Kõlleste Vallavolikogu — Krootuse Põhikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 30, 450

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730) paragrahvi 12 lõike 4, Kõlleste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Krootuse Põhikooli põhimäärus (lisatud) 2. Määrus jõustub 20. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Mait KIRISTAJA Kinnitatud Kõlleste Vallavolikogu 10. märtsi 2000. a määrusega nr 4 KROOTUSE PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Krootuse Põhikool (edaspidi kool) on Kõlleste valla omandis olev munitsipaalharidusasutus, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. 2. Krootuse Põhikool asub aadressil Krootuse küla, Kõlleste vald, Põlva maakond. 3. Kooli tegevuse aluseks on Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolitusluba. 4. Põhiharidusele esitatavad nõuded kehtestatakse riikliku õppekavaga. 5. Kool juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 6. Koolis toimub õppetöö eesti keeles. 7. Koolis toimub õppetöö päevases vormis. 8. Õppimine on kooli õppekava ulatuses tasuta. 9. Koolil on oma eelarve valla eelarves, mille kinnitab Kõlleste Vallavolikogu. 10. Koolil on oma sümboolika, pitsat ja arveldusarve pangas. 11. Kooli teeninduspiirkonna kinnitab Kõlleste Vallavolikogu. II. TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 12. Kooli tegevuse eesmärk on Kõlleste valla territooriumil elavatele õpilastele võimaluste loomine haridusstandardiga ettenähtud kohustusliku üldharidusmiinimumi omandamiseks. 13. Kooli ülesandeks on võimaldada õpilastele mitmekülgsed võimalused huvialaringides osalemiseks ja spordiga tegelemiseks. 14. Vallavalitsus moodustab koolis vajadusel eraldi klasse 7.–9. klassi kasvuraskustega õpilastele haridusministri määrusega kehtestatud korras. 15. Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi, pikapäevarühmi ja kooliinternaate haridusministri määrusega kehtestatud korras. 16. Koolis on raamatukogu, mille töökorralduse alused kehtestab haridusminister. 17. Tegevuse eesmärkidest lähtuvalt koostab kool oma õppekava, mis vastab riiklikule õppekavale. 18. Kooli ülesanne on laste õppetööst vabal ajal täiskasvanutele täiendkoolituse korraldamine. 19. Kooli ülesanne on õpilaste toitlustamise korraldamine. III. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 20. Õpingute alusdokument on kooli õppekava. 21. Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. 22. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega kinnitatud loetelust. 23. Õppeaasta algab 1. septembril. 24. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. 25. Õppeperioodil arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). 26. Eksamiperioodi põhikooli lõpetamiseks ja koolivaheajad määrab haridusminister oma määrusega. 27. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Suurim lubatud koormus on: 27.1. 1. klassis 20 tundi; 27.2. 2. klassis 23 tundi; 27.3. 3. ja 4. klassis 25 tundi; 27.4. 5. klassis 28 tundi; 27.5. 6. ja 7. klassis 30 tundi; 27.6. 8. klassis 32 tundi; 27.7. 9. klassis 34 tundi. 28. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. 29. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. 30. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. 31. Kuni 10 õpilasega klassidest moodustatakse liitklass. Liitklassis võib olla kuni 20 õpilast. Liita on lubatud 1.–4., 3.–6. ja 5.–9. klasse. 32. Õpilaste hindamise korra kehtestab haridusminister määrusega. 33. Õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. IV. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 34. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 35. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Koduõppe korra kehtestab haridusminister määrusega. 36. Õpilasel on õigus: 36.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalprogrammi järgi haridusministri kehtestatud korras; 36.2. moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 36.3. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 36.4. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid; 36.5. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest; 36.6. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja volikogu kehtestatud ulatuses ja korras; 36.7. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 36.8. pöörduda oma õiguste kaitseks lasteorganisatsioonide, lastekaitseametnike, samuti kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 37. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist või kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 38. Kool tagab õpilase viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. 39. Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab vallaarst sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. 40. Õpilane on kohustatud: 40.1. täitma koolikohustust; 40.2. järgima kooli kodukorda; 41. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt kehtestatud korrale. 42. Õpilasele avaldatakse tunnustust eeskujuliku käitumise, hea õppeedukuse ja kiitustvääriva teo eest: 42.1. suulise kiitusega; 42.2. kirjaliku kiitusega õpilaspäevikus; 42.3. kiitusega direktori käskkirjaga; 42.4. tunnustuskaardi või kiituskirjaga. 43. Õpilasi karistatakse eetiliste normide eiramise eest: 43.1. suulise märkusega; 43.2. kirjaliku märkusega õpilaspäevikus; 43.3. märkusega õppenõukogus; 43.4. noomitusega õppenõukogus; 43.5. valju noomitusega õppenõukogus; 43.6. direktori käskkirjaga, milles sisaldub kas märkus, noomitus või vali noomitus; 43.7. koolist väljaheitmisega. V. KOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 44. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 45. Kooli personali koosseisu määrab kooli direktor tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 46. Pedagoogid on õpetajad, direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud. 47. Koolis on klassi- ja aineõpetajad. 48. Klassiõpetaja õpetab 1.–6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis. 49. Aineõpetaja õpetab 5.–9. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. 50. Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 51. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 52. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 53. Koolitöötajate ametikohustused määratakse töötaja töölepingus või ametijuhendis, millest üks eksemplar antakse töötajale allkirja vastu. 54. Koolitöötajate üldised kohustused on kindlaks määratud kooli sisekorraeeskirjas, mida tutvustatakse töötajale enne töölepingule allakirjutamist allkirja vastu. VI. KOOLIELU KORRALDAMINE 55. Kooli juhib direktor. 56. Direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. 57. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 58. Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 59. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 60. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 61. Koolil on õppenõukogu, mille liikmeteks on kooli pedagoogid ja mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 62. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 63. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. 64. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 65. Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 66. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. 67. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega. 68. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VII. FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 69. Kooli vara moodustavad Kõlleste valla poolt koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega. 70. Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt volikogu kehtestatud vallavara eeskirjale. 71. Koolil on oma eelarve valla eelarves ja oma pangaarve. 72. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. 73. Kooli direktori, tema õppeala asetäitja ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. 74. Kõlleste valla eelarvest finantseeritava personali palgad kehtestab vallavalitsus kooli direktori ettepanekul. 75. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kõik muud kulud katab Kõlleste vald. 76. Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab volikogu. 77. Kooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. 78. Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. VIII. ÜMBERKORRALDAMISE JA TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD 79. Kooli korraldab volikogu otsusel ümber vallavalitsus. 80. Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 80.1. koolinõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas; 80.2. suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 80.3. ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 80.4. muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 81. Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 82. Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 83. Kooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba. 84. Kooli tegevuse lõpetab volikogu otsusel vallavalitsus. 85. Kooli tegevus lõpetatakse, kui: 85.1. riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 85.2. kooli ei ole võimalik finantseerida; 85.3. kooli kõik koolitusload on tühistatud; 85.4. teistel seadusega ettenähtud juhtudel. 86. Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu. 87. Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 88. Kooli tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus õpilastele võimaluse jätkata teises koolis.