Viljandi Linnavolikogu — Viljandi linna haljastuse taastamistasu baashindade ja taastamistasu arvutamise juhendi kinnitamine — KO, 2000, 27, 423

Tuginedes Viljandi Linnavolikogu poolt kinnitatud 25. veebruari 2000. a määrusele nr 22 «Viljandi linna haljastuse taastamistasu rakendamise kord», Viljandi Linnavalitsus määrab: 1. Kehtestada taastamistasu baashinnad (lisa). 2. Kinnitada taastamistasu arvutamise juhend (lisatud). Linnapea Peep ARU Lisa Viljandi Linnavalitsuse 13. märtsi 2000. a määrusele nr 10 VILJANDI LINNA HALJASTUSE TAASTAMISTASU BAASHINNAD Haljastuse taastamistasu baashinnad käibemaksuga 1. taastatav puu 1180 krooni/tk 2. taastatav põõsas 50 krooni/tk 3. muru 45 krooni/m2 4. lillepeenar 50 krooni/m2 Kinnitatud Viljandi Linnavalitsuse 13. märtsi 2000. a määrusega nr 10 HALJASTUSE TAASTAMISTASU ARVUTAMISE JUHEND 1. Puu 1.1. Taastamistasu arvutamine puudele toimub järgmise valemi abil: (D/d)×(k1+k2+k3)/6×m = t, kus D – likvideeritava puu rinnasdiameeter (läbimõõt 1,3 m kõrguselt maapinnast) cm; d – istutava puu rinnasdiameeter 8 cm; k¹ – likvideeritava puuliigi koefitsient (vt 1.2); k2 – likvideeritava puu seisukorra ja esteetilisuse koefitsient (vt 1.3); k³ – likvideeritava puu kasvukoha koefitsient (vt 1.4); m – istutatava puu taastamistasu baashind; t – likvideeritava puu taastamistasu. 1.2. Puuliigi koefitsiendi k¹ väärtused: • kõik okas- ja lehtpuuvormid ning haruldased ja kaitsealused eksemplarid 5,0 • kõik okaspuud ja väärtuslikud lehtpuud (kõik tamme-, hobukastani-, pähklipuu-, pöögi- ja pärnaliigid ning nendega võrdsustatud liigid) 2,5 • enamkasutatavad tavalised lehtpuud ja dekoratiivsed viljapuud (kõik jalaka-, saare-, kase- ja toomingaliigid ning nendega võrdsustatud liigid nagu haavad, remmelgad, must lepp, hõbe- ja palsamipappel) 1,0 • kiirekasvulised lehtpuud (berliini, lõhnav, hatuseviljaline ja loorberpappel, harilik haab, hall lepp, raagremmelgas, saarvaher, harilik toomingas jne) 0,7 1.3. Seisukorra koefitsiendi k2 väärtused: • elujõulised puud terve võraga 5,0 • väiksemate võrakahjustustega (10–25%) puud 2,5 • keskmiste võrakahjustustega (25–50%) puud 1,0 1.4. kasvukoha koefitsiendi k³ väärtused: • kaitsealused territooriumid, linna I ja II hooldusklassi kuuluvad haljasalad ning puiesteed, vanalinn 5,0 • linnametsad, III hooldusklassi kuuluvad pargid, haljasalad 2,5 • jäätmaad ja perspektiivsed ehitusterritooriumid 1,0 2. Põõsas 2.1. Taastamistasu arvutamine põõsastele toimub järgmise valemi abil: (D/d)×(k1+k2+k3)/6×m = t, kus D – likvideeritava põõsa läbimõõt, cm; d – istutatava põõsa läbimõõt 20 cm; k¹ – likvideeritava põõsa liigikoefitsient (vt 2.2); k2 – likvideeritava põõsa seisukorra ja esteetilisuse koefitsient (vt 2.3); k³ – likvideeritava põõsa kasvukoha koefitsient (vt 2.4); m – likvideeritava põõsa taastamistasu baashind; t – likvideeritava põõsa taastamistasu. 2.2. Põõsaliigi koefitsiendi k¹ väärtused: • Punasesse Raamatusse kantud kaitsealused II ja III kategooria põõsad 2,0 • igihaljad põõsad 2,0 • heitlehised põõsad 1,0 2.3. Seisukorra koefitsiendi k2 väärtused: • täiesti elujõulised terve võra ja tüvega põõsad 3,0 • 10–25% vigastatud võra ja/või tüvega põõsad 1,5 • 25–50% vigastatud võra ja/või tüvega põõsad 1,0 2.4. Kasvukoha koefitsiendi k³ väärtused: • kaitsealused territooriumid, linna I ja II hooldusklassi kuuluvad haljasalad ja sanitaarkaitsehekid, vanalinn 3,0 • linnametsad, III hooldusklassi kuuluvad pargid, haljasalad 2,0 • jäätmaad ja perspektiivsed ehitusterritooriumid 1,0 3. Muru 3.1. Taastamistasu arvutatakse valemiga: t = a×(m+2n×h)×(k1+k2)/2, kus a – kahjustatud muru pindala, m2; m – muru taastamistasu baashind 1 m2 kohta; 2n – korraliku muru saamiseks kuluvad aastad; h – hooldustööde maksumus aastas vastaval haljastul 1 m2 kohta; k¹ – seisukorra koefitsient (vt 3.2); k2 – kasvukoha koefitsient (vt 3.3). 3.2. Seisukorra koefitsiendi k¹ väärtused: • tihe hooldatud muru 2,0 • vähesel määral umbrohtunud muru 1,5 • umbrohtunud hõre muru 1,0 • tugevalt umbrohtunud muru paljanditega 0,5 3.3. Kasvukoha koefitsiendi k2 väärtused: • kaitsealused territooriumid ja linna I ning II hooldusklassi kuuluvad haljasalad, puiesteed, vanalinn 3,0 • III hooldusklassi haljastud 2,0 • muud haljastud 1,0 4. Lillepeenar 4.1. Lillepeenra taastamistasu arvutatakse selle rajamiseks ja hooldamiseks tehtud tööde ning taimede maksumuse alusel järgmiselt: n×(m+h)×k = t, kus n – likvideeritava lillepeenra pindala, m2; m – lillepeenra ühe m2 rajamistööde ja lilletaimede istutamise baashind; h – lillepeenra ühe m2 aasta hooldustööde maksumus; k – seisukorra koefitsient (vt 4.2); t – likvideeritava lillepeenra taastamistasu. 4.2. Seisukorra koefitsiendi k väärtused: • hästi hooldatud peenar 3,0 • vähesel määral umbrohtunud peenar 2,0 • väheste väljalangenud taimedega umbrohtunud peenar 1,0 5. Kõrghaljastuse ohustamine 5.1. Kaevetöödega puude ohustamisel tuleb tasuda taastamistasu, kui kaeviku serv möödub puu juurekaelast järgmiselt: • puu rinnasdiameetriga kuni 10 cm, kui kaeviku serv on lähemal kui 1,0 m; • puu rinnasdiameetriga 10–20 cm, kui kaeviku serv on lähemal kui 1,5 m; • puu rinnasdiameetriga enam kui 20 cm, kui kaeviku serv on lähemal kui 2,0 m. 5.2. Taastamistasu arvutatakse järgmise valemi abil: T = t/(200×p), kus T – kõrghaljastuse ohustamisest tulenev taastamistasu; t – haljastuse taastamistasu; p – koefitsient, mis saadakse kaeviku tegeliku rajamiskauguse (puust) ja lubatud kaeviku kauguse (puust) suhtena.