Kasepää Vallavolikogu — Kasepää valla põhimääruse kinnitamine — KO, 2000, 28, 426

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Kasepää Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kasepää valla põhimäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Raja Vallavolikogu 14. veebruari 1994. a määrus nr 13 «Raja valla põhimääruse kinnitamine» ja Raja Vallavolikogu 20. novembri 1995. a määrus nr 2 «Raja valla põhimääruse muutmine». 3. Avalikustada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 17. veebruaril 2000. a. Volikogu esimees Anatoli BÕSTROV Lisa Kasepää Vallavolikogu 14. veebruari 2000. a määrusele nr 3 KASEPÄÄ VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kasepää valla põhimääruse mõiste Kasepää valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kasepää valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. § 2. Kasepää valla omavalitsus 1. Kasepää valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse organid, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 3. Kohalikku omavalitsust vallas teostatakse territooriumi haldusjaotuse järgi demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 4. Vald kohaliku omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik isik. § 3. Kasepää valla omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ning vahendamine soodsamatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Kasepää valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Kasepää vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest kehtivatest seadustest ja riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsususte või nende liitudega. 2. Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 3. Valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ja vallasekretär. § 5. Kasepää valla omavalitsusorganid Kasepää valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. § 6. Kasepää valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja lepingud. § 7. Kasepää valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 1. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistele lepingutele. 2. Valla omavalitsusorganid võivad vallavolikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 8. Kasepää valla sümboolika ja selle kasutamise kord 1. Kasepää valla lipp koosneb sinisest ja kollasest pinnast. 1/4 ülaosast on sinine pind ja 3/4 lipu pinnast on kollane. Kollase välja keskosas on kolmnurkselt tipuga alla kolm musta kella. 2. Kasepää valla lipu mõõtmed on 105×165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7×11. 3. Kasepää valla vapi kuldsel kilbil on sinine päis kolmnurkselt tipuga alla kolm musta kella. 4. Kasepää valla lipu kasutamise kord: 1) Kasepää valla lipu võivad heisata kõik vallakodanikud eramajadel ning ettevõtted ja organisatsioonid oma hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kirjeldusele, olema puhas ja terve; 2) heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele; 3) Kasepää valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, rahvuspühadel (riigilipu heiskamise päevadel), valla juubelil, perekondlikel pidupäevadel ja muude sündmuste puhul, milleks sellekohase korralduse annab Kasepää Vallavalitsus; 4) Kasepää valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti; 5) Kasepää valla lipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00; 6) Kasepää valla lipu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid; 7) kui Kasepää valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, valla lipp vasakul; 8) kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade ja linnade-valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras ja seejärel Kasepää valla lipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, heisatud iga lipp eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele; 9) Kasepää valla lippu võib kasutada ka miitingutel, demonstratsioonidel ja pidustustel; 10) Kasepää Vallavalitsuse hoonel võib valla lipp olla heisatud koos riigilipuga ööpäevaringselt; 11) Kasepää Vallavalitsus võib anda loa Kasepää valla lipuvärvide kasutamisks ettevõtete või asutuste kirjablankettidel, reklaamil jne lepingu alusel; 12) kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 5. Kasepää valla vapi kasutamise kord: 1) Kasepää valla vapi kujutist võivad oma pitsatitel kasutada ainult Kasepää Vallavolikogu, Vallavalitsus ja kool; 2) Kasepää valla vapi kujutist võivad kirjablankettidel kasutada ainult Kasepää Vallavolikogu, Vallavalitsus ja kool; 3) Kasepää valla vappi võivad kasutada vimplina kõik Kasepää valla asutused, ettevõtted ja organisatsioonid. Vimplite müügitulust kantakse 20 protsenti valla eelarvesse; 4) loa vimplite valmistamiseks ja nende müügiks annab Kasepää Vallavalitsus; 5) Kasepää Vallavalitsus võib anda loa Kasepää valla vapi kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel. II. KASEPÄÄ VALLA HALDUSJAOTUS § 9. Valla piirid 1. Kasepää valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. 2. Kasepää valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 3. Kasepää valla haldusterritooriumil on järgmised külad: Raja küla, Kükita küla, Tiheda küla, Kasepää küla, Omedu küla, Kaasiku küla, Metsaküla küla, Nõmme küla. 4. Valla piiri või nime muutmise võib algatada seadusega sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. III. KASEPÄÄ VALLA ELANIK § 10. Vallaelaniku mõiste Kasepää valla elanik on isik, kelle alaline elukoht on registreeritud Kasepää vallas. § 11. Vallaelaniku valimisõigus Kasepää valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. § 12. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. IV. KASEPÄÄ VALLAVOLIKOGU § 13. Valla esinduskogu 1. Kasepää Vallavolikogu kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvahääletusi ja -küsitlusi. 3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu poolt volitatud isik. § 14. Vallavolikogu valimise kord 1. Vallavolikogu valitakse kolmeks aastaks otsese, üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab eelmise vallavolikogu koosseis lähtuvalt vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 3. Valimisringkondade arvu, nende piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas määrab vallavolikogu eelmine koosseis hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. 4. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava vallavolikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla või linna elanike arvust lähtuvalt. 5. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. § 15. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna vallavolikogu tegevusest. 4. Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 5. Vallavolikogu esimehe või tema aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline. 6. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 7. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. 8. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. 9. Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. § 16. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kasepää vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega tahtliku kuriteo eest; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. 2. Volitused lõpevad vallavolikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 3. Tagasiastumisel lõpevad vallavolikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valmiskomisjoni poolt. § 17. Vallavolikogu liikme volituste peatamine 1. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, riigisekretäriks, õiguskantsleriks, prokuröriks või maavanemaks; 2) valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 3) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 4) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 5) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 6) tööülesannete, õpingute või muul põhjusel, mis takistab vallavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 2. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 3. Volitused peatuvad vallavolikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 18. Vallavolikogu asendusliige 1. Käesoleva põhimääruse paragrahvides 16 ja 17 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. 2. Valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 6. või 12. lõikes sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. 3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 4. Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 6. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vallavolikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 7. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad vallavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. § 19. Vallavolikogu ainupädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja teenuste osutamise korra kehtestamine, mis finantseeritakse valla eelarvest; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsusele, vallavalitsuse liikmele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 22) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) Jõgeva Maakohtu kaasistujate valimine; 27) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 20. Vallavolikogu struktuur 1. Vallavolikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. 2. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. 3. Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib vallavolikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel vallavolikogu otsusega. 4. Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. § 21. Vallavolikogu esimees 1. Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab vallavolikogu vastavalt seaduse, valla põhimääruse ja vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla vallavolikogu istungi protokollile, vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust; 6) võtab vastu vallavolikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja ametlikel üritustel; 8) täidab seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees. § 22. Vallavolikogu esimehe valimine 1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimistel üks hääl. 2. Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 5. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 7. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 8. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. § 23. Vallavolikogu komisjon 1. Lähtudes valla elanike huvidest ja oma töö vajadustest moodustab vallavolikogu alalisi ja ajutisi komisjone ja töögruppe. 2. Vallavolikogu alalised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) eelarvekomisjon; 3) sotsiaal-, haridus- ja kultuurikomisjon; 4) maakomisjon. 3. Komisjoni põhiülesanne on vallavolikogu istungitel arutlusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja nendele lahendusteede leidmine. 4. Komisjonid töötavad ühiskondlikul alusel. 5. Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhimäärusega. Komisjoni põhimäärus kinnitatakse vallavolikogu määrusega. 6. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälteenamusega. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse vallavolikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel. 7. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral korraldatakse kordushääletamine. 8. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. Komisjoni otsus protokollitakse. Komisjoni otsusel on soovituslik iseloom. 9. Eelarvekomisjoni pädevuses on koostöös vallavalitsusega valla eelarve projektide koostamine. 10. Komisjonide pädevus ja töökord määratakse komisjonide põhimäärusega. 11. Komisjoni likvideerimine ja komisjoni reorganiseerimine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega. § 24. Vallavolikogu revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse kontrollitavas valdkonnas erialaseid teadmisi omavaid spetsialiste või konsultante, kes ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega vallaasutuses. 3. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 lõigetes 3, 4, 5, 7 ja 8 sätestatud alustel. 4. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 5. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. 6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 8. Revisjonikomisjoni tööd korraldab komisjoni esimees, kes koostab revisjonikomisjoni tööplaani ja esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks. § 25. Vallavolikogu istung 1. Vallavolikogu töövorm on istung. 2. Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja vähemalt kuus korda aastas. 3. Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise vallavolikogu istungi vallavalitsuse või 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuse arutamiseks. 4. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Vallavolikogu esimest istungit kuni vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. 5. Vallavolikogu kokkukutsumise kohta saadetakse vallavolikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit välja kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused koos õigusaktide projektidega. 6. Vallavolikogu liikmete kohalolek fikseeritakse vallavolikogu liikme allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. 7. Vallavolikogu istungi päevakorraprojekti esitab kinnitamiseks vallavolikogu esimees, tema äraolekul asendaja, arvestades vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmete ettepanekuid. 8. Ettepanekuid vallavolikogu päevakorra kohta ja vallavolikogu dokumentide projekte võivad esitada: 1) vallavolikogu liikmed; 2) vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 3) revisjonikomisjon ja teised komisjonid; 4) vähemalt 1% hääleõiguslikest valla elanikest, asutused, äriühingud vallavolikogu liikme kaudu. 9. Vallavolikogu päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 10. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Mõlema puudumisel lükatakse vallavolikogu istung edasi. 11. Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 12. Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja vallavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 13. Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui projekti algataja ei ole kirjalikult taotlenud projekti arutamist ilma tema osavõtuta. 14. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. 15. Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 1. lõike punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10,14, 15, 17 ja 23 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 16. Hääletamine vallavolikogus on avalik. 17. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 18. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 19. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokolli koostab vallavolikogu poolt määratud isik. Vallavolikogu esimees tagab istungi protokollide ja vallavolikogu õigusaktide kättesaadavuse käesolevas põhimääruses ettenähtud korras. § 26. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. 2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või komisjoni esimehe vabastamise. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu vanim liige. 4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsusliikme kohustustest vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotuse tõttu. 5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 27. Vallavolikogu õigusaktide algatamine 1. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallaelanikel käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 8. lõike punktis 4 sätestatud korras. 2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 28. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, avalikustamine ja nende jõustumine 1. Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist Kasepää raamatukogus. 2. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 3. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 4. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub see sellel tähtajal. 5. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 6. Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. 7. Vallavolikogu määruste ja otsustega ning istungite protokollidega saab iga isik tutvuda vallakantseleis tööpäevadel. 8. Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 9. Vallavolikogu õigusaktidest ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 10. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse vallavolikogu istungite protokollid vormistada selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles, kuid neile peab olema lisatud eestikeelne tõlge. § 29. Õigusaktide täitmise kontroll 1. Seaduste ning vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon. 2. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimine vallavolikogu õigusaktide täitmise kohta vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikule. 3. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. 4. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult ühe kuu jooksul. 5. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga. § 30. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 3) pole kolme kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. 2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 18 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 3. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. V. VALLAVALITSUS § 31. Vallavalitsus 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab seaduste ning vallavolikogu määruste ja otsustega Kasepää vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. 2. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. 3. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu poolt kinnitatud valla ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ning samuti valla asutuste ja äriühingute, milles Kasepää vald on osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. § 32. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 2. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. 3. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 4. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel, lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 5. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavanema valimiseni ja vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 6. Vallavanema tagasiastumisega või vallavanemale umbusalduse avaldamisega ei kaasne vallavalitsuse tagasiastumine. 7. Kui avaldatakse umbusaldust või tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseni. § 33. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Kasepää Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 3) vaatab läbi vallavolikogu õigusaktide eelnõud, mis puudutavad vallavalitsuse tegevust, ning korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 4) koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist; 5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 6) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 7) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 8) annab välja ettevõtjatele tegutsemis- ja kauplemisload ning muud seadustest tulenevad tegevuslitsentsid ning tal on sellega seonduvad õigused ja kohustused; 9) korraldab koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, tervishoiuasutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses, ja sotsiaalhooldusalast tööd; 10) korraldab veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate korrashoidu; 11) jälgib ja suunab valla üldist arengut ning vallavolikogu püstitatud eesmärkide ja arengukava täitmist; 12) otsustab maaküsimusi vastavalt valla üldplaneeringule ja arengukavale; 13) sõlmib lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega, lähtudes käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest; 14) kontrollib valla ettevõtjate, asutuste, ühenduste ja füüsiliste isikute tegevust maastiku-, arhitektuuri- ja keskkonnakaitse, kultuurimälestiste kaitse normatiivaktide järgimisel, maa- ja loodusressursside kasutamist; 15) abistab elanikke loodusõnnetuste ja tulekahjude puhul; 16) käsutab erifonde ja sihtkapitale, mis on asutatud vallaelanike vajaduste ja teatud elualade paremaks arendamiseks; 17) loob võimalusi elanike kultuurivajaduste rahuldamiseks, samuti inimeste füüsiliseks arenguks; 18) teostab maakorraldust valla territooriumil koostöös vastavate riigi struktuuriüksustega; 19) lahendab muid seadustes sätestatud ning vallavolikogu ainupädevusse mittekuuluvaid küsimusi. 2. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 3. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku kaks korda kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise ajast kaks tööpäeva ette. 4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 5. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 6. Vallavalitsuse otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 7. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema asendaja. 8. Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on vallavolikogu ainupädevuses või mille vallavolikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole vallavolikogu andnud volitust. 9. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist vallavolikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel vallavolikogu istungil. 10. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 11. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 12. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad igal tööpäeval vallasekretäri juures. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. § 34. Vallavanem 1. Vallavanem valitakse avalikku teenistusse määratud ajaks ning nimetatakse ametisse vallavolikogu otsusega. 2. Vallavalitsuse tööd juhib ja korraldab vallavanem, tema äraolekul vallavolikogu poolt kinnitatud vallavanema asetäitja. 3. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, teeb ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või ametist vabastamiseks; 6) nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 7) kehtestab vallavalitsusasutuse sisekorraeeskirja; 8) määrab vallavalitsusasutuse teenistujate ametipalgad vallavolikogu kinnitatud koosseisu ja eelarve piires; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 4. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral määrab vallavolikogu samal istungil vallavanema asendaja kuni uue vallavanema valimiseni. § 35. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ja kellel on vallavolikogu usaldus. 2. Vallavanema valimised viiakse läbi kahe kuu jooksul vallavolikogu esimese istungi päevast arvates. 3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu iga liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu. 5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 6. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 7. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 8. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine esimeses voorus kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas punktis ettenähtud korras. 9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 36. Vallavanema sotsiaalsed garantiid 1. Vallavanema ametist vabastamisel võib vallavolikogu otsusega maksta hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 2. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 37. Vallasekretär 1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 2. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 3. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 4. Vallasekretär võetakse avalikku teenistusse määramata ajaks. 5. Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tööd; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 3) korraldab vallavolikogu ning vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 4) hoiab valla vapipitsatit; 5) informeerib vallavolikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 6) kinnitab valijate nimekirja; 7) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja ametijuhendiga pandud ülesandeid. 6. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanema käskkirja alusel. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tingimustele. (Lõike 6 teine lause jõustub 1. jaanuaril 2002. a.) § 38. Vallakantselei 1. Vallakantselei on valla ametiasutus, kelle põhiülesanne on vallavolikogu, tema komisjonide, vallavolikogu liikmete ning vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline teenindamine. 2. Vallakantselei: 1) tagab valla õigusaktide avalikustamise; 2) tagab valla õigusaktide väljavõtete ja koopiate edastamise; 3) vastutab posti vastuvõtmise, registreerimise, edastamise ja säilitamise eest; 4) vastutab vallavolikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse eest; 5) väljastab tõendeid ja õiendeid; 6) vormistab passitaotluse dokumendid; 7) vormistab perekonnaseisualased dokumendid; 8) peab sõjaväearvestust vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingu ulatuses; 9) teostab notariaaltoiminguid seaduse ettenähtud korras ja pädevuses; 10) täidab vallavolikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri seaduslikke korraldusi. § 39. Vallakantselei töökord Vallakantselei töökord määratakse: 1) töösisekorraeeskirjaga; 2) ametijuhenditega. § 40. Vallavalitsuse komisjonid 1. Vallavalitsuse tööks vajalikud komisjonid moodustab ühekordselt vallavalitsus. 2. Vallavalitsuse komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga. 3. Komisjonide otsused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 41. Valla asutused 1. Kasepää valla asutus on Kasepää valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omanduses olev ja vallavalitsuse struktuuriüksuse haldusalas tegutsev organisatsiooniliselt iseseisev institutsioon, mille ülesanne on Kasepää vallale kui omavalitsusüksusele vajalike teenuste osutamine. 2. Valla asutuste süsteemi kuuluvad haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 3. Valla asutuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. 4. Valla asutusel on oma eelarve. § 42. Valla avalik teenistus 1. Valla avalik teenistus on töötamine kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, mida tasustatakse valla eelarvest haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasustamiseks ettenähtud vahendite arvelt. 3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. 7. Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 8. Valla avalik teenistus toimub seaduse ja Kasepää valla õigusaktidega sätestatud korras. § 43. Valla teenistusse võtmine 1. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 2. Ametnik võetakse teenistusse määramata ajaks. 3. Määratud ajaks võetakse teenistusse: 1) ajutiselt ära oleva ametniku asendaja; 2) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja; 3) koosseisuväline ametnik. 4. Teenistusse võtmise õigust omav isik võib kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Katseajal kontrollitakse ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametikohale. 5. Vallavanema ettepanekul võib ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses välja kuulutada avaliku konkursi. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 44. Valla eelarve 1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Vallaeelarve reservfond kinnitatakse vallavolikogu otsusega eelarve koosseisus ja seda käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks, kusjuures ühekordse väljamakse summa ei või ületada 15 000 krooni. 4. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada vallavolikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Vallavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 5. Suunamata aasta algusest jäägi suunamise otsustab vallavolikogu. § 45. Valla eelarve tulud ja kulud 1. Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumused munitsipaalettevõtetest, asutustelt ja varadelt; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 2. Valla eelarve kulud on: 1) seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest, välja arvatud sihtotstarbelised laekumised. § 46. Laenude võtmine 1. Vald võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja vallaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest; 3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 2. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud laenudena ei käsitata valla poolt eelarve jooksvate kulude katteks võetavaid lühiajalisi laene, mis peavad olema tagasi makstud sama eelarveaasta lõpuks. 3. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud piiranguid ei kohaldata laenudele, millele on antud riigigarantii. 4. Laenu tagatiseks ei või olla valla valitsemiseks või avalikuks otstarbeks vajalik kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 5. Jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu. § 47. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 1. Valla eelarveprojekti koostab vallavalitsus koostöös vallavolikogu eelarvekomisjoniga. Eelarveprojekti koostamiseks esitavad allasutused, alaeelarvete käsutajad ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projektid ja ettepanekud. 2. Koostöös eelarvekomisjoniga esitab vallavalitsus eelarveprojekti hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust vallavolikogule. 3. Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Valla eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude ja kulude põhjendatud muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 4. Valla eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumise teel. 5. Valla eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse. § 48. Valla eelarve täitmine 1. Valla eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 2. Valla eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tululiigi järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 3. Valla eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 4. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juuniks vallavolikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. § 49. Valla eelarve muutmine, lisaeelarve 1. Eelarveaastal riigieelarvest sihtotstarbeliselt laekunud summad lülitatakse eelarvesse ilma vallavolikogu kinnituseta, kuid vallavalitsus informeerib sellest vallavolikogu koos eelarve täitmise materjalidega. 2. Alaeelarvete artiklitevahelised põhjendatud muudatused allasutuste eelarvete ja alaeelarvete käsutajate poolt kooskõlastatakse vallavalitsusega hiljemalt 15. detsembriks. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava alaeelarve käsutaja või allasutuse juht otsest vastutust. 3. Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani täitmisel või planeeritud kulude säästu korral) võib kulude tegemiseks, milleks eelarves vahendeid ei jätku, vallavalitsus esitada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu vallavolikogule lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal, andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse. 4. Valla eelarve muudatused eelarve tulude ja kulude klassifikaatori osade ja peatükkide ning allasutuste lõikes kulude üldsummas võetakse vallavolikogus vastu kahe lugemisega. § 50. Kohalikud maksud ja koormised 1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. 2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 3. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või valla eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või valla eelarve muutmisega. 4. Kui seaduse või valla õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud kohalike maksude kogumist. 5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 6. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 7. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 8. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 9. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib enda arvel lasta selle täita teisel isikul. 10. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 11. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 12. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA § 51. Vallavara 1. Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu kuulub vallale, kui seadusest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Vallavara võetakse arvele valla raamatupidamise inventari nimestikus. 4. Vallavara registrisse kantakse vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 5. Vallavolikogu võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 6. Valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab, samuti osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 7. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 52. Vallavara omandamine ja valitsemine 1. Vallavara täieneb seaduste, tehingute ja majandustegevuse alusel. 2. Vallavara valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine või muul viisil käsutamine toimub vastavalt vallavolikogu poolt vastuvõetud vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. § 53. Valla majandustegevus Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine ettevõtluses; 3) tehingud vallavaraga; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine; 5) muu vallavolikogu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. IX. VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 54. Valla arengukava 1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 2. Valla arengukava kinnitab vallavolikogu pärast kava projekti avalikku arutelu. 3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse valla arengukava muutmise kohta. 4. Valla arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 55. Valla ehitustegevus ja planeerimine 1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine. 2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seadusega ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 56. Kultuurimälestiste kaitse Valla omavalitsusorganid korraldavad valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtustega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 57. Keskkonnakaitse Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond, majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. X. VALLA ÕIGUSAKTID § 58. Vallavolikogu õigusaktid 1. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Vallavolikogul on õigus anda üksikaktidena otsuseid. § 59. Vallavalitsuse õigusaktid 1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Vallavalitsusel on õigus anda üksikaktidena korraldusi. § 60. Õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 1. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid kehtivad Kasepää valla territooriumil. 2. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine: 1) vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid peavad olema avalikustatud Kasepää raamatukogus enne nende jõustumist ning kättesaadaval kõigile isikutele vallasekretäri juures; 2) avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks; 3) vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles; 4) vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid jõustuvad üldjuhul sätestatud tähtaegadel ning need saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele; 5) vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja; 6) vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vallavanema äraolekul tema asendaja ja vallasekretäri äraolekul tema asendaja; 7) vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei; 8) valla omavalitsusorganite õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse vastavalt seadusele vallakantseleis ja kuuluvad alalisele säilitamisele. § 61. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides 1. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või -valitsuselt tema poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 2. Kui vallavolikogu või -valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistama, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XI. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 62. Koostöövormid 1. Kasepää vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Vallavolikogul,vallavalitsusel ja valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 3. Kasepää vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks olla omavalitsusüksuste liidu liige. 4. Punktis 2 tähendatud koostöö korral võib Kasepää Vallavalitsus omavalitsusüksuste seas sõlmida lepinguid ühisasutuste moodustamiseks. 5. Valla nimel sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. 6. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu. XII. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 63. Valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine 1. Valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. 2. Valla põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad vallavolikogu poolt sätestatud tingimustel.