Türi Linnavolikogu — Türi linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 2000, 29, 442

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 1 ja lõike 3 punkt 1, paragrahvi 22 punkti 37, jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88 õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 3, Türi Linnavolikogu 26. novembri 1998. a määrusega nr 35 (KO 1999, 31, 370) kinnitatud Türi linna põhimääruse punkti 13.2 ning lähtudes sellest, et Türi linna jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitati 8. oktoobril 1999. a Järva maavanemale muutmis- või täiendusettepanekute tegemiseks ning maavanema ettepanekuid on arvesse võetud, Türi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Türi linna jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Käesoleva eeskirja jõustumisel tunnistada kehtetuks Türi Linnavolikogu 28. septembri 1995. a määrusega nr 7 kinnitatud Türi linna jäätmekäitluseeskiri. 3. Avaldada käesolev määrus koos eeskirjaga Türi Rahvalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Kalev AUN Lisa Türi Linnavolikogu 2. märtsi 2000. a määrusele nr 6 TÜRI LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Türi linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Türi linna territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Türi linna kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. 2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda, suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena ning tagada puhas ja tervislik keskkond Türi linnas. 3. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Türi linna haldusterritooriumil. 4. Jäätmekäitluse korraldajaks vastavuses jäätmeseadusega ja sellest tulenevate õigusaktide ning Türi linna põhimäärusega on Türi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 5.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed; 5.3. biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on aeroobselt või anaeroobselt lagundatavad; 5.4. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 5.5. heitmed – majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; 5.6. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.7. jäätmehooldeleping – kinnistu omaniku või jäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 5.8. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.9. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega ettevõtte põhikirjajärgselt ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 5.10. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.11. jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ning pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 5.12. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.13. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 5.14. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 5.15. jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sorteerimine kaasa arvatud, mille eesmärgiks on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; 5.16. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.17. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.18. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 5.19. klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; 5.20. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 5.21. kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 5.22. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, wc-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); 5.23. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 5.24. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.25. prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; 5.25.1. Prügilad jagunevad: 5.25.1.1. ohtlike jäätmete prügilateks; 5.25.1.2. tavajäätmete prügilateks; 5.25.1.3. püsijäätmete prügilateks; 5.26. püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; 5.27. reoveesete – reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon; 5.28. riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed mis nõuavad erikäitlust; 5.29. segaolmejäätmed – olmejäätmete sorteerimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 5.30. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 5.31. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.32. tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 5.33. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 5.34. vanapaber – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 5.35. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik Türi linna haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 8.1. Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 8.2. Valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 9. Linnavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa). Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 12. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 13. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 14. Juriidilised isikud, kes tekitavad jäätmeid, on kohustatud: 14.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 14.2. korraldama jäätmekäitlust, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 14.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 15. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama ) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE 16. Jäätmetekitaja ja kinnistu omaniku (valdaja) kohustused: 16.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 16.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumisvahendeid või kasutada jäätmehoolde lepingu alusel ühisvahendeid; 16.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 16.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 17. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendeid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 18. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: 18.1. jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 18.2. jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 18.3. tuleohu vältimist; 18.4. võimaliku lekke vältimist. 19. Kogumisvahendina on lubatud kasutada: 19.1. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud olmejäätmeveol peab kogumiskott olema kaanega kaetud kotihoidlas; 19.2. jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedavale autole laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 19.3. kaanega suletavaid kogumisvahendeid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; 19.4. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 20. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 21. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 22. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoidmisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 23. Olmejäätmete kogumisvahendid peavad olema suletavad sobivas suuruses kaantega. 24. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid linnavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prüginõudega ürituse korraldaja, kes likvideerib kogu prügi 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppu. 25. Käsitsi teisaldatavad jäätmete kogumisvahendid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele, autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 26. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühisvahendisse. 27. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnorme: 0,1m³ – 50 kg; 0,8m³ – 400 kg. 28. Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 29. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 30. Jäätmete kogumisvahendeid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või varikatuse alla. Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. 31. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisvahendisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisvahendi vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 32. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 33. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud vahenditesse või linnavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. 34. Klaaspakendid tuleb paigutada linna territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise vahenditesse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti, sõltumata klaaspakendite kogusest (vt lisa). Värviline ja värvitu klaas tuleb vastavate kogumisvahendite olemasolu korral paigutada erinevatesse vahenditesse. Klaasivahenditesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasid jm) paigutada selleks sobiliku avaga vahenditesse, vältides ümbruskonna saastumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite vahenditesse ei ole lubatud. 35. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumisvahenditesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C ). 36. Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse. 37. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele. 38. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja viia linnavalitsusega kooskõlastatud kohta. 39. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta (prügilasse). 40. Vanapaber tuleb paigutada taaskasutatavate jäätmete kogumisvahenditesse. 41. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: 41.1. ohtlikke jäätmeid; 41.2. üle 40 °C kuuma tuhka; 41.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 41.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 41.5. käimlajäätmeid; 41.6. kogumiskaevude setteid; 41.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 41.8. radioaktiivseid jäätmeid; 41.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 41.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 41.11. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 42. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 42.1. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 42.2. spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 42.3. muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa). V. JÄÄTMETE VEDU 43. Kinnistu omanik (valdaja) on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu linnavalitsusega või jäätmekäitlusettevõttega kolme kuu jooksul käesoleva eeskirja jõustumisest. 44. Linnavalitsus võib erandina korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes esitab selleks kirjaliku taotluse ja korraldab ise jäätmekäitluse ning peab arvestust, andes sellest nõudmise korral linnavalitsusele aru ja esitades vastavad dokumendid. 45. Korraldatud olmejäätmevedu Türi linnas tohivad läbi viia ainult linnavalitsusega kooskõlastatud ettevõtted. 46. Kogutud jäätmed tohib transportida ainult linnavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse nende lahtiolekuaegadel. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladestamine toimub Pakamäe või teistes linnavalitsuse poolt määratud prügilates. 47. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 47.1. Vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 47.2. Eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonna reostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 47.3. Koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonna reostuse; 47.4. Oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumisvahendeid; 47.5. Paigutama tühjendatud kogumisvahendi tagasi selle esialgsesse kohta; 47.6. Kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 47.7. Korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja äravedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 21.00 – 7.00. 48. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 48.1. Konteineri mass ületab punktis 27 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 48.2. Konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada vabapuistemeetodil. 49. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 50. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid. Seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisvahendisse paigutanud isik. 51. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 51.1. Sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 51.2. Organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete ja punktis 27 sätestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 52. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. 53. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 53.1. Kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 53.2. Jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 53.3. Tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 54. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 55. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa ). 56. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 57. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib välja vedada ainult vastavalt linnavalitsuse poolt 29.12.98. kinnitatud Türi linna reovee ja fekaalide väljaveoeeskirjale. 58. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid veetakse füüsilise isiku korral vastavalt vajadusele, juriidilise isiku korral vähemalt üks kord aastas. VI. JÄÄTMETE TAASKASUTAMINE 59. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil komposteerida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist (mitte eesaias) ja vähemalt 10 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerimist. 60. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid komposteerida kompostorites või linnavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 61. Toidujäätmeid tohib aastaringselt komposteerida ainult soojustatud kompostorites. 62. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 63. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 64. Sõnnikut ei tohi laotada lumele ega külmunud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 65. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti vanapaberit võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 66. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba ja välisõhu saasteluba omavas ettevõttes. 67. Vahemikus 1. oktoobrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides lubatud põletada lahtises tules oksi ja risu. 68. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 69. Kõik punktis 67 käsitlemata jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Järvamaa Päästeteenistuse Türi komandoga. VII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 70. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 71. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. Türi linna lähim ametlik prügila on Pakamäe. 72. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 73. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 74. Prügilasse ei tohi ladestada: 74.1. vedeljäätmeid; 74.2. prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid, vastavalt jäätmeseadusele; 74.3. nakkusttekitavaid haigla- ega loomakliiniku jäätmeid, vastavalt jäätmeseadusele; 74.4. teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (näit laboratooriumijäägid jt); 74.5. terveid ega peenestatud autorehve (alates aastast 2002); 74.6. jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis. 75. Prügilas vastuvõetavate jäätmete detailne loetelu määratakse koostöös kohaliku omavalitsuse ja prügila haldajaga. 76. Prügila haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 77. Prügilasse saabuvad jäätmekoormad tuleb keelatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Avastatud prügilasse mittelubatavad jäätmed tuleb jäätmevaldajale tagastada. 78. Prügilasse ladestatakse jäätmed jäätmekäitlusettevõtte vastava spetsialisti juhendamisel ning kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 79. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteel ja prügilas ning vältima jäätmete sattumist väljapoole prügila territooriumi. 80. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 81. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda ainult jäätmeloaga määratud tingimustel. VIII. OHTLIKUD JÄÄTMED 82. Linnavalitsus korraldab linna territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 83. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 84. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 85. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 86. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 87. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 88. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 89. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja ja vastuvõtja kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 90. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 91. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 92. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) linnavalitsuse määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 93. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Türi Linnavalitsusega. 94. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 95. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 96. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 97. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 98. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 99. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkavad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. IX. ARUANDLUS 100. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 101. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 102. Türi linnas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus linnas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas linnavalitsusele. X. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID TÜRI LINNAS 103. Linnavalitsus koostab, juhindudes Järva maakonna jäätmekavast, oma arengukava osana Türi linna jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 104. Türi linna haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama linnavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. 105. Türi linna haldusterritooriumil asuvad jäätmekäitlusettevõtted on kohustatud omama avariisituatsioonide likvideerimise projekti, mille kooskõlastuse vajaduse määrab linnavalitsus. XI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 106. Linnavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõttele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt kaks korda aastas. 107. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust jäätmeseaduse paragrahvist 48 tulenevalt. 108. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 109. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 110. Füüsilised isikud kannavad käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. Lisa Türi Linnavolikogu 2. märtsi 2000. a määrusele nr 6 Litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete vastuvõtukohad Türil OÜ Türi Vesi – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Tehnika 7, 72213 Türi Telefon: (238) 57 068 OÜ Türi ELKO – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Viljandi tn 20, 72211 Türi Telefon: (238) 79 770 OÜ Resk – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Sauna tn 2, 79513 Rapla; Paide piirkond: Karja tn 18, 72720 Paide Telefon: (238) 50 752 AS MASP – ohtlike jäätmete kogumine ja transport Aadress: Laki 25, 12915 Tallinn Telefon: (2) 6 393 034 Ragn-Sells Eesti AS – olmejäätmete ja vanapaberi kogumine ning transport Aadress: Suur-Sõjamäe 50 , 11415 Tallinn Telefon: (2) 6 277 677 AS VAANIA – klaas-, plastmass- ja alumiiniumtaara ning tetrapakendite kogumine ja transport Aadress: Komeedi 5, 10122 Tallinn Telefon: (2) 6 311 220; (2) 6 311 218 Tavajäätmete prügila – Pakamäe, Türi vald Lahtiolekuajad: 8.00–17.00, tööpäevadel Alternatiivsed olmejäätmete prügilad – puuduvad Klaastaara vastuvõtupunktid: Paide tn 14, Türi linn Viljandi tn 11, Türi linn Klaas-, plastmass- ja alumiiniumtaara ning tetrapakendite mahutid: Kohtu tn 9,Türi linn Kraavi tn 1, Türi linn Viljandi tn 11, Türi linn Vanapaberi kogumise mahutid: Kohtu tn 9, Türi linn Kraavi tn 1, Türi linn Väike-Pärnu tn 20A, Türi linn Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt – Viljandi tn 20, Türi linn Lahtiolekuajad: teisipäev 15.00–18.00, neljapäev 10.00–13.00; tel. 79 769 Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtt – OÜ Türi Vesi Vanametalli vastuvõtt – OÜ Agometal Jaama tn 22a, Türi, E – R 9.00–16.00 tel 256 619 759 Komposteerimisväljak – puudub Tekstiiljäätmete vastuvõtt – puudub