Põdrala Vallavolikogu — Pikasilla Algkooli põhimääruse kinnitamine — KO, 34, 520
Statutory Text (1 Articles)
Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 35 lõike 2, «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730) paragrahvi 12 lõike 4 Põdrala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pikasilla Algkooli põhimäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Põdrala Vallavolikogu 25. mai 1995. a otsus ««Pikasilla Põhikooli põhikiri» kinnitamine». 3. Käesolev määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Käesolev määrus jõustub 14. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Sulev SILDNA Kinnitatud Põdrala Vallavolikogu 10. märtsi 2000. a määrusega nr 3 PIKASILLA ALGKOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. Üldsätted 1.1. Pikasilla Algkool (edaspidi kool), asukohaga Valga maakond Põdrala vald, Pikasilla, on Põdrala valla munitsipaalharidusasutus. 1.2. Kool juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 1.3. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Pikasilla, Leebiku, Rulli, Kaubi, Karu, Uralaane ja Liva külad. 1.4. Koolis on õppekeeleks eesti keel. 1.5. Koolis toimub õppetegevus päevases vormis. 2. Õiguslik seisund 2.1. Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika. 2.2. Koolil on oma eelarve, mille kinnitab vallavolikogu. Arvlemine toimub läbi Riigikassa ja eelarve. 2.3. Kool on talle eraldatud varade ja maa valdaja ning kasutaja õigusaktidega ettenähtud piires. 3. Põhiülesanded ja tegevuse eesmärgid 3.1. Kool loob õpilastele võimalused esimese ja teise kooliastme hariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. 3.2. Kool aitab kujundada kaasaegseks ühiskondlikuks eluks vajalikke väärtushinnanguid ja hoiakuid ning käitumisnorme. 3.3. Kool arvestab lapse ealisi ja soolisi kui ka individuaalseid iseärasusi, loob võimalused ja tingimused lapse kujunemiseks isiksuseks. 4. Kooli komplekteerimine 4.1. Koolis töötab algkool 1.–6. klassini. Kooliks ettevalmistumine toimub koolis ettevalmistusrühmas üks kord nädalas. 4.2. Kooli võib võtta teiste omavalitsuste piirkondades elavaid lapsi, kui koolis on vabu kohti. 4.3. Kooli lähevad kõik lapsed, kes on jõudnud koolikohustuslikku ikka. 4.4. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 4.5. Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist 4.6. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. 4.7. Kool koos vallavalitsusega kontrollib koolikohustuse täitmist ja loob tingimused selle täitmiseks. 4.8. Kool tagab õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. 4.9. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides, haridusministri poolt kehtestatud korras. 4.10. Õpilaste kooli vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 5. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused 5.1. Kooli õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava. 5.2. Kooli õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse haridusministri poolt kehtestatud korras riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. 5.3. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega kinnitatud riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelust. 5.4. Koolis on õppe-ja kasvatusprotsess kaheastmeline: 5.4.1. põhiharidus 1.–3.klassi ulatuses; 5.4.2. põhiharidus 4.–6. klassi ulatuses. 5.5. Kuni 10 õpilasega klassidest moodustatakse liitklass. Liitklassis võib olla kuni 20 õpilast. Liita on lubatud 1.–4., 3.–6. klass. 5.6. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal.Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ning koolivaheaegadest. 5.7. Õppeaasta algab 1. septembril. 5.8. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. 5.9. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega. 5.10. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. 5.11. Õppetöö põhivormiks on õppetund. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetundide pikkuse määrab õppenõukogu, kusjuures vahetund ei või olla lühem kui kümme minutit. 5.12. Õppetundide arvu ja nende järjekorra õppepäevas määrab direktori poolt kinnitatud tunniplaan. 5.13. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. 5.14. Hindamise alustamise aja 1.–2. klassis otsustab õppenõukogu kooskõlastatud hoolekoguga. 5.15. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». 5.16. Õpilaste üleviimise järgmisse klassi otsustab õppenõukogu, juhindudes haridusministri poolt kehtestatud korrast. Õpilaste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 5.17. Õppe- ja kasvatustöö analüüsimiseks ja hindamiseks ning direktorile, hoolekogule ja vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemiseks moodustatakse õppenõukogu, kes töötab direktori poolt kinnitatud põhimääruse alusel. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 5.18. Koolis töötavad pikapäevarühm ja huviringid. Pikapäevarühma töö korraldatakse hoolekogu ettepanekul. 6. Õpilased ja nende vanemad 6.1. Õige õppe- ja kasvatuskorralduse ning lapse tervise kaitse tema koolis viibimise ajal tagab kooli juhtkond. 6.2. Õpilased on kohustatud osalema õppetöös, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, hoidma loodust, täitma kooli kodukorra nõudeid ja kandma vastutust nende rikkumise eest. 6.3. Õpilasel on õigus: 6.3.1. õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 6.3.2. moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 6.3.3. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 6.3.4. kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli staadioni, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi- jm vahendeid; 6.3.5. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 6.3.6. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 6.3.7. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 6.3.8. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; 6.3.9. saada õpetajatelt täiendavat ainealast juhendamist õpetaja üldtööaja piires. 6.4. Õpilastele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandamise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. 6.5. Õpilastele tagatakse õppetingimused ja lõunane toitlustamine. 6.6. Õpilasel ja tema vanematel on õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral õigus pöörduda hoolekogu või kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 6.7. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad või neid asendavad isikud vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. 6.9. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (või klassijuhataja) kokku vanemate üldkoosoleku vähemalt üks kord aastas. 6.10. Vanemad on kohustatud: 6.10.1. looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks; 6.10.2. kehtestatud ulatuses ja korras tasuma igakuuliselt toitlustamise eest; 6.10.3. teatama lapse haigestumisest, täitma arsti korraldusi lapse ravimisel ja tooma kooli terve lapse. 6.11. Vanematel on õigus: 6.11.1. nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks ning ühistegevuse tagamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste loomiseks; 6.11.2. pöörduda õpetamise ja kasvatamise küsimustes pedagoogide, kooli direktori või hoolekogu poole; 6.11.3. osaleda hoolekogu liikmeks valituna kooli töös ja juhtimises. 6.12. Õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses ja kooli kodukorra eeskirjas ettenähtud korras. 7. Koolitöötajad 7.1. Koolis töötavad pedagoogid ja muud töötajad. 7.2. Personali koosseisu määrab kooli direktor kooskõlastatult hoolekoguga, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 7.3. Pedagoogide ülesandeks on õpilastele õppekava õpetamine ning õpilaste kasvatamine. 7.4. Teiste töötajate ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ja majandamine, vara korrasolek, finants- ja tervishoiualane töö. 7.5. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli sisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas kehtivate tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 7.6. Õpetajate õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 7.7. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsiooniastme üle otsustamiseks karraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega. 7.8. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 8. Koolielu korraldamine 8.1. Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8.2. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 8.3. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja ja läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 8.4. Direktoriga sõlmib töölepingu konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, samuti peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. 8.5. Tulemusliku töö ja kodukorra tagamiseks koolis direktor: 8.5.1. koostab eelarve projekti ja tagab nii valla- kui ka riigieelarve täitmise, käsutab õigusaktidega ettenähtud piires kooli varasid ja rahalisi vahendeid; 8.5.2. määrab kooli personali koosseisu; 8.5.3. kinnitab personali ametijuhendid, kontrollib nende täitmist, kohaldab distsiplinaarkaristusi ja ergutusi; 8.5.4. kinnitab riiklikule õppekavale vastava kooli õppekava ja tunniplaani; 8.5.5. kinnitab kooli aasta tööplaani ja kontrollib selle täitmist; 8.6. Õppe- ja kasvatustöö juhtimiseks töötab koolis õppenõukogu vastavalt üldhariduskooli õppenõukogu põhimäärusele. 8.7. Õppenõukogu ülesandeks on õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine, samuti direktorile, hoolekogule ja vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine. 8.8. Kooli juures töötab alaliselt tegutsev hoolekogu, kelle ülesandeks on pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 8.9. Hoolekogu tegutseb põhimääruse alusel. Hoolekogu moodustab ja tema põhimääruse kinnitab vallavalitsus. 8.10. Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpetajate esindaja ning vähemalt kolm vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 8.11. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 9. Finants- ja majandustegevus, asjaajamise alused 9.1. Kooli vara moodustavad talle omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegutsemiseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega. 9.2. Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavalitsus. 9.3. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud õppekava välisest tegevusest. 9.4. Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu ja vallavalitsus. Eelarve kava kinnitab vallavolikogu. 9.5. Direktori ja õpetajate palgad, koolituse ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium vastavalt kehtestatud normidele. Kõik muud kulud katab kooli omanik. 9.6. Kooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate koolis õppivate õpilastega. 9.7. Pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. 10. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine 10.1. Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub vallavalitsuse poolt vallavolikogu otsuse alusel 10.2. Ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab vallavalitsus lastevanematele, kooli personalile ja Haridusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 10.3. Ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba vastavalt seaduses ettenähtud korrale. 10.4. Kooli tegevuse ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. 10.5. Kooli tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, samuti vara kasutamise korra määrab kindlaks vallavalitsus, kes vastavalt asutuse ümber korraldab või tegevuse lõpetab ja kes on kohustatud tagama laste õppimis- ja kasvatamisvõimalused teises vastavas asutuses. 11. Põhimääruse muutmise kord 11.1. Kooli põhimääruse muutmine toimub vastavalt vajadusele vallavolikogu otsusega.