Varstu Vallavolikogu — Varstu Keskkooli arengukava kinnitamine — KO, 197, 2617

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 90, 521; 2003, 21, 125) § 3 1 lõike 3, Varstu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Varstu Keskkooli arengukava aastateks 2003–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 20. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Ere PUDERSELL Varstu Vallavolikogu 8. aprilli 2003. a määruse nr 7 lisa VARSTU KESKKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2005 Sissejuhatus Varstu Keskkooli arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja Varstu valla arengukavast. Üldandmed Taust – Kooli teeninduspiirkonnaks on Varstu valla territoorium – Arengukava valmimise ajalugu ° 2001 jaan–veebr – analüüs «valmisolev kool» ° 2001 nov–dets SWOT-analüüsid töörühmadega ° 2002 jaan–aug – arengukava kokkukirjutamine, tegevuskava koostamine ° 2002 nov–dets – lõppviimistlus, läbiarutamine ja kooskõlastamine Arengukava koostamisel on lähtutud analüüsidest: ° Kooli hetkeolukord (tehtud põhjalik analüüs «valmisolev kool») ° Materiaalne baas • Olemasolevad õppevahendid • Olemasolevad õpikud ° Olemasolevad klassiruumid/ainekabinetid ° Õpetajate vanuse ja kvalifikatsiooni analüüs ° Õpilaste muutus ajas (valla prognoos) • Esimesse klassi asuvate laste arv Varstu kooli piirkonnast • 2001/2002 12 • 2002/2003 11 • 2003/2004 13 • 2004/2005 7 • 2005/2006 6 • 2006/2007 8 Eesmärk * Missioon – Kooli ülesanne on kujundada igas õpilases teadmisi, vilumusi, oskusi ning valmisolekut tulevaseks õppimiseks kõrgkoolis või kutseõppeasutuses ning selliseid väärtushinnanguid ja käitumisnorme, mida ühiskond tunnustab. * Visioon – keskendumine koolitöö olulistele protsessidele, eriti selle tähtsaimale osale – õppetunnile, eesmärgiga neid pidevalt täiustada, kvaliteetsemaks muuta; – lahendusteede otsimine kooli materiaal-tehnilise baasi parandamiseks (vt Investeeringuvajadused); – sihipärane tegevus kooli hea maine ja oma näo kujundamiseks (traditsioonid); – koostöö jätkamine naaberkoolidega eesmärgiga välja kujundada ühtne piirkondlik haridusruum. Mõtted, millest lähtuvalt sai koostatud tegevuskava lähiaastateks • Täiendada ja arendada pidevalt kooli oma õppekava, lähtudes riiklikust õppekavast. • Pöörata enam tähelepanu personali koolitusele. • Säilitada ja süvendada traditsioonide kaudu kooli omapära. • Pidevalt kaasajastada kooli materiaalset baasi, et tagada aja nõuetele vastavad õppetingimused. • Motiveerida õpetajat uute õppemetoodikate kasutamisele igapäevatöös, mis tagab kooli avatuse uuele ja pideva õppeprotsessi arengu. • Laiendada koolis pakutavate valikainete loetelu vastavalt kooli, valla ja ühiskonna arengukavadele. • Viia sisse süsteemne karjäärinõustamisalane tegevus. • Koostada kooli kvaliteedikäsiraamat, mis kirjeldab kõiki õppekavas kirjeldatud tegevusi ja majandustegevust. • Kooli juhtkonnal tagada dünaamiline koolikorraldus, personalipoliitika ja majandustegevus, mis võimaldab kõikide osapoolte pühendunud töössesuhtumist. • Kaasata personal kooli iga-aastasele arenguplaanide koostamisele. • Järgida põhimõtet, et kooli kvaliteedi eest vastutab igaüks ning peab andma sellesse oma panuse, iga päeva igal hetkel (G. Keegan). • Tõsta kooli õpilaste ja töötajate rahulolu õppetegevuse korraldusega – töötada välja igal tasandil toimiv infosüsteem koolis. • Tagada kooli juhtkonnale kindlustunne õppetegevuse kvaliteedi ja kvaliteedisüsteemi toimivuse osas – töötada välja reaalselt mõõdetav kooli edukuse kriteeriumide süsteem. Tegevused valdkonniti Eesmärgid lähiaastateks • Õpetamisel ja kasvatamisel lähtuda humanismi ja demokraatia põhimõtetest, austusest inimese ja seaduse vastu. Kooli töös pidada silmas järgmisi olulisi märksõnu: pidev muutumine, pidevõpe, infotulv, kiire, aga säästlik areng, konkurentsivõime, integratsioon. • Jätkata kooli arendusplaani arengusuundade täiustamist lähiaastateks kõikides kooliastmetes. • Pöörata jätkuvat tähelepanu keeleõpetuse kvaliteedile ja programmidele. • Jätkata koolis demokraatia tundmaõppimist ja demokraatlike koolijuhtimis-institutsioonide loomist ja arendamist. • Tähtsustada enam kooli elus sportliku tegevuse ja tervislike eluviiside vajalikkust kaasaegses ühiskonnas. • Jätkata kooli õpisuundade arendamist. • Arendada koolis rahvusvahelist koostööd. • Kasutada kõiki võimalusi kooli materiaalse olukorra parandamiseks. Õppetöö Kooli arendusplaani põhisuunad 2002/2003. õa Algastmes ja keskastmes arengukesksus • sobiva õpijõudluse valimine – aineõpetajad • arengukeskkonna loomine – aineõpetajad • õpioskuste kujundamine – aineõpetajad • õppeainete omavaheline seostamine – aineõpetajad • maailmapildi loomine, loogilise mõtlemise arendamine – aineõpetajad • parandusõppesüsteemi täiustamine – õppealajuhataja • kunsti, muusika ja tantsu kasutamine loovuse arendamiseks – aineõpetajad • tantsurühma, rahvamuusikaorkestri ning mudilas- ja lastekoori töö jätkamine – huvijuht • kooliteatri tegevuse jätkamine õpilaste eneseväljenduse arendamiseks eri vanuseastmetes • õige õpijõudluse jälgimine, erivajadustega lastele soodsamate õpitingimuste loomine, lähtuvalt õpilase individuaalsest arengust • tihe koostöö vanematega lapse arengu huvides, alustada lastevanemate koolitussüsteemi loomist II Jätkata õpetajate koolitust vastavalt strateegilistele suundadele • keeleõpetuses (täiendus- ja ümberõpe) • algõpetuses • kaasaegsetes pedagoogilistes seisukohtades • Rakendada koolis enam arendavat ja loovat õpetust pedagoogilises tegevuses • Väärtustada isiksuse areng, mitte ainult teadmiste hulk • Rakendada ringitunde enam õpilaste loovuse arendamiseks • Jätkata gümnaasiumi kõigis klassides uurimistööde teostamist • Viia läbi ainepäevi ja konverentse • Arendada kõrgkoolidega koostööd paremaks haridustee jätkamiseks • Rakendada algkoolis isiksuse arengut soodustavat õpetust. Luua võimalused parema iseseisva töö omandamiseks • Uurida õpimotivatsiooni langust üleminekul algastmest põhikooli keskastmesse Väärtustada inimese areng • Peab lugu kodust ja perekonnast • Peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvaste kultuurist • Armastab isamaad • Lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust • Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes • Mõtleb kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt • Oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata • Suudab valida, otsustada ja vastutust kanda • Suudab hankida ja kasutada infot • Oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks • Mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida. Turvalisus Tagada: a) õpilaste ja kooli töötajate elu, tervise ning vara säilimine; b) koolihoonete ja kooli vara säilimine; c) koolis kasutatava info ja isikuandmete säilimine ja kaitstus hävimise ja võõra sissetungi vastu (andmeturve). Tegevused Hind Vastutaja Tähtaeg tegevusplaan pommiähvarduste ja tuleõnnetuste korral direktor 2003 sept tuletõrjesignalisatsioon maj. juhataja 2004 sept esmaste tuletõrjevahendite vastavusse viimine vajadustega maj. juhataja pidev turvauksed korruste vahele maj. juhataja 2005 sept kogu maja hõlmav valvesignalisatsioon maj. juhataja 2006 sept vargakindlad välisuksed maj. juhataja 2005 sept Videovalve riidehoidudesse ja maja sõlmpunktidesse maj. juhataja 2006 sept kooli vara, koolimaja ja õpilaste kindlustamine maj. juhataja 2005 sept klassiruumide ja tahvlivalgustuse vastavusse viimine tervisekaitse normidega maj. juhataja 2006 sept Kooli arengukava lähtub ainult valla arengukavast ja kooli võimalustest. Kuidas olemasolevate ressurssidega saavutada ideaaltulemus. Suund ja tegevused – ainult põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava nõuete täitmiseks. Arengukava läbivaatamise kord Arengukava analüüsitakse ja täiendatakse/parandatakse õppenõukogu ja kooli hoolekogu poolt kord aastas. Tegevuskava on koostatud kolmeks aastaks Jätkata seniste tugevate külgede arendamist ja täiustamist Prioriteetidena on välja toodud nõrgad kohad Tegevuste toimumist tähistab x vajalikud rahasummad toodud numbritega I. Koolisisene juhtimine 2003 2004 2005 Finants 1. Töise ja meeskonnatööd valdava kollektiivi loomine 1.1. Koolitus – enesekehtestamine ja strerssiga toimetulek 5000 OM 1.2. Ajurünnakud x x x 1.3. Kogemused teistest koolidest kooli töökorralduse osas 2000 2000 2000 OM 1.4. Eri ainete õpetajatest töörühmade moodustamine ja nende töö ainekavade täiustamisel x x x 2. Juhtkond suunab metoodilist tööd 2.1. Kogemused teistest koolidest metoodilise töö osas 15 000 15 000 15 000 OM 2.2. Metoodiliste päevade korraldamine 1000 2000 2000 OM 2.3. Alternatiivse õppevara muretsemine 5000 5000 5000 OM 2.4. Uutele aineõpetajatele ja klassijuhatajatele tugiõpetaja x x x 2.5. Täienduskoolituse prioriteetide koostamine 2.5.1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine x x x 2.5.2. Juhtimisalane koolitus (huvijuht, infojuht, majandusjuht) 20 000 OM 2.5.3. Erivajadustega laps tavakoolis – koolitus 15 000 OM 2.5.4. Õppides loon ennast – koolitus 20 000 OM 2.5.5 Esmaabi alane koolitus 15*800.– 12 000 OM 3. Kujundada sisehindamise süsteem 3.1. Ajurünnakud, mõttetalgud x x 3.2. Sisehindamise süsteemi vormistamine ja avalikustamine x 3.3. Rakendamine ja analüüs x 3.4. Süsteemi täiustamine x 4. Stimuleerimise süsteemi täiustamine 4.1. Pedagoogilisele personalile 4.1.1. Ajurünnak õpetajatele x x 4.1.2. Otsuste vormistamine käskkirjaga x x 4.2. Tugipersonalile 4.2.1. Töötajate üldkoosolek, arutelu x x 4.2.2. Ettepanekute kirjalik vormistamine x x 4.2.3. Otsuste vormistamine käskkirjaga x x 4.3. Õpilastele 4.3.1. Ajurünnak ÕOV x x 4.3.2. Klassijuhatajate ettepanekud x x 4.3.3. Arutelu kollektiivis x x 4.3.4. Otsuste vormistamine ja kinnitamine õppenõukogus x x 5. Lapsevanemate teavitamine kooli eesmärkidest ja arendustegevusest 5.1. Kaks korda aastas lastevanemate üldkoosolekul x x x 5.2. Klasside lastevanemate koosolekul x x x 5.3. Avalikustada info kooli kodulehekülje kaudu x x x 5.4. Lapsevanemate osalemine arendustegevuses hoolekogu kaudu x x x 6. Süsteemi loomine kooli ja kodu vaheliseks koostööks 6.1. ÕOV ettepanekud x 6.2. Andmebaasi loomine/turvamine/kaasajastamine x 6.3. Kooli kodulehekülje kaasajastamine x x x 6.4. Gümnaasiumi õpilastele õpinguraamatute kasutuselevõtmine 6.5. Infovoldikud x x x II. Kooli töö planeerimine 1. Arengukava analüüs ja korrektiivide sisseviimine x x x 2. Ürituste plaani koostamine x x x 3. Õppekasvatustöö analüüs x x x 4. Projekti arutelu kollektiivis x x x 5. Üldtööplaani kinnitamine õppenõukogus x x x III. Õpetamine ja õppimine 1. Vormistada kooli arusaam õpetamisest ja õppimisest 1.1. ÕOV ettepanekud x 1.2. Arutelud klassijuhatajate koosolekutel x 1.3. Arutelu kollektiivis x 1.4. Projekti vormistamine x x 1.5. Kinnitamine õppenõukogus x 1.6. Rakendamise analüüs x 2. Ainekavade koostamine, milles on läbivate teemade käsitlus klassiti 2.1. Läbivad teemad - töö ainetevahelistes rühmades x 2.2. Ainekavade ühtlustamine kooliastmeti x 2.3. Ainekavade korrigeerimine, täiustamine x x 2.4. Ainekavade kinnitamine õppenõukogus x x 3. Arvestus- ja tasemetööd 3.1. Täpne planeerimine, kalenderplaan x x x 3.2. Plaani kinnitamine ja avalikustamine x x x 4. Töö erivajadustega õpilastega 4.1. Erivajaduste väljaselgitamine x x x 4.2. Parandusõppe töölerakendamine 15 000 OM 4.3. Logopeedi töölerakendamine (0,5 ametikohta) 60 000 OM 4.4. Individuaalõppekavade koostamine x x 4.5. Arvestuslike tööde diferentseerimine x 4.6. Edukatele õpilastele lisaülesannete andmine x x x 4.7. Diferentseeritud hindamine x x x 5. Täiendada õpilaste õpioskusi 5.1. I ja II kooliastmes valikainetena õpioskuste õpetamine x x x 5.2. Ainetundides kasutada omandatud võtteid x x x 5.3. Osaleda õpioskuste olümpiaadil x x x 6. Õpilaste ja lapsevanemate teavitamine hindamise põhimõtete, aja ja viisi osas 6.1. Aineõpetajad tutvustavad õa esimeses tunnis x x x hindamise põhimõtteid ja eesmärke 6.2. Veerandi/ kursuse esimesel nädalal kooskõlastatakse x x x arvestustööde aeg, viis ja hindamispõhimõtted 6.3. Klassijuhatajad tutvustavad õpilastele ja nende vanematele kooli hindamisjuhendit x x x 6.4. Põhikooli õpilaste vanemad saavad hinnetelehe iga x x x veerandi keskel 7. Analüüsida õppetöö tulemusi ja teha kokkuvõtted õppenõukogus 7.1. Statistilise kokkuvõtte koostamine (klasside ja ainete kaupa) x x x 7.2. Sisuline analüüs 7.2.1. Õpilaste küsitlemine x 7.2.2. Enese- ja sisehindamise juurutamine x x 7.2.3. Lastevanemate ankeetküsitlemine x x 7.3. Uuringud kodutööde tegemise kohta x 7.4. Õpimotivatsiooni uuringud x 7.5. Kokkuvõtted õppenõukogus x x 8. Õppevahendid 8.1. Poiste tööõpetus 15 000 15 000 OM 8.2. Tüdrukute käsitöö 10 000 OM 8.3. Kehaline kasvatus 10 000 5000 5000 OM 8.4. Tüdrukute kodundus 2000 2000 2000 OM 8.5. Algõpetus 10 000 5000 OM 8.6. Keeleõpe 6000 3000 6000 OM 8.7. Maateadus 1000 OM 8.8. Bioloogia 1000 OM 8.9. Füüsika 10 000 OM 8.10. Keemia 10 000 OM 8.11. Loodusõpetus 1000 OM 8.12. Inimeseõpetus 500 OM 8.13. Ajalugu 1000 1000 OM 8.14. Muusikaõpetus 1000 1000 OM 8.15. Kunstiõpetus 1000 1000 OM 8.16. Pikapäevarühm, ringid 2000 2000 2000 OM 8.17. Valikained (majandus, karjääriõpe, joonestamine jne) 1000 1000 1000 OM IV. Koolikohustuse täitmine Abinõud õpilaste üksikutest tundidest puudumise vältimiseks 1. Arvestus õpilaste puudumiste üle, lapsevanemate teavitamine x x x 2. Mõjutusvahendite rakendamine x x x 3. Tunniplaan õpilastele ilma vabade tundideta x x x 4. Üldjuhul õpilasi tundidest välja ei saadeta x x x 5. Kooli omaniku informeerimine koolikohustuse eirajatest x x x 6. Õpilaste suunamine alaealiste asjade komisjoni x x x V. Kooli töökeskkond Koolihoonete vastavusse viimine tervisekaitse ja päästeameti nõuetega 1. Kapitaalremont 1.1. Klasside põrandate katmine vastupidavama materjaliga 1.2. Uue koolimaja katuse renoveerimine 1.3. Koolimaja seintes vammikahjustuste likvideerimine 1.4. Kogu koolimaja elektri- ja valgustussüsteemide väljavahetamine 1.5. Tuletõrjesignalisatsiooni ja tulekindlate uste paigaldamine 1.6. Välisuste väljavahetamine 1.7. Koolimaja akende ja uste järkjärguline väljavahetamine 1.8. Katla väljavahetamine v. kapitaalremont 1.9. Küttesüsteemi renoveerimine (radiaatorite ja torustiku väljavahetamine, üleminek programmjuhtimisele) 1.10. Võimla seisukorra ekspertiis – kapitaalremont 1.11. Õppetöökodade kapitaalremont 1.12. Õppeköögi kapitaalremont 1.13. Kahe õppekabineti juurdeehitamine 1.14. Uue arvutiklassi rajamine 1.15. Klassi töölaudade/pinkide ja mööbli väljavahetamine 60 000 60 000 60 000 OM 1.16. Ehitusprojektide tellimine ja projektitaotluste esitamine 50 000 OM 2. Luua turvaline töökeskkond 2.1. Instrueerida kooli töötajaid vastavalt tuleohutuse, töökaitse ja tervisekaitse nõuetele x x x 2.2. Õpilaste instrueerimine tööks ainekabinettides x x x 2.3. Kõikidesse ruumidesse evakuatsiooniplaanid 1000 OM 2.4. Regulaarsed evakuatsiooniõppused x x x 2.5. Tehniliste vahendite kasutamise juhendid kättesaadavaks x x x 3. Vana koolihoone VI. Klassi- ja kooliväline tegevus 1. Planeerida huvitegevust 1.1. Plaanide koostamine õppeaastaks, ringitundide jagamine x x x VII. Kaader 1. Nõuetekohase kaadri leidmine kooli 1.1. Konkursside väljakuulutamine vabanenud ametikohtadele 500 500 OM VIII. Hoolekogu IX. Infotehnoloogia 1. Tehnilise ja töökorraldusega seotud eesmärgid 1.1. Ülekooliline arvutivõrk, võrgupunktidega igas klassiruumis 1.2. Välja ehitada õpetajate tööruum ja sisustada vastavalt nõuetele 1.2.1. Varustada tööruum kolme arvuti, printeri ja võrguühendusega 1.3. Kooli raamatukokku 4 arvutitöökohta, DVD ja tunniandmise võimalus 1.4. Uue serveri muretsemine 50 000 1.5. Värvilise laserprinteri muretsemine 30 000 1.6. 12 arvutitöökohaga arvutiklassi rajamine (tehniline varustamine) 45 000 1.7. Arvutiklassi õpetajaarvuti väljavahetamine 35 000 1.8. Videokahuri väljavahetamine 60 000 1.9. Standarditele üleminek 1.9.1. Vahetada välja kõik arvutid alla Pentium100 standardi (3 tk) 45 000 projektist 1.9.2. Vahetada välja kõik arvutid alla Celeron400 standardi (4 tk) 60 000 1.9.3. Vahetada välja kõik arvutid alla Celeron600 standardi (6 tk) 70 000 1.9.4. Üle 7a vanade printerite väljavahetamine 10 000 5000 2. Organisatoorsed eesmärgid 2.1. AO eksamikeskus 10 000 2.2. Avaliku teabe nõuetele vastavusse viimine x x 2.3. Kooli kodulehekülje arendamine, kaasajastamine 5000 2500 2500 2.4. Kõik õpetajad oskavad ja kasutavad oma ainetunnis IKT vahendeid x 2.5. Kõik õpetajad ja kooli juhtkond vastavad haridusministri kehtestatud IKT alastele pädevustele x 3. Tarkvaralised eesmärgid