Sõmeru Vallavolikogu — Sõmeru valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 32, 480

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1, Sõmeru Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sõmeru valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 20. märtsil 2000. a Volikogu esimees Mati VAAGERT Lisa 1 Kinnitatud Sõmeru Vallavolikogu 29. veebruari 2000. a määrusega nr 3 SÕMERU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI Üldsätted 1. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõige 1. 2. Eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Sõmeru valla haldusterritooriumil. 3. Eeskirja eesmärk on puhta tervisliku keskkonna säilitamine Sõmeru vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 4. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tekitavad või käitlevad jäätmeid. Mõisted 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; olmejäätmed – koduses majapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; suuregabariidilised ja rasked jäätmed – vana mööbel, ehitusjäätmed, kivid jne; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja, füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmeid; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitluskohtade järelhooldus – suletud jäätmekäitluskohtade keskkonnaseire ning võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukogumine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; jäätmete kompostimine – biokeemiline protsess, mille käigus bakterid lagundavad orgaanilise materjali huumusesarnaseks aineks (kasutatakse nii aeroobset kui ka anaeroobset kompostimist); territooriumi valdaja – kinnisasja omanik või lepinguline kasutaja, hoone kui vallasasja omanik või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik. 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes kõrvaldab ürituse käigus tekkinud jäätmed pärast ürituse lõppu 12 tunni jooksul. Jäätmete kogumine 7. Kõik Sõmeru valla jäätmevaldajad peavad: – korraldama jäätmete kogumist ja omama individuaalseid kogumisvahendeid või ühiste jäätmekogumisvahendite kasutamislepinguid; – omama jäätmemahuteid piisavas koguses ja suuruses; – vähendama võimaluse korral jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel; – varuma jäätmete kogumiseks kogumisvahendeid ja ette valmistama kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 8. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 9. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust, korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – jäätmekonteinereid, mis on kaanega suletavad ja mida on võimalik jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmeid jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 10. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. Kogumisvahendi ümbruse korra ja puhtuse eest vastutab omanik või rentnik. 11. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt või täielikult eemaldada konteineritesse paigutatud jäätmeid. 12. Ümbruskonna saastamise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas, vastaval ettevõttel, kellel on selleks tehnilised vahendid ja seadmed. 13. Kogumisvahendi omanik, kelle krundil kogumisvahend asub, vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: – ohtlikke jäätmeid; – vedelaid ja määrivaid aineid (välja arvatud niiskuskindlalt pakitud); – suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid; – hõõguvaid või põlevaid jäätmeid. 14. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 15. Kogumissüsteemi käivitumisel on jäätmetekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi jms teistesse vallavalitsusega kooskõlastatud toormekogumispunktidesse. 16. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas kõval tasasel alusel. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhastatud. Jäätmete äravedu 17. Jäätmete äravedu toimub kas spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõtte poolt jäätmete tekitajaga sõlmitud lepingu alusel või territooriumi valdaja oma veokiga. 18. Jäätmeveoga on lubatud tegelda kõigil ettevõtetel, kellel on jäätmeluba. 19. Olmejäätmete konteinereid tühjendatakse vastavalt graafikule või vajadusele tellimuste alusel. 20. Sette- ja kogumiskaevusid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele. 21. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed veab jäätmetekitaja ise jäätmekäitluskohta või kasutab vastava jäätmekäitlusettevõtte teenust. 22. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste nagu müra ja hais teket. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete laadimisel ja veol nende sattumise keskkonda. Veo ohutusnõuete täitmise eest vastutab jäätmevedaja. Jäätmete ladustamine ja matmine 23. Jäätmeid võib Sõmeru valla territooriumil ladustada ja matta ainult Sõmeru Vallavalitsuse määratud kohtadesse. 24. Jäätmete ladustamist ja matmist teostab Sõmeru vallas jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõte. 25. Jäätmete ladustamine, matmine (välja arvatud orgaanilise päritoluga jäätmete kompostimine), ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamine pinnase täitmiseks krundil (kinnistul) on keelatud. 26. Kompostimiskoht ei tohi asuda kaevu sanitaarkaitsetsoonis (salvkaevul 15 m, puurkaevul 30 m) ning veekogude kaitsevööndis (10 m) ega halvendada naaberkinnistutel elavate inimeste heaolu. 27. Sette- ja kogumiskaevude vedelad jäätmed veetakse reoveepuhastitesse, tahkeid setteid võib ladustada kompostimisväljakule, mille asukoht on eelnevalt kooskõlastatud Sõmeru Vallavalitsusega. Setetega heitvesi ja fekaalid 28. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud, püüdurid ja mahutid peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritud. 29. Ligipääs sette- ja kogumiskaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba ja luugid ei tohi olla kinni kaetud pinnasega või muul viisil. 30. Krundi valdaja peab kontrolliva ametniku nõudmisel esitama sette- ja kogumiskaevude, mahutite või püüdurite tühjendamist tõendavad kviitungid töid teostanud firma poolt. 31. Sõnniku ja virtsa laotamisel krundile tuleb jälgida üldisi keskkonnaametite veekaitsejuhendeid ning tervisekaitsemäärusi. Krundi fekaalidega väetamine on keelatud. 32. Keelatud on sõnniku, virtsa ja reovee laotamine külmunud maale ja lumele. Ohtlikud jäätmed 33. Territooriumi valdaja või jäätmetekitaja on kohustatud viima ohtlikud jäätmed selleks määratud kogumispunkti või tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõttelt. 34. Ohtlike jäätmete kogumispunktid määrab kindlaks vallavalitsus kooskõlastatult keskkonnateenistusega. 35. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 36. Ohtlikud vedelad jäätmed (lahustite, lakkide, kemikaalide, värvide, õlide jms jäägid) peavad olema pakitud purunemiskindlasse taarasse ja korralikult suletud. 37. Ohtlikud jäätmed, mis võivad puruneda (vanad päevavalguslambid jms) tuleb pakkida purunemiskindlalt. 38. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel ja inertsete jäätmetega. Jäätmete põletamine 39. Jäätmeid on lubatud põletada järgmistel tingimustel: – oksi, aiaprahti ja loodussõbralikke tavajäätmeid mittetuleohtlikul perioodil vaikse ilmaga kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Jäätmete põletamine väljaspool krundi piire on keelatud; – ahjuküttena paberi- ja puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi jne. 40. Keelatud on põletada: – autokumme, plastmassesemeid, õlisid ja teisi ohtlikke jäätmeid (välja arvatud vastavat tähistust omavad plastmassesemed); – teraviljapõhku. 41. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Sõmeru Vallavalitsusega ja Lääne-Virumaa Päästeteenistusega. Jäätmeluba ja aruandlus 42. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 43. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Lääne-Virumaa keskkonnateenistusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes 21 päeva jooksul ning edastab selle loa andjale. 44. Jäätmeloa väljastab Lääne-Viru keskkonnateenistus. 45. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 46. Jäätmetekitaja, kellel on jäätmeluba, on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. Järelevalve ja vastutus 47. Jäätmeloa andja ja vallavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist üks kord aastas. 48. Jäätmetekitajad, kellel ei ole jäätmeluba, on kohustatud vallavalitsuse nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru andma vallavalitsusele ja esitama vastava dokumentatsiooni, juriidilised isikud koostama oma jäätmekava. Jäätmekäitlust tõendavaid dokumente (leping, maksekorraldus, kviitung arve tasumisest) tuleb säilitada vähemalt üks aasta. 49. Jäätmehoolduseeskirja täitmise kontrollimiseks volitab ametiisikuid Sõmeru Vallavalitsus. 50. Jäätmeseaduse, samuti käesoleva eeskirja rikkumise eest kannavad füüsilised ja juriidilised isikud seaduses ettenähtud vastutust. 51. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjude likvideerimise kulud kannab täies ulatuses reostuse tekitaja. Kui reostuse tekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis on kohustatud seda tegema maaomanik. Litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete ladustamiskohad Sõmeru vallas 52. AS SÕMERU KOMEL – olmejäätmete kogumine ja transport, aadress Puiestee 5–16, Sõmeru alevik, telefon (232) 20 855. 53. Tavajäätmete prügilad: – Ussimäe prügila – Ussimäe küla telefon 43 281, lahtiolekuaeg ööpäevläbi; – Uhtna prügila – Uhtna – Muru küla. 54. Loomade matmiskoht: – Ubja matmiskoht – Ubja küla. 55. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt – puudub; 56. Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtupunkt puudub.