Saare Vallavolikogu — Saare valla põhimääruse kinnitamine — KO, 31, 468

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 8, Saare Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Saare valla põhimäärus. 2. Põhimäärus jõustub 1. aprillil 1999. a. 3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotavad kehtivuse Saare valla põhimäärus, mis võeti vastu 2. veebruaril 1994. aastal koos parandustega, mis tehti 12. detsembril 1997. a, 11. mail 1994. a kinnitatud volikogu reglement, vallavalitsuse reglement ja vallavanema statuut ning 13. detsembri 1996. a määrusega nr 17 kinnitatud Saare valla vapi ja lipu kasutamise kord. Volikogu esimees Raivo REIMETS Kinnitatud Saare Vallavolikogu 12. märtsi 1999. a määrusega nr 4 SAARE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse eesmärk Saare valla põhimääruses sätestatakse Saare valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, valla lipu ja vapi kasutamine ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. § 2. Valla omavalitsuse mõiste 1. Kohalik valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu ning rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Omavalitsuse õiguslikud alused 1. Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Saare vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Saare valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 3. Valda esindavad seaduste ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras Saare Vallavolikogu, vallavolikogu esimees, Saare Vallavalitsus ja vallavanem. § 4. Omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6. tegevuse avalikkus; 7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 5. Omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1. Vallavolikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. § 6. Valla eelarve Vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve; § 7. Valla ülesanded Valla ülesanded on: 1. korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeerimis- ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 2. korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, ning teiste valla omanduses olevate kohalike asutuste ülalpidamist; 3. lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 4. valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega; 5. valla omandis oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. 6. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 6.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 7. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 8. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. § 9. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused 1. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras 2. Vallal on õigus iseseisvalt arendada koostööd Eesti ja väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. 3. Suhete loomise sõprusvaldade tasemel otsustab vallavolikogu. Sõpruslepingu kinnitab vallavolikogu. § 10. Valla sümboolika Valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjeldus ja kasutamise kord sätestatakse käesoleva põhimäärusega. § 11. Valla õiguste kaitse 1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 12. Valla piir 1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 2. Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. 3. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades. 4. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ning tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 13. Valla administratiivkeskus 1. Valla administratiivkeskus asub Saare külas. 2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. § 14. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeeleks Saare valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 15. Vallaelanik 1. Saare valla elanik on isik, kellel elanike registri järgi on alaline elukoht Saare valla territooriumil. 2. Täisealisel vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ja teistele seadustele. 3. Käesoleva paragrahvi 1. punktis nimetamata isikutel on valla territooriumil viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 4. Saare valla elanik on maksukohuslane Saare vallas ning tal on õigus saada valla poolt oma elanikele osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi. II. VALLAVOLIKOGU § 16. Vallavolikogu tegutsemine 1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 2. Vallavolikogu töökord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas «Saare Vallavolikogu töökord». § 17. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4. Valla valimiskomisjon koos ametis oleva vallavanemaga kutsub valitud volikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud tähtajal. § 18. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest vallavolikogus ning volikogu tegevusest tervikuna. 4. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele ja sellele vastatakse järgmisel vallavolikogu istungil. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud, ühe kuu jooksul arvates kirjaliku taotluse esitamisest, volikogu poolt kehtestatud korras. 6. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 7. Vallavolikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu kauem kui üks kuu vallast eemalviibimisest. 8. Vallavolikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 9. Vallavolikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi, teisi lähedasi või tulundusettevõtteid, mille omanikuks või töötajaks nad on. 10. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras ja järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. 11. Vallavolikogu liikme valimisel vallavanemaks või kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või muudel seaduses ettenähtud juhtudel tema volitused peatuvad. 12. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajal asendab teda vallavolikogu asendusliige. 13. Vallavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise või lõpetamise. 14. Vallavolikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatamise või lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist või lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 15. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist alates. § 19. Vallavolikogu asendusliige 1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 3. Vallavolikogu asendusliikme volitused lõpevad alates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 4. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 20. Vallavolikogu ainupädevus 1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. valla eelarve vastuvõtmine ning muutmine ja selle täitmise aruande kinnitamine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäära muutmine ning valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.3. koormiste määramine; 1.4. toetuste andmise korra kehtestamine; 1.5. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.6. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 1.7. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 1.8. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 1.9. taotluste esitamine ja arvamuse andmine valla halduspiiri või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.10. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.11. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 1.12. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 1.13. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.14. vallavalitsuse liikmete (v.a vallasekretär) ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 1.15. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele (v.a vallasekretär) või vallavolikogu komisjoni esimehele; 1.16. vallavanemale ametipalga ja valitsuse liikmetele töötasu määramine; 1.17. kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine; 1.18. vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.19. vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu määramine; 1.20. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.21. valla esindamise korra kehtestamine; 1.22. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 1.23. kohtukaasistujate valimine; 1.24. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 1.25. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 1.26. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.27. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 1.28. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.29. detailplaneeringu tühistamine; 1.30. valla administratiivkeskuse asukoha määramine; 1.31. valla ametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine. 2. Teiste seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele. § 21. Vallaelanike küsitlus Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes vallaelanike küsitlusi. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitluse läbiviimise korra kehtestab vallavolikogu. § 22. Vallavolikogu tööorganid 1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. 2. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjoni moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 3. Vallavolikogu ning tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. § 23. Vallavolikogu esimees ja aseesimees 1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas «Saare Vallavolikogu töökord». 2. Vallavolikogu esimehe koht on tasustatav vallavolikogu otsusel. § 24. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. 2. Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 3. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline ettepanek. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 4. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. 5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 6. Pärast nimekirja sulgemist valib vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete seast esimehe. 7. Komisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 8. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 9. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 10. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 11. Kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. § 25. Vallavolikogu komisjon 1. Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad. 2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. 3. Komisjoni liikmetest üle poole peavad olema vallavolikogu liikmed. Komisjon peab olema vähemalt viieliikmeline (v.a revisjonikomisjon). 4. Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Vallavolikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 5. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollid asuvad vallakantseleis alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva ja nendega tutvumiseks tuleb pöörduda vastava taotlusega vallasekretäri poole. 6. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on täpsemalt sätestatud käesoleva põhimääruse lisas «Saare Vallavolikogu töökord». § 26. Revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks volikogu liikmetest kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu kinnitatud põhimääruse alusel. 2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 2.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 2.3. valla munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 2.4. valla nimel sõlmitud lepingute täitmist; 2.5. vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3. Kontrollimise kohta kostab revisjonikomisjon akti ning esitab selle vallavalitsusele, kes esitab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist vallavolikogule kirjaliku arvamuse revisjoniakti kohta. 4. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema ja pearaamatupidaja vahetumisel ning esitab vallavolikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast selle allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt. 5. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuselt ja vallaasutustelt teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 7. Revisjonikomisjonile laienevad lisaks käesolevale põhimääruse lisa «Saare Vallavolikogu töökord» punktis 6 sätestatud õigused, kohustused ning töökord. 8. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis ja vallaasutustes. § 27. Vallavolikogu fraktsioon Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse volikogu otsust tema registreerimiseks. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid ning esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. § 28. Vallavolikogu istung Vallavolikogu töövorm on istung, mis kutsutakse kokku ja viiakse läbi käesoleva põhimääruse lisas «Saare Vallavolikogu töökord» sätestatud korras. § 29. Vallavolikogu õigusaktid, nende vastuvõtmine ja jõustumine 1. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 2. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 2.1. vallavolikogu komisjonil; 2.2. vallavolikogu liikmel; 2.3. vallavolikogu fraktsioonil; 2.4. vallavanemal; 2.5. vallavalitsusel; 2.6. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Saare valla elanikel. 3. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 4. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallamaja stendil. 5. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks. 6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 7. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast. 8. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 9. Vallavolikogu määrustele, otsustele ja istungi protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees seitsme päeva jooksul nende vastuvõtmisest. 10. Vallavolikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures ja Saare valla raamatukogudes ning istungi protokollid vallasekretäri juures. 11. Vallavolikogu õigusaktid tuleb kümne päeva jooksul saata täitjatele ja asjaosalistele, määrused õiguskantslerile järelevalve teostamiseks. 12. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. § 30. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 1. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja selle komisjonide koosolekutest ning täitma volikogu antud ülesandeid. III. VALLAVALITSUS § 31. Valitsuse mõiste 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. 2. Vallavalitsus juhib kohaliku omavalitsuse teenistust ning vallaasutuste tegevust. 3. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 4. Vallavalitsuse liikmed on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. § 32. Vallavanem 1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. 2. Vallavanem: 2.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele; 2.3. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 2.4. esitab vallavolikogule kinnitamiseks kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu; 2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 2.6. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2.7. kinnitab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirjad; 2.8. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta; 2.9. nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud. 3. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema käskkirja alusel vallavalitsuse liige vallavanema poolt antud volituste piires. Kui asendajat ei ole määratud, siis asendab teda vanim kohalolev vallavalitsuse liige. 4. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni vallavalitsuse vanim liige, kuid mitte pearaamatupidaja ja vallasekretär. 5. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. § 33. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise kord kehtestatakse volikogu poolt enne vallavanema valimisi. 3. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda ühe kuu jooksul uue vallavolikogu koosseisu esimese istungi päevast arvates. 4. Vallavolikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanema vallavolikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 5. Vallavanema kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek. 6. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 7. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 8. Igal vallavanema kandidaadil on õigus esitada 15 minuti jooksul oma valimisprogramm. 9. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 10. Muus osas toimub protseduur käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 punktides 2–11 vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks kehtestatud korras. § 34. Vallavalitsuse moodustamine 1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 2. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. Vallasekretär on ametikohajärgselt vallavalitsuse liige. 3. Vallavanem esitab hiljemalt kuu aja jooksul vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. Volikogu võib otsustada vallavanema ettepaneku alusel kas nimekirja kinnitamise või kinnitada iga valitsuse liikme eraldi. Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse salajasel hääletamisel vallavolikogu poolthäälteenamusega. Hääletamise läbiviimiseks valib vallavolikogu lahtisel hääletamisel häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. § 35. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 1. Vallavanem ja vallavalitsus saavad oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 4. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 5. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 6. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. § 36. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Vallavalitsus: 1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest, otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi volikogu määruste ja otsuste projektid, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks; 1.4. esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus. 2. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitust. 3. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi ja munitsipaalasutuste töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees vallavalitsus. 4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust ning määrab kindlaks haldusaparaadi töösisekorra. 5. Vallavalitsuse täpsema töökorra sätestab vallavalitsus. § 37. Vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevuse piiritlus 1. Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole vallavolikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 2. Vallavolikogul on õigus vallavalitsuse määruseid ja korraldusi muuta ning tühistada. 3. Vallavolikogu poolt vallavalitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 4. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastu võetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist vallavolikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. § 38. Vallasekretär 1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 2. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige. 3. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt, omab juristi kvalifikatsiooni või tunnistust vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele ning kes oma tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallasekretäri ülesandeid. 4. Vallasekretär: 4.1. juhib vallavalitsuse kantselei tegevust; 4.2. korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 4.3. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 4.4. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4.5. esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 4.6. hoiab valla vapipitsatit ja valla riigivapi kujutisega pitsatit; 4.7. kinnitab valijate nimekirja; 4.8. täidab teisi talle seaduse alusel, vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud seaduslikke ülesandeid; 4.9. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires. 5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. § 39. Valitsuse liikmete vastutus 1. Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad vallavalitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 2. Vastutusest on vabad need vallavalitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 3. Eriarvamus fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis ning see tehakse valitsuse poolt teatavaks vallavolikogu järgmisel istungil. § 40. Vallavalitsuse õigusaktid, nende vastuvõtmine, jõustumine ja avalikustamine 1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta korraldusi. 2. Määrused ja korraldused avalikustatakse vallamaja stendil kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist. 3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud hilisemal tähtajal. 5. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad, istungi protokollidele istungit juhatanud vallavanem või selle asendaja ja protokollija. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 41. Õigusaktide algatamise õigus 1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 3. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 4. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. § 42. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 1. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva arvates õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest alates. 3. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 4. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. 5. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. SAARE VALLA ASUTUSED, KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 43. Valla ametiasutused 1. Valla ametiasutused on asutused, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mis teostavad avalikku võimu. Saare vallas teostab avalikku võimu Saare Vallavalitsus. 2. Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vallavolikogu. § 44. Vallaasutused 1. Vallaasutused on haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 2. Vallaasutuste asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. 3. Vallaasutuse põhimääruse kinnitab vallavalitsus. 4. Vallaasutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel vallavalitsuse poolt korraldatud avaliku konkursi korras. 5. Vallaasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kehtestab vallaasutuse juht kooskõlastatult vallavalitsusega. 6. Vallaasutusel on oma eelarve. 7. Vallaastusel võib olla oma pitsat ja sümboolika. § 45. Valla kantselei 1. Valla kantselei juht on vallasekretär. 2. Valla kantselei ülesanded on : 2.1. vallavolikogu ja -valitsuse tehniline teenindamine, protokollide ja õigusaktide vormistamine ja avalikustamine; 2.2. valla registrite pidamine; 2.3. volikogu ja -valitsuse kirjavahetuse pidamine; 2.4. perekonnaseisualane töö; 2.5. passitöö, kaitseväeteenistuse arvestus; 2.6. tõendite ja õiendite väljastamine; 2.7. kaadritöö. § 46. Kohaliku omavalitsuse teenistus 1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Saare valla kohaliku omavalitsuse ametiasutustes – vallavalitsuses ja vallavalitsuse struktuuriüksustes. 2. Kohaliku omavalitsuse teenistust reguleerivad seadused, valla põhimäärus, haldusaparaadi ja ametiasutuste sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid. 3. Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seadusega sätestatud korras. 4. Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 5. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused. § 47. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid 1. Vallavolikogu esimehele, kes on vallavolikogu esimehe ametikohal põhikohaga, makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 2. Vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 3. Punktides 1 ja 2 nimetatud hüvitust makstakse, kui nad on töötanud vastaval ametikohal vähemalt kaks aastat ning vabastamine toimub: 3.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 3.2. seoses umbusalduse avaldamisega, v.a käesoleva paragrahvi punkti 4 alapunktis 3 nimetatud juhul. 4. Punktides 1 ja 2 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik: 4.1. vabastatakse ametist isiku algatusel; 4.2. valitakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks; 4.3. astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarkaristus. 5. Vallasekretäri ja teiste vallaametnike teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse hüvitust kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kuue kuu ametipalga ulatuses. 6. Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. 7. Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. 8. Punktides 6 ja 7 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 9. Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise vallavolikogu koosseisu jaoks. 10. Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitisi makstakse valla reservfondist. VI. MAJANDUS JA EELARVE § 48. Vallavara 1. Vallavara on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on sätestatud vallavolikogu poolt kinnitatud «Saare valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjas» (RTL 1998, 254, 1057). 3. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. § 49. Majandustegevus 1. Valla majandustegevus on: 1.1. osalemine ettevõtluses; 1.2. tehingud varaga; 1.3. vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 2. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. § 50. Maksud ja koormised 1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos eelarve muutmisega. 2. Vallavolikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi ja/või juriidilisi isikuid teostama töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. § 51. Valla eelarve 1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 2. Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab vallavolikogu seaduse alusel. 3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 4. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuses stendil vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele valla raamatukogudes. 5. Valla eelarve peab läbima vallavolikogu kolm lugemist. 6. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. VII. VALLA ESINDAMISE KORD § 52. Üldsätted 1. Käesolev kord sätestab valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õiguse ja pädevuse Saare valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi võimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega. 2. Esindamise õiguslikuks aluseks on seadused, valla põhimäärus, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 3. Oma pädevuse piires esindavad valda: 3.1. vallavolikogu ja selle esindus; 3.2. vallavalitsus ja selle esindus; 3.3. vallavolikogu esimees; 3.4. vallavanem; 3.5. vallasekretär; 3.6. vallavalitsuse ametnikud. § 53. Valla esindusfunktsiooni täitmine 1. Vallavolikogu esindab valda: 1.1. seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 1.2. suhetes Riigikoguga. 2. Vallavolikogu esimees esindab valda: 2.1. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2.3. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega; 2.4. suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks. 3. Vallavalitsus esindab valda: 3.1. seaduste ning vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 3.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 3.3. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 4. Vallavanem esindab valda: 4.1. suhetes peaministri ja teiste ministritega; 4.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega; 4.3. suhetes Jõgeva Maavalitsusega; 4.4. suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega täitevvõimu teostamiseks; 4.5. suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 4.6. vallavolikogu volitatud juhtudel. 4.7. Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel mõni teine vallavalitsuse ametnik talle vallavanema poolt antud volituste piires. § 54. Valla esindamine kohtus 1. Kohtus esindab Saare valda vallavalitsus. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib vallavolikogu kohtus esindada vallavolikogu esimees ilma erivolitusteta või vallavolikogu esimehe poolt volitatud esindaja. 2. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus ilma erivolitusteta, teised isikud volikirja alusel. § 55. Vallaametnike pädevus Saare valla esindamisel Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametijuhendile või vallavanema poolt volitatud korras. VIII. ARENGUKAVA JA PLANEERING § 56. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 1. Arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud Saare valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. 3. Arengukava või selle muutmise projekt avalikustatakse vallavalitsuse ruumides vähemalt kaks nädalat enne vallavolikogu istungit. Vallaelanikud võivad esitada ettepanekuid arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. Vallavolikogu poolt heakskiidetud arengukava avalikustatakse valla raamatukogudes. § 57. Valla üldplaneering Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. § 58. Keskkonnakaitse 1. Vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. 2. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 3. Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. § 59. Kultuuriväärtuste kaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. IX. VALLA VAPI JA LIPU KASUTAMISE KORD § 60. Valla vapp Valla vapp on hõbedasel kilbil roheline viieharuline okaspuutaim ja sinine vapitüvimik, milles püstiselt hõbedane kaheteralise mõõga käepide. Vapi laiuse ja kõrguse suhe on 7:9. § 61. Valla lipp Valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105×105 cm. Lipu alumine osa on sinine, mille keskosas on valge (hõbedane) kahekäemõõga käepide. Lipu ülaosa on valge, mida läbib roheline viieharuline sümboolne okaspuutaim. § 62. Valla vapi ja lipu kasutamise kord 1. Värvides ja värvideta (must-valget) vappi võib kasutada: 1.1. vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste dokumendiplankidel; 1.2. vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste pitsatites; 1.3. valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja punktis 1.1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 1.4. vallamajal, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel. 2. Peale eelnimetatud juhtude võib valla vappi kasutada vaid vallavalitsuse loal. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 20% kasumist valla eelarvesse. 3. Loa valla vapi kasutamiseks Saare valla asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide vimplina või kleebistena annab vallavalitsus. 4. Valla lippu kasutatakse samadel alustel riigilipuga. 5. Valla lipp heisatakse: 5.1. alaliselt vallamaja ees lipumastis; 5.2. avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul; 5.3. muudel juhtudel vallavalitsuse korralduse alusel või vallavalitsusega kooskõlastatult. 6. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. X. LÕPPSÄTTED § 63. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 2. Põhimäärus ja selle muudatused peavad läbima vallavolikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. 3. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad vallavolikogu määratud päeval.