi jagamise küsimuse otsustamiseks tuleb korraldada rahvaküsitlus. 12.4. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 13. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 14. Valla piir 14.1. Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. 14.2. Valla piiride muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või volikogu seaduses sätestatud korras. 14.3. Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Valla piiri korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus. 14.4. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse kõigil valda suubuvatel üldkasutatavatel teedel seaduses sätestatud korras. 15. Valla administratiivkeskus 15.1. Valla administratiivkeskus asub Riidaja külas. 15.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks viiakse vallaelanike seas läbi rahvaküsitlus. 15.3. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 16. Vallaelanik 16.1. Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on registreeritud Põdrala vallas. 16.2. Vallaelanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. II. VOLIKOGU 17. Omavalitsusüksuse esinduskogu 17.1. Volikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 17.2. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim volikogu liige. 18. Volikogu moodustamine 18.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallakodanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 18.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 18.3. Volikogus peab olema 7–9 liiget lähtuvalt vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 18.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 19. Volikogu liige 19.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 19.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 19.3. Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. Volikogu liige annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 19.4. Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele; 8) saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 19.5. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta eriarvamuse. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 19.6. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 19.7. Punktis 19.6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 19.8. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 19.9. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu eemalviibimisest vallast, kui eemalviibimine kestab järjest kauem kui üks kuu. 19.10. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 20. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 20.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. 20.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 20.1 alapunktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 20.3. Punkti 20.1 alapunktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 20.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 20.1 alapunktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 20.5. Punkti 20.1 alapunktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 21. Volikogu liikme volituste peatumine 21.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 21.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega valitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete ja õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist, vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 21.3. Punkti 21.2 alapunktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 21.4. Punkti 21.2 alapunktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 21.5. Punkti 21.2 alapunktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 21.6. Punkti 21.2 alapunktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 21.7. Punkti 21.2 alapunktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 22. Volikogu asendusliige 22.1. Volikogu liikme volituste ennetähtaegselt lõppemise või volituste peatumise korral astub tema asemele asendusliige kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 22.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 22.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 22.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 22.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 22.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 22.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 22.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 22.9. Kui volikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse punktis 32.5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 23. Volikogu pädevus 23.1. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 23.2. Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23.3. Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 23.4. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 23.5. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse. 23.6. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri. 24. Volikogu ainupädevus Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, eelarve täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 13) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 15) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 16) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 18) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) kohtukaasistujate valimine; 26) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 27) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 28) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 31) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 33) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 36) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 25. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 25.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja selle komisjonide tööst ning täita temale volikogu poolt pandud ülesandeid. 25.2. Tööandja ei ole kohustatud säilitama volikogu liikmele punktis 25.1 sätestatud ülesannete täitmise ajaks töötasu. 26. Volikogu töökorraldus 26.1. Volikogu töötab täiskoguna ja alatiste komisjonidena. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 26.2. Volikogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada muid alatisi või ajutisi komisjone volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. 26.3. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 26.4. Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 27. Volikogu esimees 27.1. Volikogu esimees on volikogu juht, kes: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) kinnitab volikogu komisjonide ja valitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 7) valmistab koos valitsusega ette volikogu õigusakte; 8) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 27.2. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 27.3. Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu järgmisel istungil. 28. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 28.1. Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. 28.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 28.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 28.4. Volikogu esimehe kandidaadid ei osale võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 28.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 28.6. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 28.7. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 28.8. Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 28.9. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 28.10. Kui volikogu esimehe valimisteks esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uuesti kandidaadid ja alustatakse uut hääletamisprotseduuri. 28.11. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 28.12. Volikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse punktides 28.1–28.11 sätestatud korras. 29. Volikogu kokkukutsumine 29.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. 29.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub valitsuse nimel kokku valla valimiskomisjon seitsme päeva jooksul volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest arvates. 29.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 29.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 30. Küsimuste arutelu volikogus 30.1. Volikogu tööd korraldab ja istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse tõttu või mõnel muul põhjusel, juhatab istungit volikogu aseesimees. 30.2. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 30.3. Volikogu esimees korraldab istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 30.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 30.5. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Küsimused, mida ei ole istungi kutses märgitud, võib võtta istungi päevakorda, kui selle poolt on kõik kohalolevad volikogu liikmed. 30.6. Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja ja teised istungile kutsutud isikud. Volikogu kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Teiste isikute osavõtu volikogu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul. 30.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste eelnõusid, millega eelnevalt on tutvunud valitsus. 31. Volikogu liikme enesetaandamine 31.1. Volikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult; 2) tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 3) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. 31.2. Hõimlastena käsitatakse käesolevas põhimääruses volikogu liikme abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, k.a poolõed ja poolvennad. Pärimisõiguse kaudu seotud isikutena käsitatakse vanemaid ja vanavanemaid, lapsi ja lapselapsi, õdesid-vendi, k.a poolõed ja poolvennad. 31.3. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. 31.4. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis volikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale, küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 32. Hääletamine volikogus 32.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 32.2. Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 32.3. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt neljandik kohalolevatest volikogu liikmetest. 32.4. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 32.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 24 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 33. Volikogu istungi protokoll 33.1. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 33.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 33.3. Volikogu istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 33.4. Volikogu istungite protokollid asuvad vallasekretäri juures ja on kättesaadavad kõigile hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi päeva. Protokollide kättesaadavuse tagab vallakantselei. 33.5. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 34. Umbusaldusmenetlus volikogus 34.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale, valitsusele või valitsuse liikmele. 34.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 34.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 34.4. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 35. Volikogu õigusaktide algatamine 35.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, valitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel. 35.2. Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 36. Volikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 36.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud vallaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 36.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 22 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 36.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punkti 24 alapunktis 13 ja punktis 23.1 nimetatud küsimusi valitsus. 37. Arupärimine 37.1. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele. 37.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 37.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest saata vallakantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. 37.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda. 38. Volikogu komisjon 38.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. 38.2. Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning volikogu määruste ja otsuste eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 38.3. Komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu oma otsusega. 38.4. Volikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta; 7) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 38.5. Komisjonide moodustamise otsustab volikogu. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. 38.6. Volikogu kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni liikmeid, v.a revisjonikomisjon, võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike, ettevõtjate, kinnisvaraomanike, vallavalitsuse liikmete ja ametnike hulgast. 38.7. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 39. Komisjoni töökord 39.1. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni korraline koosolek kutsutakse kokku vastavalt komisjoni põhimäärusele. 39.2. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 39.3. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Vajadusel kuulab komisjon ära valitsuse vastava ala ametniku seisukoha antud küsimuses. 39.4. Komisjoni koosoleku käik protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab selles sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallakantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 39.5. Volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel on komisjoni otsustused soovitusliku iseloomuga. Komisjon annab tehtud tööst volikogu ees aru vähemalt üks kord aastas. 39.6. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada valitsuse liikmetelt, valla ametiasutustelt või valla ametiasutuste hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga. Kui vallaametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu või volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile komisjoni töös osalemine volikogu poolt sätestatud määras ja korras. 39.7. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 39.8. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 39.9. Komisjoni tegevuse lõpetamine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub komisjoni ettepanekul. 40. Komisjoni esimees 40.1. Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. 40.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni esimehe puudumisel vanim kohalolev komisjoni liige. 40.3. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 40.4. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 41. Volikogu revisjonikomisjon 41.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 41.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Volikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega vallaasutustes. 41.3. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse volikogu komisjonide tööd reguleerivates punktides sätestatud alustel ja korras. 41.4. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) valla ametiasutuste ja vallaasutuste raamatupidamise õigsust ning teistesse ettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla majandustegevuse otstarbekust; 5) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 6) volikogu ülesandel valitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 41.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 41.6. Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest volikogule ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 42. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 42.1. Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. 42.2. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande esitajale vaheakti. 42.3. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 42.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule otsuse tegemiseks. Volikogu otsuse eelnõu esitab revisjonikomisjon. 42.5. Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. 43. Volikogule esitatud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 43.1. Volikogule esitatud avaldused, ettepanekud ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 43.2. Enne küsimuse arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub valitsuse töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. 43.3. Küsimuse arutamisele kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse küsimus avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus valitsuse või komisjoni poolt vastu võetud lahend kinnitatakse või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. III. VALITSUS 44. Valitsuse mõiste 44.1. Valitsus on valla kui omavalitsusüksuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 44.2. Valitsus realiseerib talle pandud ülesandeid õigusaktide andmise ja majandustegevuse kontrolli kaudu ning elanike kaasamisega. 44.3. Valitsus juhib vallaasutuste ja -ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 44.4. Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 44.5. Valitsuse juht on vallavanem. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 45. Valitsuse pädevus 45.1. Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) organiseerib vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi volikogu õigusaktide ja valla eelarve projekti ning korraldab eelarve ja volikogu õigusaktide täitmist; 5) esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus; 6) annab volituse valla esindamiseks kohtus. 45.2. Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra. 46. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 46.1. Valitsusel on õigus otsustada kõiki valla pädevuses olevaid küsimusi, mis ei ole volikogu või mõne muu organi või ametiisiku ainupädevuses. 46.2. Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada, kui need on vastuolus seaduste ja volikogu otsustega. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 46.3. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid kirjaliku eriarvamuse ning tegid selle teatavaks ka volikogule. 46.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 47. Vallavanema valimine 47.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 47.2. Vallavanema valib volikogu kolmeks aastaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 47.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Vallavanema kandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimiseks toimuvast hääletamisest. 47.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 47.5. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 47.6. Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 47.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 47.8. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras kui volikogu esimehe valimisel. 47.9. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 47.10. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas punktis sätestatud korras. 47.11. Kui vallavanema valimisteks esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uuesti kandidaadid ja alustatakse uut hääletamisprotseduuri. 47.12. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 48. Valitsuse koosseis ja moodustamine 48.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 48.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 48.3. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. 48.4. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 48.5. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 48.6. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul vallavanema volituste ajaks. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 48.7. Volikogu otsustab valitsuse ametisse kinnitamise lahtisel hääletusel poolthäälteenamusega. 49. Valitsuse volituste tähtaeg 49.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 49.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 49.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 50. Valitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 50.1. Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. 50.2. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 50.3. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 50.4. Kui osa valitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu valitsuse koosseis osutub arvult väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool valitsuse koosseisu, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni. 50.5. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. 50.6. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni vanim valitsuse liige. 50.7. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. 50.8. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 50.9. Valitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab volikogu. 50.10. Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema valitsuse liikme volitused. 51. Vallavanem 51.1. Vallavanem: 1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi ja teeb ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) kinnitab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 10) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 51.2. Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 51.3. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem või valitsuse liige valitsuse korralduse alusel. 52. Valitsuse töökorraldus 52.1. Valitsuse töövorm on istung ja valitsuse ajutise komisjoni töövorm on koosolek. 52.2. Valitsuse täpsema töökorra ja ajutiste komisjonide moodustamise otsustab valitsus ja informeerib sellest volikogu. 52.3. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 53. Valitsuse istungi töökord 53.1. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või teda asendav valitsuse liige. 53.2. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 53.3. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 53.4. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 53.5. Valitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 53.6. Valitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 53.7. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 53.8. Valitsuse istungite protokollid asuvad vallasekretäri juures ja on kättesaadavad kõigile hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi päeva. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 54. Valitsuse komisjonid 54.1. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib valitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 55. Õigusaktide algatamise õigus 55.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 55.2. Punktis 56.1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 55.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 56. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 56.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 56.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva arvates õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul arvates õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest. 56.3. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 56.4. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi toimumise aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus anda selgitusi ja esitada küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 56.5. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. VALLAASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS 57. Vallaasutused 57.1. Vallaasutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud vallaasutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 57.2. Vallaasutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning asutuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab volikogu. 57.3. Vallaasutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. 58. Valla avalik teenistus 58.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 58.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 58.3. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 58.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 58.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 58.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamisega või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 58.7. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 59. Vallakantselei 59.1. Valitsuse töö tagab vallakantselei. 59.2. Kantselei teenistujate koosseisu komplekteerib vallavanem koos vallasekretäriga, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. 59.3. Kantselei töökorralduse kinnitab valitsus. 60. Vallasekretär 60.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 60.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 60.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 60.4. Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 60.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 61. Aleviku- või külavanem 61.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 61.2. Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 61.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 61.4. Aleviku- või külavanem kutsutakse vajadusel nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ning volikogu komisjonide koosolekutest. 62. Hüvitus teenistusest vabastamisel 62.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 62.2. Punktis 64.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punkti 64.1 alapunktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 62.3. Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. 62.4. Teenistusest vabastamisel ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk. 62.5. Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. 62.6. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. 62.7. Teenistuse lõppemisel seoses ametniku surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses. 62.8. Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitusena ametniku kuue kuu ametipalk. 62.9. Ametniku invaliidistumisel, mille on põhjustanud ametiülesannete täitmine, makstakse hüvitusena kuue kuu ametipalk. 62.10. Punktides 64.6–64.9 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 62.11. Teenistusest vabastamisel ametniku kirjaliku avalduse alusel ametnikust mitteolenevate oluliste põhjuste tõttu (alaealise lapse, vanuri või haige hooldus, elukoha vahetus, sobimatus juhiga) võib maksta hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses vallavanema käskkirja alusel. 62.12. Punktides 64.1, 64.3–64.9 ja 64.11 ettenähtud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. 62.13. Punktis 64 sätestatud hüvituste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise volikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad punktis 64 sätestatud soodustused. VI. MAJANDUS JA EELARVE 63. Vallavara 63.1. Vallavara on vallale kuuluv vara. 63.2. Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu määrusega. 63.3. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. 63.4. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 64. Majandustegevus 64.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi (vallaasutusi), mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 64.2. Vallaasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 64.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 64.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. 64.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 65. Teenistuslik järelevalve 65.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning vallaasutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 65.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. 65.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 65.4. Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning vallaasutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 65.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 65.6. Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja vallaasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 65.7. Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja vallaasutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 65.8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. 66. Maksud ja koormised 66.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 66.2. Volikogu võib kehtestada koormisi. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 66.3. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 66.4. Koormise täitmist kontrollib valitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. 66.5. Koormist ei või asendada maksuga vallaeelarvesse. 66.6. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 67. Vallaeelarve 67.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 67.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 67.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastavalt avalikustamise üldisele korrale. 67.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 68. Vallaeelarve koostamine ja jõustumine 68.1. Vallaeelarve koostatakse seaduses ettenähtud korras, arvestades valla arengukava. 68.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 68.3. Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised vallaettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 68.4. Eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 68.5. Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 68.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 69. Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vastavalt avalikustamise üldisele korrale. 70. Valla arengukava 70.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 70.2. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. 70.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus vastavalt avalikustamise üldisele korrale valla raamatukogudes. 70.4. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 70.5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja vajadusel võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 70.6. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ning muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 70.7. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. VII. VALLA ÕIGUSAKTID 71. Valla õigusaktide liigid 71.1. Volikogul ja valitsusel on õigus oma pädevuse piires anda üldaktidena määrusi. 71.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 71.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. 72. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 72.1. Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist vallakantselei ruumides asuval stendil viie tööpäeva jooksul vastuvõtmisest arvates ning juurde märgitakse avalikustamise aeg. 72.2. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 72.3. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 72.4. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 72.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 72.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 72.7. Volikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ja valla raamatukogudes kogu nende kehtivuse ajal. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 72.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 72.9. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 73. Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 73.1. Valitsuse määrused avalikustatakse enne nende jõustumist vallakantselei ruumides asuval stendil viie tööpäeva jooksul vastuvõtmisest arvates ning juurde märgitakse avalikustamise aeg. 73.2. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 73.3. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 73.4. Valitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 73.5. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 73.6. Valitsuse määrused ja korraldused on kõigile kättesaadavad vallakantseleis, määrused ka valla raamatukogudes kogu nende kehtivuse ajal. Valitsuse istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 73.7. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 74. Õigusaktide täitmise kontroll 74.1. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus seaduses, käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korras. 74.2. Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide osas vallakantselei. 74.3. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 74.4. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 74.5. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. 74.6. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul arupärimise saamise kuupäevast arvates. 74.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. VIII. LÕPPSÄTTED 77. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine 77.1. Põhimäärus kinnitatakse, muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega. 77.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad volikogu poolt määratud tähtajal. Lisa 1 «Põdrala valla põhimääruse» juurde PÕDRALA VALLA VAPP

Vapi kirjeldus Ristikulehelõikelise kaldjaotusega vasakult poolitatud sinine – kuldse kilbi ülemisel, sinisel väljal kuldne pügalrist; alumisel, kuldsel väljal viie õielehega sinine linaõis kuldse ringikujulise südamikuga. Lisa 2 «Põdrala valla põhimääruse» juurde PÕDRALA VALLA VAPI SELETUS Pügalrist kui muistne põhjala rahvaste sümbol on siin rahvaliku vaimsuse järjekestvuse võrdkuju; risti tähenduses aga kristliku maailma kõige levinenum kujund. Ristikulehelõige meenutab põllumajandust – valla elanike peamist tegevusala. Linaõis viitab sellele, et siinmail on juba vanast ajast kasvatatud lina, sellest on jõukustki kogutud. Sinine värv on nooruse ja puhtuse, kuld aga väärikuse ja jõukuse sümbol. Lisa 3 «Põdrala valla põhimääruse» juurde PÕDRALA VALLA LIPP

Lipu kirjeldus Põdrala valla lipp on ristkülikukujuline vapilipp. Lipu normaalmõõtmed on 100 × 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 (2:3) ühikut.