Lüganuse Vallavolikogu — Lüganuse valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 31, 463

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Lüganuse Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Lüganuse valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Lüganuse Vallavolikogu 19. märtsi 1994. a määrus «Lüganuse valla põhimääruse kinnitamine». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Maarika UUDEKÜLL Kinnitatud Lüganuse Vallavolikogu 21. veebruari 2000. a määrusega nr 5 LÜGANUSE VALLA PÕHIMÄÄRUS ÜLDSäTTED 1. Valla põhimääruse eesmärk 1. Lüganuse valla põhimääruses sätestatakse Lüganuse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord. 2. Valla kohalik omavalitsus 1. Lüganuse valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalituse korralduse seaduses ja teistes seadustes antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike huvides, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. 2. Kohalikku omavalitsust teostavad seaduse alusel Lüganuse vallas valla elanikud ja valla omavalitsusorganid. 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Lüganuse vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1. Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. 2. Igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine. 3. Vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. 4. Seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. 5. Vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel. 6. Avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel. 7. Tegevuse avalikkus. 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Lüganuse vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Hartast, Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Lüganuse valla õigusaktidest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Lüganuse vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Lüganuse valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. Lüganuse valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel Lüganuse Vallavalitsus ja vallavanem. Lüganuse valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on antud selleks vastavad volitused. 5. Lüganuse valla omavalitsusorganid Lüganuse valla omavalitsusorganid on: 1. Lüganuse Vallavolikogu – oma valitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduses ettenähtud korras. 2. Lüganuse Vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Lüganuse valla omavalitsusüksuste ülesanded 1. Lüganuse valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2. Lüganuse valla ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmine riigieelarvest või muudest allikatest. 3. Lüganuse valla ülesanne on valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses Lüganuse valla arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. 4. Lüganuse valla ülesanne on tema valduses, kasutuses ja käsutuses oleva vara heaperemehelik haldamine viisil, mis on võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. 5. Lüganuse valla ülesanne on lisaks käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannetele otsustada ja korraldada Lüganuse valla kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega ja mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ning korraldada. 6. Lüganuse vald täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. Riiklikke kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Valla sümbolid 1. Lüganuse valla sümbolid on lipp ja vapp. 2. Lüganuse valla vapil on hõbedase, tõstetud ja tipust tagasipööratud otstega sarikaga jaotatud sini-rohelise kilbi alumisel, rohelisel väljal kolmeharuline leek ja selle all avatud raamat – mõlemad hõbedased. Valla vapi etalonkujutis ja seletus on toodud ära põhimääruse lisas 1. 3. Lüganuse valla lipp on ristkülikukujuline lipp vardapoolsest ülanurgast lehviva otsa alamnurka langeva 2 ühiku laiuse valge triibuga kaheks jaotatud: lipu ülemine osa on sinine, alumine roheline, lipu normaalmõõtmed on 105×165 cm. Laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. 4. Lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. 8. Valla sümbolite kasutamise kord 1. Lüganuse valla vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. 2. Peale punktis 1 loetletud juhtude võib vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal, mille kasutamise korra kehtestab volikogu. 3. Lüganuse valla lipu kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. 9. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Lüganuse valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 10. Valla piir ja asustusüksused 1. Lüganuse valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. 2. Lüganuse valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või Lüganuse Vallavolikogu seaduses sätestatud korras. 3. Lüganuse valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 4. Lüganuse valla haldusterritooriumil asuvad Lüganuse alevik, mis on ühtlasi administratiivkeskus, ja 12 küla – Aa, Irvala, Jabara, Kopli, Liimala, Lohkuse, Matka, Moldova, Mustmätta, Purtse, Varja, Voorepera. 11. Valla elanik 1. Lüganuse valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Lüganuse vallas. 2. Täisealisel Lüganuse valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele. 12. Külavanem 1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem, kes teeb tööd külavanema põhimääruse alusel. 2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 3. Külavanema volituste kestvus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestvusega. LüGANUSE VALLAVOLIKOGU 13. Lüganuse Vallavolikogu 1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike poolt valitud esinduskogu. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia vallaelanike küsitluse. 3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja võtab oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks vastu töökorra. 4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. 14. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas (ringkondades), kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. 3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4. Lüganuse valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik, ta annab valijatele teavet oma tegevusest vallavolikogus. 4. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse vastavalt vallavolikogu otsusele vallavolikogu liikme tööga seotud kulud. 5. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 6. Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt volitatud või kinnitatud, samuti vallavalitsuse poolt ametisse nimetatud ametnikele, saada valla õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 7. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste otsustamisel vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 8. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 16. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 1.2. tagasiastumisega; 1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Lüganuse vallas; 1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 1.5. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 1.7. surmaga; 2. Eespool nimetatud asjaolude teatavaks saamise korral informeerib Lüganuse vallasekretär kolme tööpäeva jooksul vallavolikogu või valla valimiskomisjoni nende pädevuse piirides. 17. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, prokuröriks, maavanemaks; 2.2. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks, nimetamisega valla ametnikuks; 2.3. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 2.4. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 2.5. tööülesannete, õpingute või mõnel muul põhjusel, mis takistab istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 3. Piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkab oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 4. Eespool nimetatud asjaolude teatavaks saamise korral informeerib vallasekretär kolme tööpäeva jooksul vallavolikogu. 18. Vallavolikogu asendusliige 1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. 2. Valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja saadab nimekirja volikogu esimehele. 3. Asendusliikmete määramisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatu. 4. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 5. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 6. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 19. Vallavolikogu pädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.4. koormiste määramine; 1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks või sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeeste hüvituse määramine; 1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1.26. kohtukaasistujate valimine; 1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 1.34. valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 1.35. vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 20. Vallavolikogu struktuur 1. Vallavolikogu koosneb 11 liikmest. Töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse (kui volikogu selle moodustab) ja komisjonide kaudu. 2. Vallavolikogu kehtestab oma üksikasjalise töökorralduse volikogu töökorraga. 3. Vallavolikogu moodustab komisjone vastavalt vajadusele. 21. Vallavolikogu esimees 1. Vallavolikogu esimees: 1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamise; 1.2. esindab Lüganuse valda ja selle volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 1.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele. 1.4. korraldab vallavolikogu otsuste ja määruste täitmise kontrollimist; 1.5. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2. Vallavolikogu esimehe koht võib vallavolikogu otsuse alusel olla palgaline. Palgalisel ametikohal töötav vallavolikogu esimees ei tohi samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. 22. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Igal vallavolikogu liikmel on valimistel üks hääl. 2. Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaadid registreeritakse vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja kantakse kandidaadid, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võivad kandidaadid taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt 3-liikmeline hääletuskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4. Hääletuskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 5. Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häält viiakse läbi kordushääletamine, kus jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 7. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 8. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valmisteks sätestatud korras. 23. Vallavolikogu komisjon 1. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevuse valdkonnad, kinnitab alatiste komisjonide põhikirjad. 2. Vallavolikogu komisjonide ülesanne on vallas lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine, nende lahendamiseks tegevuskavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide eelnõude algatamine ja koostamine, arvamuste andmine volikogu ja valitsuse õigusaktide eelnõude kohta ning volikogu õigusaktide täitmise kontrollimine. 3. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseisus peaks olema üks vallavalitsuse töötaja. 4. Vallavolikogu koosoleku töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 5. Komisjoni otsused on volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel nõuandva iseloomuga. 6. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu otsuse tegemise päeval. 7. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib moodustada ajutisi komisjone, määrates ära selle koosseisu, volituste ulatuse ja kestvuse. 8. Volikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu töökorras ja komisjoni põhikirjas. 24. Vallavolikogu revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt 3-liikmelise revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas valla majandustegevuse otstarbekust, kooskõla vallavolikogu otsustes ja määrustes sätestatuga, vallavara kasutamise sihipärasust, lepingute täitmist, eelarve kasutamist. 4. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos omapoolsete seisukohtadega kümne päeva jooksul volikogule. 5. Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. 6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 25. Vallavolikogu eestseisus 1. Vajadusel moodustatakse vallavolikogu eestseisus, mis on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures vallavolikogu istungi päevakorrapunkti ja töökorralduse muudatustes ettepanekute ja volikogu otsuste eelnõude projektide läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on soovitusliku iseloomuga. 2. Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees ning alatiste komisjonide esimehed. 3. Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige. 4. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku vallavolikogu esimees, vajadusel koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees. 26. Vallavolikogu kokkukutsumine 1. Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asetäitja. 2. Vallavolikogu istungi teade peab vallavolikogu liikmel käes olema vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Teates märgitakse ära arutusele tulevad küsimused. 3. Vallavolikogu esimees või tema asetäitja kutsub vallavolikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt sätestatud küsimuste arutamiseks. 4. Vallavolikogu kokkukutsumise üksikasjalisem kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. 27. Vallavolikogu istung 1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale. Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavolikogu liikmetest. Volikogu töö keel on eesti keel. 2. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kui ka volikogu aseesimees on ära, juhatab volikogu istungit sellel viibiv kõige vanem volikogu liige. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja juhatab seda kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 3. Vallavolikogu istungi päevakorra koostab vallavolikogu esimees või aseesimees, see arutatakse läbi vallavolikogu eestseisuses (selle moodustamisel vallavolikogu poolt) ning kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. Pärast kinnitamist võib päevakorda muuta üksnes volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib volikogu istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 5. Vallavolikogu võtab vastu otsuseid poolthäälteenamusega. Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 6. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asetäitja või teda asendav volikogu liige. Protokollid vormistab ja avalikustab valla kantselei. 7. Vallavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsuste tegemise ja protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu töökorras. 28. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 29. Vallavolikogu õigusaktid 1. Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1.1. vallavolikogu liikmel; 1.2. vallavolikogu komisjonil; 1.3. vallavalitsusel; 1.4. vallavanemal; 1.5. vähemalt 1% valla hääleõiguslikel elanikel. 2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusaktide eelnõusid. 3. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu reglemendis sätestatud korrale. 30. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VALLAVALITSUS 31. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega pandud ja vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 2. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Vallavalitsus korraldab valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 4. Vallavalitsus võib oma korraldava ja täitva tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse avaliku teenistuse töötajad on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 32. Vallavalitsuse struktuur 1. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem, nõunikud. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 2. Vallavalitsuse kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu oma volituste ajaks. 3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 4. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33. Vallavanem 1. Korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist. 2. Esindab Lüganuse valda vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. 3. Annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 4. Kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldusetele ning teistele valitsuse dokumentidele. 5. Esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu ning teeb ettepanekuid selle muutmiseks. 6. Esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamiseks. 7. Täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 8. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem või vallavanema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. 9. Vallavanema lahkumisel või vabastamisel määrab vallavolikogu ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni ja uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 34. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 2. Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Igal vallavolikogu liikmel on üks hääl. 4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse vallavolikogu esimehele kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletuskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 6. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 7. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 8. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 9. Kui kumbki kandidaat ei saanud kordushääletamisel nõutavat häälteenamust, viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 10. Vallavanema valimiseks võib korraldada vallavolikogu otsuse alusel ka avaliku konkursi, kus vallavolikogu sätestab eelnevalt kandidaatidele esitatavad nõudmised ja konkursi korraldamise protseduuri. 34. Vallavalitsuse kinnitamise kord ja volituste tähtaeg 1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 2. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 3. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega. 4. Seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 5. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 6. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 7. Vallavalituse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab uue vallavalitsuse liikme ametisse poolthäälteenamusega. 8. Vallavalitsuse liikme saab ametist vabastada talle salajasel hääletusel poolthäälteenamusega volikogus umbusaldust avaldades. 35. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 1.1. valmistada ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 1.2. lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega ja käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 1.3. lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 1.4. esindada avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 1.5. taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud otsuse või määruse uuesti läbivaatamist. 2. Vallavalituse töövorm on istung. Vallavalituse istungid on kinnised kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. 3. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 4. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 5. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. 6. Vallavanem või tema asendaja võib vallavalitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid. 36. Vallasekretär 1. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 4. Vallasekretär: 4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja koosseisude kohta; 4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 4.3. korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4.4. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad ühe nädala jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 4.5. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 4.6. hoiab valla vapipitsatit; 4.7. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist ja korraldab vallavalitsuse juriidilise teenindamise; 4.8. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4.9. täidab teisi seaduses ning valla töökorralduses talle pandud ülesandeid. 5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 37. Valla avalik teenistus 1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 3. Valla avalik teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja vallavolikogu kantseleis. 4. Valla avalikku teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 38. Valla avalike teenistujate sotsiaalsed garantiid 1. Valla ametniku sotsiaalsed garantiid kehtivad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 54’-le ja avaliku teenistuse seadusele. VALLA EELARVE, KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 39. Valla eelarve tulud ja kulud 1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Valla eelarve tulud on: 3.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 3.2. laekumised valla asutustest, äriühingutest ja vallavarast; 3.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 3.4. laenud ja intressid; 3.5. muud laekumised. 4. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 4.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 4.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 4.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 4.4. reservfondi moodustamiseks. 5. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks, kui vallal on selleks eelarves moodustatud fond. 40. Valla eelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 1. Valla eelarve projekti koostamise aluseks on valla arengukava, seadusega vallale pandud kohustused, lepingutest tulenevad kohustused, eelmisest eelarveaastast üleminevad kohustused. 2. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras. 3. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused vallavalitsusele oma ettepanekute projektid koos põhjendustega hiljemalt 15. oktoobriks. 4. Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus koos valla eelarvekomisjoniga. Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogule 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. 5. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 6. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vara müügiks või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. 7. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta tehtud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. 8. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 9. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 10. Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. 11. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ja eelarve muudatused ja täitmine avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 41. Eelarve täitmine 1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu sätestatud korras. 2. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. 3. Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele lisatakse vallavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta (jõustub 1. jaanuaril 2001. a). 42. Kohalikud maksud ja koormised 1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada kohalikke makse. 2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarvega või eelarve muutmisega. 3. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 4. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus. 5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 6. Vastutus maksumäärade rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 7. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 8. Koormise võib kehtestada füüsilisele või juriidilisele isikule nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 9. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 10. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt seadusele. 11. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, ta ei või olla lepingu objektiks. VALLAVARA 43. Vallavara (munitsipaalomandi) mõiste 1. Vallavara on vallale kuuluv vara, st kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab vallavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele. 3. Vallaeelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 4. Vallavara kohta peetakse arvestust vallavolikogu poolt sätestatud korras. 5. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. 44. Vallavara valdus 1. Vallavara valdajad on vallavolikogu, vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus ja vallaasutus. Vallale kuuluvad kohaliku omavalitsuse asutused ja äriühingud, kus vald on ainsaks osanikuks või aktsionäriks, on vallavara valdajad vastavalt põhikirjale. 2. Vallavara valdajaks võib seaduses ja vallavolikogu kehtestatud korras olla kolmas isik. 3. Vallavara valdajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbeka kasutamise ning vastutavad vallavara säilimise eest. 4. Riigi poolt tasuta vallale üleantud vara võib võõrandada juhul, kui vara ei ole enam vallale vajalik tema ülesannete täitmiseks või see on muutunud kasutamiskõlbmatuks. Võõrandamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 5. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. 45. Valla majandustegevus ja osalemine juriidiliste isikute tegevuses 1. Valla majandustegevus on: – osalemine ettevõtluses; – tehingud vallavaraga; – ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; – fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 2. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulistes äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige. 3. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 4. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Nõukogu liikmed nimetab, samuti muid õigusi teostab vallavalitsus kui nõukogu ei ole, nimetab vallavalitsus juhatuse liikmed. 5. Kui sihtasutusel, äriühingul on ka teisi aktsionäre ja osanikke, samuti valla osalemise liikmena mittetulundusühingutes, otsustab valla osalemise ja osalemise lõpetamise vallavolikogu, muus osas teostab õigusi vallavalitsuse poolt määratud isik. 6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid käesolevas põhimääruses kehtestatud volituste piires. VALLA ARENGU PLANEERIMINE 46. Valla arengukava mõiste, vastuvõtmine ja muutmine 1. Valla arengukava on dokument, milles on sätestatud valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüs, kavandatud valla pikemaajaline tegevus ning edasise arengu suunad ja eelistused. 2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab ka arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 3. Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 4. Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile valla elanikele ning kinnitab selle pärast vallavalitsusse laekunud ettepanekute läbivaatamist. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu arengukava läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 6. Arengukava muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. 7. Valla arengukava on aluseks vallaeelarve koostamiseks, investeeringute kavandamiseks ja nende jaoks investeeringute taotlemiseks, laenude võtmiseks ja võlakirjade pikemaajaliseks emiteerimiseks. 47. Valla üldplaneering 1. Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu aktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. 2. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. 48. Valla detailplaneering 1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 2. Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu. 49. Valla ehitustegevus 1. Valla pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve valla territooriumil. 2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses, valla ehitusmääruses ja teistes valla õigusaktides sätestatud korraga. 50. Kultuuriväärtuste kaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, arheoloogia-, kultuuri- või muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes piirangute seadmine toimub vallavolikogu määruste ja otsustega ning muude kehtivate õigusaktidega sätestatud korras. 51. Keskkonnakaitse 1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond ning valla territooriumil asuvate kaitstavate loodusobjektide säilimine. 2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korras. OMAVALITSUSüKSUSTE KOOSTöö 52. Välissuhted 1. Lüganuse vallal on õigus astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu poolt määratud esindus. 3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. 53. Omavalitsuste koostöö 1. Lüganuse vallal on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks valla arengu ja elanike huvides tegutseda koos teiste omavalitsustega, anda sellekohased volitused mõnele teisele omavalitsusele või moodustada omavalitsuste liite. 2. Koostöö korral võivad omavalitsused näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 3. Valla omavalitsusorganite või nende esindajate poolt sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest ja koostöölepingud kinnitab vallavolikogu. 4. Lüganuse Vallavolikogu nimetab volitatud esindaja või esindajad omavalitsusliitudesse ja muudesse ühendustesse, mille liige Lüganuse vald on, kui pole sätestatud teistsugune valimise kord. Esindaja volitused kehtivad üldjuhul vallavolikogu koosseisu volituste lõpuni. 5. Esindaja võib vallavolikogu otsusel tagasi kutsuda. 54. Omavalitsusüksuste liidu asutamine 1. Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping ning liit tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel. 2. Omavalitsusüksuste liidul on õigus sõlmida liidu nimel lepinguid riigi valitsusasutustega riikliku kohustuse täitmiseks juhul, kui selle poolt on kõik liitu kuuluvad omavalitsusüksuste volikogud. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JäRELEVALVE 55. Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega ja järelevalve 1. Lüganuse valla ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 2. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 3. Kohaliku omavalitsusega peab õigeaegselt konsulteerima kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise. 4. Kohaliku omavalitsuse tegevuse üle teostavad järelevalvet maavanem seadusega sätestatud korras, Riigikontroll valla valdusesse antud riigivara kasutamise ja käsutamise kohta vastavalt oma pädevusele ja õiguskantsler valla õigusloovate aktide vastavuse kohta Eesti Vabariigi seadustele. 5. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle teostatav kontroll. 6. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus motiivide olemasolu korral: 6.1. teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks; 6.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus kuni 10 tööpäevaks seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks; 6.3. tunnistada akt kehtetuks. 7. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. VALLA õIGUSAKTID 56. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. 3. Vallavanem ja vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid annavad oma volituste piires käskkirju. 57. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 1. Vallavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallakantseleis ja valla raamatukogudes või avaldamisega valla infolehes. 2. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise aega. 3. Vallavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 5. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 6. Volikogu otsused ja määrused ning volikogu istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises väljaandes nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 8. Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 58. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks nende väljapanekuga vallakantseleis ning nad peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele. 2. Vallavalitsus ei avalikusta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 4. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 5. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 6. Määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 59. Õigusaktide algatamise õigus 1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogule või vallavalitsusele õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 2. Punktis 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. 60. Muudatuste tegemine valla õigusaktides 1. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktide muutmist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud nende õigusi. 2. Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. 61. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. 2. Põhimäärus ja temas tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval.