Kunda Linnavolikogu — Kunda linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 2000, 28, 425

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linna põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu poolt 17. oktoobril 1997. a vastuvõetud määrus nr 16 «Kunda linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Jaak JALAKAS Lisa Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 21. veebruari 2000. a määrusega nr 4 KUNDA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kunda linna põhimääruse eesmärk Kunda linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kunda linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Kunda linna kohalik omavalitsus (1) Kunda linna kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – Kunda linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub Kunda linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kunda linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kunda linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) linnaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine. § 4. Kunda linna omavalitsusorganid Kunda linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu (edaspidi volikogu) – linna esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) linnavalitsus (edaspidi valitsus) – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 5. Kunda linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused Kunda linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. § 6. Kunda linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Kunda linnal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 7. Kunda linna kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Kunda linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada Kunda linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Kunda linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Kunda linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel Kunda linnale kui omavalitsusüksusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 8. Kunda Linnavolikogu ja Linnavalitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Kunda linna haldusterritooriumil. § 9. Kunda linna arengukava Kunda linna arengukava on dokument, mis sisaldab Kunda linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 10. Kunda linn avalik-õigusliku isikuna (1) Kunda linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning linnapea. (2) Kunda linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 11. Kunda linna asjaajamiskeel Asjaajamiskeeleks Kunda linna omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. § 12. Kunda linna õigus moodustada liite ja ühisasutusi Kunda linnal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 13. Kunda linna õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Kunda linnal kui omavalitsusüksusel on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Kunda linna volikogu või viimase poolt määratud esindus. § 14. Kunda linna vapp ja lipp (1) Kunda linna vapiks on hõbedavärvilise kilbi kujutis, mille põhjal ülemises osas on kolm horisontaalset sinist lainelist riba, eraldatud kahe kitsama hõbedase lainelise joonega. Nende all asetsevad kolm püstiasendis mustavärvilist muistse ahingu otsa. (2) Kunda linna vappi võib kasutada värvilisena või must-valgena volikogu, valitsuse, valitsuse ametite ja osakondade ning asutuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel jne, volikogu ja valitsuse hoonel ja linna piiritähistel. (3) Muudel juhtudel võib Kunda linna vappi kasutada valitsuse loal. (4) Kunda linna vapi reprodutseerimisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Kunda linna lipp koosneb kahest võrdsest laiust – kollane ja punane. Kollane laid asetseb üleval. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050x 1650 mm. (6) Kunda linna lippu kasutatakse alljärgnevalt: 1) heisatakse alaliselt Kunda Linnavolikogu ja Linnavalitsuse hoonel või selle läheduses; 2) heisatakse ajutiselt Kunda linna pidupäevadel, avalikel üritustel jne valitsuse korraldusel või viimasega kooskõlastatult; 3) Kunda linna lipu valmistamine ärilistel eesmärkidel on lubatud ainult valitsuse loaga. (7) Kunda linna vapi ja lipu etalonkujutised on hoiul linnasekretäri käes. (8) Kunda linna vapi kirjeldus on kooskõlastatud Eesti Vabariigi Heraldikanõukoguga ja kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 27. septembril 1994. a. (9) Kunda linna lipu kirjeldus on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 29. septembril 1994. a. § 15. Kunda linna õiguste kaitse (1) Kunda linna kui omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus linna territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Kunda linnal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 16. Kunda linna piir (1) Kunda linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses. (2) Kunda linna piir tähistatakse kõigil linna suubuvatel magistraalidel. (3) Kunda linna piiride muutmine toimub vaid pärast elanike arvamuse väljaselgitamist küsitluse teel ja volikogu seisukohta arvestades. (4) Kunda linna piir ja selle muutused looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksuste ja maakonna maa-ametiga. § 17. Kunda linna elanik Kunda linna elanik on isik, kelle elukoht on elanike registri järgi Kunda linnas. § 18. Kunda linna aukodanik ja teenetemärk Kunda linnale osutatud teenete eest või linnapoolse austusavaldusena võib isikule omistada Kunda linna aukodaniku nimetuse või anda teenetemärgi, mille statuudi kinnitab volikogu. II. KUNDA LINNAVOLIKOGU § 19. Kunda Linnavolikogu mõiste (1) Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kolmeks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvaküsitlusi. § 20. Kunda Linnavolikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis lähtudes linnaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. (3) Kunda Linnavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. 3.1. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla või linna elanike arvust lähtuvalt. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 21. Kunda Linnavolikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, Kunda õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning linnavolikogu tegevusest tervikuna. (4) Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest volikogu või linnasekretäri kaudu linnast eemalviibimisest kauem kui üks kuu. (5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (6) Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele. Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavalitsuse kantseleisse, volikogu esimehele või volikogu istungi ajal. Arupärimisele vastatakse järgmisel volikogu istungil, kui pärija seda nõuab. Arupärimisele, millele ei nõuta volikogu istungil vastamist, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates arupärimise esitamisest. (11) Volikogu liikmel on õigus siseneda munitsipaalettevõttesse ja -asutusse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirja, kui ta ei häiri sellega munitsipaalettevõtte või -asutuse tööd. (12) Kui volikogu liige omab valitsuse korralduse, maksuameti jms organi poolt antud erivolitust või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. (13) Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. § 22. Kunda Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kunda linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. (6) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. (7) Volikogu liikme volitused lõpevad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. § 23. Kunda Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega linnapeaks, kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. (8) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. (9) Volikogu liikme volitused peatuvad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. § 24. Kunda Linnavolikogu asendusliige (1) Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. (2) Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (4) Kui kõik asendusliikmed on määratud ja volikogu liikmete arv langeb volikogu tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 25. Kunda Linnavolikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 26. Kunda Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist, valitsuse ruumides asuval stendil. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (5) Volikogu otsused avalikustatakse mitte hiljem kui kümme päeva pärast vastuvõtmist valitsuse ruumides asuval stendil. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (8) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (9) Määrused ja otsused on valitsuse stendil väljas kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad linna raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. (10) Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnasekretäri juures volikogu poolt kehtestatud korras. § 27. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab linnasekretär. (2) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. (3) Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse linnasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt linnapea ja linnasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab linnasekretär. § 28. Tööandja kohustus Kunda Linnavolikogu liikme ees (1) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. (2) Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva varem. § 29. Kunda Linnavolikogu liikme õigus saada teavet (1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Volikogu ja valitsuse õigusaktid, dokumendid ja muu teave esitatakse volikogu liikmele hiljemalt kümne päeva jooksul pärast valitsuse kantseleile kirjaliku taotluse esitamist. (3) Arhiividokumentide laenutamise kohta koostab linnasekretär akti. III. KUNDA LINNAVALITSUS § 30. Kunda Linnavalitsuse mõiste (1) Valitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Kunda linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid ning vastutab volikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesannete täitmise eest. (2) Valitsus täidab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Valitsus koordineerib linna ametiasutuste tegevust ja osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. § 31. Kunda linnapea valimine (1) Kunda linnapeaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (2) Linnapeakandidaadi võib üles seada volikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaadid kantakse nimekirja ülesseadmise järjekorras. (3) Volikogu valib linnapea vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja linna põhimäärusele kuni kolmeks aastaks kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 67 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud tähtaegadel. (4) Linnapea valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (5) Linnapeakandidaatide leidmiseks võib volikogu välja kuulutada avaliku konkursi. (6) Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. (7) Igal linnapeakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. (8) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. § 32. Kunda linnapea õigus moodustada linnavalitsus (1) Kunda linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu linnapea ettepanekul, kuid see ei saa olla väiksem kui viis liiget. (3) Valitsus kinnitatakse ametisse linnapea ettepanekul. (4) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab linnapea volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. (5) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Seaduses ja Kunda linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 33. Kunda Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle volikogule. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue linnapea valimisteni volikogu poolt kinnitatud valitsuse liige. (6) Linnapea tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue linnapea valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. (7) Uue linnapea valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib linnapea esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (8) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. (9) Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue linnapea valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. § 34. Kunda Linnavalitsuse pädevus (1) Kunda Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus; 5) annab volituse linna esindamiseks kohtus. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Valitsus ei võta vastu määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses. (4) Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, linna ametiasutuse hallatava asutuse või linna äriühingu, osaühingu ja sihtasutuse töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus. (5) Valitsusel on õigus linna nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. § 35. Kunda Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine (1) Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu õigusaktidega. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla linnapea ja linnasekretär. IV. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 36. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 37. Muudatuste taotlemine Kunda Linnavolikogu ja Kunda Linnavalitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest alates. (3) Õigusakti ärakirjale lisatakse taotlus, selle esitamise koht ja tähtaeg. (4) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. (5) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi toimumise aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutelu võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. (6) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE § 38. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on linnale kuuluv vara. (2) Oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu vastavalt seadusele. (3) Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu kehtestatud korras. (4) Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. (5) Linnaeelarvesse laekuvad maksud ja linna kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse linnavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (6) Linnavara kohta peetakse linnavararegistrit. § 39. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist valitsus linnapea ettepanekul. Asutuse juhiga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu linnapea. (4) Linna ametiasutuse hallatava asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (5) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. (6) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (7) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmib volikogu nimel volikogu esimees ja valitsuse nimel linnapea. § 40. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib enda arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib valitsus vastavalt linna põhimääruses kehtestatud korrale. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 41. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linna lehes. (3) Volikogu teeb arengukava ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile linnaelanikele vähemalt üks kuu enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. (6) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (7) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 42. Linna eelarve (1) Kunda linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (3) Eelarveprojekt avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele valitsuses stendil vähemalt viis päeva enne selle arutamist volikogu istungil. Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele linna lehes. (4) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 43. Linna eelarve koostamine ja jõustumine (1) Kunda linna eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud korras, arvestades linna arengukava. (2) Linna eelarve projekti koostamist korraldab valitsus koos pearaamatupidajaga. Pearaamatupidaja teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos linna arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (3) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (4) Linna eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. § 44. Eelarve täitmise aruande kinnitamine (1) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta alates 1. jaanuarist 2001. a. (2) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linna lehes. VI. TÖÖKORRALDUS § 45. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. § 46. Kunda Linnavolikogu ja Linnavalitsuse rakendamise kord Volikogu ja valitsuse rakendamise kord: 1) volikogu esimehe valimine; 2) volikogu aseesimehe valimine; 3) senise valitsuse tagasiastumise avalduse esitamine; 4) uue linnapea valimine; 5) revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine; 6) uue linnapea ettepanekul uue valitsuse koosseisu kinnitamine; 7) uute komisjonide valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. § 47. Kunda Linnavolikogu töökorraldus (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu tööorganid on alatised komisjonid, fraktsioonid, ajutised ja erikomisjonid. (2) Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei. § 48. Kunda Linnavolikogu esimees Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab või volitab esindama Kunda linna ja volikogu vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. § 49. Kunda Linnavolikogu esimehe valimine (1) Kunda linna valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku kohaliku omavalitsuse volikoguvalimise seaduses sätestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Kunda linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. (5) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. (6) Volikogu esimehe kandidaadid ei osale teiste kandidaatide arutamisel. (7) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (8) Volikogu moodustab vähemalt 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. (9) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja 15-minutilise vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. (10) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Komisjoni esindaja tutvustab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist häältelugemiskomisjonile suleb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (11) Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtsid valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks, kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. (12) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (13) Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (14) Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. (15) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (16) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (17) Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses voorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil, kusjuures juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (18) Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. § 50. Kunda Linnavolikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras. § 51. Kunda Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Päevakorra kavand peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. § 52. Kunda Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus volikogu istungil on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, valitsusel, linnapeal ja linnaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. § 53. Küsimuste arutelu Kunda Linnavolikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Volikogu kinnisel istungil osalevad ainult antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. Volikogu võib otsustada ka nende isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajast. Kinnise istungi protokolli koostab üks istungist osavõtjatest volikogu otsuse alusel. (4) Volikogu arutab üldjuhul istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõnaandmise otsustab istungi juhataja. (6) Projektide arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või valitsus. Arutelu on kohustuslik, kui seda nõuab linnapea, valitsus või vähemalt kaks volikogu liiget. (7) Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, sõnavõtud istungi läbiviimise kohta, küsimused ettekandjatele, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega, juhataja registreerib sõnavõtusoovijad ja fikseerib järjekorra. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. (8) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid: 1) istungi pikkus ei ületa viit tundi. Iga tunni aja järel tehakse kümneminutiline vaheaeg; 2) ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; 3) kaasettekanne kujutab endast ettekande täiendavat käsitlemist maksimaalselt kümne minuti jooksul; 4) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 5) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt viie minuti jooksul; 6) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend aruteldavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kolme minuti jooksul; 8) arupärimise esitamiseks – kuni 10 minutit, arupärimisele vastamiseks – kuni 20 minutit, küsimustele vastamiseks – kuni 30 minutit; 9) volikogu istungid lindistatakse ja säilitatakse kolm kuud pärast istungi toimumist. (9) Eelnõud pannakse volikogu istungile ühele või mitmele lugemisele. (10) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) linna eelarvet; 2) Kunda linna põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) linnale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut. (11) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (12) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. (13) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. § 54. Hääletamine Kunda Linnavolikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 55. Umbusaldusmenetlus Kunda Linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu istungil juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Hääletamine toimub sama korra kohaselt nagu volikogu esimehe valiminegi. (5) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (6) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (7) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 56. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine (1) Volikogu poolt volitused saanud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. (2) Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. (3) Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. (4) Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. § 57. Tagasiastumine (1) Volikogu esimehel ja aseesimehel, volikogu komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumisavaldus esitatakse kirjalikult. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. (2) Tagasiastumist ei hääletata. § 58. Kunda Linnavolikogu komisjonid (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad, valib salajasel hääletamisel nende esimehed ja kinnitab komisjoni esimeeste ettepanekul lahtisel hääletamisel komisjonide liikmed. (2) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (3) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (4) Alaliste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega. (5) Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (6) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või erandjuhtudel volikogu esimees. Komisjoni kokkukutsumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust valitsuse kantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. (7) Komisjon on kohustatud temale suunatud otsuse ja määruse projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (8) Komisjonide koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuselt, selle struktuuriüksustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnakantseleiga. (10) Komisjoni otsused on Kunda linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (11) Kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamisega volikogu poolt määratud tähtajaks või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida. (12) Komisjoni esimees vormistab komisjonide koosolekute protokollid ja otsused ning edastab need kolme tööpäeva jooksul pärast koosolekut linnasekretärile säilitamiseks ja komisjoni otsusel asjasthuvitatud isikutele edastamiseks. Komisjonide protokollidega on võimalik tutvuda valitsuse kantseleis. (13) Vähemalt üks kord aastas annavad volikogu komisjonid oma tegevusest volikogule aru. (14) Komisjon võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. § 59. Komisjoni töökord (1) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. (2) Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (3) Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja, ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. (4) Komisjonis hääletatakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (5) Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. § 60. Komisjoni esimees (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töö kavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. (2) Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud asendaja, komisjoni esimehe ja asendaja äraolekul asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. (3) Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. (4) Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. § 61. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni teenindab valitsuse kantselei. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib linna põhimääruses sätestatud korras: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud linna vara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel valitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust; 6) igas kvartalis linnaeelarve täitmist, kandes tulemustest ette volikogu istungil; 7) igas kvartalis volikogu määruste ja otsuste täitmist, kandes tulemustest ette volikogu istungil. (4) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga valitsuse kantselei ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (8) Revisjonikomisjon teeb ettepaneku linnavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks linnapea vahetumisel jt olulistel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis-vastuvõtmisakti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. (9) Kui ei ole moodustatud eraldi eelarvekomisjoni, valmistab revisjonikomisjon koostöös valitsusega ette linna eelarve projekti. § 62. Kunda Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda vaid ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu esimehele. Volikogu fraktsiooni registreerib volikogu. (3) Fraktsiooni liikmete nimekirja ja fraktsiooni koosseisu muudatused teeb volikogu istungi juhataja teatavaks volikogu liikmetele fraktsiooni sellekohase otsuse esitamise istungil. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. (4) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 4) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta. § 63. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. Vastuse esitamise tähtaeg on 30 päeva. (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. (3) Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valitsuse liige või volikogu komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. (4) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema asendaja. (5) Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, valitsuse või ühe volikogu komisjoni ettepanekul. § 64. Kunda Linnavalitsuse töö korraldamine (1) Valitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. (2) Linnapea annab valitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (4) Valitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja valitsuse liikmed. § 65. Kunda Linnavalitsuse istungi töökord (1) Valitsuse töövorm on istung. (2) Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (3) Küsimusi istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada valitsuse liikmed ja valitsuse komisjonid, kes vastavalt valmistavad ette ka valitsuse õigusaktide eelnõud. (4) Valitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist linnasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (5) Linnasekretär koostab istungi päevakorra projekti ja teatab selle hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist valitsuse liikmetele. (6) Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. (7) Valitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Valitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima linnapead või linnasekretäri. (8) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (9) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (10) Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (11) Valitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ning linnasekretär. (12) Valitsuse määruse ja korralduse võib vastu võtta istungitevahelisel perioodil valitsuse liikmete küsitluse teel. Küsitluse teel vastuvõetud määrusele ja korraldusele kantakse number kronoloogilises järjekorras ja see lisatakse valitsuse järgmise istungi protokollile. (13) Valitsuse istungid protokollib linnasekretär. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavuses haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. § 66. Kunda linnapea Kunda linnapea: 1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Kunda linna ning valitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 8) kinnitab linna haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnasekretäri seaduses sätestatud korras; 10) volitab enda asemel arupärimisele vastama teist valitsuse liiget; 11) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. § 67. Kunda linnapea asendamine (1) Kunda linnapead asendab tema äraolekul linnapea asetäitja. Linnapea asetäitja kinnitatakse volikogu otsusega. (2) Linnapea ja tema asetäitja äraolekul asendab linnapead valitsuse liige linnapea käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab linnapea käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest linn, valitsus ja linnapea ei vastuta. (3) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (4) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (6) Linnapea surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. § 68. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja linnasekretär. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele linnasekretäri juures. (7) Valitsuse istungite protokollid on kättesaadavad igaühele linnasekretäri juures. (8) Volikogu komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad igaühele linnasekretäri juures. (9) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (10) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (11) Protokollid peavad olema alla kirjutatud seitsme päeva jooksul pärast istungi või koosoleku toimumist. (12) Istungi juhataja ja linnasekretär on kohustatud talle esitatud dokumendid viseerima, kusjuures neil on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui nad ei nõustu dokumendi sisuga. Eriarvamuse olemasolu märgitakse allkirja juurde. Eriarvamus tehakse teatavaks vastavalt volikogule või valitsusele. § 69. Kunda Linnavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 ja käesoleva põhimääruse paragrahvis 24 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 70. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, töölepingu seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja linna põhimäärus. (2) Linnapea ning nende abid, samuti linnasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. (3) Linnaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seaduse alusel kehtestatud ulatuses. (4) Linna haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. (5) Linnaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. (6) Linnaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea oma käskkirjaga. § 71. Kunda Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 72. Kunda linnasekretär (1) Kunda linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Kunda linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid linnas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 11) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 12) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 13) kinnitab valijate nimekirja; 14) juhendab ja nõustab volikogu protokollijat tema töös; 15) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ning volikogu, valitsuse töökorras ja linnapea pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele alates 1. jaanuarist. § 73. Kunda linnakantselei (1) Kunda linnakantselei on linna haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tagamine vastavalt linna asjaajamisjuhendile. (2) Linnakantselei juht on linnasekretär. (3) Linnakantselei ülesanded on: 1) koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need linnasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja valitsuse istungite protokollilise teenindamise; 3) vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 6) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine; 7) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 8) tõendite ja õiendite väljastamine; 9) linna registrite pidamine; 10) linnakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 12) kaadritöö; 13) volikogu esimehe, linnapea ja linnasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine; 14) täita teisi seaduses, linna põhimääruses ning volikogu, valitsuse töökorras ja linnapea pandud ülesandeid. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 74. Koostöövormid (1) Kunda linn võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) täita ise sellekohaseid volitusi; 4) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võib linn näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (3) Linn võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada koostööd eri valdkondades. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 75. Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 76. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Kunda linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet Kunda linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 77. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on Kunda Linnavalitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Kunda linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Kunda Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning linna õigusaktidega. (7) Kunda Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58) paragrahvides 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. X. LÕPPSÄTTED § 78. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Kunda linna põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad pärast nende vastuvõtmist ja avaldamist volikogu poolt määratud päeval. (3) Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse linna põhimäärus, mis võeti vastu 17. oktoobril 1997. a. (4) Seaduste muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. Põhimääruses seadusest erinevate, kuid seadusega kooskõlas olevate sätete kehtestamiseks või edasi kehtima jätmiseks on vaja volikogu koosseisu häälteenamus.