Kohtla Vallavolikogu — Kohtla valla põhimääruse kinnitamine — KO, 196, 2599

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. Kinnitada Kohtla valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kohtla Vallavolikogu 6. juuni 1997. a määrus nr 15 «Kohtla valla põhimääruse kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Kohtla Vallavolikogu 15. novembri 1996. a määrus nr 1 «Kohtla valla põhimääruse muutmine». 4. Tunnistada kehtetuks Kohtla Vallavolikogu 19. septembri 1997. a määrus nr 18 «Kohtla valla lipu ja vapi kasutamise korra kinnitamine». 5. Määrus jõustub 1. novembril 2003. a. Volikogu esimees Arno ROSSMANN Kohtla Vallavolikogu 17. oktoobri 2003. a määruse nr 17 lisa KOHTLA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse ülesanded Kohtla valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Omavalitsuse mõiste (l) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel. (1) Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. (2) Igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas. (3) Seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. (4) Vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. (5) Vastutus oma ülesannete täitmise eest. (6) Tegevuse avalikkus. (7) Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesanne on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude ning tervishoiuasutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmine riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. (5) Seaduse alusel valla omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Eelnimetatud kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 5. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: (1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu seaduse alusel; (2) vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu moodustatav täitevorgan § 6. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Kohtla valla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Ristkülikukujuline lipp on varda poolt lipu 1/3 pikkuse kohal püstiselt sirglõikega ning allservast lipu 2/7 laiuse kohal põigiti lainelõikega jaotatud neljaks väljaks: vardapoolne ülemine on valge ja alumine – sinine ning väljad lipu lehvivas otsas on vastandvärvides. Püstlõikel asub kollane kroon. (3) Kohtla valla vapil on sinisel kilbil kuldne kroon ja sellest vasakul hõbe-sinine piit ning lainelõikeline vastandvärvides hõbe-sinine vapitüvi. § 7. Valla sümbolite kasutamise kord (1) Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, valitsuse, valitsuse hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel, valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ametlikel trükistel; 2) volikogu ja valitsuse hoonetel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib valla vappi kasutada üksnes valitsuse loal. (3) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt volikogu ja valitsuse haldushoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (4) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (5) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta lipuvardasse, vastavasse hoidjasse või lipumasti. (6) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, mõne teise Eesti maakonna, valla, linna lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest lipurivi tagant vaadates paremal. § 8. Valla piir (1) Valla piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse kõigil valda suubuvatel üldkasutatavatel teedel seaduses sätestatud korras. (3) Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Valla piiri korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus. § 9. Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub Järve külas. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks korraldatakse vallaelanike seas rahvaküsitlus. (3) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 10. Vallaelanik (1) Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kohtla vallas. (2) Vald peab vallaelanike arvestust seadusega sätestatud korras. (3) Vallaelanikul on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseadusele. (4) Vallaelanikul on õigus saada valla osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi vastavalt Eesti Vabariigis ja Kohtla vallas kehtivatele määradele ja korrale. Käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetamata isikutel on valla territooriumil viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. § 11. Asjaajamiskeel valla asutuses Asjaajamiskeel volikogus, valitsuses ja vallaasutuses on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Volikogu istungid ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. § 12. Valla esindusfunktsioonide täitmine (1) Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Kohtla valda vallavolikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Kohtla valda vallavalitsus. (2) Vallavolikogu esimees esindab kohtus vallavolikogu erivolituseta, teised isikud volikogu esimehe volikirja alusel. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud vallavanema volikirja alusel. Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, Kohtla valla põhimääruses, Kohtla valla vara käsutamise ja kasutamise korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. (3) Valda esindab notari juures kõigis õigustoimingutes ilma erivolituseta vallavanem või tema äraolekul määratud kohusetäitja. (4) Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Kohtla valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning ametiasutuste põhimäärusele või vallavanema poolt kehtestatud korras. II. VALLAVOLIKOGU § 13. Volikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel, ühetaolistel otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja eelmise liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. § 14. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seoses varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse kinnitamine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28)Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine ning ametiasutuste põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 15. Volikogu töökord (1) Volikogu töötab täiskoguna ja alatiste komisjonidena. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe. (2) Volikogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada muid alatisi või ajutisi komisjone volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. (3) Volikogu võib volikogu istungite ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuulub volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. (4) Volikogu ja komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse vastav ametnik. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. (5) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu töövorm on koosolek. § 16. Volikogu esindamine Volikogu esindab Kohtla valda: (1) seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; (2) suhetes Riigikoguga; (3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. § 17. Volikogu õigusaktide algatamine ja menetlemine volikogus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) valitsusel; 4) vallavanemal ja teistel ametnikel seaduses sätestatud alustel ja korras; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid. (4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusakti ja haldusdokumendi vorminõuetele. (5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu juhatajale. (6) Kõik eelnõud, välja arvatud volikogu töö küsimusi reguleerivad, mida pole esitanud valitsus, tuleb anda valitsusele seisukoha saamiseks. (7) Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on kuni kaks nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. (8) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (9) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarvet; 2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) valla arengukava; 4) kohalike maksude kehtestamist. (10) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu järgmisele lugemisele saatmise korral teatab juhtivkomisjon eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaja. (11) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. (12) Eelnõud peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide eelnõud finantsnõuniku poolt. § 18. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis märgitud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid mitte avaldada. III. VALLAVOLIKOGU ESIMEES, ASEESIMEES § 19. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimehe valimine korraldatakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast alates. (2) Volikogu valib volikogu esimehe oma liikmete hulgast volikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmine kohta esitatakse ettepanek istungi juhatajale. (4) Ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (6) Volikogu esimesel istungil, samuti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimesel istungil toimuva esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valimiskomisjon käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Sellisel juhul on hääletamiskomisjoniks valimiskomisjon. (7) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. (8) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti. (9) Hääletav volikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja laseb hääletamissedeli isiklikult hääletamiskasti. (10) Kui hääletamissedel rikutakse enne valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse hääletamisprotokolli märge. (11) Kui kandidaate on üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu volikogu liige kirjutab selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletamissedel juhul, kui: 1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud nimi, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile; 2) vastavasse lahtrisse kirjutatud nimi ei ole loetav või on parandatud ning ei ole mõistetav. (12) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järgi lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse poolt- või vastuhääle ristiga. (13) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel. (14) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks: 1) hääletamissedeli saanud volikogu liikmete arvu; 2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud volikogu liikmete arvu; 3) kehtetute hääletamissedelite arvu; 4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul ka vastuhäälte) arvu. (15) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ning esitab selle istungi juhatajale. (16) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (17) Kui ükski kandidaatidest ei osutanud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli. Seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel toimub uus hääletamine samal volikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (18) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (19) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. § 20. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele ning volikogu antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalikke dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) pikendab volikogu istungil päevakorra projekti; 6) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 7) omab õigust kuulutada välja volikogu istungi vaheaeg; 8) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 9) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 10) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul, enesetaanduse korral või volituste peatumisel asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul, enesetaanduse korral või volituste peatumisel asendab neid volikogu vanim liige. (3) Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (4) Volikogu esimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. § 21. Volikogu esimehe esindamine (1) Volikogu esimees esindab Kohtla valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) suhetes Ida-Viru Maavalitsusega; 4) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 6) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. IV. VOLIKOGU KOMISJONID § 22. Komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimise kord (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised volikogu liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. Revisjonikomisjon moodustatakse volikogu poolt vähemalt kolmeliikmeline, kus komisjoni esimees, aseesimees ja liikmed kinnitatakse salajasel hääletamisel. (2) Iga komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (3) Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme eri volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel. Sel juhul on igal volikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjonide esimeeste või aseesimeeste arvule. Tekst kantakse ühele hääletamissedelile. Hääletamissedeli tekstist peab nähtuma, millise komisjoni esimeest või aseesimeest valitakse. Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid arvestatakse iga komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel eraldi. (4) Volikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud volikogu liikmete poolthäälteenamuse. (5) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volitused, ulatused ja kestus. (6) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni liikme volitused lõpetatakse volikogu vastava otsusega. (7) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kolmel korral järjest täitnud tähtaegselt temale antud ülesannet. (8) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 23. Alatiste komisjonide eesmärk, põhifunktsioonid ja pädevus (1) Selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepaneku nende lahendamiseks. (2) Algatab volikogu otsuste ja määruste eelnõud. (3) Annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta. (4) Kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist. (5) Võib esitada ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve ning eelarveprojekti kohta. (6) Teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra ja volikogu õigusaktide eelnõude kohta. § 24. Komisjonide töökord (1) Volikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja valitsus, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (2) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees omal algatusel või komisjoni liikmete või valitsuse kirjalikul nõudel. (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool volikogu komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Volikogu komisjon võtab vastu otsuseid poolthäälteenamusega. Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametniku seisukoha antud küsimuse kohta. (4) Volikogu komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. (5) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule; 6) juhatab komisjoni koosolekut. § 25. Alatiste komisjonide aruandlus Alatine komisjon annab aru tehtud tööst volikogu ees vähemalt üks kord aastas. § 26. Komisjonide protokollid Volikogu komisjonide otsused protokollitakse ja vormistatakse nelja tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokoll esitatakse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest kantseleile. Protokollidega on võimalik tutvuda kantseleis. Volikogu komisjoni otsustused saadetakse volikogu õigusaktide eelnõu esitajale. § 27. Volikogu revisjonikomisjoni kontrolli teostamise kord (1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §-s 23 sätestatud alustel ja korras. (2) Revisjonikomisjon kontrollib Kohtla valla õigusaktidega sätestatud korras: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) valitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kellel on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest koopiaid, ärakirju, väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse või asutuste igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorda ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuste töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (5) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu revisjonikomisjon. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikusta enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendi volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. (7) Kontrollimise üksikasjalik kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. V. VALLAVALITSUS § 28. Vallavalitsuse moodustamise kord (1) Vallavanem saab valituks osutamise päevast volituse moodustada valitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja liikmete kohta. (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. § 29. Vallavalitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 3) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on volikogu delgeerinud valitsusele. (2) Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmisega ja ülesannete delegeerimisega õiguslikel alusel. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab valitsus. (3) Valitsus võib taotleda volikogu vastuvõetud õigusaktide uuesti läbivaatamist. § 30. Valitsuse töökord (1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (2) Valitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), volikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele sõna anda. (3) Valitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool volikogu kinnitatud valitsuse koosseisust. (4) Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (5) Valitsuse eelnõud ja projektid peavad olema vormistatud haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele vastavalt. Nõuetele mittevastavaid dokumente istungil arutamiseks ei võeta. (6) Istungi juhataja: 1) tutvustab istungi alguses päevakorda; 2) võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi; 3) võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse; 4) paneb eelnõu hääletusele ja kordab enne hääletamist kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid; 5) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused. (7) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja vajadusel lisapäevakorrapunktid ning kinnitatakse istungi päevakord. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu ettekandega, seejärel saavad sõna vastava päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutud isik või valitsuse liikmed. (8) Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab. (9) Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate liikmete poolthäälteenamusega. Otsustuse fikseerib istungi juhataja. (10) Valitsuse liige on kohustatud taandama ennast sellise üksikakti või otsustuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tekib huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. (11) Valitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (12) Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) osavõtjate nimed; 3) arutatud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused; 4) ettekandja või istungi juhataja ettepanekul ettekande olulised aspektid. (13) Ettekandja, valitsuse liige või vallasekretär, kes ei ole valitsuse otsustega nõus, võib nõuda oma põhjendatud eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (14) Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungit ja selle kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. (15) Vallavalitsuse istungite ja valitsuse komisjonide protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. § 31. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi või ajutisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab valitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab valitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajadusel kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikud, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib valitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega. § 32. Vallavalitsuse õigusaktid ning nende jõustumine ja avalikustamise kord (1) Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel või selles ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjast huvitatud isikutele. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. § 33. Vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmine Õigusaktide täitmise kontrolli teostab volikogu revisjonikomisjon oma põhimääruses sätestatud korras. VI. VALLAVANEM § 34. Vallavanema valimise tingimused ja kord (1) Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. (2) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast alates. (3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (4) Igal vallavanema kandidaadil on õigus esitada oma valimisprogramm. (5) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimistel. § 35. Vallavanema pädevus (1) Juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; (2) esindab või volitab esindama valda vastavalt seadusele ja käesoleva põhimäärusele ning volikogult saadud pädevusele; (3) annab valitsuse kui ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; (4) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja kandidaadid; (5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; (6) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. § 36. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat asendajaks määratud ametnik. (2) Vallavanema vabastamisel ametist valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe ametniku vallavanema kohusetäitjaks. § 37. Vallavanema esindamise kord (1) Vallavanem esindab Kohtla valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksustega ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 3) suhetes Ida-Viru Maavalitsusega; 4) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (2) Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel mõni teine vallavalitsuse liige ametnik talle vallavanema antud volituste piires. VII. VALLASEKRETÄR § 38. Vallasekretäri ülesanded (1) Juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; (2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele ning valitsuse istungi protokollile; (3) korraldab valitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist. (4) saadab õiguskantslerile valitsuse ja volikogu õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul vastuvõtmisest arvates; (5) esindab valda kohtus ja volitab selleks teisi isikuid; (6) hoiab valla vapipitsatit; (7) osaleb valitsuse ja volikogu istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; (8) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; (9) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesanded. VIII. VALLA ARENGUKAVA § 39. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Kohtla valla kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus õigusaktidega sätestatud korras. (4) Arengukava on aluseks : 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (5) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. (6) Küla või külade grupp võib koostada oma piirkonna arengukava, mis ei või olla vastuolus valla arengukava ja üldplaneeringuga. IX. VALLA EELARVE § 40. Valla eelarve koostamise, avalikustamise, jõustumise, muutmise ja täitmise aruande avalikustamise kord (1) Üldsätted 1) valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava; 2) valla eelarve koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril; 3) eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused; 4) eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata eelarvesse koondatavate rahaliste vahendite summa, mida saab kasutada valla vajadusteks; 5) eelarveprojekti koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest, valla õigusaktidest ning käesolevast korrast. (2) Eelarve tulud ja kulud 1) Eelarve tulud ja kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi vastavalt rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatorile. (3) Eelarve tulud on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (4) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidium ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) muud eraldised; 7) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 8) intressid ja kohustistasud; 9) muud kulud. (5) Eelarve kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest. (6) Laenude võtmine: 1) laenu võib võtta tingimusel, et kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% ning tagasimakstavate laenuliste kohustuste kogusumma ei või ületada 20% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) laenu võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 3) laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis kui vallasasi. § 41. Eelarveprojekti koostamise organiseerimine (1) Eelarveprojekti koostamist organiseerib valitsus, kes planeeritava tulubaasi alusel kinnitab eelarve kulude piirsummad elualade lõikes ning määrab tähtaja alaeelarvete projektide esitamiseks. (2) Alaeelarve projekti koostamisel peavad koostajad tagama seadustest, arengukavast, käesolevast korrast ning eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise. Alaeelarve koostamisel tuleb lähtuda kokkuhoiu põhimõttest, vältides vajaduseta assigneeringute lülitamist alaeelarve projekti. (3) Alaeelarve projektide läbivaatamisel ja eelarveprojekti koostamisel kontrollitakse eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust seadustele ja normidele ning hinnatakse kulude otstarbekust. § 42. Eelarveprojektide esitamine ning läbivaatamine volikogus (1) Eelarveprojekt koos seletuskirja ja lisadokumentidega (vt punkti 2) esitatakse valitsuse poolt volikogu otsuse projektina hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarveprojektile lisatakse: 1) andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. § 43. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. (2) Eelarve jõustub eelarveaasta algul. (3) Kui eelarve ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha iga kuu kulutusi 1/12 ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Lubatud on teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. § 44. Alaeelarve koostamine, läbivaatamine ja kinnitamine (1) Alaeelarve on valla haldusasutuse eelarvest finantseeritavate kulude finantsplaan majandamiskulusid, personalikulusid ja sotsiaaltoetusi kajastavate artiklite lõikes. Alaeelarve kinnitab valitsus ning sellega määratakse kindlaks eelarvest väljastatavate vahendite maht ja sihitus. Alaeelarved koostatakse eelarveaastaks rahandusministri kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. (2) Seitsme päeva jooksul pärast vastuvõetud eelarve avalikustamist väljastab valla raamatupidamine valla ametiasutuse hallatavatele asutustele teate neile kinnitatud assigneeringute mahu kohta ning informeerib volikogu poolt tagasi lükatud taotlustest. (3) Kuni valitsus ei ole kinnitanud alaeelarveid kuluartiklite lõikes, on hallatava asutuse juhil õigus teha eelarveaastal iga kuu kulutusi kuni 1/12 eelmisel aastal samaks otstarbeks ettenähtud kulutuste summast arvestusega, et need kulutused on ette nähtud ka alanud eelarveaasta eelarveprojektis. § 45. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmise korraldab valitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ning eelarves määratud assigneeringute kasutamine. (3) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbeks. (4) Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Valitsusel ning hallatavate asutuste juhtidel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult alaeelarves selleks ettenähtud kulude piires. (5) Reservfondi käsutab valitsus vastavalt «Kohtla valla reservfondi käsutamise korrale» ettenägemata kulude katmiseks. (6) Kassatagavara käsutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. (7) Kulude finantseerimine toimub vastavalt esitatud arvetele ja taotlustele. Korralduse eelarvest rahaliste vahendite ülekandmiseks annab vallavanem, kontrollides eelnevalt esitatud arvete, taotluste jms põhjendatust. Finantsnõunik kontrollib eelarveliste vahendite olemasolu alaeelarvetel ja informeerib vahendite puudumisest hallatava asutuse juhti ja vallavanemat. (8) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. § 46. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus (1) Eelarve täitmise arvestus on reglementeeritud raamatupidamise seaduse alusel vastu võetud eeskirjadega. (2) Hallatavate asutuste alaeelarve ja selle kasutamise kohta peetakse arvestust kassakulu aruannetes kuude lõikes, kus näidatakse kinnitatud eelarve, tegeliku kulu ja vabade vahendite olemasolu kuluartiklite lõikes. Hallatava asutuse juhil on õigus teha kulutusi olemasolevate vabade vahendite ulatuses. (3) Eelarve täitmise kuuaruanne esitatakse iga kuu Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras ja tähtajal. (4) Eelarve täitmise aastaaarande koostab valitsus ning esitab volikogule kinnitamiseks vastavalt kehtestatud tähtajale, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. § 47. Eelarve täitmise kontroll ja analüüs (1) Eelarve täitmise kontrolli korraldab revisjonikomisjon koos valitsusega. (2) Revisjonikomisjoni, majanduskomisjoni ja valitsuse poolt regulaarselt teostatava eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsi käigus selgitatakse välja võimalused valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. (3) Eelarveliste vahendite kasutamise kontrollimisel ilmnenud kulude mahu ülepaisutamise juhtudel on valitsusel õigus katkestada hallatava asutuse või projekti finantseerimine, informeerides sellest eelnevalt volikogu. § 48. Lisaeelarve. Eelarve ja alaeelarvete muutmine (1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. (2) Lisaeelarve projekti esitab valitsus koos põhjendustega täiendavate kulude vajaduse kohta, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (3) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbelised eraldised võib valitsus lisada eelarvesse nende laekumisel, samuti võib lisada nendele vastavad kulud, informeerides sellest kohe volikogu. (4) Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmise menetlus toimub analoogselt eelarve vastuvõtmisega. (5) Alaeelarves muudatuste tegemiseks esitab taotluse hallatava asutuse juht. Põhjendatud taotluse alusel muudab alaeelarvet valitsus oma korraldusega. Alaeelarvet saab muuta kuni kaks korda aastas. Muudatuste tegemine lõpetatakse kuu aega enne eelarveaasta lõppu. § 49. Eelarve avalikustamine Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ja alaeelarved; eelarve ja alaeelarvete muudatused, eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallakantseleis ning valla asutustes. X. VALLAVARA § 50. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamise kord (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitseja on valla ametiasutus. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla ametiasutuse hallatavad asutused, kellele valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (4) Vallavara valitseja ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku püsimise eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitseja ja volitatud asutused järgima põhimõtet vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. (5) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. XI. KOORMISED § 51. Koormise täitmise kord (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisega. (5) Koormise täitmist kontrollib valitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. XII. VALLA ASUTUSED § 52. Valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) valla ametiasutused, mis ei teosta avalikku võimu. (2) Valla ametiasutus on valitsus. (3) Kantselei on valitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse asjaajamise korraldamine, majanduslik teenindamine ning volikogu ja valitsuse ning nende komisjonide töö tagamine, samuti volikogu ja valitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (4) Valla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise otsustab volikogu. (5) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul valitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab ametiasutuse juht. (6) Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. (7) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. XIII. PÕHIMÄÄRUSE MUUTMINE § 53. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu korraldama vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu poolthäälteenamusega.