Saarde Vallavolikogu — Saarde valla põhimääruse kinnitamine — KO, 32, 475

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punktile 9, Saarde Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Saarde valla põhimäärus. 2. Määrus saata Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana paberkandjal ja elektroonilisel kujul. 3. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist. Volikogu esimees Väino LILL Kinnitatud Saarde Vallavolikogu 23. veebruari 2000. a määrusega nr 3 SAARDE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Saarde valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Saarde valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla omavalitsusüksuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega. 2. Saarde valla omavalitsus 2.1. Saarde valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust vallas teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel ja valla omavalitsusorganid. 3. Omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse ning neile avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne) osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kehtivatest seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 4.2. Omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 5. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseaduse alusel; 5.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on (juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita) korraldada vallas: 6.1.1. valla sotsiaalhoolekannet; 6.1.2. prügimajandust; 6.1.3. valla omandis olevat veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.4. heakorda; 6.1.5. territoriaalplaneerimist; 6.1.6. valla teede korrashoidu. 6.2. Valla ülesanne on korraldada valla omandis olevate haridusasutuste, raamatukogu, kultuurimaja ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadustega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.3.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest; 6.3.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja kohaliku volikogu vahelisest lepingust. 6.4. Vald kui kohalik omavalitsusüksus täidab talle seaduse või lepinguga pandud riiklikke kohustusi, kusjuures seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Vald omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 7.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 8.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 8.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 8.3. Vallavolikogu valib Pärnu Maakohtu kaasistujaid seaduses ettenähtud korras. 9. Omavalitsusüksuste liidud ja ühendused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühendusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 10. Valla õiguste kaitse 10.1. Valda likvideerida, tema piire ja nime ei tohi muuta ilma volikogu vastava otsuseta. 10.2. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 11. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. 12. Valla piir 12.1. Saarde valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. 12.2. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 12.3. Valla piiride muutmine toimub piirimuutustega seotud maaomanike ja volikogu seisukohta arvestades. 13. Vallaelanik 13.1. Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on valla territooriumil ja kes on arvel vallaelanike registris. 13.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 13.3. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 14. Valla vapp ja lipp 14.1. Vallal on oma vapp ja lipp. 14.2. Saarde valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105 × 105 cm. 14.3. Saarde valla lipp heisatakse: 14.3.1. hoonetel, kus töötab Saarde Vallavolikogu ja Saarde Vallavalitsus; 14.3.2. valla tseremooniatel ja teistel üritustel, mida korraldavad vallavolikogu, vallavalitsus või ühiskondlikud organisatsioonid ja liikumised valla juhtimisel. 14.4. Valla lipu kujutist võidakse kasutada valla volikogu või vallavalitsuse poolt üleantavatel suveniiridel. 14.5. Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna), peab selle kujutis alati täpselt vastama punktis 1 toodud lipu värvusele ja skemaatilisele suhtele. 14.6. Valla lipp heisatakse hoonete peasissekäigu juures või muus selleks sobivas kohas kas vardaga või lipumasti. Heisatud lipu lipukanga kõrgus maast peab olema kolm meetrit maapinnast. 14.7. Valla lipu sümboolikat võidakse ettevõtte, asutuse, organisatsiooni ja kodaniku poolt kasutada pärast loa saamist vallavalitsuselt ja loa eest tasu maksmist valla eelarvesse. Luba antakse ja selle eest makstav tasu suurus määratakse igal üksikul juhul selleks esitatud kirjaliku avalduse alusel vallavalitsuse poolt 14.8. Valla lipu kasutamist kontrollib vallavolikogu ja vallavalitsus. 14.9. Saarde valla vapiks on kuldsel kilbil kolm rohelist saarepuu liitlehte ühendatud harkristina. Saateks neli punast palgina asetatud sõõri. 14.10. Saarde valla vapi kujutis paigaldatakse: 14.10.1. Saarde valla lipule; 14.10.2. Saarde valla ametlikele dokumentidele ja kirjavahetuse blankettidele; 14.10.3. Saarde valla ruumidesse, kus toimuvad volikogu istungid; 14.10.4. valla vapi kujutist võidakse kasutada sümbolina volikogu või valitsuse poolt üleantavatel suveniiridel; 14.10.5. rinnamärkidel. 14.11. Valla vappi võidakse kasutada vallavolikogu või vallavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel ja tseremooniatel. 14.12. Asutustel, ettevõtetel, organisatsioonidel ja kodanikel on lubatud valla vappi kasutada sümbolina pärast loa saamist vallavalitsuselt ja loa eest maksmist valla eelarvesse. Luba antakse ja selle eest makstava tasu suurus määratakse igal üksikul juhul selleks esitatud kirjaliku avalduse alusel vallavalituses poolt. 14.3. Kontrolli valla vapi kasutamise üle teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus. 15. Administratiivkeskus Valla administratiivkeskus on Kilingi-Nõmme linnas Nõmme 22. II. VALLAVOLIKOGU 16. Valla esinduskogu 16.1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvahääletusi ja -küsitlusi seaduses ettenähtud korras. 16.2. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu poolt volitatud isik. 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogus on vähemalt seitse liiget. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 18. Vallavolikogu liige 18.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.3. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 18.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. 18.5. Volikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. 18.6. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sealhulgas transpordikulud) ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 18.7. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarselt materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 18.8. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid kirjaliku eriarvamuse volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta. 18.9. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava otsuse või määrusega. 18.10. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. Volikogu liige on kohustatud enne eelnimetatud küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge tehakse volikogu istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.11. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. Volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.1.2. tagasiastumisega; 19.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 19.1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.1.5. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.6. tema surmaga; 19.1.7. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks. 19.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 19.3. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 19.2 nimetatud asjaolude teatavaks saamisest, avalduse esitamisest või kohtuotsuse saamisest vastava teate volikogule. 19.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volitused peatuvad: 20.1.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 20.1.2. nimetamisega prokuröriks; 20.1.3. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 20.1.4. nimetamisega vallaametnikuks; 20.1.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 20.1.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 20.1.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 20.2. Punktis 20.1.3 nimetatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 20.3. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 20.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe pärast volituste peatamist tingivate asjaolude talle teatavaks saamist, volitused peatuvad alates vastava õigusakti jõustumise momendist. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 21.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 21.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 21.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 21.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 21.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 21.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 21.9. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 (volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega) osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 22. Asendusliikme volituste lõppemine 22.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatamist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 22.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 23. Volikogu pädevus 23.1. Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ja valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 23.2. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 24. Volikogu ainupädevus 24.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 24.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 24.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 24.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 24.1.4. koormiste määramine; 24.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine ning valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 24.1.6. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 24.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 24.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 24.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 24.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 24.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 24.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 24.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning iga valimisringkonna mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 24.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning ametist vabastamine; 24.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 24.1.16. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 24.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või valitsuse liikmetele või komisjoni esimehele; 24.1.18. valitsuse liikmetele töötasu määramine; 24.1.19. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 24.1.20. volikogu esimehele ja tema asendajale tasu määramine; 24.1.21. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohalt saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitiste suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 24.1.22. valla esindamise korra kehtestamine; 24.1.23. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. Valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 24.1.24. kohtukaasistujate valimine; 24.1.25. kohtukaasistujate eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusmõistmisel; 24.1.26. nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks; 24.1.27. kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine; 24.1.28. põhiseaduse paragrahvi 76 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 24.1.29. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine ning palgamäärade ja palgatingimuste kehtestamine; 24.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 24.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 24.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 24.1.33. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 24.1.34. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 24.1.35. valla ametiasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning põhimääruse kinnitamine; 24.1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine. 24.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 24.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 25. Tööandja kohustused volikogu liikme ees 25.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungist ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 25.2. Volikogu liige on kohustatud volikogu tegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikuks tööst vabastamiseks tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 26. Volikogu esimees 26.1. Volikogu esimees: 26.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 26.1.2. esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele ja volikogu poolt antud pädevusele; 26.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 26.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 26.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 26.1.6. valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 26.1.7. esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 26.1.8. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 26.1.9. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 26.1.10. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 26.2. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 27. Volikogu esimehe valimine 27.1. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 27.2. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. 27.3. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 27.4. Volikogu esimehe kandidaadi võivad üles seada volikogu liikmed. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, toimub valimine ühe kandidaadiga. 27.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avaliku hääletamise teel. 27.6. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni kümneminutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 27.7. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustust. 27.8. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 27.9. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 27.10. Volikogu valib avalikul hääletamisel kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 27.11. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Hääletamiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ning annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. 27.12. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil ringi ümber kandidaadi nime järjekorranumbrile, kelle poolt nad hääletavad. 27.13. Hääletamiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 27.14. Volikogu esimeheks valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 27.15. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 27.16. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 27.17. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 27.18. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ja kandidaatidele antakse võimalus enesetaanduseks. 27.19. Kui kandidaate on ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. 28. Volikogu esimehe asendamine 28.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 28.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest volikogu poolt volitatud isik. 28.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 29. Volikogu komisjonid 29.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 29.2. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks. 29.3. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. 29.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub volikogu esimehe ettepanekul. 29.5. Komisjoni koosolekut protokollib üks komisjoni liikmetest. 30. Komisjoni töökord 30.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. Korralised komisjoni koosolekud kutsub komisjoni esimees või tema asendaja kokku vastavalt vajadusele. 30.2. Komisjonide otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest. 30.3. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 30.4. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed ning toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või poolte komisjoni liikmete algatusel. 30.5. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 31. Komisjoni esimees 31.1. Komisjoni esimees: 31.1.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud; 31.1.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 31.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 31.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 31.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni valitud aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim komisjoni liige. 31.3. Komisjoni likvideerimine ja komisjoni reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 31.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 31.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab uue komisjoni koosseisu. 32. Revisjonikomisjon 32.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 32.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 32.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 32.3.1. vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 32.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 32.3.3. vallaettevõtte raamatupidamise õigsust ja vallaettevõttesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 32.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 32.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 32.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 32.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab volikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast selle allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt. 32.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 32.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 33. Volikogu kokkukutsumine 33.1. Volikogu täiskogu vorm on istung. 33.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. 33.3. Volikogu koosseisu esimese istungi kutsub kokku ametis olev vallavanem ja valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. 33.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 33.5. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 33.6. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 34. Küsimuste arutamine volikogus 34.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 34.2. Volikogu esimees korraldab volikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. 34.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt on kaks korda enam kohalolevatest volikogu liikmetest kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 34.4. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 34.5. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 34.6. Volikogule esitatakse vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projektide ärakirjad, millega eelnevalt on tutvunud vallavanem. 34.7. Volikogu võib istungi päevakorda täiendada erandkorras häälteenamusega hääletamise tulemusel. 35. Hääletamine volikogus 35.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 35.2. Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. 35.3. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 35.4. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 24.1.2, 24.1.4, 24.1.6–24.1.10, 24.1.14, 24.1.15, 24.1.17 ja 24.1.23 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 36. Umbusaldusavaldus volikogule 36.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 36.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus ja see toob kaasa volikogu esimehe ametist vabastamise ning on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 36.3. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 37. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 37.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 37.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 37.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 37.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 38. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärg Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras. 39. Volikogu õigusaktide algatamine 39.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 39.1.1. volikogu liikmel; 39.1.2. volikogu komisjonil; 39.1.3. volikogu fraktsioonil; 39.1.4. vallavalitsusel; 39.1.5. vallavanemal; 39.1.6. vallaelanikel. 39.2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 40. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 40.1. Volikogu määrused avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast nende vastuvõtmist väljapanekuga vallavalitsuses. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 40.2. Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid saadetakse kinnitatud ärakirjadena nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist Riigikantseleile avalikustamiseks nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt. 40.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Otsused avalikustatakse punktis 40.1 sätestatud korras. 40.4. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja enne nende avalikustamist. 40.5. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 40.6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkuja võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 41. Informatsiooni kättesaadavus 41.1. Määrused ja otsused on väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures (määrused enne nende jõustumist) kogu nende kehtivuse ajal. 41.2. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 42. Õigusaktide täitmise kontroll 42.1. Seaduste, volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 42.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 42.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu esimehele. 42.4. Arupärimine esitatakse suuliselt volikogu istungil või kirjalikult vallavanema kaudu. 42.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada volikogule või volikogu liikmele kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul. 43. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vastava korra kehtestab volikogu. III. VALLAVALITSUS 44. Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on volikogu kinnitatud valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele pandud ülesandeid. 45. Vallavanema valimine 45.1. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 45.2. Vallavanema valimine korraldatakse ühe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. 45.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 45.4. Vallavanemakandidaadid võib üles seada vallavolikogu liige ja volikogu fraktsioon. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 45.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 45.6. Igal vallavanemakandidaadil on õigus kümne minuti jooksul esitada oma nägemus valla elu edendamiseks, kui tema osutub valituks. 45.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 45.8. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 45.9. Hääletamisprotseduuri teostab sama häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 45.10. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 46. Vallavanem Vallavanem: 46.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 46.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 46.3. annab vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste töö korraldamiseks käskkirju; 46.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 46.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu; 46.6. esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne liikme ametist vabastamiseks; 46.7. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi; 46.8. esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolitusteta; 46.9. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 46.10. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid; 46.11. vallavanemal on õigus sõlmida rendilepinguid; 46.12. kehtestab valla töötajate töösisekorraeeskirjad. 47. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 47.1. Vallavanem saab alates valituks osutumise hetkest õiguse moodustada valitsus. 47.2. Valitsuse liikmete arvu, kuid mitte vähem kui kolm liiget, määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 47.3. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. 47.4. Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 47.5. Volikogu kinnitab vallavalitsuse koosseisu salajasel hääletusel poolthäälteenamusega oma volituste ajaks. 47.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 48. Valitsuse volituste tähtaeg 48.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 48.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 48.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 49. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Valitsuse liikme volitused lõpetatakse ennetähtaegselt: 49.1. isiku avalduse alusel; 49.2. vallavanema esildisel; 49.3. umbusalduse avaldamise korral; 49.4. teovõimetuks tunnistamisel; 49.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 49.6. tema surma korral. 50. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus: 50.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 50.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 50.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele; 50.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 50.5. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 50.6. annab volituse valla esindamiseks kohtus; 50.7. ei või vastu võtta määrusi ja korraldusi, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu volitusi; 50.8. täidab oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel valla kantseleile, valla asutuste ja ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele (sh omavalitsusliitude ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikud). Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus; 50.9. moodustab oma ülesannete täitmiseks vallavalitsuse kantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 50.10. korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja valitsuse kantselei töökorra. 51. Vallavanema asendamine 51.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanemat ei ole ametisse nimetatud, siis nimetatakse vallavanema asendaja volikogu otsusega. 51.2. Vallavanema või abivallavanema või nimetatud asendaja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 51.3. Kui vallavanem või asendaja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat vanem kohalolev valitsuse liige. 52. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 52.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning kui vabastamine toimub: – seoses volituste tähtajalise lõppemisega; – tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi täita; – seoses umbusalduse avaldamisega. 52.2. Hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt valitud või nimetatud isik: – vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a vabastamisel seoses terviseseisundiga; – valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 52.3. Vallavalitsuse liikme surma korral makstakse tema perekonnaliikmele hüvitisena ühe kuu ametipalk. 53. Vallavalitsuse töökord 53.1. Valitsuse töövorm on istung. 53.2. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või käesoleva põhimääruse punktis 51 sätestatud korras vallavanema asendaja. 53.3. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. 53.4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi inimesi. 53.5. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 53.6. Valitsus annab üldaktina oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktina vastu korraldusi. 53.7. Valitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 53.8. Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 53.9. Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse valitsuse korraldusega, informeerides sellest volikogu. 54. Vallasekretär 54.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras. 54.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 54.3. Vallasekretär: 54.3.1. juhib vallakantselei tegevust; 54.3.2. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 54.3.3. korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 54.3.4. esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 54.3.5. hoiab valla vapipitsatit ja valla riigivapi kujutisega pitsatit; 54.3.6. informeerib vallavalitsust uutest õigusaktidest; 54.3.7. viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 54.3.8. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 54.3.9. kinnitab valijate nimekirja; 54.3.10. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras; 54.3.11. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õigeaegse saatmise eest õiguskantslerile; 54.3.12. vastutab Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvate õigusaktide õigeaegse saatmise eest; 54.3.13. täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. 54.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 55. Õigusaktide algatamise õigus 55.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt ühe kuu jooksul. 55.2. Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 55.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 55.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 55.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutusel volikogus või valitsuses. 56. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 56.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 56.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast arvates, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määruses muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates. 56.3. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 56.4. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega alates taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millal taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 56.5. Kui valitsus või volikogu jätab õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 57. Vallavara 57.1. Vallavara on vallale kuuluv vara. 57.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab volikogu. 57.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja ajalist registrit. 58. Majandustegevus 58.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, kes ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus. 58.2. Kohaliku omavalitsuse asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 58.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 58.4. Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes ettevõtetes, organisatsioonides ning fondides otsustab volikogu. 58.5. Valla asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 59. Maksud ja koormised 59.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 59.2. Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid tegema töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 59.3. Volikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 60. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 60.1. Valla arengukava koostatakse kolme eelseisva aasta kohta. 60.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse valitsuses. 60.3. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 60.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 60.5. Arengukava on aluseks: – vallaeelarve koostamisele; – investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikatest; – laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 60.6. Arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 61. Valla eelarve 61.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 61.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 61.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallavalitsuse ruumes vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu istungil ning vastuvõetud eelarve, selle muudatused ja täitmise aruanne on kättesaadaval vallavalitsuses kõikidele vallaelanikele. 62. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 62.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 62.2. Eelarve või selle projekti ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 62.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. VI. TÖÖKORRALDUS 63. Volikogu töökorraldus 63.1. Volikogu töötab täiskoguna komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 63.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 64. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda omavalitsuse ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 65. Volikogu ja valitsuse rakendamise kord 65.1. Volikogu esimehe valimine. 65.2. Volikogu aseesimehe valimine. 65.3. Senise valitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. 65.4. Uue vallavanema valimine. 65.5. Revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine. 65.6. Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine (vähemalt kolmeliikmeline). 65.7. Uute komisjonide esimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. 66. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 66.1. Volikogult volituse saanud isiku (esindaja Omavalitsuste Liidus jt) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 66.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. 66.3. Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. 66.4. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 67. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil ja seda ei hääletata. 68. Fraktsioonid 68.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni. 68.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni 68.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. 68.4. Fraktsiooni õigused kehtestatakse volikogu töökorras. 69. Eestseisus Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees vajaduse korral kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed, osavaldade esindajad ja vallavanem. 70. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 70.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 70.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 70.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, otsuse või korralduse projekti. 70.4. Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 70.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 70.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ja mille asjaolud ei ole muutunud. 71. Vallavalitsuse töö korraldamine 71.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 71.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 71.3. Vallavalitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 71.4. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 72. Valitsuse otsustusvõimetus Kui valitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu, võib volikogu võtta vastu määruse või otsuse ilma selle eelneva aruteluta valitsuses vastavalt põhimäärusele ja volikogu töökorrale.Volikogu istungist ja selle päevakorras olevast määruse või otsuse projektist informeeritakse eelnevalt kõiki kohalolevaid valitsuse liikmeid. 73. Istungi ja koosoleku protokoll 73.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 73.2. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 73.3. Volikogu- või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 73.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 73.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 73.6. Volikogu istungite protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele. 73.7. Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid asuvad valla kantseleis ja peavad olema kättesaadavad igaühele. 73.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 73.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 73.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud hiljemalt kümne päeva jooksul. 73.11. Istungi juhataja ja protokollija on kohustatud talle esitatud protokollid viseerima, kusjuures tal on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui ta ei nõustu dokumendi sisuga (see ei vasta seadusele, on teostamatu, ei vasta sellele, kuidas otsustati vms). Eriarvamuse olemasolu märgitakse allkirja juurde. Eriarvamus tehakse teatavaks vastavalt valitsusele või volikogule. 74. Vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevuse piiritlus 74.1. Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ega ole volikogu ainupädevuses või on antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 74.2. Volikogu poolt vallavalitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui vallavalitsuse tegevus oli seaduslik. 74.3. Vallavalitsus võib taotleda vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus. 74.4. Vallavanemal, vallavalitsusel ja valitsuse liikmetel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 74.5. Vallavalitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja kaebus halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 75. Vallavalitsuse liikmete vastutus 75.1. Vallavalitsuse liikmete süülise käitumise korral võetakse süüdiolev isik distsiplinaar- või kriminaalvastutusele. 75.2. Vallavalitsuse liikmed, kes hääletasid ebaseadusliku määruse või korralduse poolt, kannavad solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 75.3. Vastutusest vabanevad need vallavalitsuse liikmed, kes esitasid vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 75.4. Eriarvamus fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis ning see tehakse vallavalitsuse poolt teatavaks volikogu järgmisel istungil. 76. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 76.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele volikogu määruste ja otsustega samas korras. 76.2. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks, ei avalikustata. 76.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ning avalikustatakse eesti keeles. 76.4. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 76.5. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ning vallasekretär. VII. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 77. Vallateenistus 77.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused, valla põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste sisekorraeeskirjad ning ametijuhendid. 77.2. Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 78. Valla haldusaparaat 78.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. 78.2. Valla haldusaparaati kuuluvad valla asutused ja valla teenistujad. 79. Teenistusse võtmine 79.1. Vallaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. 79.2. Vallaametniku nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. 79.3. Vallaametniku ametisse nimetamisel võib vallavanem eelnevalt küsida volikogu komisjoni või volikogu arvamust ja kehtestada täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid. 80. Valla kantselei 80.1. Valla kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tegemine. 80.2. Valla kantselei juht on vallasekretär. 81. Valla kantselei ülesanded Valla kantselei ülesanded on: 81.1. koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 81.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 81.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega (Eesti Vabariigi ST 3-92); 81.4. esitada need allakirjutamiseks; 81.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 81.6. tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 81.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ning andmete säilimise tagamine; 81.8. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 81.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 81.10. valla registrite pidamine; 81.11. passitöö teostamine, kaitseväeteenistuse arvestus; 81.12. perekonnaseisualane töö; 81.13. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 81.14. notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 81.15. kaadritöö; 81.16. vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. 82. Külavanem 82.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 82.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 82.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 82.4. Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 82.5. Külavanem võidakse kutsuda nõuandva hääleõigusega osa võtma vallavolikogu ja -valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest.