Viiratsi Vallavolikogu — Viiratsi vallavara eeskirja kinnitamine — KO, 199, 2636

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 6 ja Viiratsi valla põhimääruse (KO 2003, 21, 568) punkti 23.6, Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viiratsi vallavara eeskiri (lisa). 2. Lugeda kehtivuse kaotanuks vallavolikogu 29. mai 1997. a määrus nr 4. 3. Määrus jõustub valla põhimääruses kehtestatud korras ning avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Leemet LÕO Kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määrusega nr 13 VIIRATSI VALLAVARA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk (1) Käesolev eeskiri sätestab Viiratsi valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. (2) Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, võlaõigusseaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. § 2. Vallavara mõiste (1) Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Viiratsi valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. II. VALLAVARA VALDAMINE § 3. Vallavara valdaja (1) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Vallavara valdaja on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) vallaasutus. (3) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad, vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus, valla- või munitsipaalasutus. (4) Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajaks. (5) Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilitamise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. § 4. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine (1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul § 3 lõikes 2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. (2) Vallavara üleandmise ühe vallaasutuse valdusest teisele otsustab vallavalitsus. (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. § 5. Vallavara arvestus (1) Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. (2) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta vallavalitsusele. Vallavalitsusel ja volikogu revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida. § 6. Vallavara omandamine (1) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. (2) Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) omandatava vara hind ületab 100 000 krooni; b) omandatakse kinnisvara; 2) vallavalitsus, kui vara hind ületab 20 000 krooni, kuid ei ületa 100 000 krooni; 3) vallaasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 20 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud asutuse sihipärase tegevuse tagamiseks. (3) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale testamendiga pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Kui pärijaks või kingi saajaks on Viiratsi vald, määrab pärandi või kingi valdaja vallavalitsus. § 7. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise vallavarana otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) võetakse laenu; b) võetakse muid varalisi kohustusi üle 100 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 100 000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. (2) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. § 8. Valla osalus ettevõtluses (1) Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb valla arengukavast.Valla osaluse vajadus mingis äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. (2) Valla esindaja valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 9. Asja omandamine, teenuse või töö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldab valla nimel vallavalitsus. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. III. VALLAVARA KASUTAMINE § 10. Vallavara kasutamine Vallavara kasutatakse: 1) valla üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) vallale tulu saamiseks. § 11. Üldiseks otstarbeks kasutatav vallavara (1) Üldiseks otstarbeks kasutatavaks vallavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, näiteks avalikud tänavad, pargid, veekogud ja rannad jm. Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu. (2) Üldotstarbelise vallavara kasutamise eesmärgi muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. (3) Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldotstarbeliseks vallavolikogu otsusel. (4) Vallavalitsus tagab teabe üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. § 12. Valla valitsemiseks kasutatav vallavara (1) Valla valitsemiseks kasutatav vallavara on vara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele või vallaasutustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valla valitsemiseks kasutatava vallavarana käsitatakse vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 13. Tulu saamiseks kasutatav vallavara (1) Vallavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele kasutada andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele otsustuskorras tasuta või tasu eest kasutusse, rendile või üürile ning enampakkumise ja konkursi korras rendile või üürile. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. (2) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; b) vallavara bilansiline maksumus ületab 100 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu. (3) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul üle viie aasta; 2) kinnisasja puhul üle 25 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. (4) Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. § 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või (tavalisest väiksema) tasu eest: 1) hoolekandeasutusele; 2) heategevuslikule organisatsioonile; 3) juriidilisele isikule, kus valla osalus ületab kahte kolmandikku selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganile; 5) mittetulundusühingule või -liidule; 6) sihtasutusele (fondile); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 8) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. (3) Otsustuskorras rendile või üürile antakse: 1) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) vara, mille bilansiline maksumus ei ületa 50 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 4) vallavara, mille suhtes või mille abil kasutaja on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 5) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral ei ole enampakkumine andnud soovitud tulemusi. § 16. Vallavara rendile või üürile andmine konkursi või enampakkumise korras (1) Vallavara antakse konkursi korras rendile või üürile, kui: 1) renditava või üüritava varaga või selle abil on rentnik või üürnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutada andmise viis. (2) Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras, antakse vallavara rendile või üürile enampakkumise korras. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE § 17. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 18. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ei ole põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 5) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 6) valla kinnisasjale on seatud hoonestusõigus ning hoonestaja on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud; 7) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Vallavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 100 000 krooni, ei tohi otsustada vallavara valitsemiseks vajalikkuse või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks vallavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel. (3) Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab vallavalitsus vallaasutustele, et nad võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vallavara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallaasutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vallavara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vallavara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse, vallaasutuse huvid, kelle valduses on võõrandatav vallavara. § 19. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 100 000 krooni; b) võõrandatav vara on kinnistu; c) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 30 000 krooni; d) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui: a) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 100 000 krooni; b) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta, kui selle vara bilansiline maksumus on väiksem kui 30 000 krooni; c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga ning sellise vara bilansiline maksumus on väiksem kui 10 000 krooni; 3) vallaasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt oma põhikirjale. § 20. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) avaliku enampakkumise korras, suuliselt või kirjalikult; kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muud võõrandamise korda, võõrandatakse vallavara enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud tasu eest (sh mitterahaline sissemakse äriühingu kapitali); 4) erastamiskorras. § 21. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 30 000 krooni; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik õiguslikele juriidilistele isikutele; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 7) võõrandatakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasi selle hoonestajale kui lepingust tulenevad kohustused on täidetud. (2) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande alastel eesmärkidel. (3) Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus. § 22. Hind ja selle määramine (1) Vallavara võõrandamisel käesoleva eeskirja § 21 lõike 1 punktide 2, 4, 5, 6 kohaselt võetakse alghinna ja hinna määramisel aluseks vallavara harilik väärtus, erandjuhtudel ka vara erilised omadused. Vajadusel tellitakse eksperthinnang. (2) Vallavara võõrandamisel käesoleva eeskirja § 21 lõike 1 punktis 7 kirjeldatud viisil on hinnaks elamumaa ja sotsiaalmaa puhul võõrandamise hetkel kehtiv maa maksustamishind, muudel juhtudel võõrandamise hetkel kehtiv kahekordne maa maksustamishind, kui lepingust ei tulene teisiti. VI. VALLAVARA KOORMAMINE § 23. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega: reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, hoonestusõiguse või pandiõigusega. § 24. Vallavara koormamise otsustamine (1) Vallavara koormamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) koormatakse kinnisasja; b) panditakse valla omandis olevat vallavara; 2) vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. (2) Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. § 25. Vallavara koormamise tingimused (1) Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik valla arengukavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub avalikes huvides ning kooskõlas valla arengukavaga või vallavara majandamise kavaga. VII. VALLAVARA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE § 26. Vallavara mahakandmine (1) Vallavara mahakandmine toimub raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud korras. (2) Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (3) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (4) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 30 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 30 000 krooni; 3) vallaasutus, kui vallavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 2000 krooni. § 27. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 30 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 30 000 krooni. Viiratsi vallavara eeskirja lisa 1 VALLAVARA KASUTUSSE ANDMISE KORD I. VALLAVARA RENDILE VÕI ÜÜRILE ANDMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS 1. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) lepingu tingimused; 3) alghind. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes kohalikus ajalehes ja vajadusel muus ajalehes või raadios või televisioonis või internetis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) rendile või üürile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) enampakkumise ja lepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile või üürile antava varaga, samuti enampakkumise ja lepingu tingimustega ja teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ning tagatisraha tasumise tähtajad ja viis. Osavõtumaksu suurus on 200 krooni. Tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmääraks on kaks tuhat krooni. Osavõtumaks ja tagatisraha peavad olema laekunud enne enampakkumise algust; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring; 8) vallavara kasutusotstarve. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes loetletud tingimused määrab vallavalitsus ja teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Teises lõikes nimetatud kuulutus kuulub avaldamisele tingimusel, et enampakkumise ja lepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud vallavalitsus. 2. Lepingu tingimused (1) Lepingus tuleb sätestada: 1) rendile või üürile antava vallavara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (-päevad) ja kord; 4) rendi või üüri tasumise tähtajad ja kord. Kui tasutakse natuuras või kui tasumine toimub varast saadava viljaga, siis ka sellise tasu arvestamise alused; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutuse abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) lepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. (2) Lepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile või üürile antava vallavara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile või üürile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldise maksumuse; 3) abinõud, mis rentnik või üürnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vallavara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) lepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. 3. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile või üürile antava vallavara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vallavara rentimise või üürimise eest saadud tulu suurust; 3) rendi või üüri suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava või üüritava vallavara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. (3) Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. 4. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik teovõimelised füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, samuti alghinna määraja, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine, ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased); 2) valla rendi- ja üürivõlglased. 5. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. (3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 6. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja lepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise juhataja vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise juhataja lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendi- või üürihinna kolmekordset teatamist. (4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise juhataja alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendi- või üürisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga leping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise juhataja sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. (5) Osavõtja, kelle pakutud rendi- või üürihind on suurim ja võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile või üürile enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise juhataja enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile või üürile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendi- või üürisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva punkti 5. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 7. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendi- või üürihind; 5) juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise juhataja, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbiviimise käigus avab enampakkumise juhataja pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise juhataja on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumiste protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ja pakkumisnõuetele mittevastavate pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumiste läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 8. Segapakkumiste läbiviimise kord (1) Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele pakkumistele sätestatut ja kirjalikele pakkumistele sätestatut arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellele keelule osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud rendi- või üürihind ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 9. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara rendile- või üürileandmise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, või vallavalitsus, kui otsustamine kuulub vallavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel vallaasutus, kes on vastava vallavara valdajaks. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus; 3) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallaasutus. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub osaleda võivate ringi mittekuuluv isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendi- või üürihinnad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja õiguse sõlmida leping isikuga, kes esitas ajaliselt pakkumise varem. (5) Enampakkumistulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga leping. Lepingu sõlmib vallavalitsus. Lepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku või üürniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile või üürile antava vallavara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-dele 13, 14 ja 15, samuti muud olulised andmed; 3) rendile või üürile antava vallavara kasutusotstarve; 4) rendi või üüri suurus; 5) rentnikult või üürnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) lepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (8) Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised, nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse sõlmida leping. (10) Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. II. VALLAVARA RENDILE VÕI ÜÜRILE ANDMINE KONKURSI KORRAS 10. Enampakkumise sätete kohaldamine Vallavara rendile või üürile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (punkt 7). 11. Lepingu tingimused (1) Lisaks käesoleva eeskirja punktis 2 nimetatud lepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile- või üürileandmise puhul sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) tasu arvutamise alused, kui rendile- või üürileandja on õigustatud saama osa rentniku või üürniku tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendile- või üürileandja poolt rentnikule või üürnikule vallavara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne lepingu sõlmimist. 12. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise vallavalitsus. (3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama, osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise otsustamine ning nende suuruse määrab vallavalitsus. Osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ei või olla suurem käesoleva korra punkti 1 lõike 2 punktis 6 sätestatud määradest. 13. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Konkurss võib olla: 1) avalik – kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud – kui pakkumisi kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursis osalemiseks. (3) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursil osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile- või üürileandmise otsustamine. (4) Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse isikutele, kellel on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks, kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursil osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. (5) Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. (6) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. (7) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. (8) Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (9) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile- või üürileandmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. 14. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi või üüri suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse leping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima hinna, tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjatele esitatavatele nõuetele. Lepingu sõlmib vallavalitsus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra punkti 9 lõikes 3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent või üür osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. Viiratsi vallavara eeskirja lisa 2 VALLAVARA VÕÕRANDAMISE KORD I. VALLAVARA MÜÜK AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS 1. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujale võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine). Kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) vallavara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumisel osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10 protsenti alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25 protsenti vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui kaks tuhat krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on kaks tuhat krooni. (3) Käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ning lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghinna või selle ärajätmise kinnitab vallavalitsus. 2. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi antud hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised tunnused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus või tema määratud ekspert. 3. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik teovõimelised füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased. 4. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse sarnaselt vallavara eeskirja lisa 1 vastavate sätetega, arvestades käesolevas korras sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab vallavalitsus. (3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. 5. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus või vallaasutus, kes on võõrandamise objektiks oleva vallavara valdaja. (2) Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus või vallaasutus. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales osa võtta võivate isikute ringi mittekuuluv isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. (5) Enampakkumiste tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. (6) Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vallavara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. 6. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavalitsus. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamisteate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamisteate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis «Ostu-müügilepingu sõlmimine» talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. II. VALLAVARA MÜÜK EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 7. Eelläbirääkimistega pakkumise tingimused (1) Vallavara müügi eelläbirääkimistega pakkumine korraldatakse, kui müügi otsustaja poolt vara võõrandamiseks kehtestatud lisatingimused ei ole lõplikud ja nende üle on otstarbekas pidada läbirääkimisi. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korral võivad lisatingimusteks olla: 1) tähtajaliselt teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 4) tööhõive tagamine: 5) muud müügi otsustaja kehtestatud lisatingimused. 8. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimine (1) Pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Kinnitatakse eelläbirääkimistega pakkumise tingimused ja pakkuja poolt esitatavate dokumentide loetelu. (3) Vallavara võõrandamisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse sarnaselt vallavara eeskirja lisa 1 vastavate sätetega. (4) Pakkumisel osalemiseks peab isik tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmise tagatised. (5) Pakkumistega ümbrikud avab komisjon samal tööpäeval kohe pärast pakkumise esitamise tähtaja möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed. (6) Isikuid, kes tegid pakkumisnõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. (7) Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. (8) Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Kui komisjon vajab täiendavaid andmeid, küsitakse need kõigilt eelläbirääkimistel osalejatelt. Eelläbirääkimiste lõppemisel vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta komisjoni poolt kindlaksmääratud tähtajaks. (9) Võrdsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne päeva jooksul täiendada. (10) Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on otsustajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (11) Kui parima pakkumise teinud isik ei sõlmi ühe kuu jooksul pärast pakkumise tulemuste kinnitamise kohta tehtud otsust ostu-müügilepingut, on müügi otsustajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. (12) Eelläbirääkimistega pakkumise komisjoni otsused kinnitab vallavalitsus. (13) Tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi vallavalitsus.